3.TĂŒhistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021. a mÀÀrus osaliselt osas, millega hagi tagamise abinĂ”una arestiti ja kanti kinnistusraamatusse Kertu Pajule kuuluvale 1â2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXXXX (registriosa nr XXXXXXX) kĂ€sutamise keelumĂ€rge hageja kasuks (maakohtu mÀÀruse resolutsiooni p 2).
4.Teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega rahuldada Maia Hainsalu taotlus hagi tagamiseks osaliselt ning kanda kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX Kertu Pajule kuuluvale 1â2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXXXX eelmĂ€rge ja mĂ€rkus Maia Hainsalu kasuks.
5.Kustutada kÀesoleva mÀÀruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud eelmÀrke ja mÀrkuse kinnistusraamatusse kandmisel kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX mÀÀruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud keelumÀrge.
6.Lugeda Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021. a mÀÀruse resolutsioon terviklikult sĂ”nastatuks jĂ€rgmiselt: â1. Rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt.
2.Kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX Kertu Pajule kuuluvale 1â2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXXXX eelmĂ€rge ja mĂ€rkus Maia Hainsalu kasuks jĂ€rgnevalt:
2.1.EelmĂ€rge tagamaks tsiviilasjas nr 2-21-16519 esitatud kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ude kohta tehtava kohtuotsuse alusel kinnisasja kaasomandi osa omandiĂ”iguse ĂŒleminekut Maia Hainsalule.
2.2.MĂ€rkus: tsiviilasjas nr 2-21-16519 on Maia Hainsalu esitanud hagi Kertu Paju vastu kaasomandi lĂ”petamiseks ja jagamiseks, kulutuste ja kahju hĂŒvitamiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nĂ”usolekute andmiseks kohustamiseks.
3.MÀÀrus kuulub viivitamata tÀitmisele.
4.Edastada mÀÀrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Registriosakonnal teavitada maakohut mÀÀruse tĂ€itmisest.â Edasikaebamise kord KĂ€esoleva mÀÀruse peale ei saa mÀÀruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 alusel).
ASJAOLUD
1.Maia Hainsalu (hageja) esitas 21. oktoobril 2021 avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt on hageja ja Kertu Paju (kostja) kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga XXXXX kaasomanikud. Kummalegi kuulub 1/2 kaasomandi osa. Kinnistu teise poole omanik oli kuni 20. septembrini 2021 hageja Ă”de Tiina Paju. Hageja ja T. Paju said kinnistu kaasomanikeks pĂ€rast isa surma 1993. a. Hageja on elanud kinnistul alaliselt 2016. a ja tal on tugev emotsionaalne side kinnistuga. Tegemist on tema lapsepĂ”lvekoduga. Hageja on soovinud alates 2013. a kaasomandit lĂ”petada, sest hageja on pidanud ĂŒksinda tegema kinnistul vajalikke hooldustöid ja remontima kinnistul asuvaid hooneid. Hageja on korduvalt pöördunud T. Paju poole ettepanekutega kaasomandi lĂ”petamiseks, kuid eri pĂ”hjustel jĂ€id vajalikud toimingud tegemata. LĂ€birÀÀkimised aktiveerusid 2021. a augustis. LĂ€birÀÀkimiste pidamise ajal vÔÔrandas T. Paju enda kaasomandi osa oma tĂŒtrele kostjale. Hageja hinnangul ei ole kostja ega T. Paju kĂ€itunud lĂ€birÀÀkimiste pidamise ajal hageja suhtes heas usus. T. Paju andis hagejale katteta lubadusi ning tegeles kaasomandi osa vÔÔrandamisega.
Hageja oli seisukohal, et hagi tuleb tagada enne hagi esitamist. Kostja vĂ”ib pahatahtlikult kaasomandi osa edasi vÔÔranda vĂ”i koormata selle kolmandate isikute Ă”igustega vĂ”i seada kinnistule hĂŒpoteegi. T. Paju, kostja ning tema elukaaslane kĂ€isid ette teatamata 11. augustil 2021 kinnistul ning tegid elamust ja teistest hoonetest pilte. Hageja soovib saada kinnistu ainuomanikuks ja hĂŒvitada kaasomanikule tema osa rahas. Esitatava hagi rahuldamisel vĂ”ib kohtulahendi tĂ€itmine olla raskendatud vĂ”i vĂ”imatu. Hageja palus seada kostjale kuuluvale kaasomandi osale kĂ€sutuskeelu ja kanda hageja kasuks keelumĂ€rge kinnistusraamatusse.
2.Hageja esitas 22. novembril 2021 kostja ja T. Paju vastu hagi kaasomandi lĂ”petamiseks ja jagamiseks ning kulutuste ja kahju hĂŒvitamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nĂ”uolekute andmiseks kohustamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2021. a mÀÀrusega hagi tagamise taotluse ja arestis ning kandis hageja kasuks kinnistusraamatusse vara kĂ€sutamise keelumĂ€rke kostjale kuuluvale 1â2 kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga XXXXXXX. Kohus selgitas, et hagi tagamise avalduse lahendamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt, ei kogu ega hinda tĂ”endeid. Kohus leidis asjaolusid arvestades, et hagi tagamine on pĂ”hjendatud. Avaldusest nĂ€htuvalt on kostja ja tema ema kĂ€itunud hageja suhtes halvas usus, vÔÔrandades lĂ€birÀÀkimiste varjus kaasomandi osa. Kohus mĂ€rkis, et kinnistule ilmumine kostja, kostja elukaaslase ja kostja ema ning vÔÔra isiku poolt kinnistust ja sellel asuvatest esemetest fotode tegemise eesmĂ€rgil nĂ€itab, et kostjal on kinnistu suhtes kavatsused, mida ta ei ole hagejale avaldanud. Kohus mĂ€rkis, et kinnisasju ja neil asuvaid esemeid pildistatakse tavapĂ€raselt selleks, et fikseerida teatud seisukorda vĂ”i hinnata nende alusel vara vÀÀrtust. Seega on kĂ€esolevalt vĂ”imalik olukord, kus kostja plaanib enda kaasomandi osa edasi mĂŒĂŒa, seda koormata kolmandate isikute Ă”igustega vĂ”i seada hĂŒpoteeki mingisuguse lepingu tagamiseks ja pildimaterjal oli vajalik kas vara hindamiseks vĂ”i lepingu eseme presenteerimiseks. Juhul kui kostja teeb kaasomandi osaga mingi tehingu, vĂ”ib kohtu hinnangul olla esitatava hagi rahuldava kohtuotsuse tĂ€itmine tulevikus raskendatud vĂ”i isegi vĂ”imatu. Seega jÀÀks hageja hagiga taotletav eesmĂ€rk â kaasomandi jagamine kostjaga selliselt, et hageja saab kinnistu ainuomanikuks â saavutamata. Hagi tagamine sĂ€ilitaks vĂ€hemalt kohtumenetluse ajaks Ă”igusrahu ning kinnistusraamatus olevate andmete muutumatuse. Kohus leidis, et pĂ”hjendatud on hageja poolt taotletud hagi tagamise abinĂ”u kohaldamine. Kostja kaasomandi osa arestimine ja sel alusel kinnistusraamatusse kĂ€sutuskeelu seadmine ei koorma kostjat liigselt, kuivĂ”rd kostja ei ela kinnisasjal ning tal sĂ€ilib Ă”igus kinnistut vallata ja kasutada. Hageja Ă”igused vĂ”imaliku hagi rahuldava otsuse tĂ€itmisel oleks kinnistule kĂ€sutuskeelu seadmisel tagatud.
MĂĂRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PĂHJENDUSED
4.Kostja esitas mÀÀruskaebuse, milles taotleb maakohtu mÀÀruse tĂŒhistamist ja uue mÀÀruse tegemist, millega jĂ€tta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole mÀÀrust nĂ”uetekohaselt pĂ”hjendanud. Puuduvad hagi tagamise eeldused. Kostja on vastaspoolele avaldanud, et ei soovi kinnistut kolmandatele isikutele vÔÔrandada. Kostjatel on vastaspoole suhtes kasutuseelise nĂ”uded alates perioodi eest, mil vastaspool hĂ”ivas omavoliliselt kinnistu.
Maakohus on ĂŒletanud hagi tagades diskretsioonipiire, sh on lahendi tegemisel viidanud hĂŒpoteetilistele vĂ”imalustele ja asjaoludele, mis ei ole piisavalt pĂ”histatud ja vastuolus vastaspoole enda seisukohtadega. Kaasomanikul on Ă”igus oma osa kĂ€sutada. Kostja leiab, et kĂ€sutuskeelu seadmine on vĂ€ga intensiivne pĂ”hiĂ”iguste riive, pĂ”hjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne. Hagi esitamine ei puuduta menetlusosalise Ă”igust vÔÔrandada vaidlusalust eset. Kostja esitas vastuvĂ€ite kohtualluvuse osas, kuna fĂŒĂŒsilise isiku vastu vĂ”ib hagi esitada tema elukoha jĂ€rgi TsMS § 79 lg 1 jĂ€rgi. Kostja elab Harjumaal.
5.Hageja vaidleb mÀÀruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jÀtmist. Maakohus on mÀÀrust nÔuetekohaselt pÔhjendanud. Kohus asus pÔhjendatult seisukohale, et kostja kaasomandi osa arestimine ja kinnistusraamatusse kÀsutuskeelu seadmine ei koorma kostjat liigselt, kuivÔrd kostja ei ela kinnisasjal ning tal sÀilib Ôigus kinnistut vallata ja kasutada. Kostja vÀide, et kinnistu kaasomandi osa ei vÔÔrandata, on paljasÔnaline. Hageja mÀrgib, et kohtualluvus on Ôige. Hagi ja hagi tagamise avaldus on esitatud erandliku kohtualluvuse alusel ja hageja ei nÔustu kostja seisukohaga kohtualluvuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mÀÀrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tĂŒhistada kohaldatud hagi tagamise abinĂ”u osas, st osas, millega kohus arestis ja kandis kinnistusraamatusse kostja kaasomandi osale kĂ€sutamise keelumĂ€rke hageja kasuks. Ringkonnakohus teeb tĂŒhistatud osas uue mÀÀruse, millega rahuldab hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kannab hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale kaasomandi osale kinnisasjast hageja kasuks eelmĂ€rke ja lisaks sellele mĂ€rkuse, mis avalikustab kinnistu kohta kĂ€iva poolelioleva kohtuvaidluse. Muus osas tuleb maakohtu mÀÀrus jĂ€tta muutmata. MÀÀruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus mÀÀruse resolutsiooni juures kohtumÀÀruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sĂ”nastuse.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna mÀÀruskaebuse vĂ€ited alust maakohtu mÀÀrust tĂ€ies ulatuses tĂŒhistada ning kostja vastu esitatud nĂ”uet tagamata jĂ€tta. Ringkonnakohus ei nĂ”ustu kostja vĂ€itega, et asi ei allu Tartu Maakohtule. TsMS § 99 lg 1 p 1 jĂ€rgi allub kinnisasja kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ue kinnisasja asukohajĂ€rgsele kohtule. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nĂ”uet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 235 mĂ”ttes pĂ”histanud. VĂ€ite pĂ”histamine on kohtule vĂ€ite pĂ”hjendamine selliselt, et pĂ”hjenduse Ă”igsust eeldades saab kohus lugeda vĂ€ite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). VĂ€ite pĂ”histamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nĂ”udmisi nagu faktiliste asjaolude tĂ”endamisele hagimenetluses (vt Riigikohtu 13. mĂ€rtsi 2007. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kĂ”ikide hagis nimetatud asjaolude tĂ”endamiseks on esitatud tĂ”endid. Samuti ei lahenda kohus hagi tagamisel esitatud nĂ”uet sisuliselt (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja hagi tagamise avalduses tagatavat nĂ”uet piisavalt pĂ”histanud (TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja vĂ€idetud asjaolud on hagiavalduse pĂ”hjal omavahel kooskĂ”las ning hagis on viidatud asjakohaste tĂ”endite olemasolule. NĂ”ude
olemasolu on hagiavalduse pĂ”hjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Hageja soovib kaasomandi lĂ”petamist, milline Ă”igus on hagejal AĂS § 76 lg 1 kohaselt.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kinnisasja kaasomandi osale keelumĂ€rke seadmisega TsMS § 378 lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinĂ”u valikul arvestada, et kohaldatav abinĂ”u koormaks kostjat ĂŒksnes niivĂ”rd, kuivĂ”rd seda vĂ”ib pidada hageja Ă”igustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pĂ”hjendatuks. Maakohus ei ole pĂ”hjendanud, miks teised vĂ”imalikud hagi tagamise abinĂ”ud ei taga kĂ€esolevas asjas hageja Ă”igustatud huve piisavalt. Hageja on praeguses asjas esitanud kaasomandi lĂ”petamise ja jagamise nĂ”ude. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud nĂ”uet tagav sobilik ja lubatav vahend on praegusel juhul eelkĂ”ige eelmĂ€rge (Riigikohtu 06. juuni 2018. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-17-15902). AsjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt vĂ”ib kinnistusraamatusse kanda eelmĂ€rke asjaĂ”iguse omandamise vĂ”i kustutamise vĂ”i selle Ă”iguse sisu vĂ”i jĂ€rjekoha muutmise nĂ”ude, sealhulgas tulevase vĂ”i tingimusliku nĂ”ude tagamiseks. AĂS § 631 lg 2 esimese lause alusel vĂ”ib eelmĂ€rke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmĂ€rke korral AĂS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaĂ”iguse kĂ€sutamine pĂ€rast eelmĂ€rke kandmist kinnistusraamatusse tĂŒhine osas, milles see eelmĂ€rkega tagatud nĂ”uet kahjustab vĂ”i piirab. Sama kehtib AĂS § 63 lg 4 kohaselt sundtĂ€itmise kĂ€igus, pankrotihalduri poolt vĂ”i kohtulahendi alusel tehtava kĂ€sutuse suhtes. AĂS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmĂ€rge erinevalt keelumĂ€rkest kannete tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt vĂ”imaldab eelmĂ€rge paindlikumalt kui keelumĂ€rge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostjate huvidega. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas hagi tagamiseks kĂ€sutamise keelumĂ€rke kinnistusraamatusse kandmine koormab kostjat ebaproportsionaalselt TsMS § 378 lg 4 mĂ”ttes, kuivĂ”rd hageja Ă”igusi saab kaitsta ka kostjat vĂ€hem koormava eelmĂ€rke abil. Vaidlustatud maakohtu mÀÀrus tuleb seetĂ”ttu tĂŒhistada osas, millega kohus hageja taotluse vastavas ulatuses rahuldas.
9.Ringkonnakohus peab vĂ”imalikuks teha tĂŒhistatud osas uue mÀÀruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ning kannab taotletud keelumĂ€rke asemel kinnistusraamatusse eelmĂ€rke tagamaks hageja nĂ”uet saada praeguses asjas tehtava kohtuotsuse alusel kaasomandi lĂ”petamisel kostjale kuuluva kinnisasja kaasomandiosa omanikuks. Ringkonnakohus mĂ€rgib, et sellise mÀÀruse saab kohus teha ise omal algatusel (vt Riigikohtu mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-1715902, p 10). AĂS § 631 lg 2 teise lause jĂ€rgi ei ole hagi tagamise mÀÀruse alusel eelmĂ€rke kinnistusraamatusse kandmiseks nĂ”utav, et eelmĂ€rke kinnistusraamatusse kandmist nĂ”udev isik tĂ”endaks eelmĂ€rkega tagatava nĂ”ude tĂ€itmise raskendamise vĂ”i vĂ”imatuks muutumise ohtu (vt ka Riigikohtu 6. juuni 2018. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.2).
10.Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks vĂ”ib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmĂ€rkele sisse ka mĂ€rkus, mis avalikustab kinnistu kohta kĂ€iva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu (vt viidatud Riigikohtu mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 11). AĂS § 631 lg 7 jĂ€rgi kantakse mĂ€rkus kinnistusraamatusse seaduses sĂ€testatud juhul. Selliseks seaduseks vĂ”ib lugeda ka TsMS § 378 lg 1 p 10, mis vĂ”imaldab kinnistusraamatus AĂS § 63 lg 1 p 4 kohase mĂ€rkuse abil nĂ€htavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinĂ”ul on ĂŒldine seos ka AĂS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinĂ”udega (hagi tagamise korras vĂ”ib kinnistusraamatusse kanda eelmĂ€rke ja vastuvĂ€ite). Sissekantav mĂ€rkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pĂ€rast kohtumenetluse lĂ”ppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav vĂ”imalik hagi
rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tĂ”ttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal mĂ€rkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja peaks kinnistu vÔÔrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka ĂŒld- vĂ”i eriĂ”igusjĂ€rglase suhtes. Praegusel juhul nĂ€htub hageja hagi tagamise avaldusest, et hageja hinnangul esineb oht, et kostja vÔÔrandab vĂ”i koormab kinnisasja, mistĂ”ttu vĂ”ib vĂ”imaliku hagi rahuldava kohtuotsuse tĂ€itmine osutuda raskendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja seda ohtu pĂ”histanud, tuues vĂ€lja, et kostja on kaasomandi osa omandanud ajal, mil hageja pidas eelmise omanikuga lĂ€birÀÀkimisi kaasomandi lĂ”petamiseks ning kostja on teinud kinnisasjast fotosid, mis vĂ”ib viidata kostja eesmĂ€rgile kinnisasi edasi vÔÔrandada vĂ”i koormata. AinuĂŒksi kostja mÀÀruskaebuse vastupidised vĂ€ited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus peab hageja Ă”iguste tagamise seisukohalt otstarbekaks kanda lisaks eelmĂ€rkele ka mĂ€rkuse, mis avalikustab kinnistu kohta kĂ€iva poolelioleva kohtuvaidluse. Seega kinnistusraamatusse tuleb koos eelmĂ€rkega sisse kanda ka mĂ€rkus (AĂS § 63 lg 1 p 4). Selle tulemusena on kostja poolt kaasomandi osa vĂ”imalikul vÔÔrandamisel uus omanik seotud praeguses asjas tehtava otsusega.
11.Kostja on mÀÀruskaebuses taotlenud tunnistaja ĂŒlekuulamist. Ringkonnakohus jĂ€tab selle taotluse TsMS § 236 lg 3 alusel rahuldamata, kuna kostja ei ole pĂ”hjendanud, millist konkreetsest asjaolu ta tunnistaja ĂŒtlustega tahab tĂ”endada. Kostja on ĂŒksnes abstraktselt vĂ€lja toonud, et tunnistaja saab ĂŒmber lĂŒkata hagi tagamise asjaolusid, kuid milliste konkreetsete asjaolude kohta tunnistaja ĂŒtlusi saab anda kostja pĂ”hjendanud ei ole. Ringkonnakohus mĂ€rgib tĂ€iendavalt, et vĂ€hemalt eelmĂ€rke seadmise osas ei ole ka kostja mÀÀruskaebuses toodud ĂŒhtegi asjaolu, mis saaks hagi tagamise vĂ€listada. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus mÀÀruskaebuse kirjalikus menetluses. Kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit selleks korraldada.
12.Hagi tagamise kohta tehtav mÀÀrus ei ole kohtuasja menetlust lÔpetav mÀÀrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mÔttes. Seega pole menetluskulude jaotuse mÀrkimine sellises mÀÀruses vajalik.
14.TsMS § 390 lg 1 kohaselt vĂ”ib pool esitada mÀÀruskaebuse maakohtu vĂ”i ringkonnakohtu mÀÀruse peale, millega kohus hagi tagas, ĂŒhe tagamisabinĂ”u teisega asendas vĂ”i hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 vĂ”i 5 sĂ€testatud alusel tĂŒhistas. Maakohtu mÀÀruse peale esitatud mÀÀruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu mÀÀruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata ĂŒksnes juhul, kui tagatava hagi hind ĂŒletab 100 000 eurot vĂ”i kui tagamisabinĂ”una kohaldati isiku aresti vĂ”i elukohast lahkumise keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tĂŒhistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ĂŒleta 100 000 eurot, ei saa kĂ€esoleva mÀÀruse peale mÀÀruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a mÀÀrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9).
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.