2-20-10474/67 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue IFS AMBALAJ SAN.TİC.LTD.ŞTİ. esitas 20.07.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ ALLESTPAC vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja olnud lepingulistes suhetes seoses plastikmaterjali tarnimisega alates 2018. aastast. Pooltevaheline praktika müügilepingute sõlmimisel on olnud järgnev: kostja esitab e-kirja teel tellimuse ning hageja vastab pakkumisega. Lisaks esitab hageja proforma arve ning kui kostja tellimuse kinnitab, siis on müügileping sõlmitud. Kostja on kinnitanud järgmised proforma arved: 23. tellimuse proforma arve nr 041119-1; 24. tellimuse proforma arve nr 111119-1; 25. tellimuse proforma arve nr 271119-1; 26. tellimuse proforma arve nr 060120-1; 27. tellimuse proforma arve nr 090120-1 (lisa 5). Kõik eeltoodud tellimused on hageja poolt täidetud ning kostja on kaubad kätte saanud. Eeltoodud tellimuste eest väljastas hageja kostjale järgmised arved: − 9.11.2019 faktuurarve nr 097003 23. tellimuse eest summas 47 880 eurot maksetähtajaga 17.01.2020 (60 päeva); − 25.11.2019 faktuurarve nr 097008 (lisa 12) 24. tellimuse eest summas 23 940 eurot maksetähtajaga 24.01.2020 (60 päeva); − 05.12.2019 faktuurarve nr 097012 (lisa 13) 25. tellimuse eest summas 25 080 eurot maksetähtajaga 03.02.2020 (60 päeva); − 09.01.2020 faktuurarve nr AMB2020000000005 (lisa 14) 26. tellimuse eest summas 47 880 eurot maksetähtajaga 09.03.2020 (60 päeva); − 16.01.2020 faktuurarve nr AMB2020000000008 (lisa 15) 27. tellimuse eest summas 71 820 eurot maksetähtajaga 14.02.2020 (30 päeva). 17.01.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tuletas meelde arvete tasumise tähtaegu. 22.01.2020 edastas hageja uuesti 17.01.2020 e-kirja ning palus kostjal tabelis toodud informatsiooni kontrollida. 22.01.2020 vastas kostja ning lubas maksete tasumisega tegeleda ning selgitas, et nagu kostja telefonis selgitas, on neil hetkel käimas aktsiate jaotamine, mis peaks lahenema 14 päeva jooksul, ning seni annab kostja endast parima, et maksetega graafikus püsida. Seejuures palus kostjal nädal või paar maksetega abi. 23.01.2020 vastas hageja, et on valmis kostjat toetama ja pikendama arvete tasumise tähtaegu. Kostja eeltoodud kokkulepet ei täitnud ning ühtki eelviidatud arvet tähtaegselt ei tasunud. Hageja esitas 24.04.2020 nõude lepinguliste kohustuste täitmiseks ning kohtu poole pöördumise hoiatuse, milles andis kostjale võlgnevuse summas 216 600 eurot tasumiseks täiendava tähtaja kuni

30.04.2020 ning viitas, et nõude täitmata jätmisel pöördub hageja kohtusse ning nõuab lisaks põhivõlgnevuse täitmisele ka viivise tasumist. Kostja ei ole hageja hoiatustest hoolimata nõuet täitnud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 216 600 eurot, viivise 7290,77 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.07.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele, leides, et kostja vastus on põhjendamatu ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna väited kauba lepingutingimustele mittevastamisest on paljasõnalised ning kuna kostja on kauba ümbertöödelnud, ei ole enam võimalik kauba omadusi üleandmise hetkel kontrollida. Isegi, kui kaup oleks puudusega (mida hageja ei mööna), võimaldaks see üksnes kostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamist ega vabasta kostjat müügilepingu järgsest põhikohustusest ehk tasu maksmise kohustusest. Kostja on kauba võimalikest puudustest (mida hageja ei mööna) tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse minetanud, kuna kostja ei ole kaupa esimesel võimalusel üle vaadanud ega väidetavast puudusest õigeaegselt teatanud. Kostjal puudus õigus lepingust taganeda. Seega on müügileping kehtiv ning kostjal lasub endiselt ostuhinna tasumise kohustus. Hinna alandamine nullini on põhjendamatu. Kostja on ise kompromissina pakkunud ümbertöödeldud kauba võõrandamist ning tulemi jagamist poolte vahel, mis tähendab, et puudusega kauba väärtus ei ole mingil juhul null ja kostja väited hinna alandamisest tuleks täielikult tähelepanuta jätta. Kostja seisukoht Kostja esitas 18.12.2020 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduses jätnud esitamata poolte ulatusliku kirjavahetuse kauba puuduste kohta. Samuti on hageja jätnud mainimata, et toorainega seotud probleemide arutamiseks kohtusid pooled 2020. aasta veebruaris Eestis. Selliselt ei kasuta hageja oma menetlusõigusi heauskselt ning püüab kohut eksitusse viia, justkui kostja on jätnud arved ilma põhjuseta tasumata. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud, et ta oleks kostjale andnud üle nõuetele vastava kauba. Hageja ei saa seda ka tõendada, sest üle antud tooraine kokkulepitud kvaliteedile ei vastanud. Hageja on ise korduvalt tunnistanud, et vaidlusalusel toorainel esinesid olulised puudused, mistõttu ei olnud seda võimalik harilikuks otstarbeks, st plastiktoodete valmistamiseks, kasutada. Kostjal oli õigus peatada maksete tegemine, kuivõrd hageja tooraine oli kasutuskõlbmatu ning tekitas kostjale üksnes lisakulusid. Hageja on keeldunud müügilepingule vastavat toorainet kostjale saatmast, kasutuskõlbmatut toorainet kostja ruumidest ära vedamast ning mistahes muudest konstruktiivsetest lahendustest. Kostja ei tunnusta vaidlusaluseid arveid ega oma tasu maksmise kohustust. Kostja on õiguspäraselt keeldunud oma tasu maksmise kohustusest ning vaidlusalustest lepingutest taganenud. Hageja kohustus on kasutuskõlbmatu tooraine kostja ruumidest ära viia. Alternatiivselt alandab kostja hageja müügilepingutest tulenevaid tasunõudeid nullini, kuivõrd kostja jaoks on kasutuskõlbmatu tooraine väärtus null. Kostja toob esile, et asjaolu, et hageja poolt tarnitud tooraine ei vasta lepingutingimustele, st on sisuliselt kasutuskõlbmatu, selgus 2020. aasta jaanuari lõpus, mil kostja võttis hageja poolt saadetud tooraine esmakordselt kasutusse. 22.01.2020, kohe pärast seda kui vaidlusalune tooraine tootmisesse võeti, ilmnesid esimesed probleemid. Esmalt kahtlustas kostja, et probleem on tema enda termovormimise masinas Kelt. 29.01.2020, pärast seda kui selgus, et tootmismasin on õigesti seadistatud ning selles probleeme pole, teavitas kostja hagejat e-kirja teel, et tooraine on puudustega. 04.02.2020 muutusid sissenõutavaks 23. ja 24. tellimuste arved nr 097003 ja 097008. Samal päeval andis kostja esindaja hagejale teada, et keeldub edasiste maksete tegemisest seni, kuni hageja poolt saadetud kasutuskõlbmatule toorainele leitakse lahendus. 2020. aasta veebruaris kohtusid pooled kostja tehases, et hageja poolt

tarnitud puudustega tooraine üle vaadata. Kohtumisel kinnitas hageja, et tooraine on puudustega ning lubas teha koostööd probleemi lahendamiseks. Hageja selgitas, et on nõus puudustega tooraine tagasi võtma. Samal ajal nõudis hageja kostjalt endiselt kasutuskõlbmatu tooraine täishinna tasumist. 17.02.2020 e-kirjaga, pärast Eestis puudustega toodete üle vaatamist, selgitas hageja, et on valmis tasuma kõik lisakulud, mis kostjal sellest tulenevalt tekivad. Hageja palus kostjal esitada lisakulude arvestuse, mis on põhjustatud puudustega tooraine tõttu. 12.03.2020 saatis kostja esindaja hagejale esialgse arvestuse lisakulude kohta, mida puudustega tooraine oli kostjale põhjustanud. Kostja poolt saadetud kirjast nähtub, et ebakvaliteetne materjal lõhkus kostja tootmismasina kolmeks nädalaks, mistõttu ei jõudnud kostja valmis oma lubatud tellimusi ning oli lisaks sunnitud täiendavaid tellimusi tühistama. Kokku põhjustas ebakvaliteetne materjal esialgsel hinnangul kostjale lisakulu 120 418 eurot. 01.04.2020 kell 12:08 e-kirjas selgitas kostja juhatuse liige Daniel Olsson hagejale, et soovib lepingut lõpetada ning näeb kahte võimalust probleemi lahendamiseks: 1) hageja võtab puudustega tooraine kostja käest tagasi ning väljastab kreeditarved; või 2) kostja purustab materjali, müüb selle hinnaga 0,75 eur/kg maha ning kannab saadud raha tagasi hagejale. Samuti rõhutas kostja esindaja, et hageja müüdud kasutuskõlbmatu materjali hoiustamine on kostjale lisakulu. Samal kuupäeval kell 20:53 vastas hageja esindaja kostjale e-kirjaga. Hageja ei reageerinud kostja ettepanekutele, vaid selgitas üksnes, et kostja pole arveid tasunud. Kuna suured PET-kile rullid võtavad väga palju ruumi, ei olnud kostjal võimalik neid igavesti hoiustada. Arvestades, et hageja oma kaubale järgi ei tulnud ega konstruktiivset lahendust selle hoiustamiseks ja taaskasutamiseks välja ei pakkunud, purustas kostja suvel kogu kasutuskõlbmatu materjali. Purustatud tooraine on tervikuna alles ning asub kostja valduses. Kostja on valmis selle hagejale tagastama. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus nõuetekohase asja üleandmise kohustust, hageja poolt tarnitud tooraine oli kostja jaoks kasutuskõlbmatu, hageja vastutab tooraine lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja leiab, et tal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest seni, kuni hadeja täidab oma lepingujärgsed kohustused. Kostja on müügilepingutest taganenud hiljemalt 02.04.2020. Kostja märgib, et alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja pole teinud kehtivat taganemisavaldust, alandab kostja hageja poolt tarnitud toodete hinda nullini CISG art 50 alusel. Hageja ei ole kõrvaldanud tooraines esinenud puudusi ning tooraine on seetõttu täies ulatuses kasutuskõlbmatu. Kasutuskõlbmatu tooraine väärtus on kostja jaoks null. Seetõttu alandab kostja tellimuste 2327 alusel talle müüdud tooraine hinda nullini. 18.08.2021 esitas kostja tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peab hagi põhjendatuks. Kostja palub tasaarvestada hageja nõue kostja kahju hüvitamise nõudega summas 111 522 eurot ning kostja viivisenõudega 18.08.2021 seisuga summas 12 277 eurot ning kostja viivisenõudega kuni kohtuotsuse tegemiseni kogunenud viivistega viivisemääraga 8% aastas. Arvestades, et müügitulude vähenemise ulatuse tuvastamine eeldab eriteadmisi, tellis kostja arvamuse riiklikult tunnustatud finantseksperdilt U V, kes analüüsis kostja raamatupidamis- ja tootmissüsteemide väljavõtteid ja teisi asjakohaseid dokumente, teostas paikvaatluse tootmisruumides ning intervjueeris kostja töötajaid. Kostja tõendab nimetatud asjatundja arvamusega talle põhjustatud kahju kujunemist ja suurust. Asjatundja hinnangul põhjustas defektse PET-kilega salatikarpide tootmine kostjale järgnevat kahju: − defektse PET-kilega tootmisel vähenes saadud müüdavate plastkaante kogus (tekkis rohkem praaki), mistõttu vähenes kostja müügitulu. Asjatundja tuvastas, et defektse materjaliga tootis kostja 9 294 kasti vähem plastkaasi, kui kostja toodab tavapäraselt sama koguse kvaliteetse materjaliga. Järelikult jäi kostjal 9 294 kasti müügitulu saamata.

− defektse PET-kile tõttu aeglustus kostja tootmine, sest muidu automaatselt töötavat masinat pidi järjepidevalt peatama ja puhastama. Seetõttu jäi kostjal saamata täiendav müügitulu. Asjatundja tuvastas, et kostja oleks kvaliteetse materjali käitlemisel suutnud toota ja müüa 11 530 kasti rohkem plastkaasi (lisa 1, p 17-18). Järelikult jäi kostjal 11 530 kasti müügitulu saamata. Kokku jäi kostjal saamata 20 824 kasti plastkaante müügitulu (9 294 + 11 530). Ühe kasti müügihind on 7,8 eurot. Seega kokku jäi kostjal saamata 162 427 eurot. Samas tuvastas asjatundja, et defektse materjaliga tootmisel tekkis rohkem praaki, mis on omakorda purustatud kujul müüdav. Täiendav purustatud PET-kile müügitulu tuleb kostja saamata jäänud tulust maha arvata. Selle väärtus oli asjatundja arvamuse kohaselt 5 725 eurot. Lisaks tuvastas asjatundja, et kostja saamata jäänud tulust tuleb maha arvata täiendava PET-kile soetushind, millega kostja oleks saanud toota eelnevalt kirjeldatud 11 530 kasti rohkem plastkaasi. Täiendava PET-kile soetushinnaks oleks asjatundja hinnangul kujunenud 46 170 eurot. Viimaks tuvastas asjatundja, et defektse PET-kilega tootmisel tekkisid kostjale lisakulutused (täiendava praagi purustamisega seonduvad tööjõu- ja elektrikulud). Kokku suurenesid tööjõu- ja elektrikulud hinnanguliselt 989 euro võrra. Kokkuvõttes tuvastas asjatundja, et defektse PET-kilega tootmine põhjustas kostjale 111 522 euro suuruse kahju võrreldes olukorraga, mil kostja oleks tootmises saanud kasutada kvaliteetset PET-kile (162 427 + 989 – 5725 – 46170 = 111 522). Kostjale põhjustatud kahju pidi olema hagejale ettenähtav. Pärast Eesti külastust 2020. aasta veebruaris kinnitas hageja e-kirja teel, et hüvitab kostjale defektse materjaliga põhjustatud kahju. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ja tunnistaja ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid müügilepingud, mille kohaselt tarnis hageja kostjale plastiktoodete valmistamiseks vajalikku PET-kilet ehk toorainet. Pooltevahelise praktika kohaselt sõlmiti müügilepingud e-kirjade teel järgmiselt: kostja esitas hagejale tellimuse, hageja saatis kostjale tellimuse kinnituse (pro forma arve), mille kostja omakorda kinnitas, misjärel loeti leping sõlmituks. Seejärel saatis hageja kauba teele ning esitas kostjale arve saadetud tooraine eest. Hageja nõude aluseks on kokku 5 tooraine tellimust (tellimused 23-27), mille eest esitas hageja kostjale järgnevad arved:

- 27. tellimus - 16.01.2020 faktuurarve nr AMB2020000000008 summas 71 820 eurot maksetähtajaga 14.02.2020, mille alusel saadetud tooraine jõudis Tallinna 09.02.2020 ning kostja ruumidesse 13.02.2020. Vastavalt poolte kokkuleppele pikendati 23.01.2020 arvete tasumise tähtaega alljärgnevalt: 19.11.2019 faktuurarve nr 097003 summas 47 880 eurot uus tasumise tähtaeg 03.02.2020; 25.11.2019 faktuurarve nr 097008 summas 23 940 eurot uus tasumise tähtaeg 03.02.2020; 05.12.2019 faktuurarve nr 097012 summas 25 080 eurot uus tasumise tähtaeg 10.02.2020; 09.01.2020 faktuurarve nr AMB2020000000005 summas 47 880 eurot uus tasumise tähtaeg 10.02.2020; 16.01.2020 faktuurarve nr AMB2020000000008 summas 71 820 eurot uus tasumise tähtaeg 14.02.2020. Hageja on hagis tuginenud VÕS müügilepingut reguleerivatele sätetele. Kohus märgib, et pooled ei ole kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises. Arvestades asjaolu, et hageja on Türgi Vabariigis registreeritud äriühing ja kostja Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, kohaldub pooltevahelistele müügilepingutele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG). CISG artikkel 30 sätestab, et müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga. CISG artikli 53 alusel on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. CISG artikkel58 lg 3 kohaselt ei ole ostja kohustatud tasuma kauba hinda seni, kuni tal pole olnud võimalust kaupa üle vaadata. CISG art 35 lg 1 kohaselt on müüja on kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping. CISG art 35 lg 2 p a kohaselt ei vasta kaup lepingule, kui see on kõlbmatu otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse. CISG artikkel 45 lg 1 sätestab, et kui müüja ei täida oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib ostja: a) teostada 46.–52. artiklis ettenähtud õigust; b) nõuda kahjude hüvitamist, nagu see on ette nähtud 74.–77. artiklis. Seega sätestab CISG ostja õiguskaitsevahendid müüjapoolse rikkumise korral, kuid ei vabasta ostjat müügilepingu kohase põhikohustuse, so müügihinna tasumise kohustusest. Eeltoodud regulatsioonist ei tulene, et üleantud kauba puuduse korral oleks ostjal õigus jätta müügilepingu kohane

põhikohustus, st müügihinna tasumise kohustus täitmata. Ostjal on õigus kasutada omapoolseid õiguskaitsevahendeid sarnaselt VÕS-ga nagu kohustuse täitmise nõue, hinna alandamine jm., samuti õigus nõuda kahju hüvitamist. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tarnitud kaubal esines puudusi ja kas kostja on nendest mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud ning kas kostjal oli õigus lepingust taganeda. Kohus leiab, et M M 22.01.2020 e-kirjaga termovormimise masina Kelt tootjale ja kostja töötajate seletuskirjadega ning tunnistaja A S ütluste ja 29.01.2020 e-kirjaga on tõendatud, et kostja asus hagejalt ostetud vaidlusalust PET- kilet kasutama jaanuari teises pooles ning koheselt ilmnesid probleemid toorainega. M M viidatud e-kirjas on esile toodud, et kui toimub vormimine, siis üks rida tooteid jääb vormi sisse kinni ning kui alumine vormi osa langema hakkab, tõmbab see pooliku toote kaasa ning kinni jäänud tooted saavad kahjustada. Seetõttu ei lõika masin korralikult ning tekivad ka probleemid virnastamisega. M M on seletuskirjas märkinud veel järgnevat: „Mehaanikud proovisid seda lahendada tootmisprogrammi muutmisega, kuid tootmist korda ei saadud. Olime ühenduses Kelt masina tootjaga ning küsisime kirja teel nõu. Samal ajal jõudis tootjafirmast kohale varem kutsutud tarkvarainsener lahendama mehhaanikute tähelepanekuid, mis olid tekkinud masina töö käigus. Lasime kontrollida üle masina kliimasüsteemi ning avasime vormi uurimaks, kas jahutuskanalid on ummistunud aga ei leidnud midagi mis võiks seda ummistada. /.../ Seejärel tekkis kahtlus, et tegu võib olla materjaliga, kuna probleem tekkis koheselt peale materjali tootja vahetamist.“ Viidatud tõenditega ning kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud videomaterjali ning A S 29.01.2020 e-kirjaga hagejale on tõendamist leidnud, et hageja tarnitud vaidlusalusel PETkilel esines puudusi. Nimelt seisnes probleem selles, et silikoon oli materjalis jaotunud ebaühtlaselt ja silikooni oli materjalis vähe, mis põhjustas materjali kinnijäämist ja kinnijäänud toodete kahjustumist. Eelnevate tõenditega on ümber lükatud ka hageja poolt esitatud F A ja K A kirjalikud seletused selle kohta, et probleemid materjaliga said kõrvaldatud materjali ümberpööramisega. Lisaks on kostja esile toonud ja väljavõttega Würth tootekataloogist tõendanud, et hageja kasutatud Würth HHS 2000 määrdeaine, mida hageja esindajad PET kilele pihustasid, eesmärgiga püüda materjaliprobleeme lahendada, ei sobi kasutamiseks toiduainetetööstuses. Vaidlus puudub selles, et hageja valmistatud plastiktooteid kasutatakse toiduainete pakendamiseks. Hageja kasutatud viidatud määrdeõli on mõeldud kasutamiseks välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas kaitsekinnastega ning sobib kasutamiseks suure koormuse all olevate kohtade määrimiseks: ketid, hammasrattad, hinged, liigendid, trossikõrid jne. Tootel nähtuva hüüumärgiga tähistatava ohupiktogrammi kohaselt on tegemist ühekordsel kokkupuutel ägedat mürgisust esile kutsuva tootega. Hageja ei ole omapoolsete tõenditega nimetatut ümber lükanud ega esitanud tõendeid enda väidetu kohta, et antud õli võib kasutada toiduainete pakendamiseks mõeldud pakendite tootmiseks. 04.02.2020 saadetud H A e-kirjaga F Ale on tõendatud samuti, et tegemist on ebakvaliteetse materjaliga ja kostja keeldub seetõttu maksetest kuni probleem ei ole lahendatud. Samal päeval saadetud teistkordses e-kirjas märkis H A, et kostja on valmis tagastama kogu kasutuskõlbmatu materjali. Kostja töötaja A S 04.02.2020 e-kirjaga on tõendatud, et ka tellimuses nr 26 esines probleem, kuivõrd rull hakkas lõpus kleepuma, järgmine rull oli algul väga halb, siis 10 minutit korras ja seejärel hakkas jälle kleepuma.

Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled kohtusid 2020 veebruaris kostja tehases, et hageja poolt tarnitud tooraine üle vaadata. Tunnistaja A S ütlustega on tõendatud, et kohtumisel kinnitas hageja, et tooraine on puudustega ning lubas teha koostööd probleemi lahendamiseks. Hageja 17.02.2020 e-kirjaga on tõendatud, et pärast Eestis toodete ülevaatamist, selgitas hageja, et on valmis tasuma lisakulud, mis kostjal puudustega toodetest tekivad. Hageja palus kostjal esitada lisakulude arvestuse.. 12.03.2020 e-kirjaga saatis kostja esindaja D O reklamatsiooni hagejale, mille kohaselt tellitud materjalist 103 000 kg umbes 40% oli mittevastav („ei tööta“ e-kirjas märgitu kohaselt, „see tähendab, et 41 200 kg on halb“), mis lõhkus antud e-kirja kohaselt kostja tootmismasina kolmeks nädalaks, mistõttu ei jõudnud kostja valmis oma lubatud tellimusi ning kostja oli lisaks sunnitud täiendavaid tellimusi tühistama. Kokku põhjustas ebakvaliteetne materjal kostja e-kirja kohaselt kostjale lisakulu 120 418 eurot. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et hageja tarnitud toorainel esines mingis ulatuses puudusi, kuna selle silikooni tase oli ebaühtlane ja tooraine kleepus seetõttu kostja termovormimise masina Kelt vormi külge kinni ning kahjustas seeläbi väljavormitud toodet. Lisaks tekitas vormi kinnijäämine tootmisliinil ebastabiilsust ja vibratsiooni, mille tagajärjel hakkasid juba lõigatud tooted liinilt maha kukkuma. Samas leiab kohus, et kostja väited selle kohta, millises ulatuses tarnitud materjalil puudusi esines, on vastuolulised. Kostja on väitnud, et hageja tarnitud materjal oli täies ulatuses ebakvaliteetne ja seda ei olnud võimalik tootmises kasutada ja selle väärtus oli kostja jaoks null, samas, et umbes 40% 103 000 kilogrammist materjalist oli ebakvaliteetne, seega 60% pidi olema kvaliteetne. Kauba saatelehtede ja arvetega on tõendatud, et hageja tarnis tellimuste nr 23-27 alusel kostjale kokku 358 000 kg erinevate mõõtudega PET-kilet. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, millistest tellimustest, milline PET-kile, millises koguses ebakvaliteetne oli. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool menetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja kohustus on antud vastuväidet tõendada, kostja seda usaldusväärselt teinud ei ole. Kostja vastuväited on vastuolulised ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. CISG art 36 lg 1 kohaselt vastutab müüja kauba iga mittevastavuse eest, mis on olemas riski ostjale ülemineku hetkel, isegi kui see mittevastavus selgub alles hiljem. CISG art 38 lg 1 järgi peab ostja kauba üle vaatama nii lühikese ajaga, kui see antud asjaoludel on praktiliselt võimalik. CISG art 39 lg 1 kohaselt kaotab ostja õiguse viidata kauba mittevastavusele, kui ta ei saada müüjale mittevastavuse iseloomu kohta andmeid sisaldavat teadet mõistliku tähtaja jooksul pärast seda, kui ostja mittevastavuse avastas või pidi avastama. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei vaadanud kostja hageja poolt saadetud tooraine partiid üle ega andnud puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teada. Vaidlust ei ole ja tõendatud on, et tellimused nr 23, 24 ja 25 jõudsid kostja ruumidesse vastavalt 18.12.2019, 02.01.2019 ja 06.01.2019. Tunnistaja A S ütlustega on tõendatud, et visuaalsel vaatlusel tooraine puudusi tuvastada ei olnud võimalik, kuna need olid pakendatud kilesse. Samas oleks kostjal olnud võimalik kile lihtsasti eemaldada ja kontrollida kauba vastavust lepingule. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tootmismasina juures seistes silmaga nähtav, kui materjali rull oli küljeli, et rulli alt oli kõik hall ehk silikoon oli vajunud ülevalt alla. Seega oleks puudused olnud lihtsal ülevaatusel tuvastada. Samas märkis tunnistaja ka, et ei seisnud kogu aeg masina juures. Seega ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et kogu hageja tarnitud materjal oleks olnud puudustega. Hageja asus vaidlusalust toorainet tootmises kasutama 2020 jaanuari teises pooles, mil ilmnesid ka kostja poolt esile toodud puudused. Kostja teavitas hagejat toorainega ilmnenud probleemidest alles 29.jaanuari 2020 A S e-kirjaga. Kohus leiab,

et tegemist oli ebamõistlikult pika ajaga, lisaks ei kirjeldanud kostja puudusi kaubas piisava täpsusega, kuivõrd A S märkis vastuseks hageja päringule probleemi kohta veel 04.02.2020, et kogu hageja saadetud kaup ei ole veel üle vaadatud ning lisas, et kostjal ei ole aega rullide avamiseks ja proovimiseks. 26. ja 27. tellimuse osas ei ole kostja tõendanud puudustest üksikasjalikku teavitamist, märgitud on üksnes, et esinevad samad probleemid ja kostja keeldub tasumisest. Seega ei vasta kostja teavitused kohtu hinnangul CISG artikkel 39 lg 1 nõuetele. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendamist leidnud, et mingis ulatuses puudused hageja tarnitud materjalis küll olid olemas, kuid kostja ei ole suutnud tõendada, millises ulatuses ja kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul puudustest ega kirjeldanud neid piisava täpsusega, ei vabane kostja ka seetõttu lepingus sätestatud peamisest kohustusest ehk maksekohustusest. CISG artikkel 49 lg 1 p a järgi võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine. CISG CISG artikkel 81 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu lõpetamine vabastab mõlemad pooled lepingukohustustest, säilitades õiguse sisse nõuda hüvitamisele kuuluda võivaid kahjumeid. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejapoolset olulist lepingu rikkumist tõendanud. CISG artikli 49 lõike 2 punkti b alapunkti 1 kohaselt kaotab ostja õiguse müügilepingust taganeda iga muu rikkumise puhul peale tarnetähtaja möödalaskmise, kui ostja ei tagane mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta niisugusest rikkumisest oli teada saanud või pidi teada saama. CISG artikkel 51 lg 1 kohaselt kui müüja tarnib ainult osa kaupa või kui ainult osa tarnitud kaubast vastab lepingule, rakendatakse 46.–50. artikli sätteid puuduoleva või lepingule mittevastava osa kohta. Sama artikli lg 2 sätestab, et ostja võib teatada kogu lepingu lõpetamisest ainult sel juhul, kui osaline täitmatajätmine või kauba osaline mittevastavus lepingule moodustavad lepingu olulise rikkumise. Esmalt märgib kohus, et kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tarnitud kaupa mõistliku aja jooksul üle vaadanud ega selle lepingutingimustele mittevastavust piisava täpsusega kirjeldanud. Lisaks ei nähtu poolte e-kirjavahetusest, et kostja oleks avaldanud hagejale mõistliku aja jooksul tahet lepingust taganemiseks. Kostja töötaja A S 29.01.2020 e-kirjas on märgitud üksnes, et suurem osa materjalist läheb purustamisele. Seega teavitas kostja hagejat kavatsusest materjali kasutada ümbertöötlemiseks ja ei teavitanud lepingust taganemise soovist. Samuti tõendab F A 04.02.2020 e-kiri küsimusega 23. ja 24. tellimuse maksete tegemise kohta, et ka hageja ei ole mõistnud kostja soovi lepingust taganeda. Ühtlasi ei nähtu lepingust taganemise tahet ka kostja töötaja H A 04.02.2020 e-kirja vastusest F Ale, kuivõrd selles on keeldutud maksete tegemisest enne, kui materjali probleem on lahendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole lepingust taganenud ka kostja juhatuse liikme D O 01.04.2020 ja 02.04.2020 e-kirjadega. Antud e-kirjades on märgitud, et kostja näeb tooraine probleemi lahendamiseks üksnes kahte võimalust, kas 1) hageja võtab oma tooraine tagasi ja esitab kostjale kreeditarved; või 2) hageja kinnitab, et kostja võib tooraine purustada ning seejärel tagastab kostja purustatud tooraine müügist saadud raha kostjale. Samaaegselt jätkas kostja vaidlusaluse tooraine kasutamist oma tootmises. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja esindaja 01.04.2020 ja 02.04.2020 e-kirjades on kostja pakkunud küll välja erinevaid lahendusi, kuid jätkas müügilepingu alusel saadud tooraine kasutamist oma tootmises, ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks avaldanud selget tahet müügilepingust taganeda. Kostja esitatud asjatundja arvamusega on tõendatud, et kostja kasutas hageja tarnitud toorainet plastikkaante tootmiseks kuni 30.07.2021.

CISG artikli 82 lg 1 sätestab, et ostja kaotab õiguse teatada lepingu lõpetamisest või nõuda müüjalt kauba asendamist, kui ostjal pole võimalik tagastada kaupa sisuliselt samas seisukorras, milles ta selle sai. Kohus leiab, et kuna kostja on kasutanud hageja materjali oma tootmises ja osa materjalist purustanud, ei ole võimalik kaupa enam samas seisukorras tagastada. Seega on kostja kaotanud ka seetõttu õiguse lepingust taganeda. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele ka CISG artikli 82 lg 2 p 1, kuna võimatuse kaup tagastada samas seisukorras on põhjustanud kostja tegevus või hooletus. Kostja jätkas kauba kasutamist tootmises ja purustas osa kaubast. Seega, isegi kui käesoleval juhul esineks alus lepingust taganemiseks, on kostja ka CISG-i artikli 82 lg 1 kohaselt vastava õiguse kaotanud. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Seega on pooltevaheline müügileping kehtiv ja kostja väidetav müügilepingust taganemine ei andnud kostjale alust hagejale tasu maksmisest keeldumiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on õigus alandada hageja poolt tarnitud kauba hinda nullini CISG artikli 50 alusel, kuna kostja põhjenduste kohaselt on kasutuskõlbmatu tooraine väärtus kostja jaoks null. CISG artikkel 50 sätestab, et kui kaup ei vasta lepingule ja sõltumata sellest, kas hind on juba tasutud, võib ostja alandada hinda samas proportsioonis, milles tegelikult tarnitud kauba maksumus tarne hetkel suhtus maksumusse, mis oleks samal hetkel olnud lepingule vastaval kaubal. Ent kui müüja kõrvaldab oma kohustuste täitmise puudused kooskõlas 37. artikliga või 48. artikliga või kui ostja keeldub müüja kohustuste täitmist kooskõlas nende artiklitega vastu võtmast, ei või ostja hinda alandada. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline oli hageja tarnitud kauba väärtus suhtes lepingule vastava kaubaga. Seejuures ei oma seadusest tulenevalt tähendust kostja subjektiivne hinnang kauba väärtusele, vaid nimetatud asjaolu tuleb esile tuua ja tõendada. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja on menetluse käigus pakkunud kompromissina, et purustatud tooraine müügist saadud tulu jagatakse poolte vahel, on ka kostja ise leidnud, et selle väärtus on suurem kui null. Sama tõendab ühtlasi kostja esitatud alternatiivne tasaarvestusavaldus, mille kostja esitas juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjal ei olnud õigust müügilepingutest taganeda ja seeläbi keelduda hagejale tasu maksmast. Hageja on esitanud ka viivise nõude. CISG artikli 78 alusel on poolel õigus nõuda viivist, kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud. Kostja hageja viivise nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus märgib, et CISG ei reguleeri viivise määra. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et kohtud on CISG rakendamise praktikas viivise määra väga erinevatest alustest lähtuvalt sisustanud ja hageja on lähtunud VÕS-s sätestatud määradest, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, lähtub kohus viivise nõude rahuldamisele samuti eelnevast. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. 18.08.2021 esitas kostja alternatiivse tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peab hagi põhjendatuks. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea tasaarvestuse esitamiseks esitama vastuhagi, vaid piisab kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse esitamisest (RKTKo 02.03.2015 nr 3-2-1-145-14, p 29). Tasaarvestusavalduse esitamine menetluses on lubatud muuhulgas ka alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, s.t selline tasaarvestusavaldus ei ole tingimuslik VÕS § 198 teise lause mõttes (RKTKo 05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 44).

CISG artikli 74 kohaselt on teiselt poolelt kahjuna nõutav summa võrdne kahjuga, mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel tekitas (sealhulgas saamata jäänud tulu). Kostja palus tasaarvestada hageja nõue kostja kahju hüvitamise nõudega summas 111 522 eurot ja kostja viivisenõudega 18.08.2021 seisuga summas 12 277 eurot ning kostja viivisenõudega kuni kohtuotsuse tegemiseni kogunenud viivistega viivisemääraga 8% aastas. Asjatundja U V hinnangul põhjustas defektse 103 000 kg PET-kilega salatikarpide tootmine kostjale nimetatud kahju. Kostja on märkinud, et temale põhjustatud kahju pidi olema hagejale ettenähtav, kuivõrd pärast Eesti külastust 2020. aasta veebruaris kinnitas hageja ekirja teel, et hüvitab kostjale defektse materjaliga põhjustatud kahju. Kohus ei nõustu kostjaga, et asjatundja arvamusega on tõendatud hageja tarnitud 103 000 kg PET-kile ebakvaliteetsus ja kostjale kahju tekkimine kostja toodud ulatuses. Asjatundja arvamuses on märgitud, et asjaolule, kas tarnitud materjal on kvaliteetne või mitte, annab hinnangu kohus. Vaidlus puudub selles, et U V on finantsekspert ja tal ei ole pädevust hinnata materjali vastavust kvaliteedinõuetele. Lisaks oli 17.08.2021 asjatundja arvamuse koostamise ajaks vaidlusalune materjal purustatud. Asjatundja arvamusest nähtuvalt tugineb see suures osas kostja töötajate M M ja A S selgitustele tootmisprotsessi ja tarnitud materjali ebakvaliteetsuse kohta. Asjatundja arvamuse aluseks ei ole selles osas dokumentaalseid tõendeid. Kohus rõhutab, et vaidlusaluse materjali lepingule vastavusele hinnangu andmiseks puudub asjatundjal pädevus. Kohus ei ole tuvastanud antud koguses materjali ebakvaliteetsust. Kohus rõhutab lisaks, et nimetatud ulatuses PET-kile mittevastavus kvaliteedile on vastuolus ka kostja enda 12.03.3020 reklamatsiooniga, mille p 1 kohaselt on tellitud materjal 103 000 kg ja umbes 40% „ei tööta“, see tähendab, et 41 200 kg on halb“. Kostja esile toodud asjaoludest ega asjatundja arvamusest ei selgu, kuidas on tuvastatud väidetava 103 000 kg materjali ebakvaliteetsus. Seega on eeldus antud koguses materjali ebakvaliteetsuse kohta tõendamata, mistõttu rajaneb arvamus ebaõigel eeldusel ja see ei saa tõendada kostjale kahju tekitamist arvamuses toodud ulatuses. CISG art 74 kohaselt kahjunõue ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd kostja ise on esile toonud, et müügitulemi vähenemine eeldab eriteadmisi ja kostja on selle tuvastamiseks kasutanud asjatundjat, kes vastavad arvutused on teinud, ei saanud hagejale asjatundja arvamuses toodud ulatuses kahju tekkimine olla ette nähtav. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väidetav kahju, mida isegi kahju kannataja ei suuda pärast väidetava kahju kandmist ise kirjeldada ja sisustada, rääkimata selle numbrilisest käsitlemisest, ei saa olla olemuslikult CISG art 74 kohaselt ettenähtav. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.