X hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot Hageja: X (isikukood xxxx), elukoht xxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273), asukoht Magdaleena tn 3, 11312 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: advokaat Rein Laid, vandeadvokaat Andres Past
Asja läbivaatamine
Istung 09.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
−
Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing kandma X turvaliste laskurite nimekirja, sealhulgas (i) tegema aadressil https://is.ipsc.ee asuvas infosüsteemis nähtavaks Xi kuulumine turvaliste laskurite nimekirja, (ii) tegema Xile võimalikuks IDkaardiga sisse logimine nimetatud infosüsteemi ja (iii) tegema Xile võimalikuks teostada nimetatud infosüsteemis kõiki infosüsteemi kantud turvalistel laskuritel lubatud toiminguid ning asendada MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing mitte arvestama Xi suhtes MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing kodukorra punktis 1.9 a) nimetatud 1-aastase tähtaja hulka perioodi alates 06.02.2020 kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni ning asendada MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
−
Mõista MTÜ-lt Eesti Practical-laskmise Ühing Xi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel määratavas suuruses.
−
Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing tasuma Xile viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Xi kasuks väljamõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt hüvitise tasumisega viivitamise korral arvates kohtulahendi jõustumisest, millega mõisteti välja vastav hüvitis, kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni X ees.
Hagis tugineb hageja järgnevale. Hageja tegeleb laskespordi valdkonda kuuluva practical-laskmise harrastusega. Practical-laskmine on tulirelvaga harrastuslaskmine, mis erineb nn. tavalaskmise harrastusest eelkõige selle poolest, et practical-laskmisel kasutatakse tugevajõulisi tulirelvasid erinevates situatsioonides, mis imiteerivad erinevaid elulisi tulirelva kasutamist nõuda võivaid situatsioone.
Hageja on alates 23.03.2016 practical-laskmise klubi MTÜ Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050) liige ja practical-laskmise harrastaja. Samuti on Hagejal kostja poolt väljastatud laskesportlase ja laskeinstruktori litsents, mis kehtis alates 01.02.2019 kuni 01.02.2022.
Kostja on mittetulundusühing, mis on Rahvusvahelise Practical-laskmise Konföderatsiooni (edaspidi „IPSC“) liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmeteks on Eesti practical-laskmise harrastamiseks moodustatud ühingud. Kostja kui IPSC liige edendab Eestis practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid välismaal ja teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab Kostja välja laskesportlaste litsentse ja peab turvaliste laskjate nimekirja. Kostja on spordiseaduse § 4 p 3 tähenduses spordialaliit.
06.02.2020 edastas kostja e-posti teel hagejale e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus otsustas, juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada hageja alates 06.02.2020 kostja peetavast turvaliste laskurite nimekirjast.
Alates 06.02.2020 on hageja ka faktiliselt kustutatud nimetatud turvaliste laskurite nimekirjast, mida kinnitab asjaolu, et kostja poolt peetava aadressil https://is.ipsc.ee asuva turvaliste laskurite nimekirja sisaldava infosüsteemi andmetel ei oma hageja kostja laskesportlase staatust.
06.02.2020 pöördus hageja oma lepingulise esindaja kaudu kostja poole teabenõudega kostja juhatuse põhistatud otsuse saamiseks, mille alusel kustutati hageja laskesportlase staatust kinnitavad andmed vastavast infosüsteemist (turvaliste laskurite nimekirjast).
07.02.2020 edastas kostja e-posti teel kõikidele kostja liikmeks olevatele klubidele e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus otsustas, juhindudes kostja kodukorrast, kustutada alates 06.02.2020 hageja kostja turvaliste laskurite nimekirjast.
07.02.2020 edastas MTÜ Laskespordiklubi Alpha, mille liige on hageja, kostjale teabenõude, milles nõudis kostjalt teavet ja alusdokumente hageja kui klubi liikme turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise kohta. 13.02.2020 vastas kostja endine juhatuse liige A. M. e-kirja teel hageja lepingulisele esindajale, et kostjal ei ole võimalik hageja teabenõudeid menetleda ega neile vastata, kuna kostja juhatuse liikmete volitused ja esindusõigus lõppesid seisuga 03.02.2020. Ühtlasi informeeriti hagejat, et kostja uue juhatuse valib kostja oma 11.03.2020 toimuval üldkoosolekul, mille järgselt on hagejal võimalus soovi korral esitada võimalikke teabenõudeid uuele volitatud kostja juhatusele.
10.29.04.2020 (s.o. ca 3 kuud pärast vastavat hageja taotlust ja hageja eemaldamist turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist) edastas kostja hagejale kostja juhatuse väidetava 02.02.2020 koosoleku protokolli. Protokoll edastati hagejale alles pärast seda, kui hageja oli vastava protokolli esitamisest keeldumise tõttu sunnitud pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole ja Andmekaitse Inspektsioon oli teinud kostjale ettekirjutuse see väljastada hagejale. Protokoll esitati hagejale allkirjastamata kujul (üksnes tekstifailina pdf-formaadis). Hagejale ei ole kuni käesoleva ajani edastatud allkirjastatud protokolli. Hagejal puuduvad mistahes andmed, et selline protokoll oleks üldse kunagi kellegi poolt allkirjastatud.
11.Hageja leiab, et tema ja kostja vahel on lepinguline suhe, mis on tekkinud hageja poolt kostjalt laskesportlase ja laskeinstruktori litsentsi taotlemise ja selle taotluse alusel kostja poolt hagejale litsentsi väljastamise ning turvaliste laskurite nimekirja kandmise teel. Hageja ja kostja vahelise lepingu tingimusteks on tingimused, mis on sätestatud kostja põhikirjas ja kostja kodukorras ning mis puudutavad kostja poolt litsentsi väljastamise tingimusi, litsentsist tulenevaid vastastikkuseid õigusi- ja kohustusi ning litsentsi lõpetamise tingimusi. Kostja põhikirja ja kodukorra kohaselt annab kostja juhatus välja laskesportlaste litsentse, peab turvaliste laskesportlaste nimekirja ning arvab laskureid nimetatud nimekirja ja sealt välja.
12.Kostja kodukorra p 7.2. kohaselt saavad Kostja võistluskalendris oleval võistlusel osaleda vaid litsentsi omavad laskesportlased ja võistlustele registreerimiseks tuleb kasutada eelviidatud infosüsteemi. Kohapeal registreerimisel peab registreerija kontrollima (infosüsteemi kaudu), et registreeruv isik on kantud turvaliste laskurite nimekirja. Hageja ei saa alates 06.02.2020, s.o. hetkest, mil hageja kustutati kostja poolt peetavast turvaliste laskurite nimekirjast ja viidatud infosüsteemist, enam osaleda practical-laskmise võistlustel.
13.Kodukorra 1.9 a) kohaselt on lisaks üheks turvalise laskuri staatuse eelduseks, et laskur on kogunud kalendriaasta jooksul viis võistluspunkti. See tähendab, et turvalise laskuri staatuse säilitamiseks peab laskur osalema võistlustel ning võistlustel osalemisest ja võistlustel punktide kogumisest ei tohi olla ühelgi ajahetkel möödunud rohkem kui 1 kalendriaasta. Kuna hageja on õigusvastavalt ja alusetult kõrvaldatud turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist ja seetõttu ei saa hageja osaleda võistlustel, siis 1 aasta möödudes viimasel võistlusel osalemisest ja punktide saamisest realiseerub täiendav turvalise laskuri staatuse äralangemise eeldus. Seega riivab hageja eemaldamine turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist ka nimetatud osas hageja õigusi, rääkimata hageja õigusest osaleda enda vabal valikul ja viisil ning mahus võistlustel, mida hageja soovib ja milleks hagejal turvalise laskurina peab õigus olema.
14.Hageja leiab, et kostja on eemaldanud hageja turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist õigusvastaselt ja hageja ning kostja vahelist lepingut rikkudes. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja juhatus teinud sellekohast otsust, mistõttu puudub lepingus ettenähtud vormis kostja tahteavaldus ning seega on hageja kostja poolt peetavast turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist eemaldatud õigusliku aluseta –
kostja lepingujärgses vormis ettenähtud tahteavalduseta. Täiendavalt leiab hageja, et isegi kui kohus tuvastab, et vastav otsus on vastu võetud, ei ole seda vastu võetud kehtivalt.
15.Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-20-9087 31.01.2022 otsuse (mis jäi Tallina Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsusega muutmata), milles muuhulgas leidis, et kostja on esitanud hageja kohta ebaõigeid väiteid ja kohustas kostjat ebaõiged väited ümber lükkama alljärgneva avalduse tegemise kaudu:“ EPLÜ avaldas 2020. a oma kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli, milles avaldati Xi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et: EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; EPLÜ väide, et X on tegutsenud eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, on ebaõige'
16.Kuna TsMS S 457 lg I kohaselt on jõustunud kohtulahend poolte suhtes siduv ja kuna mõlemas vaidluses on tõendamise esemesse kuuluvad asjaolud osaliselt kattuvad, siis on Kohtuotsuses, mis jõustus 27.02.2023, kohtu poolt tuvastatud asjaolud hagejale ja kostjale siduvad ka käesolevas asjas. Seega ei saa olla hageja ja kostja vahel enam vaidlust, ning puudub õiguslik alus koguda ja hinnata tõendeid ja teha Kohtuotsusest erinevaid järeldusi alljärgnevate asjaolude osas (nimetatud osas tuleb lähtuda Kohtuotsuses tehtud järeldustest ja tuvastatud asjaoludest). Kohtuotsuse punktides 10-15 on maakohus tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle kohta, et hageja on käitunud ebasportlikult, on ebaõiged. Kohus peab käesolevas asjas eeltoodust lähtuma. Kostja on oma esitanud faktiväited selle kohta, et hageja on kostja juhatuse liikmeid ähvardanud ja solvanud ning püüdnud neid mõjutada tegema hagejale soodsaid otsuseid ning seetöttu on hageja 02.02.2020 põhjendatult välja arvatud turvaliste laskurite nimekirjast. Hageja on nendele kostja väidetele vastu vaielnud. Kohtuotsuse punktides 16-18 on maakohus tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle kohta, et hageja on ähvardanud, solvanud ja üritanud mõjutada kostja juhatuse liikmeid, on ebaõiged. Need järeldused on hageja ja kostja vahel siduvad ka käesolevas asjas ka seetõttu on käesolevas asjas ainuvõimalik järeldus see, et kõik kostja 26.04.2022 menetlusdokumendi punktides 4.1., 4.2., 4.3. ja
4.4.esitatud faktiväited hageja poolt kostja juhatuse liikmete ähvardamise, solvamise ja mõjutada üritamise osas on Kohtuotsuses tulenevalt ebaõiged. Kohus peab käesolevas asjas eeltoodust lähtuma.
KOSTJA VASTUS
17.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Kostja juhatus võttis 02.02.2020 koosolekul vastu otsuse kustutada hageja alates 06.02.2020 kostja turvaliste laskurite nimekirjast.
19.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu või tema organi, antud juhul juhatuse otsuse vaidlustamise aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja, esitades hagiavalduse kostja kohustamiseks hageja turvaliste laskurite nimekirja tagasi kandmiseks, vaidlustab kostja juhatuse 02.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsust. Kuivõrd hagi on esitatud alles 31.08.2020, on kostja MTÜS § 24 lg 1 kehtestatud kostja juhatuse 02.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsuse vaidlustamise tähtaja mööda lasknud. Seega, hagejal puudub nõudeõigus.
20.Isegi kui jaatada hageja nõudeõigust, on otsus vastu võetud õiguspäraselt. Hageja eemaldati turvaliste laskurite nimekirjast enda rikkumiste tõttu. Hageja esitab järjepidevalt hulgaliselt avaldusi ja kaebusi, mis takistavad kostja tööd; hageja on pikema ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult käitunud; hageja on EPLÜ juhatuse liikmeid
ähvardanud ja solvanud; hageja on püüdnud mõjutada kostja juhatuse liikmeid tegema hageja poolt soovitud otsuseid. Kostja on sunnitud pidevalt tegelema hageja poolt esitatud kaebuste väidete ümberlükkamisega, mis suure ajamahukuse tõttu pärsib oluliselt kostja põhikirjalist tegevust. Kostja peab vajalikuks mainida, et ta on mittetulundusühing, kostja juhtorganite liikmed tegelevad ühingu arendamisega omast vabast ajast ja ei saa tasu oma tegevuse eest.
21.Kostja on rahvusvahelise laskespordi ühingu International Practical Shooting Confederation (IPSC), mis on maailma suurim laskespordi ühing ning ka suurim ja vanim praktikal-laskmise ühing, Eesti regiooni esindaja, kelle liikmeteks on käesoleval ajal 12 Eestis tegutsevat laskespordiklubi. Oma tegevuses juhindub kostja vastavalt oma põhikirja p-le 2.2. lisaks Eesti Vabariigi õigusaktidele ja kostja poolt kehtestatud reglementidele ka IPSC konstitutsioonist. Eelnev kostja hinnangul ilmestab, et selleks, et kostjal oleks võimalik täita oma põhikirjalisi eesmärke, milleks on kostja põhikirja p-st 2.1 tulenevalt practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas ning practical-laskesporti propageerimine ja koordineerimine Eestis, vajab kostja ka Eesti Vabariigi seadustest tulenevat kaitset ja tuge. See avaldub muu hulgas ka võimaluses kostja kui vormilt mittetulundusühingul tema tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud õiguste maksma panemises.
22.Tulenevalt EPLÜ kodukorra punktist 1.1 on turvaline laskur (Laskur) isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi (Koduklubi) ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse (Turvakursus).
23.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja oli kuni 06.02.2020 tõesti kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuid kostja, kontrollides antud asjaolu ja sellega seonduvat kohtule vastamiseks, nendib, et kostjal (tema juhatusel) puuduvad igasugused andmed ja dokumendid hageja vastuvõtmise kohta turvaliste laskurite nimekirja vastavalt EPLÜ kodukorra punktides 1.5 – 1.8 kehtestatule. Seega, kostja dokumentides puudub kohtu poolt viidatud hageja poolt kostjale tehtud pakkumus lepingu sõlmimiseks – turvakursuse läbimine koos nõusolekuga oma andmete edastamiseks turvaliste laskurite nimekirja kandmiseks, mis omakorda võib viidata asjaolule, et hageja ei ole tegelikult nõutavat turvakursust ega ka kostja turvaliste laskurite nimekirja kandmise protsessi läbinud. EPLÜ juhatusel puuduvad igasugused andmeid selle kohta, milliste dokumentide alusel eelduslikult J. S. kandis hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirja.
24.Mis puudutab hageja etteheiteid kostja juhatuse 02.02.2020 otsuse osas, siis kostja nende etteheidetega ei nõustu. Dokumentide koostamisel juhindub kostja üldjuhul oma põhikirjast ja kodukorrast. Kostja kodukorra punkti 1.16 kohaselt on kostja juhatusel õigus teha iseseisvalt otsus Laskuri kustutamiseks turvaliste laskurite nimekirjast, informeerides sellest otsusest Laskurit ja tema Koduklubi juhatust. Seda on käesoleval juhul kostja juhatus ka teinud. Seega kostja juhatus tegutses kostja kodukorras tulenevate reeglite järgi oma pädevuse piires. Ka kostja juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokollist, kostja juhatuse teavitustest nii hagejale kui ka tema koduklubile nähtub, et kostja juhatus oli teadlikult hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise otsustuse teinud ning EPLÜ kodukorrast tulenevate reeglite kohaselt sellest hagejat ja tema koduklubi ka teavitanud. Hageja on hagis korduvalt avaldanud, et sai enda turvaliste laskurite nimekirjast kustutamisest teada 06.02.2020.
25.Isiku taastamine turvaliste laskurite nimekirja lihtsalt niisama ei ole vōimalik, kuna sellise teo tagajärjel tekiks turvarisk nii isikule endale kui ka teistele laskuritele ja juuresviibijatele. Turvaliste laskurite nimekirja kantud laskurite turvalise relvakäsitlemise kontrollimiseks ja tema kui laskuri kvalifikatsiooni säilitamiseks on muuhulgas ette
nähtud, et turvaline laskur peab igal kalendriaastal koguma vähemalt 5 vōistluspunkti ja sellega tōendama, et ta suudab vōistlusolukorras kohtunike järelvalve all käsitleda tulirelva vastavalt rangetele turvanōuetele nõuetekohaselt. Sōltumata ükskōik millistest asjaoludest kaotab laskur oma turvalise laskuri staatuse kui ta ei täida eeltoodud kriteeriumit. Hagejal on eeltoodud turvalise laskuri kvalifikatsiooni kinnitav kriteerium täitmata.
26.Kostja selgitab, et EPLÜ kodukorra punktis 1.3 a) on küll toodud, et turvaline laskur omab võimalust osaleda kõigi IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise võistlustel üle maailma, kuid hageja suhtes viidatud kodukorra punkti rakendada täies mahus ei ole olnud kostjal võimalik ja ei ole võimalik ka edaspidi ja seda isegi juhul, kui hageja taastab oma turvalise laskuri staatuse EPLÜ turvaliste laskurite nimekirjas. Seda sellel põhjusel, et Spordiseaduse § 8 sätestab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. Kuna kostjal oleva informatsiooni kohaselt hageja ei ole mitte Eesti Vabariigi kodanik, vaid omab Vene Föderatsiooni kodakondsust ning viibib Eesti Vabariigis ajutise elamisloa alusel, siis Spordiseadus § 8 üheselt välistab tema esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii Eesti rahvuskoondise koosseisus kui ka individuaalselt, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased mitte ennast, vaid oma riiki – Eesti Vabariiki.
27.VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja ei ole ära toonud ega tõendanud, milles seisnevad ning avalduvad siis konkreetselt tema hingeline valu ja kannatused. Kostja on seisukohal, et hageja viited sellele, et tal ei ole võimalik turvaliste laskurite nimekirjast eemaldamise tõttu sooritada mingeid eneseteostuslikku tegevusi, ei kujuta endast tema kannatuste tõendamist VÕS § 128 lg 5 tähenduses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Pooltel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: −
Hageja tegeleb laskespordi valdkonda kuuluva practical-laskmise harrastusega.
−
Hagejal on kostja väljastatud laskesportlase ja laskeinstruktori litsents, mis kehtis alates 01.02.2019 kuni 01.02.2022.
−
Kostja on mittetulundusühing, mis on Rahvusvahelise Practical-laskmise Konföderatsiooni (edaspidi „IPSC“) liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmeteks on Eesti practical-laskmise harrastamiseks moodustatud ühingud. Kostja kui IPSC liige edendab Eestis practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid välismaal ja teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab Kostja välja laskesportlaste litsentse ja peab turvaliste laskjate nimekirja. Kostja on spordiseaduse § 4 p 3 tähenduses spordialaliit.
−
06.02.2020 edastas ostja e-posti teel hagejale e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus otsustas, juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada hageja alates 06.02.2020 kostja peetavast turvaliste laskurite nimekirjast.
−
Alates 06.02.2020 on hageja ka faktiliselt kustutatud nimetatud turvaliste laskurite nimekirjast.
29.Kohus on nõuet kvalifitseerinud enda 11.04.2022 selgituskirjas pooltele (kd I, tlk 86-87) ja jääb selle kvalifikatsiooni juurde. Kohus kvalifitseerib hageja nõude lepingust
tuleneva kohustuse rikkumise lõpetamise ja kohustuse täitmise nõudena. Täiendavalt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude seoses lepingu rikkumisega.
30.Kohus osundab, et olukorras, kus üks isik väljastab litsentse ja lubasid ning peab mingil tegevusalal tegutsemisluba omavate isikute nimekirja, tekib lubade väljastaja (sh nimekirja pidaja) ning luba omava isiku vahel lepinguline suhe. Kohus märgib, et VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
31.Hageja on esitanud kohtule kodukorra (kehtib alates 01.02.2019, kd I, tlk 32-32.7). Kodukorra p 1.1 järgi on turvaline laskur isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse. Tulenevalt kodukorra p 1.2.a on turvalisel laskuril hageja poolt viidatud kohustused tunda kostja põhikirja ja kodukorda, IPSC reegleid, relvaseadust jm laskesporti reguleerivaid õigusakte ning tulenevalt p 1.3.a õigus osaleda kõigil IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise võistlustel üle maailma. Nähtuvalt kodukorra p 1.5-1.6 peab isik turvaliste laskurite nimekirja kandmiseks läbima edukalt turvakursuse, misjärel edastavad turvakursuse korraldajad hiljemalt 3 päeva jooksul peale eksamite edukat sooritamist isiku andmed kostjale, kes teeb tulenevalt kodukorra p 1.7-1.8 otsuse isiku nimekirja kandmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmete esitamist ning teatab sellest isikule. Nimekirja kantuse säilitamiseks peab isik täitma kodukorra p 1.9, p 1.11 sätestatud tingimused ning kostja võib isiku nimekirjast kodukorras sätestatud eeldustel kustutada. Kodukorra p 1.4 järgi esindab laskurit kostja ees igapäevastes toimingutes tema koduklubi juhatus. Seega kõik kodukorras sätestatud nimekirja kuulumisega kaasnevad õigused ja kohustused on nimekirja kantud laskuril isiklikult (st sinna ei ole kantud klubid, kes on kostja liikmed).
32.Hageja tugineb asjaolule, et kostja kui vastaval tegevusalal litsentse väljastav isik on väljastanud hagejale laskesportlase ja laskeinstruktori litsentsi, mis kehtib alates 01.02.2019 kuni 01.02.2022. Hageja märgib, et ta oli kuni 06.02.2020 kantud turvalise laskurite nimekirja. Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu kohus tuvastab, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja oli kuni 06.02.2020 tõesti kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuid kostja, kontrollides antud asjaolu ja sellega seonduvat kohtule vastamiseks, nendib, et kostjal (tema juhatusel) puuduvad igasugused andmed ja dokumendid hageja vastuvõtmise kohta turvaliste laskurite nimekirja vastavalt kostja kodukorra punktides 1.5 – 1.8 kehtestatule. Kostja juhatusel puuduvad väidetavalt igasugused andmeid selle kohta, milliste dokumentide alusel eelduslikult J. S. kandis hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirja.
33.Kohus leiab järgnevat. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostja poolt kuni 06.02.2020 kantud turvaliste laskurite nimekirja ning et hageja osales ja sai enne 06.02.2020 osaleda IPSC egiidi all toimuvatel võistlustel. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kuidas toimus hageja registrisse kandmine, on mõlemad pooled aastate jooksul aktsepteerinud hageja registreeringut turvaliste laskurite nimekirjas ja selle heaks kiitnud, mistõttu nende vahel on igal juhul vastav lepinguline suhe.
34.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ja kostja vahelise lepingu tingimusteks on tingimused, mis on sätestatud kostja põhikirjas ja kostja kodukorras ning mis puudutavad kostja poolt litsentsi väljastamise tingimusi, litsentsist tulenevaid vastastikuseid õigusi- ja kohustusi ning litsentsi lõpetamise tingimusi.
35.Pooled vaidlevad hageja turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise üle. Kohus märgib, et kui poolte vahel on lepinguline suhe, on seda võimalik lõpetada VÕS-s sätestatud alusel, eeskätt rikkumise tõttu leping üles öelda või sellest taganeda. Alljärgnevalt hindab kohus vastava lepingu lõpetamise õiguspärasust, sh vastava otsuse vastuvõtmist kostja poolt.
36.MTÜS § 26 lg 1 ja kostja põhikirja punkti 5.7. kohaselt juhib mittetulundusühingut juhatus. Seega arvestades eeltoodut, samuti kodukorras sätestatud, ei saa olla vaidlust selles, et turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist väljaarvamise otsuse saab teha kostja nimel üksnes kostja juhatus. Seega näevad hageja ja kostja vahelise lepingu tingimused ette viisi ja korra, kuidas toimub kostja poolt tahteavalduse tegemine isiku turvaliste laskurite nimekirjast väljaarvamiseks ja infosüsteemist eemaldamiseks – see peab toimuma kostja juhatuse otsusega. Kostja väidab, et tema juhatus võttis vastava otsuse vastu 02.02.2020.
37.Hageja leiab, et kostja juhatuse väidetavat 02.02.2020 koosolekut ei ole toimunud ja seal ei ole otsust vastu võetud. Kostja vaidleb sellele vastu, leides, et otsus on kehtivalt vastu võetud. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus käesolevas asjas kostja juhatuse otsuse kehtivust vaidlustada, kuna nõue on aegunud. Kohus osundab, et otsuse puudumisele ja tühisusele saab isik tugineda ja tühisuse tuvastamist taotleda tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus otsuse tühisuse teema juures hagi tähtaegsuse küsimust. Hagi ei ole esitatud hilinenult.
38.MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama on sätestatud kostja põhikirja p-s 5.10. Kohtule on esitatud kostja juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokoll (kd I, tlk 48 ja pöördel). Protokollist nähtuvalt osales koosolekul üle poole juhatuse liikmetest, täpsemalt – osalesid kõik liikmed.
39.Hageja hinnangul ei ole usutav, et koosolek üldse 02.02.2020 toimus, kuivõrd: −
käesoleva ajani ei ole esitatud kostja juhatuse 02.02.2020 otsust (hageja turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist eemaldamise kohta), mis oleks allkirjastatud kasvõi ühe isiku poolt (näiteks protokollija ja koosoleku juhataja poolt, kui otsus tehti koosolekul või kõigi juhatuse liikmete poolt, kui otsus tehti ilma koosolekuta). Kostjale on edastatud ühe juhatuse liikme e-kirjaga üksnes tekstifail (pdf-formaadis), millel puuduvad allkirjad (isegi allkirja jäljendid) ja mistõttu ei saa see tema hinnangul olla käsitatav otsuse ega protokollina.
−
30.01.2020 Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-7856 (Xi hagi MTÜ Eesti Practicallaskmise Ühingu vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes) toimus eelistung. Nimetatud eelistungil kostjat esindav advokaat Rein Laid teatas kohtule, et kostja juhatuse liige J. V. viibib välismaal puhkusel ja sellepärast ei saanud osaleda eelistungil. 05.02.2020 kostja endine juhatuse esimees J. V. (Juhatuse esimehe J. V. volitused lõppesid 03.02.2020) edastas Andmekaitse Inspektsioonile kirja, milles kinnitab, et viibis välismaal ja ei saanud ise varasemalt Andmekaitse Inspektsioonile edastatud vastust allkirjastada. Seega ei viibinud J. V. kostja hinnangul koosoleku toimumise ajal Eestis ja ei saanud koosolekul osaleda ega hääletada.
−
Kostja ei soovinud Xile ja hagejale koheselt väljastada allkirjastatud ja põhistatud juhatuse otsust Xi kustutamise kohta kostja turvaliste laskurite nimekirjast ja see oli võimalik saada alles peale Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust. 29.04.2020 (s.o. ca 3 kuud pärast vastavat hageja taotlust ja Xi eemaldamist turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist) avaldas kostja oma kodulehel ja edastas Xile Kostja juhatuse väidetava 02.02.2020 koosoleku protokolli. Protokoll edastati Xile alles pärast seda, kui X oli
vastava protokolli esitamisest keeldumise tõttu sunnitud pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole ja Andmekaitse Inspektsioon oli teinud kostjale ettekirjutuse see väljastada hagejale. Protokoll esitati hagejale allkirjastamata kujul pdf failina.
40.Kohus leiab, et ülal viidatu alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et 02.02.2020 koosolekut ei toimunud või et protokoll on koostatud tagant järele. Kohus leiab, et J. V. koosoleku ajal 02.02.2020 Eestis viibimine on tõendatud J. V. vande all antud ütlustega käesolevas asjas (kd I, tlk 192, 193). Enda ütlustes ta kinnitas koosolekul osalemist, teadis rääkida, mida koosolekul arutati. Samuti on see tõendatud J. T. ütlustega, kes kinnitas, et J. V. ning kõik teised juhatuse liikmed osalesid vaidlusalusel koosolekul: „Kõik liikmed tulid kohale. Kui poleks A. või J., poleks midagi mõtet arutadagi“ (kd I, tlk 196, 97).
41.Ainuüksi asjaolust, et protokoll edastati hagejale hilinemisega, ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et otsust ei ole vastu võetud või et protokoll on vormistatud tagant järele. J. V. ütlustega on tõendatud, et protokoll vormistati samal päeval kui toimus koosolek. Täiendavalt märgib kohus, et protokolli tagant järele vormistamine ei ole keelatud ja ei muuda otsust tühiseks. Seisukohta, et protokolli hilisem vormistamine tähendust ei oma, on rõhutanud ka Riigikohus (RKTKo 2-18-9475). Seega võiks protokolli koostada ja allkirjastada veel kasvõi käesoleval ajal.
42.Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et 02.02.2020 ei oleks koosolekut toimunud või et otsus oleks tühine. Kohus on seisukohal, et kostja juhatuse 02.02.2020 otsus on kehtivalt vastu võetud.
43.Kohus tuvastas 02.02.2020 koosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 48 ja pöördel), et vaidlustatud otsus on järgmine: „2. EPLÜ juhatus asus seisukohale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid. 5 poolt häält. 3. Juhindudes EPLÜ kodukorra punktidest 1.13 d) ja j); 1.14; 1.15 ja 1.16, EPLÜ juhatus otsustas kustutada alates 06.02.2020 X’i EPLÜ turvaliste laskurite nimekirjast ning informeerida sellest otsusest laskurit ja tema koduklubi juhatust. 5 poolt häält“
44.Hageja vaidlustab otsust ka sisuliselt, leides, et sellise otsuse vastuvõtmine ei olnud põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole toime pannud mistahes rikkumisi, talle ei ole antud täiendavat tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks ning otsus on liialt üldsõnaline, et sellest oleks üldse võimalik mõista, milliseid konkreetseid rikkumisi hagejale täpselt ette heidetakse.
45.Kohtu hinnangul on piisav lepingu ülesütlemise materiaalsete alustena sportlase poolsed rikkumised otsuse protokollis märkida viidetena põhikirja punktidele, mida sportlane rikkus. Protokoll ega ammugi protokollis sisalduv otsus ei pea olema stenogramm kõigest koosolekul arutatust. Kohtu hinnangul nähtub kostja juhatuese 02.02.2020 otsusest rikkumiste sisu, mida hagejale kui sportlasele ette heidetakse. Vajadusel on isikul (sh hagejal) võimalik paluda spordialaliidul enda otsustust täpsustada, mida kostja on käesolevas menetluses ka teinud. Arvestades rikkumiste olemust (mida kohus käsitleb alljärgnevalt) ei olnud kohtu hinnangul võimalik konkreetsete rikkumise puhul üldse anda tähtaega nende kõrvaldamiseks. Samuti olid rikkumised kohtu hinnangul sedavõrd rasked nii üksikuna kui kogumis, et täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik.
46.Vaidlusalusest 02.02.2020 otsusest nähtuvalt on hageja eemaldatud turvaliste laskurite nimekirjast kostja kodukorra punktide 1.13 d) ja j); 1.14; 1.15 ja 1.16 rikkumise tõttu (korduv ebasportlik käitumine; isiku maine, mis tema kuulumisel EPLÜ ridadesse heidaks negatiivset valgust EPLÜ-le ja laskespordile; kostja juhatuse poolt tuvastatavad
täiendavad kriteeriumid – kostja juhatuse liikmete solvamine, püüd mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid).
47.Hageja viitab, et Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-20-9087 31.01.2022 otsuse (mis jäi Tallina Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsusega muutmata), milles muuhulgas leidis, et kostja on esitanud hageja kohta ebaõigeid väiteid ja kohustas kostjat ebaõiged väited ümber lükkama alljärgneva avalduse tegemise kaudu:“ EPLÜ avaldas 2020. a oma kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli, milles avaldati Xi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et: EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; EPLÜ väide, et X on tegutsenud eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, on ebaõige' Hageja leiab, et kuna TsMS S 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend poolte suhtes siduv ja kuna mõlemas vaidluses on tõendamise esemesse kuuluvad asjaolud osaliselt kattuvad, siis on kohtuotsuses, mis jõustus 27.02.2023, kohtu poolt tuvastatud asjaolud hagejale ja kostjale siduvad ka käesolevas asjas. Ta märgib, et kohtuotsuse punktides 10-15 on maakohus tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle kohta, et hageja on käitunud ebasportlikult, on ebaõiged ning tema hinnangul tuleb ka käesolevas asjas lähtuda sellest, et selliseid rikkumisi hageja toime pannud ei ole. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja on seda väljendanud ka käesolevas asjas toimunud istungil. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-20-9087 tehtud otsuse resolutsioon kohustab kostjat teatud andmeid eemaldama ja ümber lükkama. Sellest ei saa teha järeldust nagu mingid faktid oleksid otsuse resolutsiooniga tuvastatud. Samas, asjaolude osas, mis on tuvastatud otsuse põhjendavas osas (rikkumise esinemine või puudumine), on see kohtuotsus vaid üks tõend tõendite hulgast. Kuna hinnanguid fakti tuvastamise mõttes ei ole resolutsioonis, siis kohus saab seda hinnata ühe tõendina teiste tõendite hulgas. Kohtu hinnangul lükkavad teised käesolevas asjas esitatud tõendid hageja väited ja tsiviilasja nr 2-20-9087 otsuses tuvastatu ümber. Kostja väited ebasportliku käitumise ja hageja muude rikkumiste osas on tõendatud.
48.J. V. ütlustest nähtub, et hageja survestas kostja juhatuse liiget J. V.d ja nõudis endaga konfliktis oleva D. V.u laskurite nimekirjast välja viimist ning sellest keeldumisel sõnas: „Hr V., ma võtan need Eesti Vabariigi kohtudokumendid, keeran need rulli ja peksan need V. perse kaudu sisse ja sunnin teid hr V. kõike seda pealt vaatama“. Tema ütluste kohaselt on ta teadlik ka J. T.le tehtud ähvardavast kõnest: „Kõne sisu oli see, et X nõudis, et J. teeks õigeid otsuseid ja kui ta õigeid otsuseid ei tee tema suhtes, siis ta peab olema ettevaatlik tänaval käies ja vaatama enda järgi. Ja et juhatuse liikmed võivad omavahel suhu võtta kui tahavad, aga kõik peavad otsustama nii nagu X ütleb.“ J. T. kinnitas enda vande all antud ütlustes, et mõlemad telefonikõned telefonikõned kui lubamatu käitumise aktid olid arutusel 02.02.2020 koosolekul. Kohus leiab, et tegu on oluliste rikkumiste ja ebasportliku käitumisega.
49.J. T. tõi enda ütlustes välja, et 02.02.2020 koosolekul oli arutusel ka juhtum, kus hageja oli lubanud võistlemise koha (sloti) eest maksta, jättes hiljem siiski lubadust murdes enda rahalised kohustused täitmata. Samuti olukord, kus ta sekkus võistluse korraldamisse ja kutsus võistlusele politsei, mille tõttu võistlus tuli peatada. Seda ei õigusta kohtu hinnangul fakt, et võistles ka D. V., kes oli varem hageja suhtes toime pannud vägivallasüüteo. Samuti on J. T. ütluste kohaselt toimunud juhtum, kus hageja tuli relvastatult tema juurde instruktori ruumi ja nõudis enda võistlustele lubamist. Kohus leiab, et tegu on oluliste rikkumiste ja ebasportliku käitumisega.
50.Kostja on tõendanud, et 2017.a esines hageja lubamatult Valgevene regiooni sportlasena. Nimelt selgitab kostja, et hageja soovis osaleda maailma meistrivõistlustel Prantsuse
Vabariigis, mis toimusid augustis 2017, kuid ei saanud kostjalt õigust nendel tiitlivõistlustel osalemiseks. Seejärel osales ta seal Valgevene sportlasena, mis nähtub MM tiitlivõistluste ametlikust protokollist (vt kd I, tlk 114 pöördel). J. V. kui spordialaliidu (kostja) juhatuse liige selgitas istungil vande all antud ütlustes, et sportlane saab teisele riigile eraldatud võistlemise luba (slotti) kasutada ainult siis, kui teise riigi esindaja on ametlikult andud üle oma sloti teise riigi esindajale: „Valgevene ei olnud selle juhtumi puhul andnud õigust Eestile. Sellel teemal ei ole Valgevenega kostjal kunagi suhtlust olnud. Ta selgitas, et Kui Valgevene regioon oleks andnud oma sloti üle Eestile, oleks see käinud läbi IPSC direktoraadi, sealt oleks tulnud slot Eestile ja siis võistleja oleks esindanud Eestit, mitte Valgevene. Nimekirjas oleks olnud sellisel juhul Eesti, mitte Valgevene.“ Kohus leiab, et tegu on ebasportliku käitumise ja olulise rikkumisega.
51.Täiendavalt on hageja tõendanud, et kostja juhatuse 22.06.2018 otsusega peatati alates 23.06.2018 ajutiselt hageja turvalise laskuri staatus ja ta märgiti infosüsteemis „suspended“ staatusesse (kd I, tlk 99 pöördel). Hageja turvalise laskuri staatus taastati 04.09.2018.a (kd I, tlk 100). Seega puudus hagejal ajavahemikul 23.06.2018 kuni 04.09.2018 kostjas turvalise laskuri staatus. Vaatamata sellele registreeris hageja end kostja turvalise laskurina laskevõistlustele ja võistles võistlusel Eurasia Extreme Open 2018, toimumisajaga 02. – 04. august 2018 (vt protokoll, kd I, tlk 101-102). J. V. kui spordialaliidu (kostja) juhatuse liige selgitas asjas toimunud istungil vande all: “Üks põhireeglitest on ka see, et saad esindada võistlustel kedagi või midagi, kui selleks on antud volitus, kui oled laskesportlane selles regioonis, aga antud ajahetkel oli X laskestaatus peatatud ja ta poleks tohtinud osaleda. Seal samas kirjutas juhatusele kirja, et juhatus on tekitanud temale kolossaalseid majanduslikke kahjusid tänu sellele, et ta ei saa osaleda sel samal võistlusel, kuna temalt on ära võetud laskesportlase staatus. Ähvardas juhatust rahaliste meetmetega, et võtaksime vastu otsuse tema kasuks.„ Kohus leiab ülal märgitule tuginedes, et nii võistlustel osalemise kui kostjale valeandmete esitamise näol (väide, et ei saa võistlustel osaleda ja see toob talle kaasa suurt kahju – kiri toimikus kd I, tlk 98, tõlge tlk 122) on tegu olulise rikkumise ja ebasportliku käitumisega.
52.Täiendava rikkumisena on kostja välja toonud ja tõendanud, et osaledes ebaseaduslikult Eesti regiooni esindajana ja kostja turvalise laskurina Eurasia Extreme Open 2018 laskevõitlustel ajal, mil tema turvalise laskuri staatus oli peatatud, kandis hageja Eesti regiooni esindajana nõukogude sümboolikaga särki (vt fotod, kd I, tlk 102 pöördel, 103). Kostja leiab, et sellega demonstreeris hageja kui Venemaa kodanik oma meelsust ja näitas tema kui sportlase halvustavat suhtumist Eesti regiooni ja Eesti Vabariiki, mis on sisuliselt hinnatav hageja ebasportliku käitumisena. Kohus nõustub, et Eesti Vabariigi esindajana Nõukogude Liidu sümboolikaga rõivaste kandmine võistlusel on ebasportlik. Kohus osundab, alates 28.04.2022 on KarS § 1511 lg 1 kohaselt tegu kriminaalkorras karistatava teoga (agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil). Kuigi teo toimepaneku ajal ei olnud tegu kriminaliseeritud teoga, oli see ka selle toime panemise ajal (2018) selgelt moraalselt taunitav – osaleda Eesti Vabariigi esindajana Vene Föderatsioonis, kandes silmatorkavalt kogu hageja särki suurelt katvat Nõukogude Liidu sümboolikat. Kohus leiab, et tegu on olulise rikkumise ja ebasportliku käitumisega.
53.Kostja on esitanud kohtule ka 2018.a kostjale adresseeritud D. V.u e-kirjad, millest nähtub, et X on häirinud võistlustel teist võistlejat D. V.ut, kellega tal on isiklik konflikt, seganud tema võistlusteks valmistumist ning võistlemist (kd I, tlk 97 ja pöördel – tõlge
tlk 121 ja pöördel). D. V.u 2015.a pöördumisest kostjale nähtub, et hageja on ka juba 2015.a seganud nii tema võistlusteks valmistumist kui võistlemist (kd I, tlk 97).
54.J. V. ütlustega on tõendatud, et 02.02.2020 koosolekul tulid tema staatuse peatamise kohta teemad üles sellest, et ta on sekkunud mitmel korral võistluste korraldamisse, kutsudes kohale politsei. Nende intsidentide toimumist ja arutelu koosolekul kinnitas enda ütlustes ka J. T.. Kohus leiab, et võistluste korraldusse sekkumine ja kohtunikega vaidlemine on käsitletav ebasportliku käitumise ja olulise rikkumisena.
55.Kohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud mitmed hageja ebasportliku käitumise aktid ja olulised lepingurikkumised, esinesid materiaalsed alused temaga lepingu lõpetamiseks.
56.Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hagejat teavitati lepingu lõpetamisest 06.02.2020, on täidetud ka lepingu lõpetamise formaalsed eeldused (vastav avaldus on hagejale kätte toimetatud).
57.Kohus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et kostja on võtnud kehtivalt ja põhjendatult vastu otsuse hageja turvaliste laskurite nimekirjast eemaldamise kohta ja edastanud hagejale põhjendatult teate lepingu lõpetamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kohustamisnõuded rahuldamata. Kuivõrd ka kahju hüvitamise nõude esimeseks ja peamiseks eelduseks on kostja poolne rikkumine (VÕS § 115 lg 1) ja kohus rikkumist ei tuvastanud, jätab kohus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUD
58.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
60.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.11.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.