Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Pankrotihaldur Oksana Kutšmei hagi Swedbank AS vastu endise olukorra taastamiseks pangakontol
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Pankrotihaldur Oksana Kutšmei apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
11 909,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: pankrotihaldur Oksana Kutšmei (isikukood esindajad ringkonnakohtus
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. detsembri 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta pankrotihaldur Oksana Kutšmei kanda. Swedbank AS-il puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pankrotihaldur Oksana Kutšmei (hageja) esitas 22.05.2019 Haru Maakohtule hagi ja 25.10.2019 hagi täienduse Swedbank AS (kostja) vastu endise olukorra taastamiseks pangakontol. Hageja palus kohustada kostjat krediteerima arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX sellelt arvelduskontolt 17.07.2018 Y-le (võlgnik) sularahas väljamaksmiseks debiteeritud summa 11 850,00 eurot ning seoses selle sularahaväljamaksega teenustasu võtmiseks debiteeritud summa 59,25 eurot võrra, kogusummas 11 909,25 eurot võrra. Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise tähtaeg, määrates selleks 5 tööpäeva arvates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumise päevast või alternatiivselt muu kohtu äranägemisel kindlaksmääratav tähtaeg.
2.Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks hageja. Sama määrusega kohus arestis võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelas võlgnikul ilma hageja nõusolekuta vara käsutamise. 11.07.2015 edastas hageja 10.07.2015 määruse täitmiseks kostjale koos teabenõudega, milles hageja nõudis võlgnikule pangateenuste osutamise peatamist, sh võlgniku arvelduskontode ja hoiukontode kasutamise blokeerimist. Samuti on Ametlikes Teadaannetes 13.07.2015 avaldatud käsutuskeelu teatavaks tegemise teade. Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks hageja. 04.09.2015 teleteenuste lepinguga aktiveeris kostja hageja kasutajaõigused võlgniku arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX suhtes.
3.Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 kinnitas kohus halduri esitatud lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Määrusega määrati hageja töötasu suuruseks pankrotimenetluses 7930,62 eurot, millele lisandub käibemaks 1586,12 eurot, kokku 9516,74 eurot, ja mõisteti tasu välja pankrotivarast hageja arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY. 28.06.2018 määruses märkis kohus, et pankrotimenetluse kulude katteks on võlgniku arvelduskontol reserveeritud kokku 11 919,32 eurot. Määrus jõustus 14.07.2018.
4.17.07.2018 püüdis hageja teostada arvelduskontolt halduri tasu ja kulude väljamakset. Kostja oli selleks hetkeks ilma eelnevalt hagejat teavitamata asunud piirama hageja juurdepääsu võlgniku kontodele. Hiljem on kostja põhjendanud seda sellega, et võlgnik
olevat 16.07.2018 esitanud kostjale Tartu Maakohtu 28.06.2018 kohtumääruse koos jõustumismärkega, ning et kostja arvates lõppes pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumisega pankrotihalduri õigus käsutada võlgniku kontot.
5.19.07.2018 tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-9434 määruse, millega kohustas kostjat võimaldama hagejale kui võlgniku endisele pankrotihaldurile juurdepääsu võlgniku arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Määruse resolutsiooni punktis 2 määras kohus, et juurdepääs nimetatud arvelduskontole tagab võlgniku endisele pankrotihaldurile konto käsutusõiguse pankrotivara arvelt pankrotihalduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude väljamakseteks. Pankrotivara arvelduskonto väljavõttega tutvudes selgus, et kostja oli 17.07.2018 eelnimetatud arvelduskontot debiteerinud kogusummas 11 909,25 eurot järgmiselt: pankrotivara arvelduskontol olnud pankrotivarast maksis kostja 17.07.2018 sularahas võlgnikule välja 11 850 eurot; arvelduskontol olnud pankrotivarast võttis kostja võlgnikule tehtud sularaha väljamakse eest teenustasu summas 59,25 eurot.
6.Kuivõrd kostja leidis, et hageja õigused seonduvalt arvelduskontoga on hageja pankrotihalduri kohustustest vabastamise tõttu lõppenud, piiras tsiviilasjas nr 2-15-9434 Tartu Maakohtu 20.07.2018 kohtumäärusega kohus võlgniku arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
käsutusõigust nii, et arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ainukäsutusõigus määrati hagejale kui võlgniku endisele pankrotihaldurile.
7.Kostja on sellegipoolest jäänud seisukohale, et arvelduskonto debiteerimine toimus 17.07.2018 õiguspäraselt ning kostja ei nõustunud arvelduskontot 17.07.2018 debiteeritud summade võrra krediteerima.
8.Tsiviilasjas nr 2-15-9434 Tartu Maakohtu 19.09.2018 tehtud täiendava kohtumäärusega määras kohus viia läbi pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks võlgniku pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite järeljagamine ning kinnitas järeljagamise läbiviijaks hageja.
9.Hageja on seisukohal, et võlgnikul puudus 17.07.2018 õigus käsutada vaidlusalusel arvelduskontol olnud vara. Kostja on 17.07.2018 debiteerinud arvelduskontot ilma õigusliku aluseta. Käesoleval juhul puudusid arvelduskonto debiteerimiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 713 lg 3 punktides 1-3 nimetatud alused. Ka 28.06.2018 kohtumäärus ei andnud võlgnikule õigust asuda käsutama pankrotivara, sh andma juhiseid pankrotivara arvelduskonto debiteerimiseks. Kostja arvelduskonto lepingu tingimuste p 8.4 kohaselt peab kostja konto debiteerimise ulatuses krediteerima.
10.Maakohus keeldus 10.07.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.09.2019 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus võttis 17.01.2020 määrusega hagi menetlusse.
Vastus hagile
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega vabastati hageja pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja määrus jõustus 14.07.2018. Järelikult oli võlgnikul õigus anda enda arvelduskonto lepingu alusel maksejuhis ja tal ei olnud selleks vajalik kellegi nõusolek. PankrS § 45 alusel lõpevad pankroti väljakuulutamisega varasemad käsutuskeelud. Seega ei kehtinud võlgniku suhtes 10.07.2015 määrusega kehtestatud käsutuskeeld. Halduri vabastamisel lõpevad tema volitused. Kui pankrotimenetlus on lõppenud, siis on isikul õigus oma vara ise käsutada. Jõustumismärkega kohtumääruse esitamisel puudus kostjal mistahes õiguslik alus maksejuhise täitmata jätmiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 30.12.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid jättis menetluskulude suuruse kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.
13.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks hageja; - Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks hageja; - Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning vabastas hageja pankrotihalduri kohustustest; - võlgnik võttis 17.07.2018 tema kontol olnud summa 11 850 eurot sularahas välja ning tasus teenustasu katteks 59,25 eurot.
14.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud hagi õige kostja vastu. PankrS § 35 lg 1 p 3 kohaselt kaotab pankroti väljakuulutamisega füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 36 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega muutus pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks ning pankrotihalduril tekkis õigus pankrotimenetluse kestel käsutada võlgniku vara. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri (PankrS § 165 lg 3). Halduri vabastamisel lõpevad tema volitused. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja vabastas hageja pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. Nimetatud määrus jõustus 14.07.2018.
15.Pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja pankrotihalduri vabastamist lõpeb pankrotihalduril õigus käsutada võlgniku vara. Kuivõrd hageja oli pankrotihalduri kohustustest vabastatud ja vastav kohtumäärus jõustus 14.07.2018, siis puudus hagejal volitus alates 15.07.2018 võlgnikku esindada. Järelikult oli võlgnikul õigus anda 17.07.2018 enda arvelduskonto lepingu alusel kostjale maksejuhis ja võlgnikul ei olnud selleks vajalik hageja nõusolekut.
16.Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kostja ei ole kontot debiteerinud ilma õigusliku aluseta ehk kliendi nõusolekuta. Käesoleval juhul on võlgnik võtnud enda kontol olevad vahendid sularahas välja ning tema nõusolek oli kostjale olemas. Kostja tegevus on kooskõlas VÕS § 713 lg-ga 3, mille punkt 1 sätestab, et makseteenuse pakkuja võib kliendi kontot debiteerida kliendi juhise alusel. Kui pankrotimenetlus on lõppenud, siis on isikul õigus oma vara ise käsutada. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioon ei sisalda erisätteid pankrotihalduri vabastamise kohta pärast teatud tingimuste täitmist ega korraldust pankrotihalduri tasu ülekandmiseks pankrotihalduri või panga poolt kostja juures avatud kontolt. Seega jõustumismärkega kohtumääruse esitamisel puudus kostjal mistahes õiguslik alus maksejuhise täitmata jätmiseks. Kohus leidis, et kostja tegevus on olnud põhjendatud ja seaduslik. Kostja on võlgniku kontot debiteerinud pärast halduri vabastamist ja kliendi kehtiva juhise alusel. Seega puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja väidetava rikkumise vahel. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsusele esitas 01.02.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
18.Võlgnikul oli 17.07.2018 seisuga ja on ka seniajani keelatud pankrotivara iseseisvalt ilma hageja või kohtu nõusolekuta käsutada. Käsutuskeeldu rikkuvad tehingud ja selleks tehtavad tahteavaldused on tühised. Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega kohaldatud käsutuskeeldu ei ole käesoleva ajani tühistatud. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti ja puudulikult hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Seejuures on maakohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ning jätnud asjakohased materiaalõiguse normid kohaldamata. Maakohus on ebaõigesti lähtunud kitsalt pankrotihalduri volitustest kui võlaõiguslikust esindusõigusest ja selle lõppemisest, arvestamata pankrotiseadusest tulenevate erisustega.
19.Väär on maakohtu seisukoht, et 28.06.2018 kohtumääruse jõustumisest tekkis võlgnikul õigus ise pankrotivara käsutada. Pankrotimenetlus ei olnud lõppenud selliselt, et kõik väljamaksed pankrotivarast olid tehtud ja kõigi võlausaldajate nõuded täielikult rahuldatud. Maakohus on teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
22.Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega tsiviilasjas 2-15-9434 lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ja hageja vabastati pankrotihalduri kohustustest. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud määrus jõustus 14.07.2018. Samuti puudub vaidlus selles, et võlgnik võttis oma arvelduskontolt 17.07.2018 välja 11 850 eurot ja ülejäänud kontol olnud summa 59,25 eurot läks teenustasu katteks.
23.Hageja leiab, et kostja debiteeris eeltoodud summa ulatuses võlgniku pangakontot õigusliku aluseta. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Kostja arvelduskonto lepingu tingimuste punkt 5.1 kohaselt debiteerib pank kontot kliendi korralduse alusel. VÕS § 713 lg 3 p 1 järgi võib makseteenuse pakkuja kliendi kontot debiteerida kliendi juhise alusel. Arvelduskonto lepingu tingimuste p 8.4 sätestab, et kui pank debiteerib kliendi kontot õigusliku aluseta, on pank kohustatud kliendi kontot debiteeritud summa ulatuses krediteerima.
24.Tartu Maakohtu 10.07.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-9434 nimetati võlgniku ajutiseks halduriks hageja ning võlgnikul keelati ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. 25.08.2015 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning halduriks nimetati hageja. 28.06.2018 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ning hageja vabastati halduri kohustustest. PankrS § 20 lg 1 järgi võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Seega rakendatakse PankrS § 20 lg 1 alusel käsutuskeeldu ajaks, mil võlgnikule on määratud ajutine haldur. Pärast pankroti väljakuulutamist läheb seaduse alusel haldurile võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle (PankrS § 35 lg 1 p 2, § 36 lg 1) ja võlgnik kaotab seaduse alusel õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3, § 36 lg 2). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6). PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui kohus on võlgniku pankrotimenetluse lõpetanud ja halduri vabastanud, siis lõpeb võlgniku jaoks ka vara käsutuskeeld. Selleks ei ole vaja PankrS § 20 lg 1 sätestatud käsutuskeelu tühistamist, kuna nimetatud käsutuskeeld on seotud perioodiga, mil võlgnikule on määratud ajutine haldur. Hageja on viidanud ka PankrS § 156 lg-le 1, mis sätestab, et pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule, kuid kolleegiumi arvates ei tulene sellest, et pärast
pankrotimenetlus lõppemist ja haldur vabastamist oleks võlgnikul jätkuvalt vara käsutuskeeld.
25.Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgniku avaldust konto debiteerimiseks pidada käsutuskeeldu rikkuvaks. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka hageja väide, et hagejal oli vaidlusaluse vara arvelt õigus saada halduri tasu ja kulude hüvitist. Hoolimata halduri nõudeõigusest ei olnud võlgnikul arvelduskonto käsutuskeeldu, kuna 17. juuliks 2018 oli pankrotimenetlus lõppenud, haldur vabastatud ning vastav määrus jõustunud.
26.Tartu Maakohtu 19.07.2018 määrusega kohustati kostjat võimaldama hagejale kui võlgniku endisele haldurile juurdepääs võlgniku vaidlusalusele arvelduskontole. Määruse kohaselt tagab juurdepääs arvelduskontole hagejale konto käsutusõiguse pankrotivara arvelt halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude väljamakseteks. Tartu Maakohus piiras 20.07.2018 määrusega võlgnikul vaidlusaluse arvelduskonto käsutusõiguse nii, et arvelduskonto ainukasutusõigus jääb hagejale. 19.09.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse järeljagamise läbiviimiseks ja kinnitas järeljagamise läbiviijaks hageja. Kolleegiumi arvates ei ole aga käesoleva vaidluse lahendamisel nendel lahenditel tähtsust, kuna lahendid on tehtud pärast 17. juulit 2018. Need ei muuda asjaolu, et võlgnikul ei olnud 17. juulil 2018 vaidlusaluse arvelduskonto käsutuskeeldu.
27.Kuna põhjendamatu on hageja väide, et kostjal puudus võlgniku arvelduskonto debiteerimiseks õiguslik alus, siis on põhjendamatu ka hageja nõue kohustada kostjat võlgniku kontot vaidlusaluse summa ulatuses krediteerima. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja avaldas, et temal menetluskulusid ei ole. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.