AS Morrison Invest hagi K. S.e vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1679,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065; asukoht Tulbi tn 6, Tallinn 10612; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: R. S. (e-post: xxx); Kostja: K. S. (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
30.11.2021 kostja ärakuulamine; 11.01.2022 hageja seadusliku esindaja ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt K. S. hageja AS Morrison Invest kasuks välja 1679,34 eurot, millest põhinõue on 839,67 eurot ja viivisenõue on 839,67 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada hageja AS Morrison Invest taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
5.Mõista kostjalt K. S. hageja AS Morrison Invest kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 487,50 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-20-123962 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt AS Morrison Invest sõlmis K. S.ega 06.11.2018 äriruumide üürilepingu xxx hoones nr x asuvate ruumide (17 m2) kasutamiseks perioodil 07.11.2018 06.11.2019 ja 07.11.2018 üleandmisvastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu. Tegu ei ole tarbijalepinguga, vaid ärilises suhtes sõlmitud lepinguga.
2.Üürnik esitas 20.11.2018 postitatud tähitud kirjaga avalduse üürilepingu sõlmimise tühistamiseks (lepingu p 10.3. kohaselt loeti see kätte saaduks 25.11.2018). Üürileandja sellega ei nõustunud ja arvestas üürniku avaldust vastavalt üürilepingu punktile 7.6.2. lepingu lõppemise soovist 4 kuud ette teatamisena ühes lepingu lõppemisega 25.03.2019. Ühtlasi nõudis ta 07.12.2018 kirjas nr 18/166 tekkinud võlgnevuse tasumist.
3.Üürnik on vaatamata esitatud arvetele senini jätnud täitmata 2018.a novembri ja detsembri ning 2019.a jaanuari, veebruari ja märtsi üüri ja lepinguliste lisatasude maksete tasumise kohustuse (lepingu punktid 3.1. - 3.8.), sh üür 119 eurot kuus (p 3.3.) ning kommunaal- jm üldkulud 2 €/m2 (34 €) kuus, kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele (p 3.4.). Summadele lisandub käibemaks. Iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% (lepingu punkt 5.2.) võlakohustuse suurusest.
4.Üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 238 eurot on vastavalt lepingu punktidele 3.2. ja 5.12. hageja poolt tasaarvestatud eelkõige viivistega. Vastavalt lepingu punktidele 3.1. ja 3.2. on üürileandjal õigus rikkumiste korral rahuldada oma nõudeid garantiisumma arvel, kusjuures ülejääk kuulus tagastamisele pärast lepingu lõppemist ja üüritud ruumi tagastamist. Viivisesummad on garantiisummaga tasaarvestatud 25.03.2019.
5.Seisuga 25.05.20219 oli võlgnevus kokku 914,01, sh põhinõue 839,67 eurot ja viivised 74,34 eurot. Pärast garantiisumma tasaarvestamist 25.03.2019 seisuga ei ole üürnik 519 päeva jooksul midagi tasunud. Vastavalt lepingulisele viivisemäärale 0,5% päevas on nende viiviste suurus põhinõudelt summas 839,67 eurot hagiavalduse esitamise ajal kokku 2253,28 eurot ja võlgnevus kokku 3092,95 (sh 74,34 € varasemaid viiviseid) eurot. Haginõudes sisalduvas kõrvalnõudes on piirdutud viivistega põhinõude suuruses.
6.Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 1679,34 eurot, sh põhinõue 839,67 eurot ja viiviste nõue samuti 839,67 eurot.
7.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgimist. Hagi lähtub asjaolust, et kostja avaldas üürnikuna soovi hagejaga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja
2-20-123962 see lõppes üürilepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja poolt üüritud äriruum ei vastanud kokku lepitud tingimustele, kusjuures seda ei olnud esitatud ka kostja poolt 06.11.2018 üürilepingu ühepoolsel ülesütlemisel 20.11.2018 kirjaga. Hageja on esitanud hagiavaldusele lisatud tõendid, et kostja on üürilepingu sõlminud ja üüritud äriruumi vastu võtnud ning et kostja rikub lepingut olles jätnud kokkulepitud tasud alusetult tasumata
8.Ärakuulamisel märkis hageja, et enne lepingu sõlmimist käidi lepingu eset kordavalt vaatamas. Kostja oli turul tööl ja tal oli vaja külma ladu. Peale garantiilepingu sõlmimist maksis garantiisumma. Peale seda sõlmiti akt. Peale akti allkirjastamist esitati üüriarve ja seda arvet ei tasunud, ütles et ruume ei taha ja tahab välja minna. Võtmete kohta ei ole teada, kellele andis või kuhu pani. Kui üüriarve oli saadetud, tuli teade, et ei soovi kasutada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et ei ole hagejale võlgu. Kostja allkirjastas lepingu ja tasus ettemaksu 240 eurot, misjärel sai hagejalt ruumide võtmed. Seejärel saatis hageja kohe uue arve. Kostja seepeale avaldas soovi lepingu katkestada, kuid hageja sellega ei nõustunud ja nõudis arve tasumist. Kostja tagastas järgmisel päeval võtmed kojamehele, kes oli varasemalt kostjale ruume tutvustanud. Kostjal polnud vahendeid arve tasumiseks, kuivõrd kostja on invaliid ja tema ainuke sissetulek on pension.
10.Ärakuulamisel märkis kostja, et tahtis üüripinna võtta Tallinnas elamiseks. See polnud äriruum, seal sees oli vana mööbel, mille kojamees lubas välja visata, kui kostja hakkab seal olema. Lepingule kirjutas alla, kuid ei saanud aru, et äripind. Lepingu p-ist 2.5, et võib ainult laopinnana kasutada, aru ei saanud. Kostja väljendas arusaamatust, miks pidi järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist uuesti raha maksma. Sai aru, et üür on 120 eurot ja tagatis 120 eurot.
11.Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastas 6-ndal kuupäeval. Pärast sai võtmed, mis olid kostja käes 1 ööpäev. Kostja pension on 550 eurot. Viivisenõuet tuleks vähendada, kuna majanduslik olukord halb.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 1679,34 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:
2-20-123962 • pooled sõlmisid 06.11.2018 äriruumide üürilepingu (dtl 27-36) xxx hoones nr x asuvate ruumide kasutamiseks perioodil 07.11.2018 - 06.11.2019; • 07.11.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktiga (dtl 37) võttis üürnik ruumid vastu; • kostja esitas 20.11.2018 postitatud tähitud kirjaga avalduse (dtl 38-39) üürilepingu sõlmimise tühistamiseks (lepingu p 10.3. kohaselt loeti see kätte saaduks 25.11.2018); • 07.12.2018 kirjas nr 18/166 (dtl 40-41) vaidlustas hageja kostja avalduse ja käsitas seda vastavalt üürilepingu punktile 7.6.2. lepingu lõppemise soovist 4 kuud etteteatamisena ühes lepingu lõppemisega 25.03.2019. Ühtlasi nõudis hageja tekkinud võlgnevuse tasumist; • kostja ei ole tasunud 2018.a novembri ja detsembri ning 2019.a jaanuari, veebruari ja märtsi üüri ja lepinguliste lisatasude makseid (vt dtl 42-49 arved); • kostja on tasunud üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 238 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 1679,34 eurot, sh põhinõue 839,67 eurot ja viiviste nõue samuti 839,67 eurot.
16.Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid.
17.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
18.Esmalt analüüsib kohus üürivõlgnevuse nõuet. Lepingu p 3.1 kohaselt lepiti kokku, et lepingu sõlmimisel tasub kostja hagejale garantiisumma 238 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on vastava kohustuse täitnud ja hagejale garantiisumma tasunud. Lepingu p 3.2 kohaselt võis hageja nimetatud summa arvelt oma kostja vastu suunatud rahalisi nõudeid rahuldada.
19.Lepingu p-is 3.3 on sätestatud, et igakuine üüritasu on 119 eurot (edaspidi Üür), millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.5 kohaselt tuli eelnimetatud rahalised kohustused täita 5. kuupäevaks. Hageja andis äriruumi valduse kostjale üle 07.11.2018. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole üürinõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on üürivõlgnevuse nõue põhjendatud.
20.Kostja on teovõimeline ja allkirjastas lepingu isiklikult. Kostja on lepingu p-is 12.6 kinnitanud, et ta on lepingu hoolikalt läbi lugenud ja et leping vastab poolte tegelikule tahtele. Kostja 20.11.2018 avaldus (dtl 38-39) üürilepingu tühistamiseks eksimuse ja äärmiselt ebasoodsate tingimuste ettekäändel on kohtu hinnangul tagajärjetu, kuivõrd kostja ei ole tõendanud ega ka esile toonud, (i) milles seisnes vaidlusaluse üürilepingu väidetav vastuolu heade kommetega või avaliku korraga (TsÜS § 86) või (ii) kuidas on kostja teda tehingu sõlmimisel eksimusse viinud (TsÜS § 92). 20.11.2018 avaldusest nimetatud asjaolusid ei nähtu, samuti ei ole ka menetluse jooksul vastavat alust ilmnenud. Lepingus on selgelt sätestatud, et tasuda tuleb garantiisumma ning ka igakuis üüri. Kostja tasus garantiisumma, kuid üürimaksete tasumisest alusetult keeldus. Kostja, andnud kinnituse, et on lepinguga tutvunud, pidanuks mõistma, et tal lasub üüri tasumise kohustus jooksva kuu 5. kuupäeval.
2-20-123962
21.Järgnevalt analüüsib kohus kõrvalkulude nõuet. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu p-is 3.4 on sätestatud kõrvalkulude tasumise kohustus. Lepingu p 3.5 kohaselt tuli eelnimetatud rahalised kohustused täita 5. kuupäevaks. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole kõrvalkulude nõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on kõrvalkulude nõue põhjendatud.
22.Seega tuleb kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 839,67 eurot.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on üüri ja kõrvalkulude tasumisega hageja ees viivituses. Viivisearvestus on korrektne (dtl 25 – hagiavalduse p 5). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 839,67 eurot.
24.Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Kostja ei ole vabatahtlikult pikema aja jooksul täitnud ühtegi lepingust tulenevat rahalist kohustust. Kostja sissetulek on nõutava viivise tasumiseks piisav. Kostja ei ole oma majandusliku seisundi puudulikkust tõendanud või põhistanud. Tähelepanuta ei saa jätta, et hageja on niigi mitmekordselt juba viivisenõuet vähendanud, mistõttu selle täiendav vähendamine ei oleks tema õigustatud huve arvestades põhjendatud.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1679,34 eurot, sh põhinõue 839,67 eurot ja viiviste nõue samuti 839,67 eurot.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-20-123962
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
29.Hageja esindaja esitas 21.01.2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 225 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 262,50 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 5,25h ulatuses tunnihinnaga 50 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 487,50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
30.Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 225 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on vastava kulu kandmine tõendatud. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele.
34.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjali läbitöötamine ning konsulteerimine maksekäsu kiirmenetluse 22.06.2020 avalduse koostamine ja esitamine 1,5h; 25.08.20 hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h; kostja 10.02.2021 vastuse läbitöötamine, asjaolude
2-20-123962 selgitamine ning 1.03. hageja seisukoha koostamine ja esitamine 0,5h; Harju Maakohtu 15.03.2021 korraldava kohtumääruse läbitöötamine, 5.04. täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 0,25h; Hagejaga konsulteerides kohtu 23.11. ja 30.11.2021 kirjadele vastamine 29.11. ja 3.12. kirjadega ning 6.12. kiri kohtule 0,5h; asjaajamine seoses 11.01.2022 hageja seadusliku esindaja ärakuulamisega ning 21.01.2022 hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5h.
35.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
36.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 262,50 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 487,50 eurot. Kohus rahuldab hageja avalduse t ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 487,50 eurot.
37.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.