5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Tartu Maakohus võttis 16.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14400 menetlusse E. K. 28.08.2021 hagi E. L. ja A. H. i vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kohus jättis menetlusse võtmata hagi osas, milles hageja nõuab J. K. tehtud töö hüvitamist. Hagist on eraldatud eraldi hagimenetlusse OÜ Esternika hagi E. J., E. L. , A. H. i ja K. V. vastu. Arvestades asjaoluga, et E. K. ja OÜ Esternika 28.08.2021 algsest hagist on eraldatud osa eraldi menetlusse ning osaliselt jäetud menetlusse võtmata, tuleb tsiviilasja toimikust kõrvaldada konkreetsesse selles tsiviilasjas lahendatavasse nõudesse mittepuutuvad dokumendid.
2.Hagi kohaselt 2019.a. sügisel kuulus XXX kinnistust 1/12 A. H. ile ja 1/12 K. V. le (elab koos A. H. iga ühes korteris), 1/6 E. L. le, 1/6 E. J. le ja 1⁄2 Jüri ja E. K. le, tegemist on kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga AÕS § 70 lg 3 mõttes. Kaasomandis ei ole moodustatud korteriühistut. Kinnisasja vallatakse notariaalse kasutuskorra alusel. 2019.a. sügiseks oli 2010.aastal ehitatud hoone puitkonstruktsiooni ja laudisega tuulekast olukorras, kus ta kujutas endast ohtu maja elanike ja majas äripinnal asuva ilusalongi klientide elule ja tervisele. Laudis oli läbi mädanenud, kuid hindamise hetkel ei olnud aru saada, kas vahetamist vajab ainult laudis või kogu karkass, see selgus alles tuulekasti lammutamise käigus. Hageja oli 2019.a. kevadel teavitanud kaasomanikke tuulekasti remondi vajadusest, E. L. oli andnud nõusoleku, E. J. ei vastanud ja A. H. soovis kalkulatsiooni. Kuna ühist kokkulepet ei olnud, ehitust ei alustatud. 2019.a. sügisel oli remont juba möödapääsmatu, kuna tuulega kogu tuulekast liikus, selle kinnitused ei pidanud enam, tuulekasti küljest kukkusid pehkinud lauatükid ja oli vaid aja küsimus, millal kogu tuulekast alla variseb. Fotodel on näha, et tuulekast on maja seinast eemale vajunud ja sinna jooksevad sisse elektrijuhtmed, mis oleksid kukkumise korral osutunud väga ohtlikuks. Ilusalongi kliendid andsid hagejale oktoobrikuus 2019.a. telefoni teel teada, et Nisu tänava poolselt küljelt kukuvad lauad. Samal ajal toimetasid majas kaasomanikud, kes seda probleemi ei märganud ega pidanud vajalikuks midagi ette võtta. Hageja tellis enda nimel kalkulatsiooni Aia ABC OÜ-lt, mis nende esialgsel vaatlusel oli 840€, hiljem lisandus sinna aluskarkassi vahetamise ja vihmaveerennide parandamise hind. Lõpphinnaks kujunes 1380€, mille hageja tasus pärast tööde teostamist oma arvelt. Kuna tegu oli vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes ning arvestades AÕS § 72 lg 4, esitas hageja kaasomanikele arved vastavalt nende osade suurusele. Arved on tänaseni tasumata. Kaasomanike poolt tellitud ekspertiisiakti väljavõttes on näha vajadus tuulekastide ehituseks.
3.Ekspertiisiakt näeb ette ka hallitusega kaetud keldri seinte uuesti viimistlemist pärast sadmemetevee süsteemi korrastamist. J. K. asus ise korrastama sademetevee äravoolu. Keldri sein hallitas, kahjustunud on kogu kaasomand ja hallitus kujutas endast ohtu nii kaasomandile kui elanike tervisele. E. K. tellis keldri hüdroisolatsioonitööd OÜ-lt Formcenter AÕS § 72 lg 4 alusel kui eseme säilitamiseks vajaliku toimingu. Keldri seinad
2(8)
kaeti hüdroisolatsiooniga ja seina monteeriti tsementplaadid. Lisaks ehitati olematu ja väga vajalik trepiaste. Osaühing Formacenter esitas E. K. le arve 28. novembril 2019, mis sai tasutud ning edastatud koos E. K. poolsete arvetega kaasomanikele E. L. le ja A. H. ile/K. V. le. Arved on tänaseni tasumata. Tänase päeva seisuga on XXX keldrisein kuiv, hüdroisolatsioon töötab ja tuulekast laitmatus korras. Kuna tegu oli nii selle töö kui ka eelnevate tööde korral (sadevee ärajuhtimine, tuulekasti säilitamine ja remont) vajalike kulutustega, mis olid vajalikud eseme säilimiseks ja mida kinnitas ka Ehituskaitse Büroo akt, siis seadusest tulenevalt on teistel kaasomanikel kohustus need kulud hüvitada vastavalt oma osa suurusele kaasomandist. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja kaasomanike kokkulepet.
4.Hageja taotleb E. L. lt mõista välja kokku 318,80 eurot, mis koosneb E. K. le tasumata jäetud arvest nr 27, 21.11.2019, summas 230.00 ja arvest nr 276, 02.12.2019.a, summas
88.80.Hageja taotleb A. H. ilt mõista välja kokku 318,80 eurot, mis koosneb E. K. le tasumata jäetud arvest nr 28, 21.11.2019.a. summas 230.00 ja arvest nr 277, 02.12.2019.a., summas
88.80.Kostjate ühised vastuväited
5.Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Mõlemad nõuded on õigustühised ning ei kuulu AÕS alusel teiste kaasomanike poolt hüvitamisele. Puudub kokkulepe nimetatud kulutuste tegemises osas, kulutuste kandmise kohustust ei tulene seadusest ega lepingust ning nõue on õiguslikult täielikult alusetu. Nii tuulekasti välimuse parandamise kui ka keldri seina betoonplaatide paigaldamisega seotud kulutuste puhul on tegemist toreduslike kulutustega TsÜS § 63 p 3 mõttes. Kulutuste tegemine oli ajendatud üksnes E. K. huvist müüa endale kuuluvaid kaasomandi osi võimalikult kallilt, püüdes enne müüki parandada kaasomandi välimust. Riigikohtu praktika toetab TsÜS § 63 punkti 1 ja AÕS § 72 lg 4 tõlgendamist ja rakendamist selliselt, et kaasomanikul on õigus teistelt kaasomanikelt nõuda üksnes kaasomandi esemele tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mitte aga igasuguste kulutuste hüvitamist. 2019. aastal oli maja vundament ilma drenaažita (mis põhjustab keldris nii hallitust kui ka veekahjustusi), ühtlasi ootas ees gaasikatla vahetus amortiseerunud katla tõttu. Need kõik olid kallihinnalised, aga siiski vajalikud tööd. Seetõttu sai tehtud otsus - mitte toetada hoone välimust puudutavaid projekte (tuulekasti ehitus ja keldri seinte viimistlemine), mille eesmärgiks oli müüa K. te kaasomandis olevad kortereid kallimalt läbi esteetilise ilu loomise, vaid keskenduda hoonele vajalike remonttööde tegemisele (gaasikatla vahetamine). Hageja loobus ka ise tuulekasti renoveerimise tööst, ning andis sellekohase kinnituse kaasomanikele 31. jaanuar 2019 e-kirja teel. On tõendamata kõik väited tuulekasti eluohtlikkuse või hoonele kahjulike mõjude tekitamise osas. Kostjad ei ole nõustunud ka keldri hüdroisolatsioonitööde tellimisega, seinte plaatimisega ja trepiastme ehitamisega. Kostjad on nõus, et tsementplaatide seina monteerimine küll muutis keldrit visuaalselt meeldivamaks, ent ei lahendanud kuidagi sademevee keldrisse tungimise probleemi-vesi tungib vihmade ajal hoonesse endiselt. Ehituskaitse ekspertiisi akti kohaselt keldri seinad tuleb uuesti viimistleda peale sadeveesüsteemi korrastamist. Seega on enne sadeveesüsteemi väljaehitamist teostatud viimistlustööd keldri seinte puhul 3(8)
kasutud, praegused kaasomanikud peavad tellima sobivalt ettevõttelt sadeveesüsteemi projekti koos väljaehitamisega ja seejärel keldri seinad uuesti viimistlema. Ühtlasi on keldri seinte tsementplaatidega kaunistamise puhul tegemist toredusliku parandusega, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust ja ilu TsÜS § 63 p 3 mõttes, mitte hoone säilimiseks vajalik parandusega, nagu väidab hageja. Keldri seina paigutas hageja betoonplaadid seisuga 13.11.2019, samal kuupäeval said kostjad kätte Ehituskaitse büroo raporti, mis edastati kuupäeval 18.11.2019 hagejale. Seega teostas hageja remonttöid enne ehituskaitse büroo raporti saabumist. Samamoodi alustas hageja tuulekasti välimust parandavaid töid 17.10.2019 enne Ehituskaitsebüroo raporti valmimist. Seetõttu ei saa ka hageja väita, et on oma tegevuses juhindunud eelnimetatud raportist, kuivõrd raportit kummagi töö alustamisel veel olemas ei olnud. Ehituskaitsebüroo raport ei näe ette hageja poolt väidetud tuulekastide parandamist ega vahetamist, vaid viitab üksnes veel mitte olemasolevate viilkatuse osas tuulekastide ehitamise vajadusele, mitte uste kohal olevate tuulekastide vahetusele. Hageja väited tuulekasti liikumise kohta, lauatükkide kukkumise kohta ning kohese allavarisemise kohta on täielikult tõendamata. Kostjad ei väida, et vanade tuulekastide näol oli tegu uueväärsete tuulekastidega, ent tuulekasti väljavahetmist hageja poolt antud asjaoludel saab pidada üksnes toreduslikuks kulutuseks TsÜS §63 p 3 mõttes ning nende kulutuste väljanõudmist ei saa AÕS § 72 lg 4 alusel teostada. Hageja on omavoliliselt parandustöid tehes ja nende eest hiljem üllatuslikke arveid esitades tegutsenud pahauskselt, kuivõrd kostjatele ei ole antud võimalust enne kulutuste tekkimist kulutuste vajaduse, kulutuste suuruse või kulutuste jagamise osas kaasa rääkida. Kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
2019. aasta sügisel olid hageja ja kostjad XXX (registriosa nr XXX) kaasomanikud;
-
XXX majas ei ole loodud korteriomandeid ega moodustatud korteriühistut;
-
Hageja tellis AiaABC OÜ-lt XXX maja tuulekasti vahetuse;
-
Tööd tehti oktoobris 2019 ning tööde maksumus oli kokku 1380 eurot (AiaABC OÜ arve nr 139, 25.10.2019), mille tasus hageja.
-
Hageja esitas 21.11.2019 E. L. le tuulekasti remondi eest arve nr 27 summas 230 eurot ning A. H. ile ja K. V. le arve nr XXX summas 230 eurot.
-
Hageja tellis OÜ-lt Formcenter XXX maja keldriseinte hüdroisolatsioonitööd, seina plaatimise ja ühe trepiastme ehituse;
4(8)
-
Tööd tehti novembris 2019 ning tööde maksumus oli kokku 532,80 eurot (OÜ Formcenter arve nr XXX, 28.11.2019), mille tasus hageja.
-
Hageja esitas 02.12.2019 E. L. le keldris tehtud tööde eest arve nr 276 summas 88,80 eurot ning A. H. ile ja K. V. le arve nr XXX summas 88,80 eurot.
-
Kostjad ei ole arveid nr 27, 28, 276 ja 277 tasunud, s.o kostjad ei ole hageja tehtud kulutusi hüvitanud.
-
Hagejal ei olnud kostjate nõusolekut tuulekasti vahetuseks ega keldritööde tegemiseks.
8.Asjas on vaidlus, kas hagejal on tekkinud nõue kaasomanike vastu tuulekasti ning keldris teostatud töödega seonduvalt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kaasnev küsimus on, kas tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega.
9.Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1. I
Õiguslik alus
1.AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
2.Riigikohus on lahendis 3-2-1-139-15, p 10 selgitanud, et AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 alusel on kaasomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellist kaasomaniku õigust ei ole vaja eraldi tuvastada. Katuse remontimis- ja soojustamistöid saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikeks kuludeks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15 tehtud lahendi p-s 10 leidnud, et kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet või KÜ üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest.
3.Hageja esitatud nõude puhul on oluline muuhulgas tuvastada, kas hageja tehtud toimingud on suunatud kaasomandi eseme säilitamisele, s.o XXX maja säilitamisele elamiskõlblikuna. See hõlmab ka tuvastamist, kas hageja kulutused on vajalikud TsÜS § 63 p 1. TsÜS § 63 sätestab esemele tehtud kulutused järgmiselt. Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.
4.Kohtul tuleb tuvastada, kas esitatud tõendite alusel oli XXX maja tuulekasti olukord selline, et vajalik oli täiesti uue tuulekasti ehitus või oleks olnud alternatiivselt võimalik olemasolevat tuulekasti remontida. Samuti tuleb tuvastada, kas tuulekastile tehtud kulutused olid vajalikud TsÜS § 63 p 1 mõttes. Sama kehtib maja keldris tehtud tööde osas.
5(8)
5.Kohus selgitas pooltele 06.01.2022 eelistungil tõendamiskoormist. Hageja leidis, et on nõude tõendamiseks vajalikud tõendid esitanud ning taotles võtta asja juurde täiendava tõendina OÜ AiaABC 17.10.2019 e-kirja. Kohus on e-kirja võtnud asja juurde. Tuulekast
6.XXX maja tuulekasti ehitustööde aja ning olukorra kohta enne hageja tellitud tööde teostamist nähtub uuritud tõendite alusel järgmine. AiaABC OÜ on koostanud hagejale hinnapakkumise 14.10.2019 ning esitanud tehtud tööde eest arve 25.10.2019. Täpset kuupäeva, millal AiaABC OÜ tööd tegi, pole hageja esitanud ega tõendanud. Istungil avaldas hageja, et töö teostaja kirjutas talle tuulekasti seisukorrast 17.10.2019. AiaABC OÜ 17.10.2019 e-kirjast nähtuvalt on olemasolev tuulekast samal päeval lahti võetud ning töövõtja küsib, kas korrastada ilusalongi kohal olev varjualune ja peasissekäigu kohal olev katus ja vihmaveerenn. 18.10.2019 on hageja vastanud, et on ise ära, aga korda tuleb ikka teha. Kohus järeldab esitatud tõenditest, et tuulekastiga seonduvad tööd tehti eeldatavalt 18.10.2019 ja 25.10.2019 (arve esitamise kuupäev) vahel.
7.Hageja on tuginenud Ehituskaitse Büroo OÜ 13.11.2019 ehituskaitse raportile A20 (dtl 263-285), millest nähtub, et XXX maja on üle vaadatud 06.11.2019. Raportis on probleemiks märgitud, et viilkatuse osal on tuulekastid ehitamata ja kohati on servaplekid kõrvalmaja fassaadist lahti. Raportis on antud soovitus tuulekastid ehitada. Seega on nimetatud raport koostatud pärast AiaABC OÜ poolt tööde tegemist ning tuulekasti varasema olukorra tõendamise seisukohalt tõendina väärtusetu. Kohus järeldab raportist, et silmas on peetud majal osaliselt puuduvaid, mitte olemasolevaid tuulekaste.
8.Kohus märgib, et hageja esitatud fotodelt vanast tuulekastist ei selgu, millal on fotod tehtud. Fotodelt nähtub laudiselt värvi koorumine ning osaliselt katkised lauad. Visuaalsel vaatlusel pole kohtul alust tuvastada, et fotodel kujutatud tuulekast oleks maja säilimist ohustavas seisukorras.
9.AiaABC OÜ 17.10.2019 kirja kohaselt on tuulekasti lauad läbinisti mädad. Kohtu hinnangul ei ole sellise avaldusega siiski tõendatud hageja väide, et vana tuulekast oli alla varisemas ning ohustas maja elanike ja majas asuva ilusalongi klientide elu ja tervist. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, mille kohaselt sellisest lausest ei ole võimalik tuvastada, millised tuulekasti lauad olid mädad ja kas ühe või kahe tuulekasti voodrilaua väidetav mäda olemine tingib vajaduse terve tuulekast lammutada ja ehitada uus tuulekast. Kohus märgib ka, et AiaABC OÜ puhul oli tegemist asjast huvitatud isikuga, mitte sõltumatu eksperdiga. Puudub ka info, milline oli konkreetselt selle isiku, kes 17.10.2019 kirja saatis, ehitusalane kogemus ja väljaõpe jmt. Seega pole sellel kirjal kohtu arvates asjas olulist tõenduslikku väärtust.
10.Kohus leiab, et hageja pole suutnud tõendada, et XXX maja tuulekasti olukord oli selline, et vajalik oli täiesti uue tuulekasti ehitus. Seega pole tõendatud, et hageja tehtud kulutuste puhul oli tegemist vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist AÕS § 72 lg 4 sätestatud asja säilitamiseks vajalike toimingutega. Hageja nõue tuulekastile tehtud kulutuste nõudes kaasomanikelt tuleb jätta rahuldamata.
6(8)
Keldritööd
11.Ka keldri olukorda enne tööde tegemist on hageja soovinud tõendada Ehituskaitse Büroo OÜ 13.11.2019 ehituskaitse raportiga, sh selles olevate fotodega. Kohus tuvastas, et raporti kohaselt sadevesi juhitakse mitme allavoolutorustiku kaudu maapinnale vahetult hoone vundamendi kõrval. Läbi pinnase ning keldri seinte jõuab sadevesi keldrisse. Keldris esineb märkimisväärseid niiskuskahjustusi ning osa välisseintest ja põrandatest olid ülevaatuse ajal veemärjad. Hoone tehnilist seisukorda silmas pidades on vajalik sadevee juhtimine hoonest eemale nt. kinnistu piiril asuvasse parklasse. Lisaks on probleemiks õuealalt keldrisse suunduva trepi alumisele mademele kogunev sadevesi, mis jõuab samuti keldrisse. Vajalik on sadevee ärajuhtimine või trepi kohale varikatuse ehitamine. Raporti kohaselt keldri välisseintel esineb tugevaid niiskuskahjustusi ning soovitatakse keldri seinad uuesti viimistleda peale sadeveesüsteemi korrastamist. Raporti fotodelt nähtub keldriseinte niiskuskahjustus.
12.OÜ Formcenter 02.12.2019 arvelt nähtub teostatud tööna keldri hallitanud seina vormistamine. Milliseid konkreetseid töid see sisaldab, pole lahti kirjutatud. Hageja selgitusel kaeti keldri seinad hüdroisolatsiooniga ja seina monteeriti tsementplaadid. Lisaks ehitati juurde üks trepiaste.
13.Täpset tööde teostamise aega ei ole hageja avaldanud ega tõendanud. Kostjate väitel paigutati keldri seina betoonplaadid 13.11.2019, samal kuupäeval said kostjad kätte Ehituskaitse Büroo raporti, mis edastati 18.11.2019 hagejale. Seega on kostjate väitel keldritööd tehtud enne raporti saabumist. Kohus märgib, et raport on koostatud 13.11.2019. Seega juhul, kui tööd tehti keldris samal päeval, ei saanud hageja juhinduda raportis märgitust.
14.Lisatrepiastme ehitus ei ole kohtu hinnangul vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõttes. Küll võib selliseks kulutuseks olla keldriseinte kaitsmine läbitungiva sadevee eest. Ehituskaitse Büroo raporti kohaselt on keldris tehtavate tööde eelduseks kinnistu sadeveesüsteemi korrastamine. Hageja ei ole tõendanud, et sadeveesüsteemi korrastustööd oleksid tehtud enne keldritööde tellimist ja teostamist. Hageja on küll väitnud, et sadeveesüsteemi korrastustööd tegi tema abikaasa, kuid asjakohased tõendid selle kohta puuduvad, sh tõendid, et tööd tehti vastavalt raportis antud juhistele. Hageja esitatud fotod kinnistul tehtud kaevetöödest ei ole asjakohasteks tõenditeks. Hageja on väitnud, et pärast tööde tegemist on keldrisein kuiv. Kostjad vaidlevad sellisele faktiväitele vastu. Ühtegi tõendit pooled seina seisukorra kohta pärast keldris tehtud töid esitanud pole. Esitatud tõendusliku baasi alusel tuleb kohtul asuda seisukohale, et keldriseinte katmist hüdroisolatsiooniga ning tsementplaatidega ei saa praegusel juhul lugeda sellisteks töödeks, mis säilitaksid maja või kaitseksid seda täieliku või osalise hävimise eest.
15.Kohus leiab, et hageja pole suutnud tõendada, et XXX maja keldris tehtud tööde ja kulutuste puhul oli tegemist vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Sealhulgas puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et keldriseinte seisukord ohustas maja säilimist. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist AÕS § 72 lg 4 sätestatud asja säilitamiseks vajalike toimingutega. Hageja nõue keldris tehtud tööde kulutuste nõudes kaasomanikelt tuleb jätta rahuldamata.
7(8)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Kostjad esitasid 12.01.2022 menetluskulude nimekirja (tl 79-80), mille kohaselt on kostjate menetluskulude suurus 320 eurot ning koosneb õigusabikulust. Hageja ei ole kostjate menetluskuludele konkretiseeritud vastuväiteid esitanud.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
20.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
21.Kostjaid esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – R. M.. Esindaja on osalenud kohtuistungil 06.01.2022 ning esitanud kohtule vastuse hagile ning lõppseisukohad. Arvestades eelnevaga loeb kohus kostjate menetluskulud mõistlikuks, määrab menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot ning mõistab selle summa hagejalt välja.
22.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.