Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
26. jaanuar 2022.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-110187 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. R. vastu 70 euro nõudes 70 eurot
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja E. A. (EFTA Legal OÜ, e-post xxx) Kostja: A. R. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 70 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja A. R. kanda.
4.Välja mõista A. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu summas 375 eurot.
5.Välja mõista A. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (375 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. R.lt (kostja) 70 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.04.2021 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.04.2021 aadressil xxx. 19.04.2021 esitas A. R. nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas seetõttu 27.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.05.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Harju Maakohus lahendas asja 29.06.2021.a tagaseljaotsusega. 09.07.2021.a esitas A. R. kaja Harju Maakohtu 29.06.2021.a tagaseljaotsuse peale. Harju Maakohtu 09.11.2021.a määrusega rahuldati kaja ja taastati käesoleva tsiviilasja menetlus. Hageja nõuded ja põhjendused
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja talle kuuluva sõiduki Volvo S60 numbrimärgiga XXX EP eraparkla alale parkimistasu maksmata. Sellest tulenevalt väljastas hageja kostjale 18.04.2018.a ja 09.10.2018.a leppetrahvinõuded, mis paigutati sõiduki kojameeste vahele. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ning ei ole vastanud ka kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hageja palub kostjalt välja nõuda leppetrahvi võlgnevuse kokku 60 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 75 eurot, õigusabikulud summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot (TsMS § 4842). Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagis viidatud kohas ja ajal parkinud oma sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Kostja on volitanud korduvalt oma sõidukit ka teistele isikutele, kuid sel perioodil ei ole kostjani jõudnud ühtegi leppetrahvi teavitust. Kuna möödunud on 3 aastat, pole kostjal alles ka enam volikirju sõiduki kasutamisest. Hageja ei ole kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul (kuni 6 kuud) alates leppetrahvi väljastamisest, et kostjal oleks võimalik pöörduda kohtusse selle sissenõudmiseks auto volitatud kasutajalt. 21.04.2013.a varastati kostja sõidukilt numbrimärgid XXX. Kostja leiab ka, et 18.04.2018.a leppetrahv on aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 70 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Vaidlust ei ole, et kostja oli Volvo S60 numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja perioodil 03.07.2009 kuni 24.08.2020.a (dtl 55-60). Pooled on erimeelt selles, kas kostja on viidatud sõidukiga parkinud hageja poolt opereeritaval tasulisel parkimisalal 18.04.2018 ja 09.10.2018.a. Vaidlus on ka selles, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvi nõuded.
8.Sõiduki Volvo S60 numbrimärgiga XXX parkimine Madara x, Tallinnas 18.04.2018 kell 13:16 ja 09.10.2018 kell 11:13 hageja poolt operereeritaval parkimisalal on tõendatud fotodega (dtl 32-37, 40-54). Samuti nähtub kohtule esitatud fotodelt, et parkimisalal oli kergelt märgatavalt esitatud teavitus parkimistasu ja parkimistingimuste kohta (dtl 46-53).
9.Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tunnused. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).
10.Kohtule esitatud fotodega loeb kohus käesoleval juhtumil tuvastatuks asjaolu, et hageja poolt opereeritavas parklas olid selgelt nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasumise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hageja esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõenditega loeb kohus parkimislepingud sõlmituks.
11.Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega kehtib eeldus, et leping sõlmitakse sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Antud juhul oli kostja 18.04.2018 ja 09.10.2018.a pargitud sõiduki omanik.
12.Kostja on esitanud vastuväite, et ta pole eelpool viidatud kohas ning ajal oma sõidukit parkinud parkimistingimusi rikkudes. Samuti on kostja enda väidetel volitanud oma sõidukit teistele isikutele kasutamiseks mitmeid kordi. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole.
13.Kohus on seisukohal, et kostja vastavad vastuväited ei anna iseenesest alust nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt on see kostja tõendamiskoormis (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11).
14.Lepingu kehtivust kostja suhtes ei muuda ka kostja vastuväide, et liiklusseaduse (LS) § 72 lg-te 2 ja 3 kohaselt on sõidukit kasutanud isikute andmete säilitamise kohustus üksnes 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni (TalR 2-19-123666, p 37). Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Sellest johtuvalt tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
15.Fotodelt nähtub, et trahvinõuded paigutati sõiduki esiklaasile (dtl 37, 45). See on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvide esitamise viis (RKTKo 2-17-117146, p 12). Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole kohtul põhjust kahelda, et digitoimiku lehekülgedel 37 ja 45 paiknevad fotod ei ole tehtud sõidukist Volvo S60 numbrimärgiga XXX. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtuseaste on sama kõikidel fotodel.
16.Kuna fotodelt (dtl 37, 45), nähtub et leppetrahvinõuded (dtl 30, 38) on paigaldatud sõiduki esiklaasile rikkumise päeval (18.04.2018.a ja 09.10.2018.a), siis loeb kohus tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega
viivitanud.
17.Kostja on lisaks avaldanud arvamust, et kuivõrd 21.04.2013.a varastati tema sõidukilt numbrimärgid XXX (dtl 105), siis ei pruugi fotodel olev sõiduk talle kuuluda.
18.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 24.04.2013.a on väljastatud sõiduki omanikule duplikaatmärgid (dtl 59). Kuna duplikaatmärgid on väljastatud 24.04.2013.a ning sõiduki parkimine on toimunud 18.04.2018.a ning 09.10.2018.a, siis pole usutav, et väidetavalt varastatud numbrimärkidega on pargitud parkimistingimusi rikkudes 5 aastat hiljem sama marki, mudeli, kategooria ning kere värvusega sõidukit.
19.Kostja pole millegagi põhistanud, et fotodel olev sõiduk erineks temale kuulunud sõidukist. Ainuüksi asjaolu, et kostja märgib, et see ei pruugi talle kuuluda ei ole aluseks selles kahelda. Kohtu ette pole toodud ühtegi veenvat põhistust, mis kostja märkust toetaks. Kostjale, olles kasutanud sõidukit pika aja vältel (2009 kuni 2020) ei peaks sõiduki äratundmine raskusi valmistama.
20.Ka on kostja seisukohal, et hageja poolt nõutav leppetrahv nr 0781 8041 8131 6112 maksetähtajaga 02.05.2018.a on aegunud. Hageja sellega ei nõustu.
21.Kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu vastava nõude 13.04.2021.a (dtl 4-7), millisele kostja on esitanud vastuväite 19.04.2021.a (dtl 13-15). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
22.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab hüvitist summas 10 eurot. Kohtueelse menetluskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Nõudekirja saatmine ja kättesaamine on tõendatud nõudekirja ärakirjaga ning selle edastamist tõendavate postiasutuse andmetega (dtl 61-62, 63). Sellest tulenevalt tuleb nimetatud summa 10 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 60 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise summas 10 eurot.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot, esindajakulu summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. Kohtule esitatud 14.08.2021.a seisukohas toodud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 160 eurot (2 tundi x 80 €/h), kostja seisukohaga tutvumine ja anaüüs, vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule 80 eurot (1 tundi x 80 €), kostja 29.07.2021.a seletusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine kohtule 40 eurot (0,30 tundi x80 €).
28.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 75 eurot.
29.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 80 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 80 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
30.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks esindajakulu summas 280 eurot.
31.Samuti tuleb hagejale hüvitada TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot.
32.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 375 eurot, millest riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
33.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastav hageja taotlus tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.