Aktiva Portfolio AS hagi E. L. vastu võlgnevuse 2 794,39 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 3 321,17 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Aktiva Portfolio AS (registrikood 16013522, aadress: A.Weizenbergi 20, Tallinn )
Hageja esindaja:
Anni Kennedy e-post xxx)
Kostja:
E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht alates 12.01.2022: xxx, xxxxx, xxx, e-post: xxx)
(volikirja alusel,
RESOLUTSIOON
1.Aktiva Portfolio AS hagi E. L. vastu võlgnevuse 2 794,39 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt E. L.lt hageja Aktiva Portfolio AS kasuks 04.12.2019.a osamaksetega tasumise müügilepingust nr. XXXXXX ja selle 20.03.2020 muudatusest nr. XXXXXXX tulenev tasumata võlgnevus kogusummas 2 794 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot 39 senti, sh põhivõlgnevus summas 2194,93 eurot, intress summas 126,13 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 22.08.2020 – 28.06.2021 eest summas 448,33 eurot.
3.Välja mõista kostjalt E. L.lt Aktiva Portfolio AS kasuks viivis alates 29.06.2021 protsendina põhivõlgnevuselt (2 194,93 eurolt) kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 24% aastas.
4.Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja E. L. kanda ja välja mõista E. L.lt Aktiva Portfolio AS kasuks menetluskulud summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 330 eurot.
5.Välja mõista kostjalt E. L.lt Aktiva Portfolio AS kasuks viivis menetluskuludelt (650 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Portfolio AS hagi E. L. vastu võlgnevuse 2794,39 euro
ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 20.03.2020 lepingu nr. XXXXXXXXX, mille alusel muudeti osamaksetega tasumise müügilepingut nr XXXXXX. Kostja kohustus tagastama XXX AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 03.08.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 21.08.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 25.08.2020 loovutas XXX AS kostja vastase nõude ASle Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu alusel muudeti kostjale väljastatud laenu summas 2 194,93 eurot maksegraafikut. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.03.2020 - 12.02.2024. Kostjalt laekumisi lepingu katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2194,93 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 2. osamakseni s.o 12.08.2020 summas 126,13 eurot (79,31 + 46,82 = 126,13). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 126,13 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2 194,93 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 22.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras 24%. Hageja nõuab viivist summas 448,33 eurot.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kogusummas 2 794,39 eurot, sh põhivõlgnevus summas 2 194,93 eurot, intress summas 126,13 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 22.08.2020 – 28.06.2021 eest summas 448,33 eurot, samuti viivis alates 29.06.2021 protsendina põhivõlgnevuselt (2 194,93 eurolt) kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 24% aastas; välja mõista kostjalt menetluskulud kogusummas 660 eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 18.07.2021 vastuse, milles teatas, et hageja poolt esitatud 04.12.2019 osamaksetega tasumise müügilepingust nr. XXXXXX ja selle 20.03.2020 muudatusest nr. XXXXXXX ei ole võimalik aru saada, milline kaup osteti, kas kauba eest kanti müüja arvelduskontole raha üle ja kas kostja sai kauba kätte. Hageja ei ole müügilepingut esitanud. Kostja ei ole alates 20.03.2020 mingeid maksenõudeid saanud, seega on ebaselge, kas laenuandja püüdis mistahes viisil teavitada kostjat võlgnevuse olemasolust. Hageja ei ole kinnitanud oma õigust võla väljanõudmiseks.
HAGEJA SEISUKOHT
3.Hageja esindaja esitas 06.01.2022 nii kohtule kui ka kostjale kompromissettepaneku. Hageja esindaja esitas 07.01.2022 seisukoha, milles märkis, et hageja nõue põhineb lepingul nr XXXXXXXXX, mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Asjaolu, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud lepingut nr XXXXXX ega tõendanud lepinguga nr XXXXXX seotud asjaolusid, ei oma hageja nõude tõendamise osas tähtsust. Lepingu nr XXXXXXXXX allkirjastamisega on kostja sõlminud uue lepingu XXX AS-ga. Hageja esitab lepingu nr XXXXXX, mis on samuti kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ning mille alusel kostja soetas kaupa xxx xxx OÜ-lt, tellimuse nr xxxxxxxxxxx, mis toimetati kostjale kätte Itella Smartpost pakiautomaati Ahtme Maximas. Kostja ei ole varasemalt kordagi tuginenud asjaolule, et ta ei ole kaupa kätte saanud. Kostja on lepingute sõlmimisel teatanud XXX AS-le oma e-posti aadressi xxx, telefoninumbri xxxxxxxx ning aadressi xxx xx-xx, xxx xxxxx, Ida-Viru Maakond. XXX AS üldtingimuste p 8.1.1 kohaselt loetakse õigeks kontaktandmed, mis kostja on XXX AS-le edastanud ning üldtingimuste p 8.1.2 kohaselt loetakse tavaposti teel saadetud teated kättetoimetatuks 5 kalendripäeva möödumisel teate postitamisest ning muudele kontaktandmetele edastatud teated loetakse kätte saaduks teate edastamise kuupäeval. Koos nõude loovutamisega läksid hagejale üle ka üldtingimuste tingimused. Hageja on kostjat nõude loovutamisest ja võlgnevuse olemasolust korduvalt teavitanud nii e-posti teel, kui postiaadressil ja SMS-dega. Hageja on jätkuvalt nõus 06.01.2022 kostjale edastatud kompromissi sõlmimisega. Hageja palus hagi rahuldada.
MENETLUSE KÄIK
4.11. jaanuaril 2022.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 20.01.2022. Kohus tegi veelkord ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 31.01.2022 kohtumaja kantselei kaudu. Menetlusosalised täiendavat vastust/seisukohta/vastuväiteid ei esitanud. Hageja esindaja esitas 20.01.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 870 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 570 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 60 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
6.AS XXX ja kostja vahel on 04.12.2019 sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr. XXXXXX. Lepingu poolteks on AS XXX, E. L. ja kauba müüja xxx xxx OÜ; leping on sõlmitud kauba soetamiseks, kauba tarnekohaks on Itella SmartPost pakiautomaat asukohaga Ahtme Maxima, tellimuse nr. xxxxxxxxxxx. Kauba maksumuseks on 2 789 eurot, sissemakse 400 eurot, lepingutasu 0,00 eurot, krediidi kulukuse määr 14,16% aastas, viivise määr 0,07% päevas ehk 24% aastas; intresside määr 14,9% aastas, haldustasu 0,00 eurot kuus, 48 osamakset, osamakse tasumise tähtaeg iga kuu 12. kuupäev, igakuine osamakse kokku 77,92 eurot, krediidi kogukulu kokku 3 504,88 eurot. Osamaksed kuulusid tasumisele AS XXX arvelduskontole, viimase osamakse tasumise tähtaeg 12.12.2023. Antud leping on kostja E. L. poolt allkirjastatud 04.12.2019 kell 21.10 digitaalselt. AS XXX ja kostja vahel on 20.03.2020 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatus nr. XXXXXXXXX. Lepingu poolteks on AS XXX ja E. L.; leping on sõlmitud müügilepingu punkti 2 muutmise osas. Krediidi summaks on 2 194,93 eurot, sissemakse 0,00 eurot, muudatuse lepingutasu 0,00 eurot, krediidi kulukuse määr 26,1% aastas, viivise määr 0,07% päevas ehk 24% aastas; intresside määr 14,9% aastas, haldustasu 0,00 eurot kuus, 44 osamakset, osamakse tasumise tähtaeg iga kuu 12. kuupäev, igakuine osamakse kokku 79,31 eurot, krediidi kogukulu kokku 3 489,57 eurot. Osamaksed kuulusid tasumisele AS XXX arvelduskontole, viimase osamakse tasumise tähtaeg 12.02.2024. Antud leping on kostja E. L. poolt allkirjastatud 20.03.2020 kell 12.40 digitaalselt. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. XXX AS loovutas nõude 25.08.2020 hagejale, so Aktiva Portfolio AS-le.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 alusel, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Eeltooduga on tuvastatud, et XXX AS ja kostja sõlmisid 04.12.2019 osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX kauba soetamiseks ning 20.03.2020 sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatuse nr. XXXXXXXXX eelpool nimetatud kauba eest tasumiseks.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled
võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kostja 18.07.2021 vastuses haginõuet ei tunnistanud, märkides, et muudatuse lepingust ei nähtu, millise kauba soetamiseks oli müügileping sõlmitud.
11.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 04.12.2019 osamaksetega tasumise müügileping nr. XXXXXX, mis on kostja E. L. poolt allkirjastatud 04.12.2019 kell 21.10 digitaalselt; • 20.03.2020 osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatus nr. XXXXXXXXX, mis on kostja E. L. poolt allkirjastatud 20.03.2020 kell 12.40 digitaalselt; • XXX AS järelmaksu lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht; • 03.08.2020 teenuselepingu(te) ülesütlemise hoiatus; 21.08.2020 teenuselepingu(te) ülesülemise teatis; 02.09.2020 hagihoiatus/meeldetuletus. • Teatised nõude loovutamise kohta (nii e-posti aadressile kui ka posti teel).
12.Hageja poolt kohtule esitatud lepingutest nähtub, et lepingud on allkirjastatud kostja poolt digitaalselt. Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kostja ei ole väitnud, et need on allkirjastatud kolmanda isiku poolt. Hageja kompromissettepanekule ei ole kostja vastust/vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja 07.01.2022 vastusele seonduvalt müügilepinguga nr. XXXXXX. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid nõuete täitmise ja/või kohustuste puudumise kohta. Kostja väitel ei ole ta kätte saanud hageja hoiatusi võlgnevuse olemasolu kohta. Kohus on seisukohal, et kostja poolt väidetav nõudekirjade mittekättesaamine ei tee olematuks nõuete olemasolu. Kostja, sõlmides AS-ga XXX lepingud, pidi olema teadlik nõuete tasumise kohustusest, samuti nõuete mittetasumisega kaasnevatest tagajärgedest. Nõuete tasumise aluseks on siiski mitte meeldetuletuskiri võlgnevuse olemasolu kohta, vaid osapoolte vahel sõlmitud lepingud. Kostja ei ole sisuliselt temale esitatud nõudeid vaidlustanud.
13.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 04.12.2019.a osamaksetega tasumise müügilepingust ning 20.03.2020.a osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatusest nr. XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas 2 194,93 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intress
14.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja AS XXX on võimaldanud järelmaksu/osamaksetena tasumist oma majandustegevuse raames, tasudes kauba müüjale eseme maksumuse (va sissemakse) täies ulatuses, st on andnud kostjale laenu kauba eest tasumiseks. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 14,16% aastas, intressimäär 14,9% aastas; Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatuse nr. XXXXXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 26,1% aastas, intressimäär 14,9% aastas. Kostja on lepinguid sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Sisulisi vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Tegemist on järelmaksulepingutega, lepingud sõlmiti tähtajaliselt ja kestsid kuni lepingute lõppemiseni ja/või ülesütlemiseni. Hageja on Osamaksetega tasumise
müügilepingu nr. XXXXXX muudatuselt nr. XXXXXXXXX arvestanud intressi alates 12.07.2020 kuni 12.08.2020, so lepingu ülesütlemiseni, summas 126,13 eurot.
15.Kuna kostja on jätnud osamaksete tagastamise kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 126,13 eurot. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt XXX AS poolt esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele arvestatakse maksetega viivitamisel viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte vähem kui seadusjärgse tarbijakrediidi viivise määras.
17.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXXX muudatuselt nr. XXXXXXXXX alates 22.08.2020 kuni hagi esitamiseni 28.06.2021 summas 448,88 eurot (s.o 24% aastas võlgnevuselt 2 194,93 eurot 311 päeva eest).
18.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20.03.2020 Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXXXXX muudatusest nr. XXXXXXXXX tuleneva viivise summas 448,88 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1. Sissenõudmiskulud
19.VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse. Hagiavaldusest nähtuvalt on kas esialgne võlausaldaja või hageja saatnud kostjale teenuselepingu(te) ülesütlemise hoiatuse; teenuselepingu(te) ülesülemise teatise; hagihoiatuse/meeldetuletuse ja teatised nõude loovutamise kohta. Tegemist on mõistlike kuludega võla sissenõudmisega seotud nõude esitamiseks.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas 20.01.2022 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 870 eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabi kulud 570 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 60 eurot (4,75 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta).
22.TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitamisele osaliselt, so summas 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
23.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 300 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 4,5 lk, millest ca 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 2,5 tundi. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Hageja esindaja esitas seisukoha kostja vastusele, märkides nii kostja vastusega tutvumise kui ka vastuse koostamise ajakuluks kokku 1,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 0,25 tundi, summas 210 eurot, mis on mõistliku suurusega. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 330 eurot (120+210). Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 650 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 650 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (650 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
25.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.