Xi (X) hagi Yi (Y) vastu 57 200 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
70 387,68 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi hagi Yi vastu 57 200 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 06.02.2020 Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt 57 200 eurot ja lisanduv viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled mitmed suulised ja kirjalikud laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale perioodil 07.06.2017–08.01.2018 laenu nii sularahas, kui ka pangaülekannetega kokku 102 000 eurot. Laenud oli sihtotstarbelised, mille eesmärgiks oli finantseerida kostja tegevust ilusalongi käivitamisel ja pidamisel. Kostja pidi laenu kasutamise eest hagejale intressi tasuma. Pooled ei leppinud kokku kindlas raha tagastamise tähtajas, kuid kostja pidi laenu tagasi maksma siis, kui tal tekib võimalus. Alates detsembrist 2017. a on hageja korduvalt nõudnud kostjalt laenu tagastamist. Viimati palus hageja kostjal tagastada laen hiljemalt 20.03.2018, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja palus välja mõista kostjalt osa laenuna antud summast kokku 57 200 eurot ja viivis põhinõudelt alates 21.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt tegi hageja kostjale veebruaris 2017. a ettepaneku luua ilusalong. Kostjal oli sama soov, kuid ta andis hagejale kohe mõista, et temal puuduvad rahalised vahendid salongi asutamiseks. Hageja kinnitas aga, et tal on piisavalt raha salongi käimapanemiseks ja selle tegevuse finantseerimiseks. Tulenevalt hageja kinnitusest tema finantsvõimekuse kohta oli kostja nõus salongi loomisega. Poolte kokkuleppe järgi pidi eelkõige hageja finantseerima salongi käivitamist ja tegutsemist. Kostja ülesandeks seoses salongi käivitamise ja pidamisega pidi eelkõige jääma asjaajamine ja juuksurina tegutsemine. Samas oli kostja valmis talle jõukohaseid summasid salongi investeerima. Pooled leppisid kokku, et kõik kulud ja järelikult ka kahjum jagatakse pooleks. Ilusalongi majandamiseks asutati äriühing W OÜ (edaspidi W). Tulenevalt sellest, et hageja oli seotud konkureeriva ilusalongiga K OÜ (kehtiv ärinimi B OÜ), ei soovinud ta ennast asutatava ilusalongiga siduda ega ennast W OÜ osanikuna ametlikult näidata. Seetõttu leppisid pooled kokku, et hageja tegutseb investorina, kellele kuulub pool ilusalongi kasumist. Hiljem planeerisid pooled hageja äriühingu osanikuna registreerida, kuid nad ei jõudnud seda teha. Kostja leidis, et pooltevahelised suhted vastavad vaikiva seltsingu lepingu tunnustele. Hageja tegutses vaikiva seltsinglasena, kelle peamine panus oli ilusalongi käivitamise finantseerimine. Kostja panus oli osaliselt rahaline, ent olulises osas hoopiski sisuline, mis väljendus salongi käivitamiseks tehtavate ettevalmistuste korraldamises ning hiljem käivitatud ettevõtte majandamises ja juhtimises poolte ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühiste huvide teenimiseks. Vaikiva seltsingu tegevuse realiseerimiseks asutati W OÜ, mille kaudu käivitati ilusalong. Äriühingut tuleb käsitleda ettevõtjana, kelle omandisse läksid üle hageja ja kostja panused. Muuhulgas läks ettevõtja omandisse hageja antud raha ning selle eest ostetud teenused, seadmed, kaubad. Alternatiivselt asus kostja seisukohale, et pooled sõlmisid tavalise seltsingu lepingu. Kostja väitel puudus poolte vahel laenusuhe. Kõik laenuna nõutavad summad kandis hageja eesmärgiga käivitada ja finantseerida ilusalongi tegevust vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja väited laenulepingute sõlmimisest on vastuolus hageja käitumisega. Pooltevahelistel suhetel puudusid laenusuhtele omased tunnused, nagu laenu tagastamise tähtaeg, intressi või viivise tasumise kokkulepe jne. Kostja oli seisukohal, et hagejal puudub tema vastu rahaline nõue sõltumata sellest, kas pooled sõlmisid vaikiva või tavalise seltsingu lepingu. Kui pooltevaheline suhe kvalifitseerida vaikiva seltsinguna, läks oluline osa hageja investeeritud rahast ettevõtte jooksvate kulude katteks, mille hüvitamist ei saa hageja kostjalt nõuda. Lisaks on vaikiva seltsingu tegevus olnud kogu aeg
kahjumlik. Saadud kahjum ületab hageja võimaliku vaikiva seltsingu lepingu alusel kasumi väljamaksmise nõude suurust või vaikiva seltsingu lõpetamise järel panuse tagastamise nõude suurust. Kui pooltevaheline suhe kvalifitseerub tavalise seltsinguna, puudub hagejal mistahes alus esitada nõuded kostja vastu seni, kuni seltsing on lõppenud. Seltsingu lõpetamisel tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused ning alles seejärel, ja kui seltsingul jääb vara üle, toimub seltsinglastele panuste tagastamine. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et täidetud on seltsinglaste panuste tagastamise eeldused. Kostja tõi täiendavalt välja, et hageja on tekitanud kostjale kahju, mille ta soovib hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõudega enda vastu. Hageja rikkus kohustust kaitsta seltsingut kahju tekkimise eest ning arvestada teiste seltsinglaste huvidega. Hageja viis ära poolte loodud ilusalongi ruumidest teenuste osutamiseks hädavajaliku tehnika ja valdava osa edasimüüdavatest kosmeetikatoodetest. Kostja kaotas sellega tulu teenimise võimaluse ning talle tekkis kahju 11 829,41 eurot saamata jäänud tulu näol. Hagi rahuldamise korral soovis kostja tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude hageja vastu viimase nõudega enda vastu. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Pooltel on erinev arusaam nende vahel sõlmitud lepingu sisu kohta. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid laenulepingu. Kostja on seevastu avaldanud, et tema hinnangul sõlmisid pooled vaikiva seltsingu lepingu või alternatiivselt seltsingulepingu. Hageja on küll esitanud enda väite kinnitamiseks dokumendid, mis kannavad pealkirja laenuleping ja kus tuuakse välja, et hageja laenas kostjale raha (tl 5–14), kuid dokumendi pealkiri ei tõenda poolte tahet ja lepingu sisu. Lisaks kinnitas kostja 11.06.2021 istungil, et ta kirjutas kolmes lepingus välja toodud sõna „andis“ peale sõna „laenas“ (tl 7; tl 13-14; tl 75–82). Märgitud asjaolu välistab võimaluse tuvastada poolte tahe üksnes hageja poolt esitatud lepingute alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb pooltevahelise suhte kvalifitseerimiseks poolte tahet ja nende vahel sõlmitud lepingu sisu tõlgendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 reegleid järgides. Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (Riigikohtu 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11; 12.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Kohus on 11.06.2021 istungil selgitanud pooltele eelviidatud reegleid ja tõendamiskoormist (tl 75–82).
5.Järgnevalt käsitleb kohus poolte käitumist ja nende tahet, mis aitab pooltevahelist suhet kvalifitseerida.
5.1.Kostja esitas kohtule tema ja hageja vahel toimunud vestluse, millest nähtub, et hageja avaldas veebruaris 2017 kostjale soovi luua usaldusväärsete inimestega ilusalong. Kostja vastas, et tal on sama unistus, kuid salongi loomine on rahaliselt kulukas. Samas oli kostja valmis väga palju salongi rajamise nimel tegema. Seejärel avaldsid pooled teineteisele oma nägemust salongist – see peab teistest erinema, asukoht peab olema hea, peaks olema tasuta parkimine (tl 138-139). Aprillis 2017 tegi hageja ettepaneku teha salongi Helsingis, kuid kostja ei olnud sellega nõus ja tegi omalt poolt ettepaneku avada salong Eestis, millega hageja oli päri (tl 138-139). Seejärel asusid pooled aprillis ja juunis 2017 arutama, kuhu salongi võiks rajada. Kostja tuli välja mõttega asutada salong Kadriorgu või Kalamajja, millega hageja nõustus, kuid lõpuks valisid pooled salongi asukohaks maja aadressil xxx xx (tl 126–138).
5.2.Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja oli valmis materiaalselt salongi käivitamisse ja selle pidamisse panustama. Nii avaldas hageja aprillis 2017, et tema aitab salongi asutada jne, koht, üür, tagatisraha, remont, sisustus jne (tl 138). Juunis 2017 kinnitas hageja, et tal oleks materiaalselt kõik võimalused salongi jaoks ning et tema reaalsed rahalised vahendid on kõik olemas ja tuleb aina juurde. Hageja väitel võiks ta salongi käivitamist/tegutsemist poole ulatuses finantseerida (tl 53; tl 136; tl 138).
5.3.Kostja on korduvalt avaldanud muret, et tal puudub võimalus salongi materiaalselt panustada. Nii avaldas kostja juunis 2017, et ta ei saa selliseid summasid panna kui hageja ja et rahaliselt on ta piiratud (tl 51; tl 132). Samas kinnitas kostja, et tema võib panustada oma tööga. Näiteks juunis 2017 väitis kostja, et ta saab tööd teha ja vaeva näha. Kostja oli valmis juuksurina salongis töötama ja annaks endast kõik (lk 132). Ka augustis 2017, kui poolte suhted läksid pingelisemaks, avaldas kostja hagejale, et juba algusest peale oli ta valmis tööga panustama ja et tal ei ole kuskilt raha võtta (tl 97-98). Hageja oli nõus sellega, et kostja tegeleb salongi asutamise ja pidamisega seotud asjaajamisega. Kui kostja küsis juunis 2017, kas hageja oleks nõus sellega, et „kostja toimetab seal“, vastas hageja: „Loomulikult“ (tl 135). Kui kostja küsis juunis 2017, kas hageja tahaks, et kostja ise majandaks salongiga, kui see valmis saab, vastas hageja: „Muidugi“ (tl 130-131). Ka augustis 2017 saadetud sõnumis avaldas hageja, et pooltel oli juba algselt kokkulepe, et kostja ajab asju (tl 54).
5.4.Poolte kogu järgmisest kirjavahetusest nähtub, et kostja ajaski kooskõlas kokkuleppega salongiga seotud asju, näiteks kostja otsis üüripinda, korraldas sisukujundust ja remonti, sõlmis lepinguid, otsis töötajaid, käis Lätis, kust ostis ja tõi salongi LPG masina, otsis ja ostis muid salongi jaoks vajalikke esemeid, näiteks mööbli, peegli, administraatori laua jne (tl 87–139). Seejuures nähtub kirjavahetusest, et kostja andis hagejale jooksvalt teada salongiga seotud asjaajamisest, näiteks hoidis kostja hagejat kursis üüripinna otsimisega ja tutvustas hagejale erinevaid üüripindu; kostja andis hagejale teada kavandatavast sisekujundusest ning remondist ja selle käigust; kostja hoidis hagejat kursis salongi vajaminevate asjadega ja nende ostmise protsessiga. Hageja nõudis seejuures kostjalt jooksvat teavet kostja toimingute ja salongi tegevuse, näiteks sõlmitud lepingute ja tellitud asjade jne kohta (tl 87–139).
5.5.Samas nähtub poolte kirjavahetusest, et salongiga seotud asjaajamise kõrval panustas kostja salongi ka rahaliselt, näiteks kandis ta remondi- ja rendikulusid ning ostis salongi vaja minevaid asju (EMS aparaat, massaažilaud jne). Kostja rahaline panus oli tema hinnangul kokku 25 500 eurot (tl 133; tl 93).
5.6.Poolte kirjavahetusest nähtub, et nende eesmärgiks oli asutada salong ja teenida kasumit. Seda kinnitab näiteks hageja juunis 2017 kostjale saadetud sõnum, kus hageja avaldas kostjale, et
„esimesed kaks aastat ei pea kasumit teenima, aga tegelikult teenime“ (tl 130 pöördel). Eesmärki kasumit saada kinnitab ka hageja 04.10.2017 sõnum kostjale, kus hageja kutsus üles tegema kõik selle nimel, et „me mõlemad kasumit teenima hakkaksime“ (tl 87 pöördel). Hageja peamiseks eesmärgiks oligi kasumi saamine, mis nähtub poolte 01.06.2017 sõnumitest, kus kostja küsis, kas hageja oleks nõus sellega, et kostja toimetab salongiga ning hageja saab raha. Hageja vastas selle peale: „Loomulikult“ (tl 135 pöördel). Asjaolu, et hageja huvi oli algusest peale saada salongist raha kasumi näol kinnitab ka kostja 04.10.2017 sõnum hagejale (tl 88). Küsimus seoses kasumi jaotamisega on tekkinud ka hiljem, kui poolte suhted läksid teravamaks. Nii kirjutas hageja juulis 2017, et pooltel on vaja uued lepingud omavahel teha, et kui palju keegi tulust hakkab saama (tl 115). Oma eesmärgi – salongi avamine ja kasumise teenimine – saavutamiseks otsustasid pooled asutada äriühingu W OÜ. Nii avaldas hageja juunis 2017, et peab firma tegema ja et pooled peavad seda koos tegema (tl 124 pöördel, tl 125 pöördel). Kohtule esitatud W OÜ majandusaasta aruannetest nähtub, et firma alustaski tegevust 2017 (tl 141–155). Äriühingu ainuosanikuks sai kostja, millest hageja oli teadlik ja millega ta järelikult ka nõustus. Seda kinnitab kostja 04.10.2017 sõnum hagejale (tl 88). Kui äriühingu ainuosanikuks oli alguses kostja, siis poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja soovis saada osanikuks 50% ulatuses. Kostja oli valmis loovutama hagejale ka suurema osaluse või hoopiski kogu osaluse hagejale üle andma, sest kostjal ei olnud võimalik salongi rahaliselt sama palju panustada nagu hagejal, kuid hageja ei soovinud äriühingu ainuosanikuks saada. Hageja avaldas, et see oleks kostja suhtes ebaõiglane (tl 131). Kuna pooltevahelised suhted 2017. a lõpu poole läksid pingeliseks, ei jõudnud nad hagejat äriühingu osanikuna vormistada.
5.7.Pooled leppisid kokku ka kulude kandmise ja kasumi jaotamise reeglites. Hageja avaldas, et kõik on võrdsed (tl 137), et kulud tehakse pooleks (tl 137) ja kasum jagatakse ka pooleks (tl 87). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kostja oleks viidatud reeglitele vastu vaielnud.
6.Kohus leiab, et hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis saab pooltevahelise suhte kvalifitseerida vaikiva seltsinguna VÕS § 610 lg 1 tähenduses. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.1.Poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli poolte ühine eesmärk asutada ilusalong, et hakata kasumit teenima. Pooled on leppinud kokku poolte panustes ühise eesmärgi saavutamisse. Hageja pidi panustama rahaliselt, investeerides raha salongi asutamisse ja käivitamisse. Kostja panuseks oli alguses salongi asutamise ja käimapanemisega seotud asjaajamine ning seejärel salongi majandamine. Kuigi kostja peamiseks ülesandeks oli salongiga seotud asjade ajamine, panustas ta ühise eesmärgi saavutamisse ka rahaliselt. Ühise eesmärgi olemasolu on omane seltsingule ja mitte laenusuhtele. Kogu pooltevaheline kirjavahetus näitab, et kumbki pool ei järginud isiklikku eesmärki, vaid nende tegevus oli suunatud ühise eesmärgi – ilusalongi rajamine ja kasumi teenimine – saavutamisele. Poolte ühist tegevust ühise eesmärgi saavutamiseks kinnitab kogu pooltevaheline kirjavahetus, kus pooled arutlevad selle üle, kus salong võiks asuda, kuidas teha remonti, kuidas kujundada salongi, kas osta või liisida salongi pidamiseks vaja minevaid asju (nt seadmeid, mööblit, sisustust jne), kust leida töötajaid jne.
6.2.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kogu poolte eesmärgi saavutamisega seotud asjaajamine oli kostja korraldada. Just kostja paistis väljapoole isikuna, kes käivitab, majandab ja juhib ettevõtet enda nimel. Esitatud andmetest nähtub, et kostja isiklikult käis üüripinda otsimas ja sõlmis üürilepingu. Kostja isiklikult korraldas salongi sisekujundust ja remonti. Kostja otsis töötajaid. Kostja otsis ja ostis salongi jaoks vaja minevaid esemeid, näiteks masinaid, sisustust, mööblit. Poolte kirjavahetusest nähtub, et ühise eesmärgi saavutamiseks otsustasid pooled asutada firma, milleks sai W OÜ. Osaühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks sai kostja (tl 141–155). Kostja tegevus oli kooskõlas poolte kokkuleppega, kuid pooltevahelise lepingu sisu kvalifitseerimise jaoks on oluline see, et kostja on ajanud salongiga seotud asju enda nimel. Hageja tegevus on kohtule esitatud andmetest nähtuvalt piirdunud eelkõige ühise ettevõtte finantseerimisega. Hageja
tegutses väljapoole nähtuvalt passiivse investorina, kes teeb rahalise panuse, mida teine lepingupool (ettevõtja) kasutab ettevõtte majandamiseks. Taoline rollijaotus on omane vaikivale seltsingule. Seega tegutses hageja vaikiva seltsinglasena ja kostja ettevõtjana.
6.3.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja soovis saada W OÜ osanikuks, kuid pooled ei ole jõudnud hagejat osanikuna ametlikult vormistada. Kui pooled oleksid jõudnud seda teha, muutunuks väljapoole nähtavaks, et kostja kõrval majandab ettevõtet ka hageja. See asjaolu võinuks muuta pooltevahelise kokkuleppe tavaliseks seltsinguks. Kuna aga pooled ei ole jõudnud hagejale äriühingu osalust üle anda, ei ole poolte kokkuleppe sisu – vaikiv seltsing – muutunud.
6.4.Poolte esitatud andmetest nähtub, et pooled leppisid kokku ka kulude kandmise ja kasumi jaotamise reeglites. Märgitud asjaolu ei ole omane laenusuhtele, vaid toetab pooltevahelise suhte kvalifitseerimist vaikiva seltsinguna.
6.5.Kohus leiab, et pooled sõlmisid vaikiva seltsingu lepingu hiljemalt juuni 2017. a lõpuks. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtuvalt kujundasid pooled märgitud tähtajaks lõplikult tingimused ühise eesmärgi, selle saavutamise, rollijaotuse ja pooltevaheliste panuste kohta.
6.6.Pooltevahelise lepingu kvalifitseerimise seisukohalt on oluline see, et kõik hageja poolt kostjale tehtud rahalised ülekanded, näiteks raha üüripinna broneerimistasu ja üüri maksmiseks, raha remondi tegemiseks ja esemete ostmiseks, raha salongitöötajatele palkade maksmiseks olid tehtud poolte ühist eesmärki – ilusalongi rajamine ja kasumi teenimine – silmas pidades. Vastav asjaolu nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, mille järgi ei andnud hageja kostjale raha tundmata huvi selle kasutamise vastu, vaid hageja tegi seda kindla eesmärgiga ehk selleks, et kostja kannaks salongiga seotud kulusid. Viidatud asjaolu kinnitavad ka hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (tl 4) ja (laenu)lepingutena pealkirjastatud dokumendid (tl 5–14). Näiteks hageja konto väljavõttes tuuakse ülekannete selgitusena välja „salongi broneering“, „laen, salongi sisustuse ostmiseks“, „salongi rent“ jne (tl 4). Ka hageja poolt esitatud kirjalikes lepingutes tuuakse välja, et hageja annab/laenab kostjale raha ettevõtte üüripinna broneerimiseks, salongi jaoks vajalike seadmete ostmiseks (tl 5–14). Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et hageja tegi kostjale ülekandeid ühise eesmärgi saavutamise nimel, mis on omane seltsingulepingule.
6.7.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ostis muuhulgas hagejalt saadud raha eest seadmed, mis on vajalikud salongi töö jaoks, näiteks LPG masinad ja EMS seadmed. Vastavad seadmed on antud üle poolte ühise eesmärgi saavutamiseks loodud W OÜ-le. Vastav asjaolu nähtub äriühingu 2017–2019. a majandusaasta aruannetest (tl 141–155). Poolte tahet anda kostja poolt ostetud seadmed üle äriühingule kinnitavad viidatud aruanded ja hageja poolt esitatud 30.10.2017 leping, mille järgi andis/laenas hageja kostjale raha xboby masina ostmiseks W OÜ-le (lk 7). Viidatud poolte soovi toetab ka hageja 08.03.2018 avaldus ringkonnaprokuratuurile, kus hageja andis nõusoleku tagastada W OÜ-le äriühingule kuuluvad või viimase poolt liisitud seadmed, näiteks LPG masinad, EMS X-Body Actiwave+ seade koos varustusega (tl 67). Avaldusest nähtuvalt oli hageja viidatud seadmed eelnevalt äriühingu ruumidest ära viinud. Seega soovisid pooled anda muuhulgas hageja raha eest ostetud seadmed üle W OÜ-le, mille kaudu pidid pooled kooskõlas ühise eesmärgiga kasumit teenima. Märgitud asjaolu toetab pooltevahelise suhte käsitlemist seltsinguna.
6.8.Pooltevahelise käitumise juures on oluline ka see, et hageja pidevalt kontrollis ilusalongi avamiseks tehtavaid ettevalmistusi, nõudis informatsiooni ja enne ostude sooritamist kooskõlastusi. See nähtub näiteks hageja 09.07.2017, 14.07.2017 ja 20.08.2017 sõnumitest kostjale (tl 87–139). Info küsimine ja kontrollimine on omane vaikiva seltsinglase kontrollõigusele vastavalt VÕS §-le 613 ja § 586 lg-le 2.
6.9.Asjaolu, et poolte vahel ei olnud laenusuhet kinnitab pooltevaheline 11.06.2017 kirjavahetus. Pooltevahelise kokkuleppe sisu kujundamisel tegi kostja hagejale ettepaneku vormistada suhted selliselt, et kostja on nagu oma firmaga hagejalt laenu võtnud. Selle peale vastas hageja, et ta ei ole laenu andmisest huvitatud ja ta soovib olla osanik, et hakata tulevikus kasumit saama (tl 56; tl 131). Hageja soov näitab, et hageja sooviks ei olnud laenu andmine. Hageja tahe teenida kasumit on omane (vaikivale) seltsinglasele.
6.10.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kui pooltevahelised suhted olid augustis 2017 teravaks läinud, tegi kostja ettepaneku vormistada pooltevahelise suhe ümber laenuks. Seda kinnitab pooltevaheline 22.08.2017 kirjavahetus, kus kostja tegi hagejale ettepaneku vormistada kõik laenuks, mille kostja maksab hagejale tagasi koos intressiga. Hageja vastas selle peale: „Ära unista“ (tl 89-90). Eeltoodust nähtub, et pooltevaheline vaikiva seltsingu suhe ei muutunud laenusuhteks. Hageja viidatud vastusest ja kogu sellel päeval poolte vahel toimunud vestlusest nähtub hageja soov saada salongist kasumit. Hageja soov on omane seltsinglasele.
7.Kohus leiab, et otsuse p-des 5 ja 6 välja toodud asjaolusid kogumis tõlgendades TsÜS § 75 ning VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja sõlmisid vaikiva seltsingu kokkuleppe. Hageja ei ole tõendanud oma väidet poolte vahel eksisteerinud laenusuhte kohta.
8.Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt 57 200 eurot. Kostja vaidlustas hageja väite 09.10.2017 sularahas 2000 euro üleandmise kohta. Hageja ei ole oma väidet sularaha üleandmise kohta tõendanud. Seega võib hageja nõudeks olla 55 200 eurot (57 200 eurot – 2000 eurot). Arvestades asjaolu, et pooltevaheline suhe on hinnatav vaikiva seltsinguna, saab hageja nõude kvalifitseerida vaikivale seltsinglasele kasumi väljamaksmise (VÕS § 615 lg 1) või vaikivale seltsinglasele panuse tagastamise (VÕS § 617 lg 1) nõudeks. Hageja ei ole aga mitte kummalgi õiguslikul alusel esitatava nõude eelduseid põhistanud ega tõendanud. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Pooltevahelise kokkuleppe kvalifitseerimine vaikivaks seltsinguks ei saanud hagejale üllatuseks tulla, sest kohus arutas pooltega 11.06.2021 istungil pooltevahelise suhte sisu (tl 75–82). Sealhulgas selgitas kohus, et pooltevaheline suhe võib olla hinnatav vaikiva seltsinguna ning juhtinud hageja tähelepanu sellele, mis õiguslikul alusel saab ta esitada nõude kostja vastu, kui pooled olid sõlminud vaikiva seltsingu lepingu. Kohus selgitas istungil, et hagejal on õigus esitada nõue erinevatel õiguslikel alustel, kuid hageja ülesandeks on tõendada, et täidetud on nõude rahuldamise eeldused. Hageja ei ole selgitanud, millisel seltsingulepingust tuleneval õiguslikul alusel soovib ta oma rahalise nõude kostja vastu esitada. Hageja ei ole selgitanud, millistele kohtule esitatud tõenditega soovib ta vaikiva seltsinglase raha väljamõistmise nõuet põhjendada. Kohus ise ei sisusta kohtule esitatud tõendites sisalduvate asjaoludega hageja nõude alust. Hageja ei ole tõendanud, et täidetud on tema nõude rahuldamise eeldused. Kohus ise ei otsi tõenditest asjaolusid, mis annaksid alust hageja nõuet rahuldada. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt 55 200 euro tasumist, jätab kohus hagi rahuldamata.
9.Kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt raha tasumist, puudub vajadus käsitleda kostja väiteid selle kohta, et ettevõtte tegevus on olnud kahjumlik ja kahjum ületab hageja nõude suurust ning kostja väiteid selle kohta, et hageja on tekitanud kostjale kahju ning kostja tasaarvestab hageja nõude enda vastu oma kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.
10.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.