X hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja MTÜ Eesti (registrikood 80201273), vandeadvokaadi abi Rein Laid
Asja läbivaatamise viis
Practical-laskmise lepinguline
Ühing esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X 30.11.2021 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada X hagiavaldus.
3.Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing eemaldama kodulehel www.ipsc.ee avaldatud juhatuse koosoleku 02.02.2020 kuupäeva kandvast protokollist alljärgnevad osad: - „5. Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumise ja EPLÜ juhatuse liikmete aadressil välja öeldud ähvarduste ja solvangutega. Kuulati EPLÜ juhatuse esimehe Q selgitust seoses laskesportlase X poolt tema aadressil väljaöeldud füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusest ning teiste juhatuse liikmete aadressil väljaöeldud solvangutest ja ähvardustest.“; - „2. EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid.“
4.Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates oma kulul hiljemalt kahe päeva jooksul oma kodulehel www.ipsc.ee alljärgneva sisuga teade:
„EPLÜ AVALDAS X KOHTA VALEANDMEID
EPLÜ avaldas 2020. a oma kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli, milles avaldati X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et: - EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; - EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; - EPLÜ väide, et X on tegutsenud eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, on ebaõige“.
5.Andmeid ümberlükkav teade (otsuse resolutsiooni p 4) peab vastama alljärgnevatele tingimustele: - teate tekst avaldatakse sellise tähesuurusega, mis ei ole väiksem, kui EPLÜ kodulehel ülejäänud tekstis samaaegselt kasutatav suurim tähesuurus; - teate tekst avaldatakse selgelt loetavana; - teate tekst avaldatakse ilma kommentaaride, lisandite, illustratsioonide ja taustapiltideta; - teade hoitakse avaldatuna katkematult vähemalt 490 järjestikkust kalendripäeva arvates teate avaldamisest.
6.Välja mõista MTÜ-lt Eesti Practical-laskmise Ühing X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Jätta menetluskulud MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing kanda. Välja mõista MTÜ-lt Eesti Practical-laskmise Ühing X kasuks menetluskulud 3144 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Viispluss Paigaldus OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 22.06.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 09.09.2020) MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing (kostja) vastu. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama kahju tekitava tegevuse, lükkama ümber hageja kohta avaldatud andmed ja välja mõista kostjalt hageja kasuks
välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja practical-laskmise harrastusega ja ta on practical-laskmise klubi MTÜ Laskespordiklubi Alpha liige. Viimane on omakorda kostja liige. Kostja juhatus koostas 02.02.2020 protokolli, mis oli 29.04.2020 avaldatud ka kostja kodulehel www.ipsc.ee. Kostja avaldas protokollis andmed selle kohta, et hageja on väidetavalt käitunud ebasportlikult, hageja on ähvardanud ja solvanud kostja juhatuse liikmeid ning et hageja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada kostja juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid. Hageja leidis, et kõik viidatud andmed on ebaõiged faktiväited. Lisaks võimaldavad väited hagejat negatiivsete hinnangutega väärtustada ja seega kahjustavad väited ka hageja mainet. Juhul, kui kostja avaldatud väide hageja ebasportliku käitumise kohta on hinnatav väärtushinnanguna, on see ebakohane ja kahjustab hageja mainet. Hageja palus kohustada kostjat eemaldama veebilehel avaldatud 02.02.2020 protokollist need osad, kus sisalduvad ebaõiged faktiväiteid või ebakohane hinnang. Hageja palus kohustada kostjat ebaõigeid väiteid ümber lükkama. Seoses hageja maine kahjustamisega palus ta välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud 02.02.2020 protokollis tõesed väited hageja kohta. Kui protokollis sisalduv väide hageja ebasportliku käitumise kohta on hinnatav väärtushinnanguna, on see kohane. Kostja tõi välja, et tal on kodukorrast tulenevalt kohustus kajastada kodulehel kõik juhatuse otsused. Protokollide avaldamine veebilehel teenib ainult informatiivset eesmärki. Protokolli avaldamine ei kanna eesmärki kahjusta hageja mainet või tekitada talle kahju. Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas 30.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et kohus, võttes vastu kostja 06.09.2021 menetlusdokumendiga esitatud dokumentaalsed tõendid, on eksinud menetlusnormide vastu. Hageja hinnangul ei selgitanud kostja millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib ta iga 06.09.2021 esitatud dokumendiga tõendada, mistõttu ei saanud kohus võtta asja materjalide juurde kostja esitatud tõendeid. Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata. Kohtul on võimalik ka otsuse tegemisel hinnata esitatud tõendite kohasust ja jätta tõenditega vajadusel arvestamata.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja on Laskespordiklubi ALPHA liige ja tegeleb practical-laskmise harrastusega (tl 44-45); - kostja avaldas oma kodulehel 02.02.2020 juhatuse koosoleku protokolli, kus tuuakse välja muuhulgas järgmist: - „Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumise ja EPLÜ juhatuse liikmete aadressil välja öeldud ähvarduste ja solvangutega. Kuulati EPLÜ juhatuse esimehe Q selgitust seoses laskesportlase X poolt tema aadressil väljaöeldud füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusest ning teiste juhatuse liikmete aadressil väljaöeldud solvangutest ja ähvardustest“ (protokolli päevakorra p 5);
- „EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid“ (juhatuse otsustuste p 2; tl 8, tl 46)
6.Hageja leidis, et kostja avaldas viidatud protokolli punktides järgmiseid andmeid: - hageja on käitunud ebasportlikult (edaspidi väide nr 1); - hageja on kostja juhatuse liikmeid ähvardanud (edaspidi väide nr 2); - hageja on kostja juhatuse liikmeid solvanud (edaspidi väide nr 3); - hageja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada kostja juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid (edaspidi väide nr 4).
7.Kohus nõustub hagejaga, et kostja avaldas hageja kohta 02.02.2020 juhatuse koosoleku protokolli päevakorra p-s 5 ja juhatuse otsustuste p-s 2 eelmises punktis viidatud andmed.
8.Kohus leiab, et väide nr 1 on hinnatav väärtushinnanguna. Võimalik ei ole objektiivsete kriteeriumite alusel kontrollida, kas isik on käitunud ebasportlikult. Isiku käitumise aktsepteeritavaks või mitteaktsepteeritavaks lugemine eeldab subjektiive hinnangu andmist, mis võib erinevate isikute puhul olla erinev. Seetõttu ei ole võimalik isiku käitumist kindlate kriteeriumite abil kontrollida. Hinnang jätab hagejast mulje kui inimesest, kes eirab practical-laskmise spordialal kehtivaid reegleid. Väärtushinnang kahjustab hageja mainet. Mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamisega tekitatakse isikule õigusvastaselt kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 esimese lause alusel.
9.Kostjal lasub kohustus tõendada, et hageja kohta avaldatud hinnang on kohane või selle avaldamine ei olnud õigusvastane. Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskoormist 16.08.2021 kirjas (tl 84-85).
10.Kohus jätab tõendite kogumist välja kostja poolt esitatud tema juhatuse liikmete Q ja W kirjalikud seletused (tl 93 pöördel-94; tl 108; tl 101 pöördel–105; tl 133). Kostja juhatuse liikmete seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-1617491/80, p 15.5). Seetõttu ei arvesta kohus eelviidatud kostja juhatuse liikmete kirjalikke seletusi.
11.Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema soovib tõendada hinnangut – hageja on käitunud ebasportlikult – Z poolt kostjale perioodil 2015. a ja 2018. esitatud kirjalike seletustega (tl 91-92; tl 106-106.1). 2015. a seletuses kirjeldas Z hageja käitumist võistlustel, märkides, et hageja on takistanud Z teed laskemoona juurde; hageja lähenes Zle ligimale kui üks meeter, jälgis teda teravalt ning tegi silma; hageja solvas Zt ning teatas, et viimane on kriminaalkorras karistatud; hageja segas laskeharjutustega tutvumist, ettevalmistust ning sooritamist. 2018. a seletustes kirjeldas Z, et hageja üritas tekitada konflikti; hageja jälitas Zt; hageja segas Zl spordiga tegelemast.
12.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud Z kirjalikud seletused tuleb jätta arvestamata, sest Z ja hageja vahel on pikaajaline konflikt ning Z võis anda kohtule esitatud seletusi ajendatuna vaenust hageja suhtes. Kostja esitas Politsei- ja Piirivalveameti 17.08.2018 teatise kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta. Teatise kohaselt esitas hageja 30.07.2018 politseile avalduse, et Z on omandanud lasketiirus teiselt laskesportlaselt ebaseaduslikult padruneid; Z jälitas hagejat ning esitas viimasele hageja, hageja abikaasa, lähedaste ja koerte tapmisähvardusi (tl 98 pöördel-99).
Hageja esitas prokuratuuri 10.10.2018 teate kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta. Teate kohaselt esitas Z 21.09.2018 avalduse hageja suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Z avalduse kohaselt on hageja teostanud alates 2014. a Z suhtes seadusvastast tegevust. Z tõi avalduses välja, et hageja ja D on nõudnud temalt ebaseaduslikult raha tasumist; hageja on jälitanud ja ähvardanud Zt; hageja on avaldanud internetis ilmunud artiklis ebaõiged andmeid Z kohta; hageja segas Zt võistlustel; hageja esitas politseile valekaebusi Z kohta (tl 125–130). Hageja ja Z konfliktsed suhted tipnesid sellega, et Z tuli 04.08.2014 hagejale kallale, mille tulemusena mõistis kohus 27.11.2018 otsusega Z süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel hageja kehalises väärkohtlemises (tl 117–124).
13.Eeltoodust nähtub, et hageja ja Z vahel on pikaajalised konfliktsed suhted. Erinevad konfliktolukorrad nende vahel on leidnud aset ka ajal, millal Z esitas kostjale 2015. a ja 2018. kirjalikud seletused, millega kostja soovib tõendada väidet hageja ebasportliku käitumise kohta. Kohus leiab, et kuna hageja ja Z suhted on aastaid olnud konfliktsed, võis Z esitada kostjale 2015. a ja 2018. a kirjalikud seletused ajendatuna vaenust hageja suhtes. Kostja ei ole esitanud muid erapooletuid tõendeid, mis kinnitaks Z kirjalikes seletustest avaldatut ja mis toetaks Z väidete usaldusväärsust. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt esitatud Z 2015. a ja 2018. a kirjalikud seletused (tl 91-92; tl 106-106.1) ei ole usaldusväärne tõend. Kohus jätab Z seletused arvestamata.
14.Kostja ei ole selgitanud, millised muud tema poolt esitatud tõendid kinnitavad väidet hageja ebasportliku käitumise kohta. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Hageja vaidlustas kostja väiteid hageja ebasportliku käitumise kohta. Kostja ei ole selgitanud, millise kohtule esitatud tõendiga soovib ta oma väidet põhjendada. Kohus ise ei otsi tõenditest asjaolusid, mis tõendavad kostja väiteid.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole väidet nr 1 faktiliste asjaoludega põhjendanud. Väide hageja ebasportliku käitumise kohta kahjustab hageja mainet, kujutades teda inimesena, kes eirab spordialal kehtivaid reegleid. Väite avaldamisel teostas kostja oma õigust sõnavabadusele. Sellele vastandub hageja õigus maine kaitsele. Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks oli vaja avaldada hageja mainet kahjustavat hinnangut. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud olid VÕS § 1046 lg-s 1 või 2 sätestatud alused, mis välistaksid hageja maine kahjustamise õigusvastasuse seose käsitletava hinnangu avaldamisega. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 alusel.
16.Kohus leiab, et väited nr 2–4 on hinnatavad faktiväidetena. Iga faktiväide kahjustab hageja mainet, sest kujutab teda agressiivse ja teiste inimestega mittearvestava isikuna. Väide nr 4 kujutab hagejat inimesena, kes sunnib teisi tema jaoks soodsaid toiminguid tegema. Väidete esitamise kontekstist nähtuvalt sundis hageja kostja juhatuse liikmeid ähvarduste ja solvamiste abil tema jaoks soodsal viisil tegutsema. Vastav käitumine on ühiskonnas taunitav. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited nr 2–4 vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kostjal on õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane või et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskoormist 16.08.2021 kirjas (tl 84-85).
17.Kostja on esitanud hageja 09.07.2018 ja 27.11.2018 pöördumised kostja juhatuse poole (tl 93; tl 100; tl 107; tl 109). Märgitud dokumendid ei sisalda kostja juhatuse liikmete vastu suunatud ähvardusi või solvanguid. Pöördumistest ei nähtu ka see, et hageja survestab kostja juhatust käituma tema soovitud viisil. Kostja ei ole selgitanud, millised muud tema poolt esitatud
tõendid kinnitavad väidete nr 2–4 õigsust. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14113, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Hageja vaidlustas väiteid nr 2–4. Kostja ei ole selgitanud, millise kohtule esitatud tõendiga soovib ta väiteid nr 2–4 põhjendada. Kohus ise ei otsi tõenditest asjaolusid, mis tõendavad kostja väiteid.
18.Kostja ei ole tõendanud, et väited nr 2–4 vastavad tõele. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole põhjendanud, et tal oli andmete avaldamise suhted õigustatud huvi. Tõendamata on ka see, et enne andmete avaldamist kontrollis kostja nende õigsust. Isikul on õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid. Avalikkusel ei saa olla õigustatud huvi saada teada ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et puuduvad kostja tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1047 lg-te 1–3 alusel. Väidete nr 2–4 avaldamisel teostas kostja oma õigust sõnavabadusele. Sellele vastandub hageja õigus maine kaitsele. Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks oli vaja avaldada ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud olid VÕS § 1046 lg-s 1 või 2 sätestatud alused, mis välistaksid hageja maine kahjustamise õigusvastasuse seoses käsitletavate väidete avaldamisega. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 alusel.
19.Kohus leiab, et kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 lg 1 alusel. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtu hinnangul on kostja põhjustanud kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks tekitanud kahju raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4) või tahtlusest (VÕS § 104 lg 5). Kuivõrd kostja on juriidiline isik, ei saa ta vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg 2 ja § 1052 lg-te 1 ja 2 järgi (Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 18.3; 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26).
20.Hageja palus kohustada kostjat eemaldama juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokollist osad, mis sisaldavad hageja mainet kahjustavad andmed.
20.1.Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
20.2.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vaidlusalune kostja juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokoll on endiselt kättesaadav kostja veebilehel, mistõttu selles sisalduvad hageja mainet kahjustavad andmed on avalikkusele nähtavad. Seega tekitatakse hagejale kahju kestvalt. Kohus kohustab kostjat eemaldama protokollist päevakorra p-i 5 ja juhatuse otsustuste p-i 2, mis sisaldavad hageja mainet kahjustavad väited nr 1–4. Viidatud protokolli osad koosnevad ainult kohatust väärtushinnangust ning ebaõigetest ja hageja mainet kahjustavatest faktiväidetest. Need osad ei sisalda muud teavet, mille avalikustamise vastu esineks õigustatud huvi. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud oleks VÕS § 1055 lg 2, mis välistaks hageja andmete eemaldamise nõude rahuldamise.
21.Hageja palub kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad väited nr 2–4. Kohus on eelnevalt leidnud, et väide nr 1 on väärtushinnang. Hagejal ei ole õigust nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel ning kohustab kostjat lükkama ümber väited nr 2–4. Kohus määrab otsuse täitmise korra andmete ümberlükkamise osas vastavalt hageja taotlusele.
22.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustava väärtushinnangu ning ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Kohus on seisukohal, et kostja teo (ebaõigete ja mainet kahjustavate faktiväidete ning ebakohase väärtushinnangu avaldamise) ja hagejal tekkinud (maine)kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja kostja rikutud kohustus oli suunatud hagejale tekkinud kahju ärahoidmisele (VÕS § 127 lg 2). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
23.Kostja väide, et tal on kodukorrast (tl 70–77) tulenevalt kohustus kajastada kodulehel kõik juhatuse otsused ning et protokollide avaldamine ei kanna eesmärki kahjustada hageja mainet või tekitada talle kahju, ei anna alust jätta mittevaralise kahju hüvitis välja mõistmata. Kostjal on küll kohustus avalikustada juhatuse otsused, kuid see ei tähenda, et lubatud on avaldada juhatuse koosoleku protokollides isiku mainet kahjustavaid andmeid.
24.Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja mainet kahjustavaid andmeid. Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1047 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel. Seega tuleb eeldada, et kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada praeguse vaidluse asjaolusid. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - kostja avaldas hageja kohta ühe ebakohase väärtushinnangu ning kolm ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet; - hageja mainet kahjustavad andmed olid avaldatud kostja veebilehel. Kuigi andmed olid avaldatud internetis, kus teave võib teoreetiliselt jõuda suure hulga inimesteni, toimus nende avaldamine practical-laskmise ühingu portaalis, mille vastu puudub laiemal avalikkusel huvi. Seega toimus hageja maine kahjustamine väga piiratud hulga inimeste ees; - hageja ja Z on kandnud oma konfliktsed suhted üle ka practical-laskmise harrastusse, esitades teineteise suhtes kaebusi muuhulgas kostjale. Seega on hageja ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus ta sattus kostja juhatuse tähelepanu alla; - kostja on põhjustanud hagejale kahju hooletusest; - kostja ei ole kohtumenetluses avaldanud kahetsust hageja mainet kahjustavate väidete avaldamise osas ega palunud hagejalt vabandust. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
25.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt (300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
26.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.
27.Hageja esitas 30.11.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku summas 4 464 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulud summas 3 864 eurot (käibemaksuga). Hageja on märkinud, et tal puudub võimalus õigusabikulude sisendkäibemaksu tagasi saamiseks ning palub õigusabikulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga.
28.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud, osaliselt põhjendamata ja ebavajalikud.
29.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
30.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 600 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 600 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 ja 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on kostja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasumäärad 150 ja 160 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületa esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
32.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi teenust osutatud kokku 21 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
33.Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamiseks (sh puuduste kõrvaldamiseks) kulunud ajakulu 11 tundi. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega, et selline ajakulu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning asjaolu, et hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud kulu hüvitamine vastaspoole kanda jätmine ei ole põhjendatud, peab kohus hagiavalduse koostamiseks vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 5 tundi. Samuti nõustub kohus osaliselt kostja vastuväidetega ning asub seisukohale, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,75 tundi 01.09.2021 hagi täienduse koostamiseks ning ajakulu 1 tund kostja poolt esitatud tõlke analüüsimiseks ja 26.10.2021 menetlusdokumendi koostamiseks. Arvestades hageja poolt 01.09.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Arvestades kostja poolt 18.10.2021 esitatud tõendi tõlke ning hageja 26.10.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus kostja poolt esitatud tõendi analüüsimiseks ning 26.10.2021 menetlusdokumendi koostamiseks vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 0,5 tundi. Kohus märgib, et nimetatud toimingute tegemisel on hageja lepingulisel esindajal tulnud analüüsida 2-leheküljelist dokumendi, mille osas hageja on 26.10.2021 menetlusdokumendis avaldanud seisukohta ühe lausega.
Ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses ning nende osas kohus kostja vastuväidetega ei nõustu.
34.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 13,75 tundi.
35.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, peab kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga TsMS § 174 lg 10 alusel.
36.Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda (150 eurot käibemaksuta, 180 eurot käibemaksuga ning 160 eurot käibemaksuta, 192 eurot käibemaksuga), määrab kohus seega hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 2544 eurot (5 x 180 + 3 x 180 + 1 x 192 +3,25 x 192 + 0,5 x 192 + 1 x 192).
37.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3144 eurot (riigilõiv 600 eurot + õigusabikulud 2544 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
38.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.