Osaühingu Aktiva Finants hagi K. H. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; e-post:); Kostja lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 3257,26 eurot, millest 1741,45 eurot on põhivõlg, 178 eurot intress, 50 eurot võla sissenõudmiskulu ja 1287,81 eurot 31.01.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Välja mõista K. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 01.02.2022. a viivis tasumata põhivõlalt (1741,45 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
4.K. H. tuleb temalt resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetud võlgnevus tasuda Osaühingule Aktiva Finants 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista K. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 1320 eurot, sh 300 eurot riigilõiv ja 1020 eurot lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista K. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
1 (7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 10.08.2021. a kohtule hagiavalduse K. H. vastu lepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 21.12.2018. a krediidikonto lepingu nr KK3357789, mille alusel Placet Group OÜ andis kostjale krediiti summas 1800 eurot intressiga 40% aastas. Kostja kohustus krediidisumma koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja rikkus lepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt, mistõttu ütles Placet Group OÜ alates 09.11.2019. a lepingu erakorraliselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid kostja kohustust täitma ei ole asunud. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 1741,45 eurot, intressi summas 178 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 09.11.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 40% aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1221,40 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
2.Kohus võttis hagi 01.10.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, K. H. , esitas 25.10.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse 1741,45 eurot, intressi 178,00 eurot, viiviste summas 63,98 eurot ja sissenõudekulude 50 eurot ulatuses, kokku 2033,43 euro ulatuses. Kostja teatas, et soovib sõlmida kohtuliku kompromissi selliselt, et tasub 50 eurot kuus kuni 31.01.2022. a ning ülejäänud summa tasub hiljemalt 28.02.2022 nõude 2033,43 euro tasumiseni. Hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 1741,45 eurot alates 11.08.2021. a palub kostja jätta välja mõistmata. Kostja toob välja, et ta on omalt poolt teinud kõik, et leida lahendus juba 2020. aasta märtsis.
4.16.11.2021. a esitas hageja kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et jääb hagis esitatud nõude juurde ja kui kostja hagejaga kompromissile ei jõua, palub hageja kohtul asjas otsusega hagi rahuldada.
5.Kohus otsustas 25.11.2021. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus võttis lühidalt kokku poolte esitatu ja arutas nendega nõudele õigusliku hinnangu andmist. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
6.20.12.2021. a esitas kostja oma seisukoha, milles leiab, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 40% aastas on tühine, kuna Riigikohus on lahendi 3-2-1-25-16 punktis 13 asunud seisukohale, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja nõutav viivisemäär ületab seadusjärgset viivis määra 16% ja on seega tühine. Alternatiivselt esitas kostja viivise vähendamise taotluse, milles leiab, et viivise vähendamata jätmisel oleks kostja toimetuleku suutlikkusele rasked tagajärjed. Seda nii viivise väljamõistmisel summas 1221,40 eurot kui ka seadusjärgses määras. Kostja igakuine sissetulek palgana on 1519,26 eurot. Igakuisteks kohustusteks on elatis kahele lapsele, neli sõlmitud kohtulikku kokkulepet võlausaldajatega, üks krediitkaart, eluaseme 2 (7)
üürikulu seoses korteriomandiga aadressil Mardi tn 12/1-17, Tallinn ning lisaks käesolevast hagist tulenev nõue ja igakuised vältimatud püsikulud. Igakuiselt jääb kostjale vabu vahendeid 122,04 eurot. Viivise vähendamata jätmisel on kostja toimetulekusuutlikkusele igal juhul rasked tagajärjed – kostjal tekivad makseraskused, mis viivad kostja suhtes täitemenetluste alustamiseni, mis omakorda tähendab, et kostjal ei jagu vahendeid eluaseme ja söögi kulude kandmiseks. Seevastu viivise vähendamine hageja majanduslikku seisundit ei mõjutaks. Hageja on inkassoteenuseid pakkuv ettevõte, st hageja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses ning viivise vähendamata jätmine ei saa mõjutada hageja majanduslikku seisundit. Kostja taotles kohtult otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostja kohustub tasuma temalt hageja kasuks väljamõistetud võlgnevuse 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kostja esitas ka omapoolse kompromissiettepaneku ning oma menetluskulude nimekirja.
7.28.12.2021. a esitas hageja kohtule oma seisukohad. Hageja teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega viivisenõudele ega ka kostja taotlusega viiviste vähendamiseks. Hageja toob välja, et kostja puhul on tegemist krediidiasutuses töötava isikuga ja isikuga, kes on korduvalt võtnud laene. Tema ametikohast tulenevalt peaks olema kostjale teada laenuandmise põhimõtted, laenuvõtmisel laenusaaja kohustused, samuti peab kostja mõistma lepingu rikkumisel tema suhtes rakendatavate santsioonide sisu. Hageja leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud, põhjendatud ega õigustatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Hageja on seisukohal, et kostja on juba lepingu sõlmimisel kavatsenud rikkuda lepingulisi kohustusi, et hiljem nõuet vaidlustada, et selliselt võlakohustusest vabaneda. Kui kostja oleks soovinud asja lahendada kokkuleppega, oleks ta seda juba teinud. Kostja aga soovib nõuet vaidlustada ja eelistab raha kulutada esindajale. Hageja esitas ka oma menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 21.12.2018. a krediidikonto lepingu nr KK3357789, mille alusel Placet Group OÜ andis kostjale krediiti summas 1800 eurot intressiga 40% aastas. Kostja kohustus krediidisumma koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena lõpptähtajaga 25.02.2024. a. Kostja rikkus lepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt, mistõttu ütles Placet Group OÜ alates 09.11.2019. a lepingu erakorraliselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlgnevust summas 1741,45 eurot, intressi summas 178 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1221,40 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kostja tunnistab hagi osaliselt põhivõlgnevuse summas 1741,45 eurot, intressi summas 178,00 eurot, viiviste summas 63,98 eurot ja sissenõudekulude summas 50 eurot ulatuses, kokku summas 2033,43 eurot. Kostja on vaidlustanud viivisenõude suuruse põhjusel, et lepingujärgne viivisemäär 40% aastas on tühine ning alternatiivselt palunud vähendada viivist põhjusel, et viivise vähendamata jätmisel oleks kostja toimetulekusuutlikkusele rasked tagajärjed.
Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist.
Hageja on esitanud tõendina kostja ja Placet Group OÜ vahel 21.12.2018. a sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3357789. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui 3 (7)
seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingu esemeks kostjale krediidi andmine. Placet Group OÜ on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.3.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga sõlmitud lepingu või selle osa tühiseks. 21.12.2018. a sõlmitud krediidikonto lepingus on pooled kokku leppinud laenu kasutamise aja eest intressi 40% aastas. Krediidi kulukuse määr on 49% aastas. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Enne kostjaga laenulepingu sõlmimist 21.12.2018. a oli Eesti Panga poolt avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr, mis on 49%, ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on liiga kõrge krediidikulukuse määra või intressimäära tõttu tühine. Kostjaga sõlmitud lepingus on maksekohustuste (v.a intressi maksmine) tähtaegselt täitmata jätmise puhuks kokku lepitud viivis määras, mis vastab intressimäärale, seega 40% aastas. VÕS § 113 lg 1 3. lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostjaga, et viivise määr 40% aastas on tühine. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Kuivõrd Riigikohus ei lahendanud 10. mai 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust, ei ole Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas tehtud järeldusi automaatselt tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud eriregulatsiooni arvestamata võimalik tarbijakrediidilepingutele üle kanda (Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-9221, p 8). Kohus leiab, et arvestades kokku lepitud viivisemäära, mis on võrdne lepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole alust hinnata viivisekokkulepet tühiseks.
8.4.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates lepingu ülesütlemise päevast 09.11.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 10.08.2021. a lepingujärgses määras 40% aastas, mis on kokku 1221,40 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
4 (7)
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni, mis on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 10.08.2021. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1221,40 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 11.08.2021. a – 31.01.2022. a kujuneb 1741,45 suuruselt võlasummalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras arvestatud viivise suuruseks 66,41 eurot (1741,45 x 0,021918% x 174 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1287,81 (1221,40 + 66,41) eurot.
8.5.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohu seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on 19.04.2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-28-17 (p 13) avaldanud seisukohta, et viiviste vähendamisel tuleb arvestada eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse ning leiab, et viivise vähendamata jätmisel oleks tema toimetulekusuutlikkusele igal juhul rasked tagajärjed – kostjal tekivad makseraskused, mis viivad kostja suhtes täitemenetluste alustamiseni, mis omakorda tähendab, et kostjal ei jagu vahendeid eluaseme ja söögi kulude kandmiseks. Kostja on 25.10.2021. a menetlusdokumendis esitanud tõendid oma sissetulekute ja kulude kohta. Kohus leiab, et kostja põhjendused ei anna alust viivise vähendamiseks. Esmalt märgib kohus, et viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest – kohustust täitvat võlgnikku ei saa viivis kahjustada. Kostja oli lepingut sõlmides teadlik nii viivise rakendumise tingimustest kui ka viivisemäära suurusest. Ka pelgalt asjaolu, et kostjal on juba mitmeid kohustusi teiste võlausaldajate ees, ei anna kohtu hinnangul alust viivise vähendamiseks, kuna see tähendaks võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Tuleb ka arvestada, et hageja on juba ise piiranud edasiulatuvalt nõutava viivise suurust, nõudes seda VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras, mis on oluliselt väiksem lepingujärgsest viivisemäärast. Täitisregistri andmetel ei ole kostjal ühtegi käimasolevat täitemenetlust. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja suhtes oleks esitatud pankrotiavaldust. Kostja sissetulekut võib hinnata keskmisest suuremaks. Kohtu hinnangul on kõnekas ka asjaolu, et kostja on saanud lubada endale õigusabikulusid 691,20 euro ulatuses. Eeltoodu alusel ei ole kohtule usutav, et kostja ei suuda hageja viivisenõuet täita majanduslikesse raskustesse sattumata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 3257,26 eurot, millest 1741,45 eurot on põhivõlg, 178 eurot intress, 50 eurot võla sissenõudmiskulu ja 1287,81 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 31.01.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 5 (7)
TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kostja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud summa 3257,26 eurot tasuda hagejale 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1860 eurot, sh 300 eurot riigilõiv hagilt ja 1560 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Alla Žulinskaja, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 17,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta), kokku 1560 eurot. Kohus märgib, et 120-eurose tunnitasu korral kujuneb 1560 eurot kokku 13 töötunni korral, kuid ajakulutabelist nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid mitte 17,5 ega ka 13 tundi, vaid 12,5 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja taotletavat tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Tasu sellises määras vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Ka Riigikohtu praktika seisukohtade kohaselt saab lugeda mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasutasu 120 eurot nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja selle edasise menetlemise kulud. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu järgmiste enne hagiavalduse esitamist tehtud menetlustoimingute tegemisel: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 0,5h; 2) täiendavate nõude alusdokumentide kogumine ja tellimine kliendilt, dokumentidega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5h. Täiendavalt märgib kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja enne hagiavalduse esitamist kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitanud.
6 (7)
Ka ei ole kohtule usutav, et hageja esindajal kulus kostja hagivastusega tutvumiseks 3 tundi. Kuivõrd tegemist on võrdlemisi lühikese menetlusdokumendiga ja suure osaga sellele lisatud dokumenditest pidi hageja juba eelnevalt tuttav olema (nt kostja kirjavahetus Julianus Inkasso OÜ-ga), loeb kohus kostja hagivastusega tutvumisel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Seega saab kohtu hinnangul lugeda hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks menetlustoimingute tegemisel 8,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud on seega 1020 (8,5h x 120) eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1320 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1020 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1320 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.