Pankrotihalduri Oksana Kutšmei hagi Swedbank AS vastu endise olukorra taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.07.2019 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotihalduri Oksana Kutšmei määruskaebus Hageja: Pankrotihaldur Oksana Kutšmei, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.07.2019 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
Pankrotihaldur Oksana Kutšmei (hageja, pankrotihaldur) esitas 22.05.2019 Harju Maakohtule 22.05.2019 hagiavalduse Swedbank AS (kostja) vastu, milles palub tuvastada kostja kohustus taastada arvelduskontol nr EE612200001100925136 selline olukord, mis oleks olnud, kui seda pangakontot ei oleks kostja poolt ilma õigusliku aluseta 17.07.2018 debiteeritud kogusummas 11 909,25 eurot sellel arvelduskontol
1(7)
olnud pankrotivarast AT-le (isikukood XXXXXXXXXXX, võlgnik) sularahas 11 850 väljamaksmiseks ning seoses selle sularahaväljamaksega teenustasu summas 59,25 eurot võtmiseks. Hageja palus määrata kohtuotsuse täitmise tähtaeg 5 tööpäeva arvates lahendi jõustumisest. Hagiavalduse kohaselt nimetas Tartu Maakohus 10.07.2015 määrusega tsiviilasjas nr 215-9434 võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oksana Kutšmei ja määras arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ja keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamine. 11.07.2015 edastas haldur kostjale 10.07.2015 määruse täitmiseks ja mh võlgniku arvelduskontode ja hoiukontode kasutamise blokeerimiseks. Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. Seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega muutus pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku pankrotivara rahalised vahendid hoiustati Swedbank AS-s pankrotivara arvelduskontol, mistõttu võlgniku pankrotivara koosnes muu hulgas pankrotivara arvelduskontol näidatud rahaga seotud nõuetest kostja vastu. 04.09.2015 teleteenuste lepinguga aktiveeris kostja pankrotihaldurile kasutajaõigused võlgniku arvelduskonto EE612200001100925136 (pankrotivara arvelduskonto) suhtes. Pankrotivõlgniku enda õigused selle pankrotivara arvelduskonto kasutamise ja sellel oleva vara käsutamise suhtes olid blokeeritud ja jäid blokeerituks (peatatuks). Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Ühtlasi määras kohus pankrotihalduri töötasuks 7930,62 eurot, millele lisandub käibemaks 1586,12 eurot, kokku 9516,74 eurot, ja mõistis tasu välja pankrotivarast Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei arvelduskontole nr EE191010011596520222. Määruses märkis kohus, et pankrotimenetluse kulude katteks on võlgniku Swedbank AS-s avatud arvelduskontol reserveeritud kokku 11 919,32 eurot. Tartu Maakohtu 28.06.2018 kohtumäärus jõustus halduri andmetel 14.07.2018. Haldur sai 28.06.2018 määruse jõustumisest teada alles 16.07.2018 õhtul. Avalikust e-toimikust kättesaadava informatsiooni kohaselt oli varem märgitud võlgniku jaoks 28.06.2018 määruse edasikaebamise tähtpäevaks 26.07.2018, mistõttu eeldas haldur, et määrus jõustub kõige varem 27.07.2018. 17.07.2018 püüdis haldur teostada Swedbank AS-s pankrotivara arvelduskontol hoiustatud pankrotivarast halduri tasu ja kulude väljamakset. Kostja oli selleks hetkeks ilma eelnevalt haldurit teavitamata asunud piirama halduri juurdepääsu võlgniku kontodele, sh pankrotivara arvelduskontole, millel oli hoiustatud pankrotivara. 19.07.2018 tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-9434 määruse, millega kohustas kostjat võimaldama võlgniku endisele pankrotihaldurile juurdepääsu võlgniku arvelduskontole nr EE612200001100925136. 19.07.2018 määruse resolutsiooni p-s 2 määras kohus, et juurdepääs nimetatud arvelduskontole tagab võlgniku endisele pankrotihaldurile konto käsutusõiguse pankrotivara arvelt pankrotihalduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude väljamakseteks. Tartu Maakohtu 19.09.2018 täiendava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 määras kohus viia läbi pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks võlgniku pankrotivara hulka 2(7)
kuuluvate rahaliste vahendite järeljagamine ning kinnitas järeljagamise läbiviijaks pankrotihaldur Oksana Kutšmei. Ühtlasi on kohus 19.09.2018 kohtumääruses määranud, et määrus on pankrotihaldurile tema volitusi tõendavaks dokumendiks ja seega on hagejal õigus pankrotivara arvelduskontot kasutada ja selle suhtes teha toiminguid (sh esitada käesolev hagiavaldus) ka käesoleval ajal.
10.Eeltoodu tõttu ei ole tehniliselt võimalik halduril teha pankrotivara arvelduskontolt pankrotivarast väljamakseid vastavalt 28.06.2018 kohtumäärusega ettenähtule ja 19.09.2018 kohtumääruses märgitule. Vaatamata halduri püüetele saavutada kostja poolt pankrotivara arvelduskontolt 17.07.2018 võlgnikule sularahas väljamakstud raha ja seoses sularahaväljamaksega panga poolt võetud teenustasu summa pankrotivara arvelduskontole tagasimaksmine, ei ole raha seniajani pankrotivara arvelduskontole tagasi makstud ega ole kostja poolt üle kantud ka halduri pangakontole. Kostja vastuväited
11.Kostja hinnangul tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata. Hageja nõue on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei saa makseteenuse osutajana vastutada pankrotivõlgniku tegude eest. Kostja ei nõustu, et võlgniku suhtes kehtis 10.07.2015 kohtumäärusega kehtestatud käsutuskeeld. Varasemad käsutuskeelud lõppevad PankrS § 45 alusel. Pankrotihalduril on pankrotimenetluse kestel õigus käsutada pankrotivara võlgniku esindajana. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri (PankrS § 165 lg 3) ja halduri vabastamisel lõpevad tema volitused. Halduril puudus kontol oleva vara käsutamise õigus, sest kohus ei olnud tema volitusi võlgniku arvelduskonto kasutamiseks pikendanud. Kostjal puudus alus keelduda võlgniku poolt esitatud maksejuhistest, sest võlgniku suhtes oli pankrotimenetlus lõppenud. Kostja ei pea makseteenuse osutajana hakkama tuvastama, kas võlgniku kontol olev raha on õiguslikult pankrotivara või võlgniku vara või tuvastama asjaolu, kas vastavast varast tuleks teha väljamakse kohtutäituri kontole. Kostja ei ole kontot debiteerinud ilma õigusliku aluseta (kliendi nõusolekuta). Maakohtu määrus
12.Maakohus keeldus 10.07.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
13.Maakohus asus seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei saa makseteenuse osutajana vastutada pankrotivõlgniku tegude eest. Tartu Maakohtu 28.06.2018 määruse (tsiviilasjas nr 2-15-9434) jõustumisega lõppesid pankrotihalduri volitused võlgniku esindamisel. Halduril puudus kontol oleva vara käsutamise õigus, sest kohus ei olnud pankrotihalduri volitusi pikendanud. Kostja tegutses hagis esitatud asjaoludel makseteenuse osutajana ja täitis kliendi (võlgniku) juhise. Hagi asjaoludest selgub, et võlgnik esitas sularaha välja võttes pangale 28.06.2018 kohtumääruse koos jõustumismärkega ning pank makseteenuse osutajana täitis jõustunud kohtulahendi alusel kliendi juhiseid. Alates 01.06.2018 kehtivad uued arvelduskonto tingimused (vt kostja vastuse 26.06.2019 lisa). Tingimuste p 8.5 kohaselt, kui pank debiteerib kliendi kontot ilma õigusliku aluseta (nt puudub kliendi nõusolek) või kaldub õigustamatult kõrvale kliendi korraldusest, on pank kohustatud kliendi kontot debiteeritud summa 3(7)
ulatuses krediteerima. Ilma kliendi nõusolekuta tehtud tehingu tagastab pank kliendi kontole hiljemalt järgmisel arvelduspäeval ilma nõusolekuta tehtud tehingust teadasaamisest, välja arvatud juhul, kui tegemist on kliendi poolse rikkumisega.
14.Hageja märkis õigesti, et pankrotimenetluse võlgnik ehk kostja klient võttis vahetult pärast 28.06.2018 kohtulahendi jõustumist kontol oleva raha sularahas välja. Selle tõttu ei ole võimalik endist olukorda taastada. Kostja ei ole kontot debiteerinud ilma õigusliku aluseta, s.o kliendi nõusolekuta. Põhjusel, et hageja ise tugineb samuti asjaolule, et võlgnik võttis talle kuuluvalt kontolt raha sularahas välja, siis ei ole hagis esitatud asjaolude alusel võimalik hageja esitatud nõuet rahuldada.
15.Pankrotihalduril ei olnud kontol oleva raha suhtes käsutusõigust, sest hageja kasutas võlgnikule kuuluvat arvelduskontot. Iseenesest ei ole halduril seadusest tulenevat kohustust võlgniku konto kasutamiseks pankrotimenetluse ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetluse lõppemisel tuleb pankrotihalduril tagada pankrotivara säilimine (PankrS § 124 lg 2). Võlgniku konto kasutamisel (kui võlgniku kontol on menetluse lõpetamisel raha) tuleks hoolsal halduril teha kohtule taotlus tema volituste pikendamiseks kuni väljamaksete tegemiseni või paluda kohtul märkida konkreetne maksejuhis kohtumääruse resolutsiooni.
16.Hageja viited rahapesu tõkestamise regulatsioonile ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest vara päritolu tuvastamise vajadus ei ole hageja esitatud asjaoludega seotud.
17.Kohus selgitas, et hagi on võimalik esitada võlgniku kui sularaha omandaja vastu. Lisaks juhtis maakohus tähelepanu, et Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9434 algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks võlgniku enda. Usaldusisik on kohustatud teostama jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid (PankrS § 172). Usaldusisikule oli teada, et 28.06.2018 määrusega mõistis kohus välja pankrotihalduri töötasu, seega heas usus käitudes saanuks usaldusisik kanda väljamõistetud töötasu pankrotihaldurile. Kuivõrd 28.06.2018 määrus, millega kohus kinnitas lõpparuande ja määras pankrotihalduri töötasud, on jõustunud 14.07.2018, on seda võimalik täitemenetluse seadustiku kohaselt täita. Määruskaebus ja selle põhjendused
18.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uuesti hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks.
19.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Maakohus lahendas menetlusõigust rikkudes asja sisuliselt, asudes seisukohale, et kostja ei ole debiteerinud kontot ilma õigusliku aluseta ning et õiguslikuks aluseks konto debiteerimiseks oli võlgniku nõusolek ning et kostjal ei ole võimalik kontol olnut „taastada“, sest maakohtu hinnangul ei olnud tegemist ebaõige maksega. Samas ei nähtu määrusest seda, mille põhjal leidis maakohus, et võlgniku nõusolek oli olemas ja et see oli kehtiv. Küsimus, kas õiguslik alus pankrotivara arvelduskonto debiteerimiseks oli olemas või mitte, on selgelt sisuline küsimus ning seda ei saanud ega tohtinud hagiavalduses esiletoodud asjaolusid arvestades sisuliselt lahendada hagiavalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel.
4(7)
20.Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et võlgnikul endal puudus pankrotivara arvelduskontol olnud vara käsutamiseks õigus ning et võlgniku korraldused pankrotivara arvelduskontol olnud vara sularahas väljamaksmiseks olid tühised.
21.Ebaõige on maakohtu käsitlus ja seisukoht, et Tartu Maakohtu 28.06.2018 kohtumääruse 14.07.2018 jõustumise tõttu puudus 17.07.2018 hagejal pankrotivara kontol oleva vara käsutamise õigus, sest kohus ei olnud hageja volitusi pankrotihaldurina 17.07.2018 seisuga pikendanud.
22.Küsimus, kas kostja tegutses makseteenuse osutajana või mitte ning kas sellest tulenevalt kostjal saab või ei saa olla tekkinud kohustusi, on samuti sisuline küsimus.
23.Erinevalt kohtutäiturile ettenähtust ei ole kehtiva õigusega ette nähtud või pandud pankrotihaldurile kohustuseks ametialase arvelduskonto kasutamist.
24.Asjakohatu on maakohtu käsitlus seonduvalt pankrotiseaduses võlgadest vabastamise menetluse ja usaldusisiku kohustustega sätestatu kohta. Pankrotivara ei lakka olemast pankrotivara pankrotimenetluse lõpetamisega ega ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise või sellega seonduvalt usaldusisiku määramise tõttu. Isegi juhul, kui võlgadest vabastamise menetlust on algatatud, ei allu pankrotivara käsutamine automaatselt võlgadest vabastamise menetluses määratud usaldusisikule.
25.Hagi menetlusse võtmise üle otsustamise aspektist ei ole hageja hinnangul asjakohane ka maakohtu hinnang, et jõustunud Tartu Maakohtu 28.06.2018 määrust, millega kohus kinnitas lõpparuande ja määras pankrotihalduri töötasud, on võimalik täitemenetluse seadustiku kohaselt täita. Eelnimetatud määruse sundtäitmise võimalikkus ei välista ega lõpeta kostja kohustust ilma õigusliku aluseta pankrotimenetluse arvelduskontolt debiteeritud summade ulatuses seda pangakontot krediteerida. Menetluse edasine käik
26.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
27.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ja
edastas
Määruse põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
29.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
30.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi on esitatud kostja vastu, kes ei saa olla selle täitmiseks kohustatud isikuks ja kostja on esiletoodud asjaoludel käitunud õiguspäraselt.
5(7)
31.Vastavalt TsMS § 205 lg-le 2 on hagimenetluses kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud. Seega otsustab hageja, kelle vastu ta hagi esitab. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. Seega ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole kolleegiumi arvates võimalik keelduda hagi menetlusse võtmisest.
32.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse ja seda saab kohus rakendada siis, kui esitatud hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. Määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud, kas esitatud nõue on õiguslikult võimalik. Eeltoodu kontrollimiseks tuleb esmalt määrata, milline õigussuhe on poolte vahel ja milline võiks olla nõudenorm. Alles seejärel on võimalik tuvastada hagiavalduses esiletoodud asjaoludest lähtudes, kas hagejal on võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus keskendus üksnes küsimusele, kas tegemist on õige kostjaga, kuid hinnangut, kas ja millisel materiaalõiguslikul alusel on hageja nõue võimalik rahuldada, määrusest ei nähtu. Eeltoodu tõttu ei vasta määrus TsMS § 465 lg 2 p-le 8.
33.Hageja esitatud nõude sõnastusest võib eeldada, et hageja esitas tuvastusnõude, milles võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Vastavat tuvastushuvi tuleb hagejal põhjendada ja kohtul kahtluse korral vastav huvi välja selgitada (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Määrusest ei selgu, kas käesoleval juhul on maakohtu hinnangul hageja tuvastushuvi asja menetlemiseks selge ja perspektiivikas või oleks hageja nõudel kostja vastu perspektiivi, kui nõue oleks esitatud mõnel muul alusel või selle esemeks oleks näiteks sooritusnõue. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et hageja nõue on esitatud vastuoluliselt, kuna nõude esimeses palvepunktis palub hageja tuvastada kostja kohustuse taastada võlgniku kontol eelnev olukord, kuid järgmises punktis palub otsuse täitmise korras määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise tähtaeg. Tuvastusnõudes tehtud kohtuotsust ei ole võimalik täita. Kolleegium selgitab, et kohus kohaldab seadust ise ja kui nõude ese või asjaolud on ebaselged ega võimalda nõude kvalifitseerimist, tuleb hagejale õiguslikku olukorda selgitada ja anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ja vajadusel hagi aluse või eseme täiendamiseks või muutmiseks, jättes hagiavalduse seniks käiguta (TsMS § d 3401 ja 392) (vt ka Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-151-14, p-d 13, 14). Eeltoodud vastuolu kõrvaldamiseks tuleb maakohtul anda hagejale võimalus ka täpsustada, kas ta soovib esitada tuvastusnõuet või nõuet kostja kohustamiseks kontol endine olukord taastada. Alles pärast seda tuleb määrata nõudenorm, mis näiteks võib olla VÕS § 709 jj) ning kontrollida, kas hageja poolt esiletoodud asjaoludel on võimalik õiguslikult nõuet rahuldada.
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel asunud ebaõigesti hindama ka tõendeid. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18.11.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
6(7)
02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 09.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12).
35.Eelnevast tuleneb, et hagiavaldust ei saa jätta maakohtu määruses osundatud põhjustel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
36.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
37.Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.