Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 26.01.2022, Tallinn 2-21-129147 MK Interior OÜ hagi Erisisustus OÜ vastu võla nõudes 870,91 eurot Hageja: MK Interior OÜ (registrikood 14699765; asukoht Männa tn 12, Elva linn, Elva vald, 61503 Tartumaa; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ; e-post: [email protected]), Kostja: Erisisustus OÜ (registrikood 14971173; asukoht Ahto tn 13, Raasiku alevik, Raasiku vald, 75203 Harjumaa; e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: M. E. (isikukood xxxx; e-post: epost: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Erisisustus OÜ hageja MK Interior OÜ kasuks põhivõlgnevus 680 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.08.2021-03.09.2021 eest summas 66,81 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Erisisustus OÜ hageja MK Interior OÜ kasuks viivis põhinõudelt (680 eurot) määras 0,05% päevas alates 22.10.2021 kuni põhinõude (680 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 613,19 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt Erisisustus OÜ välja hageja MK Interior OÜ kasuks menetluskulud summas 735 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (735 eurot) tuleb kostjal Erisisustus OÜ tasuda hagejale MK Interior OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-129147 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.MK Interior OÜ esitas 15.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Erisisustus OÜ 751,91 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2021 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle aadressile [email protected]. Võlgnik Erisisustus OÜ esitas 23.09.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.10.2021 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõue võlgniku üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas MK Interior OÜ ́d 07.10.2021 kohtumäärusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendava riigilõivu ning põhjendama kohtualluvuse valikut.
2.MK Interior OÜ esitas 22.10.2021 Tartu Maakohtule hagi Erisisustus OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Tartu Maakohtu 26.10.2021 määrusega saatis kohus MK Interior OÜ hagi Erisisustus OÜ vastu võla nõudes kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi 18.11.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb tsiviilasja nr 2-21129147 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud nimetatud Harju Maakohtu 18.11.2021 kohtumääruses.
3.Erisisustus OÜ esitas 05.12.2021 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas kostja 05.12.2021 vastusele omapoolsed kirjalikud seisukohad 20.12.2021 menetlusdokumendis. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 11.01.2022 ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 13.01.2022. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalikult teatavaks tegemiseks hiljemalt 31.01.2022.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 680 eurot, perioodi 07.08.202103.09.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,81 eurot ning viivis põhinõudelt (680 eurot) määras 0,05% päevas alates hagi esitamisest 22.10.2021 kuni põhinõude (680 eurot) täitmiseni.
2-21-129147
5.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 05.03.2021 ostu-müügilepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja müüb kostjale büroo- ja sisustusmööblit. Kostja tellis hagejalt järgmisi tooteid: palltool JELLYFISH (9 tk), klienditool Samba Ultra, Crom lauaplaat plastik (32 tk), madal heli summutav sirm 155×100 (6 tk), koolitool (26 tk). Hageja esitas 15.03.2021 kostjale kauba eest arve nr 84595 summas 4 772,48 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtaeg oli 29.03.2021 ning arve maksetähtaja ületamise korral oli hagejal õigus nõuda viivist 0,05% päevas. COVID viirusest tingitud tarneprobleemide tõttu pikenes kostja poolt tellitud kauba tarne. Hageja andis sellest kostjale teada. Hageja ning kostja vahel oli pidev kirjavahetus ning hageja hoidis kostjat seoses kauba tarnega pidevalt kursis. Hageja esitas kostja palvel selgituskirjad Tamsalu koolile ja Tapa Vallavalitsusele. Hageja sai kooli käest vastuse, et pole hullu ning hea oleks, kui kooli alguseks saaks tooted tarnitud.
6.Hageja ning kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub 15.03.2021 esitatud arve siis, kui õige kaup on kohale tarnitud. Hageja tarnis kauba 06.08.2021. Arve nr 84595 muutus sissenõutavaks 07.08.2021. Kostja tasus 03.09.2021 hageja poolt esitatud arve nr 84595 osaliselt summas 4 092,48 eurot. Kostjal on tasumata 680 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis summalt 4 772,48 eurot perioodi eest 07.08.2021-03.09.2021 summas 66,81 eurot ning edasiulatuv viivis tasumata jäänud põhinõudelt (680 eurot) määras 0,05% päevas alates hagi esitamisest 22.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja tõi 20.12.2021 menetlusdokumendis täiendavalt esile, et kostja on hageja suhtes käitunud äärmiselt pahauskselt. Hageja on teinud endast kõik oleneva, et kostjale kaup lõplikult kohale tarnida. Hageja on pidevalt edastanud kostjale teavet kauba tarne probleemide osas, pidevalt selgitanud olukorda ning soovinud leida lahendusi. Hageja on kostjale vastu tulnud ka selles osas, et võimaldas arve tasumist alles peale kauba kohale tarnimist 06.08.2021. Seevastu on kostja hagejale esitanud väära informatsiooni. Kostja väitel põhjustas tarne hilinemine probleeme Tamsalu koolis ning et kool ja kohalik omavalitsus rakendavad kostja suhtes leppetrahvi või viivist. Hagejaga on võetud ühendust ning kinnitatud, et probleeme ei esine. Ei kooli ega kohaliku omavalitsuse poolt ühtegi viivist ega leppetrahvi rakendatud ei olnud.
8.Hageja on täitnud kõik poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, sh lepingu punktist 4.3. tuleneva mittekvaliteetse või lepingutingimustele mittevastava kauba puudusteta kauba vastu vahetamise kohustuse. Kostja poolne viivisenõue on igati alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles oma 05.12.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja on esitanud seoses tarne 4 kuu hilinemisega hagejale mitmeid pretensioone, mida hageja ei ole täitnud. Sellega seoses on esitatud kostja viivisenõue hagejale. Lisaks tarnis hageja mitmeid kordi kostja objektidele kas vähem või praaktooteid, kui oli kokku lepitud. Kostja tuli vastu ja tarnis oma kuludega õiged tooted hageja poolt antud asukohast uuesti objektile. Lisaks saatis kostja hagejale mööblitarne osas mitmeid e-kirju, hageja vastus oli, et tarnitakse kohe. Lisaks pakkus hageja kostjale, et kuna hageja ei oska suhelda vene keeles, siis ehk kostja võiks ise tarnijaga ühendust võtta. Kui sõlmitakse koostööleping, siis peab hageja teadma, kas ta on suuteline pakkuma tarnet vastavalt lepingus sõlmitud kuupäevadele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb
2-21-129147 käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 05.03.2021 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu nr xxxx. Lepingus leppisid pooled kokku, et hageja müüb kostjale büroo- ja sisustusmööblit. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viivitas lepingu täitmisega ning tarnis mööbli ligi 4 kuud hiljem esialgselt kokkulepitud tähtajast. Muuhulgas eksis hageja kokkulepitud mööbli liigiga ning tarnis kostjale osaliselt mittenõuetekohase kauba (kostja poolt tellimata mööblitarvikud), kuid kõrvaldas lepingu rikkumise ning asendas mittenõuetekohase kauba lepingus kokkulepitud tootega. Pooltel ei esine vaidlust, et kostja tasus tellitud kauba eest üksnes osaliselt. Pooltel on erimeelsusi asjaolus, kas kostjal esines õigus tasaarvestada hageja ostuhinna tasumise nõude viivisenõudega ning kas tasaarvestamise tulemusel kostja kauba ostuhinna tasumise kohustus hageja ees lõppes.
12.Kohus leiab, et poolte sõlmitud lepingu puhul on tegemist müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks on teatava asja tasu eest võõrandamise kohustus. Müüja kohustuste hulka kuulub asja ning omandi üleandmine. Ostja kohustub asja vastu võtma ning ostetava asja eest tasuma kokkulepitud ostuhinda. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku.
13.Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja tasub 15.03.2021 esitatud arve nr 84595 siis, kui õige kaup on kohale tarnitud. Hageja väitel, tarnis ta kauba 06.08.2021. Kostja ei ole eelnimetatud asjaoludele vastu vaielnud, mistõttu pole eelnimetatud faktiväidete tõendamine hageja poolt vajalik (TsMS § 231 lg 2 ja 4). Seega loeb kohus tuvastatuks, et arve nr 84595 (summas 4 772,48 eurot) tasumise kohustus muutus 07.08.2021 sissenõutavaks. Kostja ei vaidle vastu, et jättis arve nr 84595 osaliselt, s.o summas 680 eurot, tasumata. Kostja keskseks vastuväiteks nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses on asjaolu, et kostja tasaarvestas hageja esitatud ostuhinna tasumise nõude hageja vastu tekkinud viivisenõudega.
14.VÕS § 186 p 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
15.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 teise lause kohaselt ise asjaolusid ja kogub tõendeid
2-21-129147 üksnes seaduses ettenähtud juhul (Riigikohtu 17. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 18.4). TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaid hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 16-17; 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 25). Käesoleval juhul puudus kohtul seaduslik alus uurimispõhimõtte rakendamiseks, mh ei nähtu kohtule selliseid erandlikke asjaolusid, mis peaksid tingima klassikalise tõendamiskoormuse ümberjagamist poolte vahel.
16.Olukorras, kus kostja väidab, et on hageja ostuhinna tasumise nõude viivisenõudega tasaarvestanud, pidanuks kostja viivisenõude asjaolud kohtu ette selgelt esile tooma, samuti lasus kostjal kohustus tõendada, et hageja nõue on lõppenud, st et tal oli hageja vastu samaliigiline vastastikune nõue, mille täitmist kostja võis nõuda (VÕS § 197 lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198) (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-136-09, p 22). Seda enam, et hageja on kostja viivisenõude olemasolule selgelt vastu vaielnud. Nimelt tõi hageja esile, et kostjalt mööblit tellinud kool ega kohalik omavalitsus pole kostja vastu viivist ega leppetrahvi rakendanud. Kostja pole eelnimetatud väitele omapoolseid vastuväiteid esitanud ega viivisenõuet või mistahes muud tasaarvestamist võimaldavat rahalist nõuet mingilgi viisil sisustanud ega tõendanud. Kostja viited tarnega tekkinud viivitusele ning muu klienditeenindusega seotud rahulolematus ei asenda tasaarvestatavat nõuet, mille olemasolu tuli kostjal kohtu ette esile tuua ja tõendada.
17.Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kostja selget tasaarvestamisolukorda esile toonud ega tasaarvestamise aluseks olevat nõuet tõendanud, puudub kostjal õigus keelduda hageja poolt esitatud asja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning hageja ostuhinna tasumise nõue ei ole tasaarvestamisega lõppenud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mh selle täitmata jätmine. Kuivõrd kostja pole ostuhinna tasumise kohustust nõuetekohaselt, s.t täies ulatuses täitnud, on ta sellega poolte sõlmitud müügilepingut rikkunud. Müüja õiguskaitsevahendite eelduseks on ostjapoolne müügilepingu rikkumine ja ostja vastutus selle eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Ostja vastutusele kohaldub VÕS § 103 lg 1, mille regulatsiooni kohaselt kaasneb lepingulise kohustuse rikkumise korral vastutus, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastupidist ei ole kostja esile toonud. Seega kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja büroo- ja sisustusmööbli eest tasumata jäänud ostuhinna summas 680 eurot.
18.Tulenevalt hagi rahuldamisest põhinõude osas on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte lg 1 viimase lause järgi, kui lepinguga on ette nähtud kokkuleppeline viivisemäär, siis kohaldub viimane. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,05% päevas perioodi 07.08.2021-03.09.2021 eest summas 66,81 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte kokkuleppel muutus ostuhinna maksmise kohustus sissenõutavaks 07.08.2021. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus arve nr 84595 summas
2-21-129147 4 772,48 eurot osaliselt 03.09.2021. Poolte sõlmitud ostu-müügilepingu nr xxxx p-s 3.8 leppisid pooled kokku hageja õiguses nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast (dtl 104). Hagejal on õigus esitada nõue vähendatud viivisemääras, s.o 0,05% päevas. Kostja pole viivise ulatuse osas vastuväiteid esitanud. Eelnimetatud perioodi viivise suuruseks on 66,81 eurot (dtl 111). Kohus rahuldab hageja viivisenõude kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt 680 eurot määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja on 22.10.2021 hagiavalduse taotluste p-s 1.3 ekslikult märkinud hagi esitamise kuupäevaks 27.08.2021, samas kui hagiavalduse p-s 3.12 on hagi esitamise kuupäev ja edasiulatuva viivise väljamõistmise taotlus õigesti sõnastatud. Kohus lähtub edasiulatuva viivise väljamõistmisel hagi esitamise kuupäevast 22.10.2021. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 680 eurot määras 0,05% päevas alates hagi esitamisest 22.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 11.01.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot käibemaksuta, kokku 775 eurot. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1165-16, p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot.
22.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja hagimenetluses esile toodud ajakulu 4,5 tunni ulatuses kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Hageja poolt esitatud menetlusdokumendid olid vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 540 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käbemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (175+20+540) 735 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 735 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-21-129147
23.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust, sh ei nähtu kohtule, et kostja on käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud.
24.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks MK Interior OÜ pangakontole xxxx (S AS). Kohus ei pea vajalikuks piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
25.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.