Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2022. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-1071
Tsiviilasi
A-L Ki kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik (usaldusisik): A-L K (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
17.01.2022
Resolutsioon
Rahuldada A-L Ki taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada A-L Ki kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada A-L K kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.02.2016. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada A-L K usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade A-L Ki kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 23.09.2016 määrusega lõpetati võlgniku A-L Ki pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule A-L Ki usaldusisiku aruanded 23.09.2017, 11.09.2018, 15.09.2019, 19.10.2020 ja 12.09.2021. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 12.09.2021. Aruande kohaselt kaotas võlgnik 2020. aasta detsembris koroonapiirangute tõttu töö xxx-s. Võlgnik otsis kuni 2021. a veebruarini tööd ilma töötuna arvele võtmata, õnnestus leida vaid tööampse. Veebruaris 2021 võttis võlgnik end töötuna arvele ja õnnestus leida ka mõningaid tööampse, kuid võlgnik murdis veebruari lõpus 9. roide, mis
raskendas töö leidmist, lisaks kehtivatele piirandutele. Püsivale töökohale sai võlgnik osalise tööajaga 15.07.2021 xxx veerand koormusega. Võlgniku psüühika ja selg ei pea vastu ning see lõpeb alati raskete tagasilöökidega. Võlgnik elab töökaotuse hirmus, kuna ettevõte kahandab töötajate koormust. Võlgniku brutopalk on 240 eurot kuus. 2021. aastal pikendati võlgniku osalist töövõimet ja puuet. Võlgnik elab koos xxx-aastase tütrega üürikorteris ning üüri ja muude eluaseme kulude kõrvalt jääb neile kahepeale toimetulekuks igakuiselt keskmiselt 150 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on – 350 eurot üür, kommunaalmaksed ja internet 80-130 eurot, ravimikulud 40 eurot. Võlgnik nendib, et elutahet tal ei ole. Elab, kuna laps vajab kasvatamist. Antidepressandid leevendavad igapäevast tuju, kuid mitte tegelikku eluolu. Koos aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 29.09.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, märkides, et võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamisega. 30.09.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja märgib, et võlausaldaja nõude katteks laekus viie aasta jooksul üksnes 198,83 eurot, mis teeb kogu tasumata kohustusest üksnes 3,63%. Võlausaldaja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest kuna võlgnevuste katteks kohustustest vabastamise menetluses tuleks teha tagasimakseid arvestatavas ulatuses ning üksnes aruannete esitamine ei anna alust võlgnik kohustustest vabastada. Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. 07.10.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole teinud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 08.10.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on teinud võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel ühe väljamakse summas 30,11 eurot ehk nõuet on rahuldatud 3,50% ulatuses. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid selle kohta, et võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 04.01.2022 esitas võlgnik seisukoha võlausaldajate xxx ja xx seisukohtadele. Võlgnik märgib, et ta ei mõista hinnangut nagu ta ei oleks võlgadest vabastamise menetluse jooksul tööd teinud või tööd otsinud. Võlgnik on töötanud kogu aja vältel ja uut tööd otsinud, kui töösuhe on katkenud. Samuti on võlgnik igal aastal esitanud aruande, kus kajastuvad kõik mu sissetulekud, ka töötasud täies ulatuses. Võlgnik töötab osalise töökoormusega, kuna tema tervislik seisund ei võimalda täiskohaga tööd. Võlgnik on osalise töövõimega ja keskmise puudega. Sellega kaasnevalt ei ole võlgnikule mitte ühelgi ajahetkel tekkinud sissetulekut, mis võimaldaks teha võlausaldajatele tagasimakseid või mis oleks samaväärne või suurem, kui kohtu poolt võlgnikule ja võlgniku alaealisele lapsele määratud miinimum. Võlgnik esitas koos seisukohaga väljavõtted Maksu- ja Tolliametist oma töötamise kohta kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Võlgnikul ei ole töölepinguid taasesitatavas vormis säilinud. Võlgnik tõi esile, et vale on märge xxx töötamise kohta, kuna firma tegevuses ei osalenud võlgnik 2014 aastast. Süsteemist kustus võlgniku töötamine automaatselt 2019 aastal, kui võlgnik kaotas oma eksabikaasa tõttu töö, tolleaegse üürikodu ja sattus psühhoneuroloogia haiglasse. Ühtlasi kaotas võlgnik pankroti välja kuulutamisega oma isikliku kodu xxx. Iga aastaselt on võlgnik oma tervislikust ja majanduslikust olukorrast kohtule teada andnud vastavalt oma võimetele ja oskusele. 17.01.2021 ärakuulamisel märkis võlgnik, et töötab xxx osalise tööajaga, töötasu on 250 eurot bruto. Lisaks saab võlgnik riigilt pensioni ja lastetoetust. Osaline töövõime tuvastati esmakordselt 2014
aastal, viimati pikendati 2021-2024. a. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik tõi esile, et ravi on olnud takistatud, kuna tal ei olnud vahepeal haigekassat, mistõttu on arsti juures käimine olnud raskendatud. Võlgnik saab praeguses töökohas väga hästi hakkama ning tööandja on rahul. Võlgnik toob esile, et tema igakuised kommunaalkulud ilma gaasi ja elektrita on 200 eurot, lisaks üür 350 eurot. Vahel sugulased aitavad maksta. Samuti on kasuisa aidanud, kuid see ei ole sissetulek. Võlgnik märgib, et ta on enamuse kohustustest vabastamise menetluse jooksul tööl käinud. Võlgnevused tekkisid sellest ajast, kui võlgnik oli abielus ja pidas abikaasaga aiandit. Laenud võeti selleks, et aiandit pidada. Võlgnik oli rumal ja võttis kõik laenud ise. See on võlgniku jaoks stressiallikas ning ta ei näe, et oleks lähitulevikus võimeline neid võlgnevusi tasuma. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja 12.09.2021. Aruande kohaselt kaotas võlgnik 2020. aasta detsembris koroonapiirangute tõttu töö xxxs. Võlgnik otsis kuni 2021. a veebruarini tööd ilma töötuna arvele võtmata, õnnestus leida vaid tööampse. Veebruaris 2021.aastal võttis võlgnik end töötuna arvele ja õnnestus leida ka mõningaid tööampse, kuid võlgnik murdis veebruari lõpus 9. roide, mis raskendas töö leidmist, lisaks kehtivatele piirandutele. Püsivale töökohale sai võlgnik osalise tööajaga 15.07.2021 xxx veerand koormusega. Võlgniku psüühika ja selg ei pea vastu ning see lõpeb alati raskete tagasilöökidega. Võlgnik elab töökaotuse hirmus, kuna ettevõte kahandab töötajate koormust. Võlgniku brutopalk on 240 eurot kuus. 2021. aastal pikendati võlgniku osalist töövõimet ja puuet. Võlgnik elab koos xxx-aastase tütrega üürikorteris ning üüri ja muude eluaseme kulude kõrvalt jääb neile kahepeale toimetulekuks igakuiselt keskmiselt 150 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on – 350 eurot üür, kommunaalmaksed ja internet 80-130 eurot, ravimikulud 40 eurot. Võlgnik nendib, et elutahet tal ei ole. Elab, kuna laps vajab kasvatamist. Antidepressandid leevendavad igapäevast tuju, kuid mitte tegelikku eluolu. Kohus möönab, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid märkimisväärses ulatuses, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kehva tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Võlgnik on osalise töövõimega ning on kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud ning töölepingu lõppedes asunud otsima uut töökohta. Sealjuures on võlgnik teinud eeltoodule vaatamata väljamakseid võlausaldajatele. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tema tervislik seisund seda ei võimalda. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud
ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.