Vastustaja (hageja): Ehitusfirma Merivälja OÜ (rk 11289082), lepinguline esindaja: Tanel Riivits
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Ehitusfirma Merivälja OÜ hagi OÜ Ersi Ehitaja vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Ehitusfirma Merivälja OÜ kanda.
3.Mõista menetluskulude katteks Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt OÜ Ersi Ehitaja kasuks välja 1460 eurot ilma käibemaksuta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ehitusfirma Merivälja OÜ (hageja) esitas 3. detsembril 2020 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Ersi Ehitaja (kostja) vastu põhivõlgnevuse 825,50 eurot ja viivise 196,34 eurot ning viivise põhinõudelt 0,02% päevas alates 4. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt määrata viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja teostas kostjale maalritöid Vastseliina hooldekodu renoveerimisel hinnaga 7 eurot töötunni eest. Hageja teostas kokkulepitud maalritöid perioodil 10. novembrist 2017 – 4. detsembrini 2017 (kokku 124,5 tundi) ja perioodil 11. detsembrist 2017 – 13. detsembrini 2017 (kokku 22 tundi). Tööde tegemine objektil toimus kostja juhendamisel. Tunnilehtede ja tunnitasu kokkuleppe alusel väljastas hageja kostjale tasumiseks 2 arvet: 4. detsembril 2017 arve nr 41217 summas 871,50 eurot ning 14. detsembril 2017 arve nr 141217 summas 154 eurot. Kostja tasus hagejale 20. detsembril 2017 arve nr 41217 eest 200 eurot. Rohkem laekumisi toimunud ei ole. Hageja on esitanud kostjale meeldetuletusi kohustuste täitmiseks, pakkunud mh maksegraafiku sõlmimise võimalust.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt lepiti kokku töö tegemise koha, töö sisu ja tasu. Pooled ei leppinud kokku töö mahus. Hageja pidi teostama järgmiseid töid: tegema pahtliparandusi, paranduste lihvimist, värvimistöid ja aknalaudade akrüülitamist. Töid tuli teostada I korrusel. Tegelikult teostas hageja töid ca 40 m2 - pahtli parandused, paranduste lihvimine ja värviga katmine, lisaks 3 aknalaua akrüülimine (osad aknalaud osaliselt), millele kulus ~28 tundi. Tööde maksumus oli kokku 196 eurot (7* 28). Rohkem hageja objektil tööd ei teinud. Kuna poolte vahel ei olnud kokku lepitud tööde maht, ei saanud kostja hagejale ka etteheiteid teha objektilt lahkumise kohta. Samalaadseid töid teostas objektil ka A&G Ehitus OÜ, pärast hageja objektilt lahkumist jätkas see firma ka hageja poolt alustatud töid. Kostja tasus 20. detsembril 2017 hageja arvest nr 41217 200 eurot, mis on 4 eurot rohkem, kui hagejal oli õigus saada. Kostja pidas hageja töö kohta täpset igapäevast arvestust. Seda asjaolu kinnitab hageja 4. detsembril 2017 saadetud kirjas. Kostja ei tasunud hageja teist,
14.detsembril 2017 esitatud arvet, kuna hageja tööd ei teinud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2021. aasta otsusega hagi, mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 825,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 196,34 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja menetluskulud 731,30 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Pooltel ei ole vaidlust hageja poolt kostjale töövõtulepingu alusel maalritööde teostamise üle. Pooled vaidlevad selle üle, millises mahus, s.o mitu tundi on hageja töid teostanud. Hagiavaldusele lisatud tunniarvestuslehtede nr 41217 ja nr 141217 kohaselt on hageja teostanud objektil Vastseliina hooldekodu, Võru maakond töid vastavalt 124,5 tunni ja 22 tunni ulatuses. Hageja on kostjale väljastanud 4. detsembril 2017 arve nr 41217 summas 871,50 eurot ning 14. detsembril 2017 arve nr 141217 summas 154 eurot. Kostja ei ole enne hagiavalduse esitamist hageja poolt talle esitatud tunniarvestuslehtedele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud arvetele. 14. märtsi 2018. a e-kirjas on kostja hagejale teatanud, et „Kui peatöövõtja Mace Ehitus OÜ ei ole Vastseliina Hooldekodus töid vastu võtnud, siis ei saa me ka Teie poolt esitatud nõudeid vastu võtta“. Kuigi vastuses hagiavaldusele on kostja asunud seisukohale, et hageja on teostanud töövõtulepingu alusel töid üksnes 28 tunni ulatuses, ei ole kostja antud väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Mõistliku lepingupoolena pidi kostja arvete saamisel või vähemalt hageja 14. märtsi 2018. a e-kirja saamisel ja e-kirjale vastamisel hageja nõudele vastu vaidlema. Kostja on nõude mittetekkimise vastuväited esitanud vaid kohtumenetluses ja selle tõendamiseks on taotlenud A&G Ehitus OÜ juhatuse liikme A.A. tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja ütluste kohaselt alustas tunnistaja tööd samal ehitusobjektil 20. novembril 2017. Tunnistaja ütlused ei välista samal objektil samaaegselt ka teiste isikute poolt pahteldamis-ja maalritööde tegemist. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja on kostjale teostanud töövõtulepingu alusel töid kokku 146,5 tunni ulatuses summas 1 025.50 eurot (146,5 tundi x 7 eurot), millest kostja on hagejale tasunud 200 eurot.
5.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel leidis maakohus, et hageja esindaja tunnitasu suurus 115 eurot (millele käibemaksu ei lisandu) on mõistlik. Maakohus leidis, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, asjaosalistega suhtlemiseks asjaolude tuvastamiseks, hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks kokku 3 tundi. Maakohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud summas 531,30 eurot, mis koos riigilõivuga 200 eurot mõisteti välja kostjalt. Maakohus mõistis hageja taotluse alusel menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 4. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsus täies ulatuses, teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul ei rajane kohtuotsus kogutud tõenditel. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud ainsat tõendit – tunnistaja ütlusi. Kõik hageja esitatud väidetavad tõendid on hageja ise loonud, hageja ei ole oma nõuet tõendanud mitte ühegi objektiivse tõendiga. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta võttis aluseks hageja töötundide arvestuse ning miks ei arvestanud kostja esitatud töötundide arvestust. Kostja ei vastanud hageja 2018. a kirjale, sest nendevaheline leping oli lõppenud, puudusid suhted, mida tulnuks selgitada. Hageja ei ilmunud tööle 16. novembril 2017 ega vastanud kostja telefonikõnedele. Pooltevahelised lepingulised suhted lõppesid 15. novembril 2017. Tunnistaja antud ütlustega on kostja tõendanud, et hageja lahkus enne 20. novembrit 2017 objektilt ja tema tööd jätkas tunnistaja firma. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja kinnituse,
et sellel ajavahemikul kui tema seal tööd tegi, s.t. detsembri keskpaigani ei teinud objektil tööd mitte ükski hageja töötaja. Kostja hinnangul on tõendite ühekülgne ja ebaobjektiivne hindamine kohtu poolt toonud kaasa materiaalõiguse väära kohaldamise kohtu poolt.
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud apellandi kanda ning rahuldatud menetluskuludelt viivise. Hageja märkis, et on oma nõude tõendanud. Kohtule on esitatud tunnilehed, tunnilehtede alusel koostatud arved ning tõendatud on arvete esindamine kostjale. Kostja ei ole tasunõuet vastustanud, liiatigi teinud seda mõistliku aja jooksul. Hageja esitas kostjale tunnilehed koos arvetega ega ole neid koostanud kohtumenetluse tarbeks. Kostja esitas kohtule omapoolse töötunniarvestuse. Tegemist on ebatäpse arvestusega, millise usaldusväärsus ei ole mitte ühelgi moel kontrollitav. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt oleks maakohus pidanud otsust langetades võtma aluseks tunnistaja ütluse kui ainsa objektiivse tõendi. Nähtuvalt 22. märtsi 2021. a kohtuistungi protokollist on tunnistaja ütlus väheinformatiivne. Selle väärtus tõendina ning objektiivsus on kaheldavad. Tunnistaja ütlus oleks objektiivne tõend, kui tunnistaja ja hageja oleksid asunud objektil tööle samaaegselt, olnud alluvussuhtes vms. Arvestades tööde teostamise ja tunnistuse andmise vahelist ajaperioodi, ei pruugi tunnistaja muuhulgas mäletada asjaomaseid detaile. Tunnistaja märkis ka ise korduvalt, et ei mäleta. Taoline tunnistus ei ole objektiivne ega võimalda teha kandvaid järeldusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi ja ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.TsMS § 653 kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
10.Käesolevas asjas esindas maakohtus mõlemat poolt õigusteadmistega lepinguline esindaja ja maakohtu menetluses arutasid pooled tõendamiskoormise üle. Pooled ei ole apellatsioonkaebustes esitanud taotlusi uute tõendite esitamiseks. Kostja apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtul esitatud tõendeid teisiti hinnata. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et puudub alus asjas tõendite täiendava kogumise korraldamiseks või maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Ringkonnakohus esitab põhjendused, miks ta leiab, et poolte esitatud tõendeid tuleb maakohtust erinevalt hinnata.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tunnistaja ütlused on väheinformatiivsed ning nende objektiivsus on kaheldav. Tunnistaja seostas tööde toimumise aja oma isikliku elusündmusega, mis on usutav arvestades seda, et sündmusest, mida tunnistaja kirjeldas, on möödunud aastaid.
Usutav on ka see, et tunnistaja ei teadnud täpselt asjaga seotud isikute nimesid, kuid oskas neid markeerida märksõnadega.
12.Hageja tugines oma nõude esitamisel töövõtulepingule väites, et kostja kui tellija on hagejale kui töövõtjale jätnud osaliselt maksmata kokkulepitud tasu (VÕS § 637). Oma nõude tõendamiseks esitas hageja e-kirjavahetuse, hageja koostatud kaks töötundide arvestuslehte, kaks arvet 11.12.2017 summas 871.50 eurot ja 21.12.2017 summas 154 eurot ning saldoteatise. Õige on kostja seisukoht, et kõik tõendid on hageja loodud.
13.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et poolte vahel oli töövõtuleping ja kokku lepiti töö tegemise koht, töö sisu ja tunnitasu. Kostja märkis, et tööde mahus kokku ei lepitud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole hagis nimetatud mahus töid teinud. Kostja esitas oma vastuväite kinnituseks hageja poolt teostatud tööde nimekirja koos tunniarvestusega ja kinnitas, et hageja tegi tööd neljal päeval 10. novembrist kuni
14.novembrini 2017, kokku 28,5 tunni ulatuses ja selle eest on kostja hagejale tasunud (lk 74). Kostja väitel tegi hageja pahteldamise, akrüülimise ja värvimise töid, kuid lahkus nelja päeva möödumisel objektilt. Osa töid jäid tegemata, kuna pooltel puudus kokkulepe lepingu tähtaja ja tööde mahu osas, siis kostja ei saanud hagejale teha etteheiteid lepingu rikkumise kohta. Hageja lahkus objektilt 14. novembril ja 15. novembril poolte vaheline töövõtuleping lõppes. Kostja võttis samade tööde tegemiseks uue töövõtja, kes tegi tegelikult tööd, mille eest hageja tasu nõuab. Kostja esitas oma väite tõendamiseks taotluse kuulata tunnistajana üle A.A., A&G Ehitus OÜ juhatuse liikme, kes hageja asemel töid teostas. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas talle kostja novembris 2017 ja „ütles, et tal on probleem, et üks juut pani minema aga töö vaja ära teha, kas saaksin appi tulla“. Tunnistaja seletas, et ta kohe 16. novembril ei saanud minna, kuna sõbrannal oli sünnipäev ja ta läks 20. novembri hommikul ja võttis ühe töömehe kaasa. Töötas seal kuni detsembri keskpaigani, siis said tööd valmis. Tunnistaja kinnitas, et sel ajal kui tema seal töötas, siis Merivälja (hageja) töötaja sinna ei tulnud (lk 97).
14.Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13; nr 3-2-1-18-16, p 14) Ringkonnakohus leiab, et kuna kumbki pool ei ole väitnud, et töö võeti vastu aktiga, tunnistaja kinnitusel võttis kostja tema töö vastu ülevaatamisega, siis pidi hageja käesolevas asjas tasunõude sissenõutavaks lugemiseks tõendama, et ta tegi töö valmis ja andis kostjale ülevaatamise võimaluse (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5).
15.Kuna pooled tööde mahus kokku ei leppinud, pidi hageja tõendama, et ta on arvel märgitud ulatuses töid teinud, need on kostjale ülevaatamiseks üle antud ja kostja on jätnud põhjendamatult tasu maksmata. Ringkonnakohus ei loe töömahu tõendamiseks piisavaks hageja esitatud tunniarvestuslehte (lehel on märgitud ka töö 4. 02.2017), kuna kostja on esitanud omaltpoolt teiste arvestustega arvestuslehe. Ringkonnakohus märgib, et hageja e-kiri kostjale 4. detsembrist 2017 ei kinnita samuti, et hageja tunniarvestus on usaldusväärne. Nimelt kirjutab hageja tunniarvestuse kaaskirjas kostjale, et „lisan manuses tunniarvestuse (mis nendel päevadel tehtud on sul endal kirjas) ise niimoodi üles ei kirjutanud“ (lk 19).
Ka hageja esitatud arve ei tõenda tööde tegemist ega vastuvõtmist. Samuti ei oma tõendamiskoormust muutvat mõju hageja esitatud saldoteatis, millel ei ole kostja allkirja. VÕS § 204 lg 2 kohaselt loetakse saldo õigeks kui pool ei vaidlusta seda mõistliku aja jooksul, kuid see säte mittepüsivates ärisuhetes olevate isikute puhul ei kohaldu. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, ning pooled ei ole ka väitnud, et nende vahel olid püsivad ärisuhted. Ringkonnakohus märgib, et kostja on saldoteatisele ka vastuväite esitanud. Asjaolu, et vastuväites on mitmeti tõlgendatav selgitus – peatöövõtja ei ole töid vastu võtnud, siis ei saa me ka teie nõuet vastu võtta - ei sea saldole vastuvaidlemist kahtluse alla (lk 25).
16.Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Kostja väitel hageja lahkus 14. november 2017 objektilt ja ei teinud hagis nõutud arve aluseks olevaid töid, kostja ei ole hageja poolt pärast
14.novembrit 2017 tehtud töid vastu võtnud. Kostja esitas oma väidete kinnituseks tööde arvestuse lehe ning taotles tunnistaja ülekuulamist.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tunnistaja ütlused ei tõenda, et hageja ei teinud tunnistajaga samaaegselt objektil tööd. Tunnistaja A.A. ütlused tõendavad, et keegi, keda kostja nimetas „juudiks“ ja, „firma nimi, kes objektilt lahkus, oli midagi merega seoses“ lahkus
14.novembril objektilt ning tunnistaja lõpetas poolelijäänud töö. Arvestades, et hageja nimi on Merivälja ja hageja esindaja on Tarmo Iisrael, siis saab tunnistaja ütluste alusel tuvastada, et hageja lahkus objektilt 14. novembril 2017 ja kostja kutsus tunnistaja tegema hageja tööd.
18.Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 järgi. Kostja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt summas 1490 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus maakohtus õigusabile 4 tundi ja 35 minutit, tunnihind 120 € (550 eurot), millele lisandub 1 tund kohtuistungil osalemise eest, kokku 670 eurot. Kostja taotles ka sõidukulu hüvitamist 20 eurot. Ringkonnakohus, arvestades Riigikohtu seisukohta, et alates 1. augustist 2016 saab analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus, 29. september 2021, nr 2-14-63261), et sõidukulu hüvitamine 20 euro ulatuses, on põhjendatud. Ringkonnakohtus taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 975 eurot (ei sisalda km). Õigusabi osutamine seisnes kulude nimekirja järgi: kohtuotsuse analüüsis ja apellatsioonkaebuse koostamises 5 tundi 30 minutit, hageja vastuse analüüsis 1 tund, kokku 6 tundi 30 minutit (tunnitasu 150 eurot). TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus välja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja esindaja tunnitasu 150 eurot, on tegemist professionaalse esindajaga ning õigusabi maht on ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et põhimenetlus toimus maakohtus, kostja vaidlustas kohtuotsuse tõendi hindamise osas, seega on põhjendatud ja vajalik kulu apellatsiooniastmes 4 tundi, summas 600 eurot, millele lisandub riigilõiv 200 eurot, kokku 800 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.