Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.01.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18234
Kohtuasi
Formaco OÜ hagi Lamingo OÜ vastu lepingu lõppemise tuvastamiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Formaco OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6924 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Formaco OÜ (registrikood 12832510), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Lamingo OÜ (registrikood 14155539), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 05.01.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.06.2021 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega rahuldada Formaco OÜ rahaline nõue ja jätta tuvastusnõue läbi vaatamata ning jaotada uuesti menetluskulud.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta läbi vaatamata Formaco OÜ nõue 29.01.2020 lepingu lõppemise tuvastamiseks. 2) Rahuldada Formaco OÜ nõue 29.01.2020 lepingu alusel tasu saamiseks ja mõista Lamingo OÜ-lt välja Formaco OÜ kasuks põhivõlgnevus 3600 eurot ning seisuga 27.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 3540.60 eurot. 3) Mõista Lamingo OÜ-lt välja Formaco OÜ kasuks alates 28.01.2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 3600 eurot kuni põhivõla täieliku
2-20-18234 tasumiseni 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 59.40 eurot.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta 10% ulatuses Formaco OÜ ja 90% ulatuses Lamingo OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.01.2020 teenuse osutamise lepingu. Kostja soovis hakata Venemaalt tooma Eestisse erinevaid kaupu ja vajas konsultatsiooniteenust, kuidas protsess läbi viia. Hagejal on kogemusi Venemaalt Eestisse kaupade toomisel. Kuivõrd hagejal on suur klientuur, kes on huvitatud erinevatest Venemaa kaupadest, oli hageja kohustuseks abistada kostjat ka uute klientide leidmisel. Kostjale oli eelkõige oluline ligipääs hageja kontaktidele, kes olid tema potentsiaalseteks uuteks klientideks.
2.Hageja asus pärast lepingu allkirjastamist kokkulepitud teenuseid osutama ning tegi kostjale ligipääsu oma kliendiandmebaasile. Lepiti kokku, et leping kehtib kuni 01.05.2020. Kostja saatis 17.04.2020 lepingust taganemise avalduse väites, et hageja ei ole lepingut täitnud. Hageja sellega ei nõustunud ja täitis lepingut ka edaspidi, kuid kostja selle eest ei tasunud. Hageja väljastas kostjale lepingu alusel 5 arvet, millest 3 on tasumata.
3.Hageja on seisukohal, et ei vastutanud kostja etteheidetes olnud juhtumite eest. Ka oli lepingust ennetähtaegne taganemine kostjal plaanis algusest peale. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni hageja tööle kahe kuu jooksul. Juba ettevalmistamise käigus soovis kostja lepingusse panna sätte, mis oleks andnud talle õiguse lepingut lõpetada ja tagasi nõuda kogu makstud summat. Hageja sellega nõus ei olnud ja seda lepingusse ei pandud. Kostja otsis võimalusi lõpetada leping ennetähtaegselt ja mitte maksta teenuse eest, kuigi ligipääsu potentsiaalsetele klientidele sai kostja koheselt pärast esimese makse tegemist. Kostja esmane eesmärk oligi suurendada oma klientuuri hageja kaudu. 12.02.2020 jagas hageja kostjale oma klientide andmed, kellele kostja sai teha otsepakkumisi.
4.Kuna lepingut ei öeldud kehtivalt üles, jätkas hageja lepingu täitmist ja tal on nõue kostja vastu. Hageja palub tuvastada, et leping lõppes tähtaja saabumisega, mõista kostjalt välja
2-20-18234 põhinõudena 3600 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1348.20 eurot ning edasiulatusevalt viivis 0,15% päevas põhinõudelt kuni otsuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavalduses on välja toomata, mida konkreetselt on hageja lepingu täitmise raames teinud. Kuna lepingu esemeks on nõustamis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine, oleks hageja pidanud hagi alusena konkreetselt välja tooma osutatud teenuste sisu, aja (kuupäevade ja kellaaja märkimisega), samuti mis viisil (kas suuliselt, sidevahendite kaudu, kirjalikult vmt) oli teenus osutatud.
6.Lepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud suurendada kostja klientuuri hageja kontaktide kaudu. Kostja tegutseb alates 2016. aastast, tal oli oma kliendibaas.
7.Lepingu sõlmimisel vajas kostja nõustumis- ja konsultatsiooniteenuseid lepingu punktis 2.1 märgitud küsimustes. Lepingust ei nähtu, et kostja kohustus tasuma hagejale muude teenuste eest. Kostja eesmärgiks oli saada kogemust ja teadmisi kaupade toimetamisest Vene Föderatsioonist Eestisse. Hageja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuanded olid ebapiisavad, ebakorrektsed ning kahjulikud. Hageja eksitavate nõuannete tagajärjel tekkisid kostjal korduvalt probleeme tolliprotseduuride läbimisel Vene-Eesti piiril. Hageja käitumise tõttu kaotas kostja hageja vastu usalduse ega saanud koostööd jätkata. Kostja teatas hagejale lepingu lõpetamisest 08.04.2020 kirjas ja korduvalt 17.04.2020 avalduses. Asjaolu, et teenuste osutamise tähtajad ja kord olid lepingus konkretiseerimata, ei tähenda, et kostja oleks pidanud jääma üldse teenuseta.
8.Ei ole vaidlust, et hageja nõustas kostjat 27.01.2021 menetlusdokumendi punktis 3.8 kirjeldatud juhtumite käigus. Juhtumite käigus osutatud teenuse kvaliteet ei vastanud kokkulepitule, mistõttu ei olnud tegemist nõuetekohase täitmisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 3 tähenduses. Selle tõttu jäi kostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Seega oli lepingu lõpetamine kostja poolt põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2020 teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja pakkuma kostjale järgmisi informatsioonikonsultatsiooniteenuseid: nõustamine ja teavitus Venemaalt Eestisse kauba ostmise ja tarnimise ning raamatupidamise ja tollideklaratsioonide vormistamise kohta nii Venemaa kui Eesti poolel; konsultatsioon ja teave Venemaa tarnijatega koostöö kohta; abi ja nõustamine tarnijatega lepingute sõlmimisel, säilitades eritingimused; konsultatsiooniteenused uute klientide leidmiseks ja ligimeelitamiseks.
11.Pooled leppisid kokku, et leping kehtib kuni 01.05.2020. Tasumine pidi toimuma viies osas:
1.makse 1000 eurot + käibemaks 3 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest; 1. märtsil 1000 eurot + käibemaks; 15. märtsil 1000 eurot + käibemaks; 1. aprillil 1000 eurot + käibemaks; 1. mail 1000 eurot + käibemaks. Kostja tasus esimesed kaks makset. Hageja esitas kostjale arved ka järgnevatel kuupäevadel, kuid kostja jättis need tasumata.
2-20-18234
12.Kohus peab tuvastama, kas teenust osutati kokkulepitud tingimustel ning kas kostjal on kohustus hageja esitatud arvete tasumiseks. Kohus lähtus VÕS §-st 619, § 620 lõigetest 1 ja 2, §-st 631 ja § 630.
13.Arvestades lepingus sätestatut ning poolte esitatut, on kohtu hinnangul tegemist käsunduslepinguga. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja oma parimate teadmiste ja võimete kohaselt parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et käsundisaaja tegevusest tekkis käsundiandjale pigem kahju. Käsundiandja konsultatsiooni tulemusel ei õnnestunud kostjal tolliformaalsusi täita. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja hageja nõustamisja teabeteenuseid kasutades kaks katset osta kaupu ja tarnida neid Venemaalt Eestisse. Mõlemal korral oli kostjal tõsiseid probleeme tehingute tollivormistusega nii Venemaa kui Eesti poolel.
14.Esimene juhtum leidis aset 10.03.2020–14.03.2020. Kostja teostas kauba vedu Venemaalt Eestisse, vedamise objektiks olid mh OOO-lt „MOHA“ soetatud riided 25.02.2020 arves märgitud nomenklatuuris. Kaubad peeti Venemaa poolel kinni dokumentide ebaõige vormistamise tõttu: 26.02.2020 riiete kaubaarve ei olnud õigesti koostatud, mistõttu olid ka tollideklaratsioonid valesti vormistatud. 26.02.2020 arve koostas kostja, järgides hageja poolt antud nõuandeid. Poolte suhtlus kaubaarve koostamise teemal toimus telefoni teel, mh 21.02.2020. Järgides hageja nõuandeid vähendas kostja arvel kauba artikleid kolmeni. Hageja nõuandel koostatud arve esitas kostja tollideklarandile, kes koostas arve alusel tollideklaratsiooni. Kauba sisulisel kontrollimisel tuvastasid tolliametnikud, et vedamisel olev kaup ei ole õigesti kvalifitseeritud, mistõttu olid kaubale omistatud valed tolli kaubakoodid. Nimetatud asjaolu põhjustas kauba kinni pidamist ja täiendavate toimingute tegemist. Lisaks negatiivsetele administratiivsetele ja õiguslikele tagajärgedele oli kostja sunnitud tegelema kaupade kinnipidamisest tulenevate negatiivsete tagajärgedega: lahendama kindlaks tähtajaks kaupu ootavate ostjate kaebusi. Kostja teavitas hagejat juhtumist 10.03.2020 ehk kohe, kui kaubad kinni peeti, kuid ei saanud mingit sisulist abi. 11.03.2020 kirjades juhtis kostja hageja tähelepanu osutatavate teenuste puudustele, kirjeldas mittevastavuse põhjust ja hoiatas lepingu lõpetamise võimalikkusest teenuste puuduliku osutamise tõttu.
15.Teine juhtum leidis aset 03.04.2020–07.04.2020. Kostja teostas kauba vedu Venemaalt Eestisse, vedamise objektiks olid mh OOO-lt „MOHA“ soetatud riided 12.03.2020 ja 16.03.2020 arvetel märgitud nomenklatuuris. Tollideklaratsiooni koostamiseks vajaliku arve koostamiseks pöördus kostja nõuande saamiseks hageja poole. Arve koostamiseks vajalike selgituste saamiseks edastas kostja 27.03.2020 e-kirjaga hagejale 12.03.2020 ja 16.03.2020 kaubaarved. Hageja soovitas järjekordselt kostjal vähendada koodide arvu, ümber nimetada või kustutada positsioonid. Samas sai kostja tolliametnikelt teada, et kangakompositsioon on ka arvete esitamisel väga oluline, millest sõltub otseselt koodi valik. Hageja ei ole kunagi seda maininud oma konsultatsioonides, kuigi lepingu olemusest tulenevalt pidi seda tegema, st andma kostjale igat teavet, millel võib olla tähtsust tolliprotseduuride läbimisel. Hageja ebaõiged ja ebapiisavad nõuanded põhjustasid kauba kinni pidamist ja täiendavate toimingute tegemist. Kostja oli järjekordselt sunnitud lahendama mitmesuguseid negatiivseid probleeme, mis tekkisid kaupade kinnipidamise tõttu. Hageja ebaõigete ja ebapiisavate nõuannete tõttu kaotas kostja lõplikult hageja teenuste vastu usalduse. 08.04.2020 kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu osutatavate teenuste puudustele, kirjeldas mittevastavuse põhjust ja teatas lepingu lõpetamisest. Pärast 08.04.2020 kirja ei ole kostja konsultatsiooni teenuste saamiseks hageja poole pöördunud. 17.04.2020 saatis kostja taganemisavalduse.
2-20-18234
16.Kirjeldanud kahe juhtumi põhjal asus kostja seisukohale, et hageja ise ei tea rahvusvahelise kaubaveo reegleid, ei oma vajalikus ulatuses raamatupidamise ja tehingute tollideklaratsioonide (kauba deklareerimine) vormistamise oskust ning osutab seeläbi kostjale ebapiisava kvaliteediga teenuseid, rikkudes oluliselt lepingutingimusi. Hageja vastas pretensioonile, et alates detsembrist 2019 nõustati kostjat kõigis lepingu esemega seotud küsimustes nii suuliselt (kasutades Facebookis helivestlusi) kui kirjalikult (Facebookis suhtlemise ja dokumentide eposti teel edastamisega). Samas konkreetsete juhtumite kohta leiab hageja, et täitis lepingu vastavalt kokkuleppele. Kaebuses nimetatud juhtum oli kolmandate isikute tegemata töö tulemus ega ole seotud hagejaga, kel puudub teave veetavate kaupade koguse ja koostise kohta. 14.04.2020 kirjavahetuses väitis hageja, et „Kohustust Teie autode pistelise kontrolli ja dokumentide tollideklaratsiooni eest ma ei kandnud ja ei hakka edaspidi kandma ka. See on lepingus kirjas.“
17.Kohtu hinnangul olid tollivormistusega seotud probleemid Venemaa ja Eesti poolel põhjustatud otseselt hageja poolt lepingu ebakorrektse täitmisega. Lepingus on toodud teenuse sisuks mh nõustamine ja teavitus Venemaalt Eestisse kauba ostmise ja tarnimise ning raamatupidamise ja tollideklaratsioonide vormistamise kohta nii Venemaa kui Eesti poolel. Seega ei ole tõene väide, et lepingust ei tulene hagejale kohustust anda oma panus kostja kaupade tollivormistustesse. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et hagejaga ei saanud koostööd jätkata. On arusaadav, et kostjale oli lepingu sõlmimisel oluline, et tema Venemaalt ostetud kaubad tarnitaks Eestisse tollide ja piiridel kinnipidamiste ja rikkumisteta. Kohus nõustub kostjaga, et lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu hageja poolt jäi kostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huve kaaludes ei või oodata, et kostja oleks pidanud jätkama käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Seega oli lepingu ennetähtaegne lõpetamine kostja poolt põhjendatud.
18.Järgnevalt analüüsib kohus kas ja kui palju oli kostja kohustatud hagejale tasuma. VÕS § 629 lõike 1 kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Sama sätte lõikest 2 omakorda tuleneb, et tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada mh käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
19.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagejale tasunud lepingu täitmisel 2400 eurot. Kolmas makse oleks pidanud toimuma 15.03.2020 arve alusel, kuid 10.03.2020–14.03.2020 toimus intsident piiril, mis oli hiljem ajendiks lepingu lõpetamisele. Kohus leiab, et asjakohatud on väited, et hageja jätkas arvete esitamist, mis omakorda andsid kostjale teada, et hageja loeb lepingut kehtivaks. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et ainuüksi sellest, et lepingupool esitab arve tasumiseks, vastaspoolele kohustusi ei teki (nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-10, punkt 14). Hageja väidab, et ta jätkas teavitamiskohustuse täitmist ka pärast lepingu kostja poolt lõpetamist. Kostja ei vaidle vastu teavitamisekohustuse täitmisele, mis hageja tegi 5 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid hilisemat teavitustegevust kostja väitel ei toimunud. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milles teenuse osutamine kostjale täpsemalt seisnes ja et ta jätkas teavitamiskohustuse täitmist ka pärast lepingu kostja poolset lõpetamist. Lepingus on sätestatud ühekordne teavitamiskohustus, mida tuli täita 5 päeva
2-20-18234 jooksul pärast lepingu allkirjastamist, mida hageja tegi ja millele kostja vastu ei vaidle. Kohus leiab, et isegi kui hageja täitis teavitamiskohustust pärast lepingu ülesütlemist, ei tule selle tegevuse eest tasuda, sest see oli tehtud käsundiandja volituseta. Samuti nõustas hageja kostjat 10.03.2020–14.03.2020 ja 03.04.2020–07.04.2020 juhtumitega seonduvalt, kuid puudujäägid selles nõustamises viisid lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Lepingu osalise täitmise korral võib teenuse osutajal olla õigus üksnes osalisele tasule. Kostja on tasunud lepingu järgi 2400 eurot. Kohus leiab, et arvestades osutatud teenuse mahtu ja kvaliteeti ning lepingu ennetähtaegset ülesütlemist kostja poolt käsundisaaja ülesannete rikkumise tõttu, on see summa lepingu täitmise eest proportsionaalne ja õiglane.
20.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes mõned asjaolud täielikult tuvastamata ja andis osaliselt tõenditele ebaõiged hinnangud, samuti jättis osa tõendid arvesse võtmata. Samuti kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust lepingu lõpetamist puudutavas osas.
23.Poolte vahel oli käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, mis oli suunatud teenuse osutamisele kui protsessile. Õiguskirjanduses on märgitud, et käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see automaatselt käsundisaaja kohustuse rikkumiseks. Käsunduslepingule on iseloomulik, et sellega silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa. Sellele vaatamata lähtus maakohus hinnates, kas hageja oli lepingut rikkunud, tulemuse saavutamisest ja mitte teenusest kui protsessist.
24.Hageja nõude rahuldamise eelduseks on lepingu kehtivus. Kui leping on kehtiv, tuli kohtul välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegi. Nende asjaolude alusel saab kohus hinnata, kas hageja on lepingujärgseid kohustusi rikkunud, kas rikkumine oli oluline ja kas see andis VÕS § 196 lõikest 1 tulenevalt aluse lepingu ülesütlemiseks. Lepingu esemeks oli konsultatsiooni teenus neljas valdkonnas (lepingu punkt 2.1). Samuti oli kokku lepitud, et hageja kohustub teavitama kõiki kliente uuest partnerist (kostjast) 5 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist, saates teated klientidele e-kirjade teel ja sõnumite kaudu sotsiaalvõrgustikes või isiklikul suhtlemisel (lepingu punkti 2.1 viimane lõik). Hageja tõendas kõigi kohustuste täitmist. Vaidlus on vaid ühe kohustuse täitmise üle.
25.Kostja majandustegevuseks oli vastu võtta Eesti klientidelt tellimusi, teha tellimused Venemaa tarnijatele ja vedada kaup Venemaalt Eestisse. Vaid lepingu ühes punktis oli mainitud „sealhulgas“ tollivormistuse nüansse. Maakohus jättis lepingu tõlgendamisel arvestamata VÕS § 29 lõike 5 punktid 1 ja 3. Kostja märkis, et temale oli lepingu sõlmimisel äärmiselt oluline, et Venemaalt ostetud kaubad tarnitakse Eestisse piiridel kinnipidamiste ja tollide protseduuri rikkumisteta, kuid selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Hageja tõendas, et kostja soovis ka
2-20-18234 klientide andmebaasi ja Venemaa tarnijate andmed ja nendelt tellides eritingimusi. Konsultatsioonide mahtu tundides või muus ühikus pooled kokku ei leppinud. Kostja tõi esile, et teenust oli vaja osutada nii palju, kui vajalik. Hageja tundis korduval huvi ja uuris, kas kostjale on kõik arusaadav ja kas ta vajab veel infot.
26.Lepingu punkti 2.1 alapunkti 1 kohaselt oli hageja kohustuseks nõustamine ja teavitus Venemaalt Eestisse kauba ostmise ja tarnimise ning raamatupidamise ja tollideklaratsioonide vormistamise kohta nii Venemaa kui ka Eesti poolel. Selle kohustuse täitmise osas vaidlust ei ole, kuid vaidlus on, kas info ja konsultatsioon olid õiged ning kas need tingisid kostja probleemid tollis. Hageja suunas kostjat korduvalt tollimaaklerite juurde, kes reaalselt vormistavad tollideklaratsioone. Lepingus ei olnud hageja kohustuseks deklaratsioonide vormistamine. Nt 10.02.2020 kirjutas hageja: „Täpsustage Eesti tollimaakleri juures või küsige neilt linki, kuidas koodi järgi ise määrasid vaadata.“ Samas kirjavahetuses küsis hageja, kas kostja töötab ikka hageja tollimaakleriga. Kostja vastas, et tal on veel valimata. Juba 27.01.2020 (enne lepingu sõlmimist) jagas hageja tollideklarandi võtmise soovitust. Seega oli poolte vahel selge arusaam, et hageja kohustuseks ei ole deklaratsioonide vormistamine ja selleks võtab kostja tollimaakleri. Hageja edastas näidiseks dokumentatsiooni ja selle ebaõigsust ei ole kostja tõendanud. 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 5 lk-l 6 uurib hageja, kuidas väljaveoga läheb ja kas on vaja üle vaadata deklaratsioone ja vastustaja vastab „on enam-vähem. Deklareerijad on kõik vormistanud nii, nagu peab“. Seega kostja kinnitas, et kasutab deklaratsioonide täitmiseks kindlaid inimesi. Kohus ei toonud välja, millist lepingupunkti hageja ebakorrektselt täitis ja milles ebaõige teenus seisnes ega viidanud tõenditele, millel kohtu järeldus põhineb.
27.Hageja kohustus andma konsultatsiooni ja teavet Venemaa tarnijatega koostöö kohta ning abistada ja nõustada tarnijatega lepingute sõlmimisel, säilitades eritingimused, on täidetud ja see nähtub 18.05.2021 menetlusdokumendi lisast 1. Hageja edastas kostjale tabeli Venemaa tarnijatest ja sellest, kuidas nendega koostööd teha ja kuidas kaupu tellida. Samuti info, kuidas saab esitada tellimusi soodustingimustel. Kostja sai lepingu alusel arvestatava eelise äri tegemiseks, kuna talle ei kehtinud uue tellija, vaid apellandi tingimused. Selle kaudu sai ta pakkuda arvestatavaid soodustusi klientidele ja suurendada käivet.
28.Hageja kohustus oli anda konsultatsiooni uute klientide leidmiseks ja ligimeelitamiseks. Kohustuse täitmine on tõendanud. Hageja edastas kogu oma kliendibaasi, kellele hakkas kostja oma tegevust reklaamima. Kuivõrd hageja tegeles sama majandustegevusega, sisaldas andmebaas just nende isikute andmeid, kes on huvitatud tellima kaupu Venemaalt.
29.Hageja kohustus oli ka klientide teavitamine kostjast. Selle kohustuse täitmise jättis maakohus täielikult tähelepanuta. Hageja tegi reklaami kostjale lepingu kehtivuse jooksul, aidates saada uusi kliente. Kui hageja poole pöördus uusi kliente, kes soovisid kaupu tellida Venemaalt, suunas hageja nad kostja juurde (22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 6). Seda asjaolu maakohus hindas, kuid leidis, et see oli käsundiandja volituseta tehtud. Hageja leiab, et see oli osa lepingu punkti 2.1 alapunkti 4 kohustusest. Ka maakohus leidis, et hageja oli selle kohustuse täitnud.
30.Teenuse hinnaks oli kokku lepitud 5000 eurot (käibemaksuta), kostja tasus vaid 2000 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et makstu on piisav, arvestades osutatud teenuste mahtu. Kohus ei toonud välja, milliste kohustuste eest oli piisavaks tasuks 2000 eurot. Hageja sellega ei nõustu. Kuna käsundi täitmine seisneb käsundisaaja kohustuste täitmises ning käsund ei ole tulemusele suunatud, siis isegi juhul, kui käsund jääb täitmata, kuid käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus selle eest tasu saada. Saadav tasu peab vastama sellele, mida ta on käsundi täitmiseks teinud – tal on õigus mõistlikule osale tasust. Mõistlikkuse
2-20-18234 määramisel ongi peamiseks kriteeriumiks, kui suur osa kohustusi on täidetud ning milline osa on jäänud täitmata. Peale selle tuleb tasu suuruse määramisel arvestada seda kasu, mis käsundiandja on osalise täitmise kaudu saanud, samuti lepingu lõppemise põhjust. Teatud juhtudel on käsundisaajal õigus kogu tasule ka siis, kui käsundit täielikult ei ole täidetud. Tuleb hinnata, miks leping on lõppenud, aga lisaks ka, mida käsundisaaja on oma kohustuste täitmisel teinud ning milline on sellest käsundiandjale tekkiv kasu. Ilmselt on kogu tasu maksmine õiglane, kui käsundisaaja on olulisema osa oma kohustustest täitnud ning sellest on olnud käsundiandjale ka oluline kasu. Isegi kui hageja vastutaks tollis tekkinud probleemide eest, on ikkagi kostjal olnud oluline kasu lepingust ja saadud infost. Kostja sai kauba kätte, trahve ei pidanud maksma ja seega rahalist kahju ei saanud.
31.Kui lähtuda sellest, et hagejal oli 5 kohustust, millest 1 osas on vaidlus, peaks kostja tasuma 4/5 lepingutasust ehk 4000 eurot (käibemaksuta). Kohus oleks saanud lähtuda ka asjaolust, et lepingu kehtivus oli u 13 nädalat ning leping lõpetati 2 nädalat enne tähtaja saabumist. Seega täitsid pooled lepingut 84% ulatuses ja tasu peaks olema 4200 eurot (käibemaksuta).
32.Tasunõuded muutusid sissenõutavaks lepingus märgitud kuupäevadel. Kostja asus üllatavalt seisukohale, et pooled olid leppinud kokku, et tasunõue muutub sissenõutavaks alles pärast käsundi täitmist ja et kuni lepingu lõppemiseni teeb ta ettemakseid. Kostja tõendeid ei esitanud. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tegema kolmanda makse 15.03.2020. Sel ajal kasutas kostja aktiivselt veel hageja teenuseid. Seega see makse tuleb igal juhul tasuda.
33.Kohtuotsusest ei tulene, kas kohus leidis, et lepingu lõpetamise aluseks olid mõlemad juhtumid või vaid viimane. Esimene juhtum esines märtsis ja teine aprillis. Pärast märtsis olevat juhtumit jätkasid pooled koostööd. Kohus on oma otsuse punktis 31 leidnud, et vastustajal tekkisid piiri ületusel kinnipidamised ja kahju apellandi tegevusest ja konsultatsiooni tulemusel ei õnnestunud vastustajal täita tolliformaalsusi. Hagejalele jääb arusaamatuks, millel põhinevad kohtu sellised seisukohad. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et tal tekkis kahju seoses piiri peal kinnipidamisega. Samuti ei ole aru saada, mille alusel kohus leidis, et probleemid tekkisid hageja tegevuse tõttu. Puudub tõend, et kostja täitis 26.02.2020 riiete kaubaarve puhul hageja nõuandeid. Ka kohus ei toonud välja, mida hageja valesti tegi – kas andis vale konsultatsiooni või edastas vale dokumentatsiooni. Kostja kirjutas, et trikotaaži arvel avastati positsioone, mis ei olnud esitatud deklaratsioonis. Seega viga oli selles, et deklaratsioonis puudusid kanded, aga neid ei pidanud tegema apellant. Hageja esitas dokumentatsiooni näidiseid ja selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja ei olnud koostanud piiri ületuseks kauba arveid ega neid isegi näinud. Seega ei oleks ta saanud isegi osutada vigadele. Hageja ei tea, kas tegemist oli ebapädevate tolliametnikega või oli kostja andnud neile ebaõiget infot veetava kauba kohta või oli kostja vormistanud kaubaarved valesti, kuid ühelgi juhul ei ole tõendatud, et tegemist oli hageja lepingu rikkumisega.
34.Samuti leidis maakohus üllatavalt otsuse punktis 32, et kostja pöördus peale 10.03.2021 probleemist teadasaamist koheselt hageja poole, kuid ei saanud sisulist abi. Selline tõend samuti puudub. 01.02.2021 menetlusdokumendi lisast 5 nähtub, et 10.03.2021 vastas hageja koheselt kostja teatele ja tahtis ka helistada. Sama menetlusdokumendi lisadest 6 ja 7 nähtub, et hageja oli koheselt valmis abi pakkuma ja uuris täpsemalt, milles probleem oli.
35.Kahe juhtumi vaheline koostöö tõendab selgelt, et vastustaja ei soovinud märtsis koostöölepingut lõpetada ega pidanud apellanti süüdi tollis tekkinud probleemides. Pooled arutasid juhtumkit ning suuliselt kostja ütles, et hageja ei olnud midagi valesti teinud. See nähtub ka hilisemast kirjavahetusest, kus tehakse tihedalt koostööd. Teise juhtumi puhul läks auto jälle kontrolli ning tolliametnikud leidsid vigu, kuid mitte dokumentatsioonis, mille oli
2-20-18234 hageja üle vaatanud. Seda tõendab mh 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 11, kus kostja teatab, et tollis vaadati kanga koostist esemete kaupa, ja hageja küsib, mis koodi alusel kudum sõitis ja vastustaja edastab arve. Kui see arve oleks eelnevalt olnud kooskõlastatud hagejaga, oleks kostjaja seda ka maininud ega oleks arvet edastanud. Sama menetlusdokumendi lisa 9 tõendab, et kostja edastas hagejale ülevaatamiseks dokumentatsiooni seoses raamatutega, mitte riietega. Kostja ei tõendanud, et teise juhtumi puhul sattus tema kaup kontrolli apellandi tõttu. 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 11 viimases lõikes kostja ka ise kirjutab, et asi ei ole maakleris, vaid selles, et deklaratsioon sattus kontrolli. Piiri peal tehakse juhuvaliku alusel alati kontrolle, kus vaadatakse väga põhjalikult kaup üle ja kontrolli sattumist ei saa ette näha ega ära hoida. Tegemist ei olnud asjaoluga, mille eest vastutaks hageja või mis oli mingilgi moel sõltuvuses tema teenusest.
36.Otsusest ei tulene, kas kohus leidis, et lepingu lõpetamise aluseks olid mõlemad juhtumid või ainult aprilli juhtum. Peale märtsi juhtumit kasutas kostja aktiivselt hageja teenuseid edasi ega andnud täiendavat tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks. Samuti ei antud täiendavat tähtaega peale aprilli juhtumit. Seega rikkus kostja VÕS § 196 lõiget 2, mille tulemusel on lepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Ka ei öelnud kostja lepingut üles mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 196 lõike 3 mõttes. Poolte leping kehtis 3 kuud. Teine juhtum leidis aset vahemikus 03.04-07.04.2020. Ülesütlemisavaldus edastati 17.04.2020. Hageja leiab, et tegemist ei ole mõistliku ajaga, sest kostja ootas avalduse esitamisega 1/10 lepingu kogupikkusest. Seega rikkus vastustaja VÕS § 196 lõiget 3, mille tulemusel on lepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
37.Kuna lepingu ülesütlemine oli tühine, lõppes see tähtaja saabumisega 01.05.2020. Hageja jätkas lepingu täitmist lõpuni, edastades kostjale kliente ja olles valmis vastama küsimustele. Konsultatsiooniteenuse lepingu täitmiseks on vajalik mõlema poole aktiivne käitumine. Kui on kokkulepitud teenuse hinnas ja see ei ole sõltuvuses mahust, ei ole lepingujärgse tasu maksmiseks oluline, kas kostja küsis hagejalt infot jmt või mitte. Vastustaja seisukoht
38.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse ja rahuldab hageja rahalise nõude ning jätab tuvastusnõude läbi vaatamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, lõige 3). Maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus jaotab uuesti ka menetluskulud.
40.Hageja esitas maakohtusse 3 nõuet: 1) tuvastada, et pooltevaheline 29.01.2020 leping lõppes tähtaja saabumisega 01.05.2020; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja maksmata lepingutasu; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingutasu maksmisega viivitamise tõttu sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis (t lk 1). Selliselt võttis maakohus nõuded ka menetlusse (t lk 38-39). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus vaidlustatud otsuses esmalt TsMS § 438 lõiget 1 ning § 442 lõiget 8, kui jättis otsuse
41.Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal puudub TsMS § 368 lõike 1 kohane õiguslik huvi tuvastada iseseisva nõudena pooltevahelise lepingu lõppemise põhjust ja kuupäeva. Hageja ei ole huvi olemasolu põhjendanud. Ringkonnakohtu istungil möönis hageja esindaja, et võib olla alus jätta tuvastusnõue läbi vaatamata nagu taotles kostja juba maakohtus (t lk 44 pöördel). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus oleks pidanud keelduma selle nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 1 punkti 5 alusel, kuna hageja sooritusnõude lahendamisel pidi kohus lepingu kehtivuse küsimuse lahendama niikuinii (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-71-16, punkt 12). Kuna maakohus võttis nõude menetlusse, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 423 lõike 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata.
42.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus sooritusnõude lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus rikkus TsMS § 442 lõiget 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendustes mh põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Samuti peab kohus analüüsima kõiki tõendeid ja kui ta mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Maakohtu põhjendused ei sisalda vastuseid kõikidele hageja faktilistele väidetele ega kõigi esitatud tõendite analüüsi. Kuna maakohus jättis osad tõendid tähelepanuta, jõudis kohus arvestatud tõendite hindamisel ebaõigetele järeldustele, rikkudes seejuures ka TsMS § 232 lõiget 1. Ringkonnakohtul on alus tõendite ümber hindamiseks (TsMS § 653).
43.Kolleegium on seisukohal, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte õigesti käsunduslepingu (VÕS § 619) alusel tekkinud õigussuhteks. Pooled nendevahelise suhte kvalifitseerimist ei vaidlustanud ja ka ringkonnakohus nõustub, et 29.01.2020 teenuse osutamise leping (t lk 6-8, tõlge lk 9-10) on sisult käsundusleping, millega hageja käsundisaajana kohustus osutama kostjale lepingudokumendis (punktis 2.1) kokkulepitud teenuseid lepingu tähtaja (kuni 01.05.2020; punkt 3) jooksul, kostja käsundiandjana aga kohustus maksma teenuste eest vastavalt kokkulepitud tingimustele ja graafikule (punkt 6). VÕS § 29 lõike 1 kohase poolte ühise tahte õigussuhte käsundussuhtena kvalifitseerimisele annab lisaks lepingudokumendis selgelt kokkulepitule jaanuaris 2020 toimunud lepingueelsete läbirääkimiste sisu (VÕS § 29 lõike 5 punkt 1) (tõendid t lk 11 pöörde-12, 30, 84 pöördel-87, 98).
44.Hageja nõuab kostjalt käsunduslepingus kokkulepitud tasu täies ulatuses väljamaksmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on esitanud kostjale kõikide kokkulepitud osamaksete arved, kuid kostja on tasunud neist 2, tasumata on 3. Kostja on seisukohal, et ei pea lepingu alusel tasu rohkem maksma, kuna lõpetas lepingu ennetähtaegselt 08.04.2020 ja põhjendas lõpetamist täiendavalt 17.04.2020. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja lõpetas lepingu kehtivalt. Maakohus leidis, et lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, kuna kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huve kaaludes ei võinud oodata, et kostja oleks pidanud jätkama lepingu täitmist kuni lepingu tähtaja möödumiseni (VÕS § 631). Eelnevalt oli maakohus asunud seisukohale, et hageja tegevusest tekkis kostjale pigem kahju, kuna hageja konsultatsiooni tulemusena ei õnnestunud kostjal Venemaalt Eestisse kaupu tuues täita tolliformaalsusi ning et tegemist on otseselt hageja poolt lepingu ebakorrektse täitmisega.
45.Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja on seisukohal, et kohus ei kohaldanud õigesti VÕS § 631, kui ei võtnud arvesse kõiki pooltevahelise õigussuhte asjaolusid ega kaalunud mõlema poole huve lepingu jätkamisel. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajalise lepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid
2-20-18234 arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huve kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtaja möödumiseni. Maakohus kaalus vaid kostja huvi, jättes hageja huvi kaalumata ega analüüsinud vastavaid hageja väiteid ega nende tõendamiseks esitatud tõendeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huve kaaludes ei ole alust asuda seisukohale, et kostjalt ei võinud oodata lepingu jätkamisega kuni tähtaja saabumiseni 01.05.2020, mistõttu ei ole lepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv ning leping tuleb lugeda lõppenuks kokkulepitud tähtajal 01.05.2020.
46.Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Õige on hageja käsitlus selle kohta, et temale lepingu lõpetamise tahteavalduses etteheidetud rikkumine puudutab vaid ühte mitmest lepinguga kokkulepitud teenusest ja et ülejäänud kohustuste rikkumist ei ole kostja hagejale ette heitnud. Puudub vaidlus, et lepingudokumendi punktis 2.1 (koos tõlkega t lk 6-6 pöördel, 9) oli kokku lepitud käsund selliselt, et hageja pakub kostjale järgmise sisuga informatsiooni-konsultatsiooniteenust: nõustamist ja teavitust Venemaalt Eestisse kauba ostmise ja tarnimise ning raamatupidamise ja tollideklaratsioonide vormistamise kohta nii Venemaa kui Eesti poolel; konsultatsiooni ja teavet Venemaa tarnijatega koostöö kohta; abi ja nõustamist tarnijatega lepingute sõlmimisel, säilitades eritingimused; konsultatsioone uute klientide leidmiseks ja ligimeelitamiseks. Samas kohustus hageja teavitama kõiki oma kliente uuest partnerist, saates neile e-kirjad või sõnumid sotsiaalvõrgustikes või isiklikul suhtlemisel. Samuti lepiti kokku, et koos koostatakse klientide teavitamise tekst, kus märgitakse spetsiaalsed tingimused uutele tellimustele suurema hulga klientide ligimeelitamiseks. Pooled ei vaidle, et konkreetsemalt teenuste sisu ega mahtu kokku ei lepitud.
47.Hageja tõendas, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus lubas ta mh anda kliendibaasi, tagada kogu tehingute töötsükli tarnijalt ostjale (sh kõik tollivormistuse nüansid), anda osta soovivad kliendid, tagada tarnijad kõigi lepingute ja täiendavate tarnetingimustega (sh allahindlused), anda usaldusväärsed hulgimüügikliendid, juhendada kogu tarnetsükli vältel (hageja 05.01.2020 sõnum koos tõlkega t lk 11 pöördel-12). 27.01.2020 leppisid pooled kokku, et mõtlevad koos välja uudiskirja sisu klientidele (sõnumid koos tõlkega t lk 85 pöördel-86). 03.02.2020 sõnumitest nähtuvalt oligi uudiskirja tekst hageja poolt koostatud ja kostja oli sellega väga rahul (koos tõlkega t lk 91-92). 12.02.2020 sõnumitest (koos tõlkega t lk 31, 8891) nähtuvalt tundis kostja ise huvi ostjate e-postiaadresside kohta, samuti selle kohta, kuidas oleks õigem käituda tarnijatega. Samast vestlusest nähtuvalt oli hageja juba ostjate ja tarnijate e-postiaadressid kostjale kättesaadavasse tabelisse lisanud. Samuti tõendas hageja, et lisaks tarnijate andmetele tegi ta kostjale kättesaadavaks tarnijate süsteemi sisselogimiseks vajalikud muud andmed (koos tõlgetega t lk 111-120). Sõnumivahetustega 21.01.2020, 22.01.2020, 27.01.2020, 10.02.2020, 14.02.2020, 21.02.2020, 26.02.2020, 27.02.2020, 10.03.2020, 25.03.2020, 27.03.2020, 29.03.2020 ja 01.04.2020 (koos tõlgetega t lk 34-35, 56-57, 64-67, 9395, 98-103) on tõendatud, et pooled suhtlesid Venemaalt kauba toomise erinevates küsimustes (hageja saatis näidisdokumendid, andis teavet enda koostööpartnerist tolli alal, vastas kostja erinevatele küsimustele, kontrollis arveid), kui kostja hageja poole vastavate palvetega pöördus. Puuduvad tõendid, et hageja oleks mingis olukorras keeldunud kostjaga suhtlemast. Hageja on lisaks tõendanud, et jagas oma endistele klientidele kostja kontakte ka peale 08.04.2020 (koos tõlkega t lk 96-97), mil sai sõnumi, kus kostja teatas, et ei näe põhjust lepingu alusel maksta ja jätkata (koos tõlkega t lk 48-48 pöördel). Sõnumivahetusest nähtuvalt suhtlesid pooled lisaks korduvalt ka telefoni teel.
48.Eeltoodu alusel nõustub kolleegium, et hageja tõendas enda poolt lepingu täitmist tsiviilkohtumenetluse jaoks piisaval määral. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas
2-20-18234 menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastuseks kostja väidetele ja tõenditele selgitab kolleegium järgmist. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, et osa teenuse osutamisest oli toimunud juba enne lepingudokumendi allkirjastamist (selle ettevalmistamise käigus), sest VÕS § 627 lõikest 1 tulenevalt on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva käsundisaaja tegevus eelduslikult alati tasuline ning eelpool tõendatud poolte käitumine jaanuaris/veebruaris 2020 annab aluse kohtu veendumusele, et pooled lugesid lepingueelse teenuse osutamise hageja poolt hilisema lepinguga kaetuks. Sellisele veendumusele annab mh aluse asjaolu, et esimene lepingujärgne osamakse oli kokku lepitud toimuma juba 3 päeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. Kostja tõendid hageja väiteid lepingus kokkulepitud teenuse sisust ja hageja poolt lepingu täitmisest ümber ei lükka. Kuna pooled ei leppinud kokku konkreetseid tulemusi kostja majandustegevuses, millest oleks sõltunud hagejal tasu saamine, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja hakkas hagejalt saadud kontaktidega tööle, kas kõik tellijad olid nõus uue vahendajaga jmt. Samuti ei oma tähtsust, kui edukaks osutus kostja uus majandustegevus, mille ta hagejalt sisuliselt üle võttis. Tõendamist ei leidnud ka kostja väide, et tema eesmärgiks lepingu sõlmimisel oligi ainult saada teavet ja nõustamist Vene-Eesti piiri ületamiseks vajalikest tolliformaalsustest. Selliselt ei ole võimalik tõlgendada lepingueelseid läbirääkimisi, allkirjastatud lepingudokumenti ega poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Puuduvad tõendid, et hageja oleks pidanud kostja tahet selliselt mõistma ja/või et pooled kasutasid lepingus käsundi sisu kajastamisel ebaõiget tähistust või väljendusviisi eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet ja mida ei saaks VÕS § 29 lõikest 2 tulenevalt lepingu tõlgendamisel aluseks võtta. 29.01.2020 sõnumitest (koos tõlkega t lk 87) nähtuvalt kooskõlastasid pooled kõik lepingutingimused läbirääkimiste tulemusena, mistõttu ei ole ka sel põhjusel kohtul alust kahelda, et lepingu sisu vastab mõlema poole lepingu sõlmimise aja tegelikule tahtele.
49.Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lepingut märtsis ja aprillis (17.04.2020 avalduses kirjeldatud vastavalt kui esimene ja teine juhtum) oluliselt sellega, et andis ebaõiget infot/nõu arvete koostamise ja veetava kauba tollivormistuse probleemide ning reeglite (kauba deklareerimise) kohta. Kostja on seisukohal, et ütles lepingu üles 08.04.2020 hagejale saadetud sõnumiga ja 17.04.2020 põhjendas varasemat avaldust. Hageja on seisukohal, et kostja esitas lepingu ülesütlemise avalduse 17.04.2020. Vaidlustatud otsuse põhjendustest ei ole aru saada, kumma tahteavalduse alusel luges maakohus lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjendatuks. Samuti ei kontrollinud maakohus, kas leping oli üles öeldud mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lõike 3 mõttes.
50.Ringkonnakohus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lõikest 1 tulenevalt seisukohal, et asjakohaseks tahteavalduseks lepingu lõpetamiseks saab lugeda kostja 17.04.2020 avaldust. TsÜS § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Seega ei ole oluline mitte tahteavalduse (teo) teinud isiku enda sisemine tahe, vaid tahe, mis oli teada tahteavalduse saajale (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 238). Kostja esitatud sõnumivahetusest nähtub, et 08.04.2020 kirjutas kostja hagejale: „Tere. Hakkame midagi otsustama, Ma olen väga rahulolematu sellega, kuidas eksport on läinud. Ja need soovituse, mis teie annate, on vastuolus sellega, kuidas on vaja teha, kogu sooviga ei näe ma põhjust lepingu alusel maksta ja jätkata.“ (koos tõlkega t lk 48-48 pöördel). Kohtule esitatud ekraanitõmmiselt nähtub, et peale sõnumi saamist helistas hageja kostjale, kõne kestis 19 minutit. Kuigi kõne täpset sisu ei ole kohtule teatavaks tehtud, nähtub sõnumivahetusest, et 6 päeva hiljem (14.04.2020) kirjutas hageja ja palus infot edasise koostöö kohta, märkides mh, et „... 2 päeva, mida Te võtsite endale mõtlemiseks, on ammu läbi ...“. Sellele vastas kostja, et „... 2 päeva olen Teile mõtlemiseks andnud, kas soovite lahendada asja kohtus või mitte. Kuna Teie ei ole vastanud, koostan pretensiooni lepingu
2-20-18234 ülesütlemiseks.“ Sellele järgnes 17.04.2020 avaldus (koos tõlkega t lk 13-17), millest nähtub kostja selge tahe pooltevaheline leping lõpetada, mh avaldas kostja, et „.... taganeb lepingust alates käesoleva avalduse allkirjastamise hetkest.“ Eeltoodud tõendite ja nendega tõendatud eluliste asjaolude kogumi alusel on kolleegium seisukohal, et kostja juhatuse liikmel ei olnud 08.04.2020 tegelikku väljakujunenud tahet leping sel kuupäeval lõpetada. 08.04.2020 teatas kostja hagejale lepingurikkumis(t)est, kuid sellest, et selge tahte avaldas ta alles 9 päeva hiljem, kui poolte läbirääkimised ei olnud andnud tulemust, nähtub, et 08.04.2020 kostja lepingut ei lõpetanud.
51.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 17.04.2020 tahteavalduses tuginemine nn esimesele juhtumile oli lubamatu VÕS § 196 lõikest 3 tulenevalt. Nimetatud sätte kohaselt võib õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Praeguses asjas on kostja 11.03.2020 sõnumitega (koos tõlgetega t lk 32, 33-33 pöördel) tõendatud, et kostja sai sõiduki, mille peal oli tema ostetud kaup, Vene poolel kinni pidamisest ja läbivaatamisele suunamisest teada 10.03.2020. Samast nähtub, et kui esmalt oli kostja seisukohal, et juhtumis olid süüdi hageja ebapädevad soovitused arvete ja deklaratsiooni koostamiseks, siis peale sõnumit pooled suhtlesid telefoni teel ja nende koostöö siiski jätkus. Seega saab kohus erapooletu kõrvalseisjana kostja käitumisest järeldada, et kostja siiski möönis, et hageja süüd rikkumises ei olnud või ei olnud see vähemalt nii oluline, et oleks olnud aluseks keelduda edasisest koostööst. Seega ei olnud 1,5 kuud hiljem enam mõistlik sama juhtumi alusel lepingut üles öelda. Kuna kollegium välistab ülesütlemise avaldusest nn esimene juhtumi, siis ei ole vaja tuvastada, kas hagejale etteheidetud rikkumine tõendamist leidis või mitte.
52.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas hagejale etteheidetud nn teise juhtumi põhjuseks oli hageja lepingurikkumine, st ebaõige konsultatsioon arvete koostamiseks, mille tõttu oli valesti koostatud ka tollideklaratsioon. Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.04.2020 võeti kostja kaubaga Venemaalt tulnud auto Eesti poolel tollikontrolli, kus tuvastati, et osade riietusesemete koodid olid ebaõigesti määratud põhjusel, et arvestatud ei olnud kanga koostist. Kostja heidab hagejale ette, et tema oleks pidanud lepingu alusel kostjat informeerima, et arvetele kaubakoodide märkimisel tuleb tähelepanu pöörata ka riideesemete kanga koostisele (kostja 21.01.2021 menetlusdokumendi punkt 3.8). Hageja on seisukohal, et ei vastuta ebaõigesti määratud koodide eest, kuna oli kostjale teatanud, et muude kui raamatute osas puudub temal vastav kogemus (hageja 22.02.2021 menetlusdokumendi punkt 3.2).
53.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega tõendada, et osadele riideesemetele olid koodid ebaõigesti määratud hageja ebapiisava teabe tõttu ja et hageja tegevusetus oli põhjustanud tollis avastatud rikkumised. Ringkonnakohus lähtub hageja poolt lepingu täitmise kontrollimisel VÕS §-st 620, mille lõike 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale; oma kutse- või majandustegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
54.Poolte sõnumivahetusega 25.-29.03.2020 (koos tõlkega t lk 99 pöördel-103) on tõendatud, et kostja küsis hagejalt abi arve koostamisel nii raamatute kui riideesemete osas. Riideesemete kohta küsis kostja 27.03.2020, et „...Küsimus on kudumite arve osas. Saadan arved üle kontrollimiseks. Mida teha kudumi arvega? Kas on soovitusi?...“ Hageja vastas, et „... mul olid alati ainult riietusesemed: T-särgid ja komplektid. Seepärast mul koodidega probleeme ei olnud. Ma ei tea, mis te olete tellinud, seega ma ei oska midagi soovitada.“ Seejärel saatis
2-20-18234 kostja hagejale nende tellimusi ja küsis: „Kas keegi on millalgi koodi järgi kontrollinud, et kirjas on puuvill, aga tegelikult on sünteetika? Koostist.“ Küsimusele vastas hageja: „Ei.“ 29.03.2020 teatas kostja, et „kõige tähtsam on natali kudumid ja znataja dama... Kas olete alati vedanud nagu puuvilla?...“, mille kohta hageja 29.03.2020 vastas, et „jah, alati nende koodide järgi. Znataja dama asjas lähevad kõik kleitide alla, seal ei näe ma probleemi. Kudumite osas palun helistage.“ Eeltooduga on tõendatud, et hageja väide selle kohta, et ta teatas kostjale, et tal puudub kogemus muus kui raamatutega seonduvas, ei ole õige. Tsiteeritud sõnumivahetuses teatas hageja selgelt, et tal oli kogemus ka T-särkide ja komplektidega. Hageja varasem kogemus riietega on tõendatud ka kostja poolt esitatud hageja varasemat majandustegevust puudutava 26.12.2019 arvega (t lk 135). Samas nähtub sõnumivahetusest, et hageja kinnitas kostjale, et temal keegi kunagi koodi järgi kanga koostist ei kontrollinud. Kostja ei väitnud, et hageja oleks valetanud, kui teatas, et keegi ei olnud tema kauba puhul kontrollinud koostist. Seega saaks hageja rikkumine seisneda selles, et vastates kostja küsimusele kanga koostise kontrollimise kohta lähtus ta vaid enda kogemusest ega täpsustanud, kui tähtis kanga koostise õige märkimine on. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise täpsustuse märkimata jätmist vastuses kostja küsimusele ei ole alust tuvastada kui lepingurikkumist. Nimelt nähtub kostja küsimusest, et see oli sõnastatud selliselt, et saab piisava veenvusega järeldada, et tegelikult pidi kostja olema märtsi lõpuks juba teadlik sellest, et kanga koostis tuli arvele märkida. Nimetatu järeldub kostja 26.02.2020 arvelt (t lk 54), kus samuti oli koostis märgitud. Hageja sai eeldada, et kostja täidab talle teada olnud kohustusi heas usus (TsÜS § 138 lõige 1). Lisaks eelnevale tõendas kostja, et lasi hageja poolt pandud kaubakoodid tollimaakleril üle kontrollida, kes avastas vigu ja muutis koode (koos tõlkega t lk 68-70). Samas puudub vaidlus, et sellele vaatamata leidis Eesti toll ikkagi koodides vigu, kui võrdles arvel märgitud kanga koostist kaubasiltidele märgitud koostisega. Ka sel põhjusel ei ole alust tuvastada, et vead olid tingitud hageja ebapiisavast konsultatsioonist.
55.Kolleegium märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt täpsustava info andmata jätmine (vastuse täpsustamata jätmine) oli lepingu rikkumine, ei olnud võrreldes lepingu kogumahuga tegemist olulise rikkumisega, kuna enamuses olid kohustused hageja poolt juba täidetud (kliendibaaside üleandmine, klientide teavitamine, teave tarnijate kohta ja nendega eritingimusi säilitades lepingute sõlmimine). Ka ebaolulise rikkumise alusel ei oleks kostjal olnud alust lepingut üles öelda, arvestades, et see pidi niikuinii 13 päeva pärast tähtaja saabumisega lõppema ning hageja oli olulises osas lepingu täitnud. Hageja oli sisuliselt andnud oma tegevuse Venemaal eestisse kaupade toomisel kostjale üle, kuid oli selle eest saanud tasu vähem kui 1/2 kokkulepitud ulatusest. Samas oli kostja ka mõlema juhtumi puhul siiski oma kaubad kätte saanud ja omandanud sh hageja kaasabil kogemused vastavate kaupade üle piiri toomiseks, et edaspidi iseseisvalt majandustegevusega jätkata.
56.Kuna pooltevaheline leping kehtis kuni tähtaja saabumiseni, on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale kokkulepitud tasu. Kostja väide, et juba saadu näol oli tegemist ettemaksuga, ei ole lepinguga kooskõlas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt saamata lepingutasu osa 3600 euro maksmist VÕS § 619, § 108 lõike 1 ja § 76 lõike 1 alusel.
57.Hageja esitas ka nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude (TsMS § 113 lõige 1, TsMS § 367). Pooled olid lepingu punktis 6.3 kokku leppinud viivise määraks 0,15% päevas. Kuna pooled olid lepingus kokku leppinud, et osamaksete tasumine toimub igakordse arve alusel, tuleb iga osamakse sissenõutavaks muutumist arvestada vastavalt arvel märgitud makstähtajale (VÕS § 82 lõiked 1, 7). Seega muutus kolmas osamakse sissenõutavaks alates 25.03.2020, neljas osamakse alates 10.04.2020 ja viies osamakse alates 04.05.2020 (arved t lk 27-29). Kostja arvete saamist ei vaidlustanud. Vastavalt www.viivisekalkulaator.ee arvestusele on kolmandalt osamakselt viivis ringkonnakohtu otsuse
2-20-18234 kuupäeva seisuga 1213.20 eurot, neljandalt osamakselt 1184.40 eurot ja viiendalt osamakselt 1143 eurot, kokku 3540.60 eurot.
58.Kostja esitas maakohtus (alternatiivse) taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 alusel (t lk 47). Taotluse kohaselt on viivis ebamõistlikult suur, mh ületab kokkulepitud määr peaaegu seitsmekordselt seaduses sätestatud määra. Kostja palus vähendada väljamõistetavat viivist mõistliku suuruseni.
59.Ringkonnakohus ei näe alust kokkulepitud viivisemäära tühisusele. Pooltevaheline leping ei ole tarbijaleping (VÕS § 1 lõige 5). Lepingu punkti 6.3 näol ei ole tegemist ka tüüptingimusega, et oleks alust kaaluda selle tühisust VÕS § 42 alusel. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et 29.01.2020 sõnumitest (koos tõlkega t lk 87) nähtuvalt kooskõlastasid pooled kõik lepingutingimused läbirääkimiste tulemusena. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigustatud kokku leppima mh rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel rakenduva viivisemäära.
60.Küll aga on ringkonnakohus seisukohal, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et temal oleks seoses kostjapoolse viivitusega tekkinud kahju, mis ületab põhivõla suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-17 (punktis 13) nentinud, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Lahendis nr 3-2-1118-16 (punktis 19) asus Riigikohus seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus vähendada ka edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et mõistlik viivise suurus (nii sissenõutvaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuv kokku) võrdub põhivõla suurusega. Seega rahuldab kohus nõude tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas TsMS § 367 alusel mitte suuremas summas kui 3600-1213.20-1184.40-1143=59.40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.Eelnevalt leidis kolleegium, et hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahalise nõude osas rahuldamisele, kuid hageja tuvastunõue tuleb jätta iseseisva tuvastushuvi puudumise alusel läbi vaatamata. Hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Hagi läbivaatamise jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral jaotatakse menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel. Kolleegium on seisukohal, et hinnanguliselt moodustas hageja tuvastusnõue 10% kogu tsiviilasja mahust nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluses. Seega jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
62.Kuna maakohus ei määranud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendnud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.