2-18-17161 Bastupunkten Abelin & Borg AB hagi iSauna OÜ vastu rahalises nõudes ja iSauna OÜ vastuhagi Bastupunkten Abelin & Borg AB vastu rahalises nõudes
Hagi hind
6 647,48 eurot
Vastuhagi hind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis vastukostja): Bastupunkten Abelin & Borg AB (registrikood 556655-8861, asukoht Polygonvägen 9, Täby 187 66, Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis vastuhageja): iSauna OÜ (registrikood 12398775, asukoht Sakala 7-6, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja advokaat Erki Siht (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected])
Kohtuistung
17.08.2021
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja A. K. B. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige V. B. Kostja lepinguline esindaja advokaat Erki Siht
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja Bastupunkten Abelin & Borg AB hagi kostja iSauna OÜ vastu rahalises nõudes rahuldamata.
2.Jätta vastuhageja iSauna OÜ vastuhagi vastu kostja Bastupunkten Abelin & Borg AB vastu rahalises nõudes rahuldamata.
3.Jätta iSauna OÜ tingimuslik taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramiseks, läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
5.Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja 6 647,48 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on Rootsis saunade ehitamise ja saunatarvete müügiga tegelev ettevõtja. Kostja on Eestis tegutsev saunauste tootja. Juunis 2017 tellis hageja kostjalt kostja näidiste ja mõõtude alusel 78 saunaust. Tellitud ustest olid 56 puidust uksepiitadega ja 22 alumiiniumist. Eraldiseisvat kirjalikku lepingut vormistatud ei ole, kuid kostja väljastatud arve tõendab lepingulise suhte tekkimist. Hagejal ei ole pretensioone tarnitud uste koguse suhtes, välja arvatud asjaolu, millele viitas tarne tegemisel kostja ise, et kahel uksel puuduvad vajalikud klaasid, mis pidid saadetama hiljem, kuid kunagi ei saadetudki. Iga uksekomplekt (uks, piidad, lingid, poldid jm) oli pakendatud omaette kilepakendisse. Hageja ostis uksed edasimüügiks oma klientidele, ta ei saanud nende saabumisel uksi lahti pakkida. Ostjal tekkis pretensioon saabunud alumiiniumuste suhtes hetkest, mil esimene hageja klient teatas, et saunaust ei ole võimalik kokku panna selliselt, et see lahti-kinni käiks, st kostja toodang ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja koostas põhjendatud pretensiooni koos piltide ja probleemi kirjeldusega ning edastas selle kostjale korduvana 03.10.2017. Lühidalt seisnes probleem selles, et ülemine uksepiit oli valmistatud liiga kitsana, mistõttu uks ei sulgunud. Oktoobrist kuni detsembrini 2017 toimus poolte vahel kirjavahetus, mis kokkuvõttes taandus sellele, et kostja ei pidanud üldse võimalikuks hageja kirjeldatud probleemi. 10.10 ja 18.10.2017 e-kirjadega andis hageja kostjale võimaluse alumiiniumuksed välja vahetada ja hoiatas, et kui seda ei tehta, siis nõuab hageja kahju hüvitamist. 09.11.2017 tegi hageja esindaja vahendusel veelkord konkreetse ettepaneku vahetada välja alumiiniumuste osad, mis muutsid uksed kasutuskõlbmatuteks. 09.12.2017 vastas kostja hagejale, et võib uksed vahetada täiendava tasu maksmise eeldusel. Kostja välistas kategooriliselt probleemi võimalikkust, hageja pidi pöörduma erapooletu isiku poole saamaks kinnitust, et probleem on ustes, mitte hageja oskustes. Selliseks isikuks on Rootsis RISE ehk Research Institute of Sweden AB (Rootsi Uuringute Instituut AS). RISE testis kostja uksi ning väljastas 02.07.2018 kokkuvõtte, milles tõdeti, et kokku monteerituna ei ole uksi võimalik kasutada. Tõdeti, et ülemine uksepiit on ukse jaoks liiga kitsas.
3.Hageja selgitab, et kasutuskõlbmatud on kõik 22 alumiiniumust (raam + klaas), millest 2 kulusid ühe hageja kliendi teenindamisega (kahest komplektist sai ühe kasutuskõlbliku) ja kahe eest ei ole hageja maksnud, sest need saabusid mittekomplektselt.
4.Hagejal ei ole enam huvi lepingu täitmise vastu kostja poolt, mistõttu teeb käesolevaga VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 ja lg 3 alusel taganemisavalduse müügilepingust alumiiniumuste osas. Hageja ei ole VÕS § 116 lg 4 teise lause alusel kohustatud andma täiendavat tähtaega, sest kostja teatas 09.12.2017 hagejale, et ilma lisatasuta ta puudusi ei kõrvalda. Seda sõnumit saab üheselt mõista keeldumisena kohustuse kohasest täitmisest (asendada vigased uksed tasuta kohastega). Hageja kinnitab valmisolekut anda kostjale tagasi 20 alumiiniumust, so kõik alumiiniumuksed, välja arvatud kaks ust, mis kulusid hageja kliendile müüdud ukse ümbertegemiseks. Üldteada asjaoluna peavad uksed käima lahti ja kinni ning olukord, kus see pole võimalik tulenevalt ukse tehnilisest lahendusest, on õiguslikult olemuselt lepingulise kohustuse rikkumine.
5.Hageja nõuab alumiiniumuste eest makstud raha tagastamist ja lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja maksis kostja arve alusel alumiiniumuste eest kokku 2 733,00 eurot. Uste koodiga A1720KMP ja A1820KMP eest ei ole hageja maksnud, kuna need saabusid mittekompleksselt. Kulud seoses hageja kliendile tarnitud kasutuskõlbmatu ukse ja selle ümbertegemisega on kokku 123 eurot. Hageja pidi kliendile müüdud ukse kõigepealt tagasi tooma ja seejärel tegema kahest uksest ühe toimiva ja viima selle kliendile tagasi. Nimetatud nelja sõiduga kaasnes transpordikulu hageja asukohast Täbys kliendi juurde Väsbys (vahemaa 40 km). Kulu moodustub kütusekulust ja auto amortisatsioonist, kuid kuna seda summat ei saa täpselt tuvastada, sest sellele kuluks kogu nõuet arvestades ebamõistlikult palju aega, siis palub hageja lähtuda VÕS §-st 127 lg 6. Määratav summa on põhjendatav kütusekuluga 8L/km, kütuse hinnaga ca 1,8eur/L ja auto Xxxx väärtusega ca 25 000 eurot- hageja auto (so, kütusekulu 23 eurot ja amortisatsioon 100 eurot). Kulud seoses kostja ukse testimisega RISEs on kokku 1 244,54 eurot ja koosnevad järgmisest: testitud ukse transport RISE’sse 167,60 eurot; transport RISE’st tagasi so 107.55 eurot ning RISE arve käibemaksuta summas 969.39 eurot. Hageja saamata jäänud tulu on kokku 3 115,62 eurot. Arvestades, et ostetud ustest sai hageja kliendile müüa vaid ühe, on saamata jäänud tulu tuvastatav nn juurde hindluse koefitsendi alusel, mis antud juhul on 1,14. Hageja ostis kliendile müüdud ukse hinnaga 155,00 eurot ning müüs kliendile hinnaga 331.34 eurot. Seega on saamata jäänud tulu võrdne sisseostuhinna 2733 euro ja 1,14 korrutisega. Hageja on uste müümata jäämisega kokku hoidnud ainult uste transpordikulu. Teadmata tõsikindlalt, kuhu oleks tulnud müümata jäänud uksed viia, saab kokkuhoitud transpordikulu tuvastamiseks võtta aluseks eelnimetatud ühe müüdud ukse transpordikulu, mis on märgitud kliendile esitatud arvel – 27,08 eurot. Korrutatuna müümata jäänud uste arvuga on tuvastatav kokkuhoitud kulu järgmiselt: 21 ust x 27.08 eurot 568,68 eurot. Hageja põhinõue on seega kokku 2733,00 + 123 + 1244,54 + 3115,62 – 568,68 = 6647,48 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja vaidlustab hageja poolt esitatud RISE tõendi leides, et tegemist võib olla võltsitud dokumendiga. Vaadeldes viidatud asjatundja arvamust elektroonilises versioonis ning dokumendi lehekülge nr 2, nähtub dokumendist, et dokumendi väidetavalt allkirjastanud isikute P. B. ja U. N. allkirjad on dokumendile, kas peale kleebitud või muul viisil elektroonilisele dokumendile monteeritud. Tegemist ei ole nimetatud isikute puhul omakäeliste allkirjadega. Samuti on dokument allkirjastatud isikute poolt, kelle kohta ei ole teada, kas nad võiks mingis valdkonnas olla asjatundjad. Hageja poolt ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, milles seisneb isikute kvalifikatsioon ja asjatundlikkus. Samuti jääb kostjale täielikult arusaamatuks, mis on RISE ja mille alusel saab RISE olla mingis valdkonnas asjatundja.
8.Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud ning kõik hagejale tarnitud esemed vastavad täies ulatuses müügilepingu tingimustele. Pooled on kokku leppinud, et uksed müüakse detailidena ja detailide mõõdud on eelnevalt kokku lepitud. Vaidlusalusel juhul vastasid kõik müüdud tooted kokkulepitud spetsifikatsioonile. Toodete installatsiooni eest ei saa kostja kuidagi vastutada, kuivõrd tegemist tööde teostaja vastutust puudutava asjaoluga. Aastaid on ostetud sama spetsifikatsiooniga/mõõtudega tooteid. Ajavahemikus 2015-2017 on hageja kostjalt ostnud kokku alumiinium raamiga uksi suurusjärgus 90 ust, sh. ka vaidlusalused uksed. Kostja on hagejaga kokku leppinud uste detailide mõõdud. Alates 2015 aastast on kostja ja hageja vahel kokku lepitud uus hinnakiri, milles on selgelt välja toodud toodete tehniline spetsifikatsioon. Täpselt samasugused uksed, nagu on väidetavalt vaidlusalused uksed, olid müüdud esimesele kliendile hageja poolt 2015 aasta alguses. Asjaolu, et seda ei suudetud installeerida alles 2017 aasta sügisel, ei vasta tõele. Eluliselt mitteusutav on, et hageja ostab järjepidevalt 2015 kuni 2017 aastatel täpselt samade tehniliste omadustega/mõõtudega uksi, ega esita mitte ühtegi pretensiooni ning nende uste kasutuskõlbmatus ilmneb alles 2017 aasta lõpus. Hageja viide sellele, et kostja küsis lisatasu uute ülapuude eest, ei pea paika. Kostja tegi ettepaneku, mille põhjalt soovis ta hageja
kinnitust uuele tellimusele ning ettemaksu kinnitatud tellimusele. Kontrollitud ja terved ülapuud oli kostja kompromissina valmis tagasi ostma. Tehingut aga ei toimunud, kuna hageja ei olnud vastavat tellimust valmis tegema. Kostja oli üksnes heatahtliku koostööpartnerina nõus tooted asendama teistsuguste mõõtmetega toodete vastu, kui hageja seda soovib. Kostja seaduslik esindaja ei olnud seejuures enam Täbysse teretulnud, mis omakorda kinnitab hageja soovi varjata kostja eest asjaolu, et tooted olid tegelikkuses lepingutingimustele igati vastavad.
9.Kostja leiab, et hageja ei ole pooltevahelisest lepingust mõistliku tähtaja jooksul taganenud. Antud juhul on hageja teinud taganemisavalduse alles hagiavalduses, seega ca 1 aastat pärast nn pretensiooni esitamist. Hageja raha tagastamise nõue on ka seetõttu alusetu.
10.Hageja saamata jäänud tulu nõue ning muud varalised nõuded on täielikult alusetud ega saanud taolises ulatuses olla kostjale mitte mingil tingimusel ettenähtavad. Arusaamatu on hageja väide, et hageja soetab ukse hinnaga 155 eurot ja müüb edasi 331,34 eurot ning väidab seejuures, et juurdehindlus on 14% ehk tuleks korrutada 1,14-ga. Taolisel juhul ei ole juurdehindlus mitte 14%, vaid 114%. Taoline kasumimarginaal on ennekuulmatu ning tõendab asjaolu, et hageja soovib kostja arvel pelgalt põhjendamatult rikastuda. Taoline kahju ei saa mitte mingil tingimusel olla kostjale ettenähtav.
11.Kohtuliku ekspertiisiga on lõplikult ümber lükatud hageja ebaõiged ning tõenäoliselt teadlikult kohut ja pooli eksitavad väited, nagu oleksid kostja tooted puudustega. Kusjuures hageja ei ole ka senini suutnud esitada mitte ühtegi asjakohast tõendit oma väidete tõendamiseks. Vastupidi kõik menetluses kogutud tõendid ja läbiviidud ekspertiisid kinnitavad, et vaidlusaluseid uksi on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja on esitanud väidetava RISE raporti osas võltsituse vastuväite ning hageja ei ole senini esitanud ühtegi tõendit RISE raporti ehtsuse tõendamiseks. Vaidlusaluste uste klaas mahub ukse raamidesse ja seda isegi ukse vale montaaži puhul. Ukse klaas pärast selle korrektset monteerimist mahub samuti ukse raamidesse ning uks avaneb ja sulgub nõuetekohaselt. Uksi on võimalik avada ja sulgeda. Haginõude aluseks olevad asjaolud on ebaõiged ja tõendamata. Hageja kui professionaalne saunatoodete müümise ja valmistamisega tegelev ettevõte peaks olema võimeline tellima klientide jaoks oma tööd tundvad ja professionaalsed saunauske paigaldajad. Asjaolu, et hageja ei ole ise suuteline nõuetekohaselt saunauksi paigaldama ei saa olla etteheidetav kostjale, ega viidata puudustele kostja toodetes. Vastuhagi
12.20.05.2021 esitas kostja kohtule vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja 750 eurot, millest põhivõlgnevus on 378 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas on 372 eurot. Alternatiivselt palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja 464,79 eurot, millest põhivõlgnevus on summas 378 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras on summas 86,79 eurot. Kostja palub mõista välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 378 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Vastuhagi kohaselt on hagejal endiselt tasumata tarnitud toodete eest: ukselengide komplekti eest 8 x 2 1 - 137 eurot ja uste eest 184 + 194 = 378 eurot. Kokku tulnuks hagejal saadud kaupade eest tasuda 515 eurot. Lisaks tuleb lepingu järgi arvestada viivised 0,15% päevas alates arve tasumise tähtaja saabumisest. Lepingujärgse arve tasumise tähtaeg saabus vastavalt arvele. Pooltevahelisest kokkuleppest tuleneb arve nr 689033 tasumise kohustus.
14.Hageja ei ole nimetatu arve tasumise kohustust vaidlustanud. Kuigi lepingujärgne viivis (0,15 % päevas) moodustuks vastuhagi esitamise seisuga summas 594, 22 eurot, esitab vastuhageja viivisenõude, piirates hea usu põhimõttest lähtuvalt viivise nõudesummat valdavas osas põhinõude suurusega ning palub sissenõutavaks muutunud viivise mõista välja summas 372 eurot. Seega ei esita hageja käesolevas hagis põhinõuet ületava suurusega viivisenõuet. Juhul kui kohus
peaks tuvastama, et lepingujärgne ja poolte vahel kokkulepitud viivisemäära (0,15% päevas) kohaldada ei saa, palub vastuhageja alternatiivselt rahuldada viivisenõue seadusjärgses määras.
15.Hageja väide, justkui oleks uste näol tegemist „mittekompleksete ustega“ on alusetu, tõendamata ja pahatahtlik. Isegi juhul, kui nn „puudused“ ustel oleksid eksisteerinud, on hageja minetanud oma õiguse tugineda eelnimetatud vastuväitele. Asja lepingutingimustele vastavust tuleb kontrollida müüdud asja ostjale üleandmise hetke seisuga. Müüja vastutuse tekkimiseks on vajalik, et riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. On tõendatud, et juba 05.07.2017 olid uksed hageja kasutuses ning hagejal oli võimalik uksed üle vaadata ning uste seisukorraga tutvuda. Hagejal oli võimalik väidetavate „puuduste“ tuvastamiseks kaasata asjatundjaid ja nõustajaid ning näiteks pöörduda eksperdi poole. Vaieldamatult on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval hagejal kohustus teavet hankida ja mh teavet küsida. Isegi juhul, kui ustel oleksid kunagi esinenud hageja kirjeldatud väidetavad puudused, ei teatanud hageja kostjale lepingu eseme väidetavast puudusest mõistliku aja jooksul. Kuna hageja sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevusest tulenevalt, kohaldub talle VÕS § 219 järgi müügilepingu objekti ülevaatamise kohustus. Hageja tutvus kaubaga põhjalikult 2017 juulis kauba üleandmisel. Samas ei viidanud hageja kordagi müüja poolsele väidetavale kohustuse rikkumisele „mittekompleksete“ uste saatmisega seoses. Hageja asus seda väitma alles 2019. aastal oma menetlusdokumendis. Hageja ei ole väidetavat puudust mõistlikul määral kirjeldanud. Sellest tulenevalt on hageja minetanud väidetavatele puudustele tuginemise õiguse.
16.Hageja keeldumine arve tasumisest on alusetu ka tuginedes VÕS § 111 lg-le 1. Sama sätte 3 lg sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Vaidlusalusel juhul on kostja täitnud kõik oma lepingulised kohustused täies ulatuses, mis on tuvastatud käesoleva menetluse käigus tehtud kohtuliku ekspertiisi abil. Hageja (vastukostja) vastus vastuhagile
17.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
18.Nõude rahuldamise eelduseks on müüja kohustuse täitmine vastavalt kokkuleppele. Seda ei ole vastuhageja aga vähimalgi määral teinud, sest arve saatmine ei tõenda eelnimetatud kohustuse täitmist. Kostja on müüjana ise oma 04.07.2017 e-kirjas kinnitanud, et „kahel 05.07.2017 saadetaval uksel puuduvad klaasid, sest nad riknesid ja tuleb toota uuesti“. Neid klaase pole tänaseni kostja hagejale saatnud. Seega, kuna vastupidiselt vastuhagis osundatule, on kostja ise kinnitanud, et kaks ust tarniti mittekomplekselt, ei ole hagejal tekkinud kohustust ka nende eest tasuda. Müüja kohustus ei ole VÕS § 76 lg 3 alusel kohaselt täidetud ning müüjal ei ole tekkinud õigust nõuda müügihinna tasumist. Poolte vahel puudub igasugune viivise kokkulepe. Kohtu põhjendused
19.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ja vastuhagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
21.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
22.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
23.Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
24.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (Riigikohtu 19. aprill 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 27). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
25.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle, millest maakohus asja lahendamisel lähtub: • 2017 juunikuus tellis hageja kostjalt näidiste ja mõõtude alusel 78 saunaust (56 puidust uksepiidaga, 22 alumiiniumist); • kirjalikku lepingut ei sõlmitud; • hageja ostis uksed edasimüümise eesmärgil;
• • • • •
klient teavitas hagejat, et alumiinimum saunaust ei ole võimalik kokku panna nii, et see käiks kinni/lahti; hageja sai saunauksed kätte 05.07.2017; hageja edastas pretensiooni 03.10.2017; vaidlusalused saunauksed asuvad Rootsis laohoones; hageja esitas lepingust taganemise avalduse hagiavalduses.
26.Käesolevas tsiviilasjas on menetletav hagi mittetarbijast ostja haginõue vallasasja müügilepingu tagasitäitmiseks ja müügilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et taganes hagis kirjeldatud avaldusega müügilepingust andmata eelnevalt müüjale võimalust lepingu täitmiseks, kas asja parandamise või asendamise kaudu, sest müüja teavitas 09.12.2017 e-kirjaga, et ilma tasuta ta seda ei teosta. Hageja leiab,, et see on käsitletav keeldumisena, mitte asja parandada või asendada. Seega tuleb asja lahendades esmalt tuvastada, kas on täidetud müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus leiab asja sisuliselt läbi vaadates tõendite hindamise tulemusena kokkuvõttes, et müüja ei rikkunud müügilepingut, mistõttu ei olnud ostjal õiguslikku alust lepingust taganeda.
27.Müügilepingust taganemise eeldustele kohalduvad VÕS §-d 116-118 koos §-s 223 sätestatud erisustega. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lõike 4 kohaselt ei ole taganemine lubatud VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 118 lõike 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi teada saama (punkt 1) või kui §-s 114 reguleeritud täiendav tähtaeg on möödunud (punkt 2). VÕS § 223 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ja võib mh lepingust taganeda, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hagi kohaselt teeb hageja hagis VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 1 ja lg 3 alusel müügilepingust taganemisavalduse alumiiniumuste osas. Hageja leiab, et tal puudub kohustus täiendava tähtaja andmiseks VÕS § 116 lg 4 tulenevalt, sest kostja teatas 09.12.2017 e-kirjaga, et ilma lisatasuta ta puudusi ei kõrvalda. Kohus hagejaga ei nõustu, et tegemist on kostja keeldumisega. Kostja ja hageja kirjavahetusest ilmneb, et kostja ei pidanud nimetatud kirjeldust puuduseks. Kostja on 09.12.2017 e-kirjas (tlk 13, 14, I kd) vastanud, et seoses hageja sooviga muuta ülemiste raamide mõõtmeid, on vajalik edastada uued mõõtmed ja pakub võimalust tagasi osta. Kohus leiab, et e-kirjast ei nähtu, et arutelu käis puuduste üle ning väidetavate parandustööde keeldumise üle. Kostja vastuväited taganemisavalduse ebamõistliku esitamise aja osas on kohtu arvates põhjendatud ja õigustatud. Hageja on saunauksed kätte saanud 05.07.2017 ning taganemisavalduse esitanud alles 14.11.2018, samas kui hageja ise pidas kostja poolseks keeldumiseks asja parandada juba 09.12.2017 (kostja kiri). Seega on kohtu hinnangul tegemist ilmselgelt ebamõistliku ajaga.
28.Hagi asjaoludest tulenevalt tuleb tuvastada, kas saunauksel (vaidlusalustel ustel) esineb ostja poolt esile toodud puudus; kui jah, siis kas tegemist on olulise puudusega; kas ostja andis müüjale täiendava tähtaja vea parandamiseks ja/või asendamiseks; kui jah, siis kas ostja taganes lepingust mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud saunaukse puudusena oma väidetava kliendi pöördumise (tlk 7,8, 9, I kd), mille kohaselt on ülemine uksepiit valmistatud liiga kitsana, mistõttu uks ei sulgunud.
29.VÕS § 217 lõike 1 esimese lause kohaselt peab üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. TsMS § 5 lõikest 2 tulenevalt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda, ka määrab pool
ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
30.Kohus tegi 07.05.2019 toimunud korraldaval istungil pooltele kokkuleppe saavutamise eesmärgil ettepaneku koos asjatundjaga vaidlusalune uks üle vaadata. Pooled ei vaidlustanud asjaolu, et uksed on kõik analoogilised. Pärast ülevaatamist esitati kohtule M. K. (Saunakeskus OÜ, tlk 84-89 I kd, 187 II kd) arvamus ukse ülevaatamise kohta. M. K. on leidnud alumiiniumust mõõdistades ja üle vaadates, et kui ukseklaas paigaldatakse lengi avasse, ning uksehinged reguleeritakse, siis uks sulgub ja avaneb nõuetekohaselt. Toode „iSauna OÜ Premium aurusaunauks 7/20„ vaadati üle 08.07.2019 hageja esindaja advokaadibüroos. Pooled kokkulepet siiski ei saavutanud ja hageja jäi ekspertiisitaotluse juurde. Kohus määras 16.12.2019 kohtumäärusega ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdiks M. S.i. M. S. esitas ehitustehnilise ekspertiisi saunauste eesmärgipärase kasutamise võimalikkuse kohta (tlk 163, I kd). Ekspert vastas kohtu küsimustele, kas saunauksed vastavad tehnilisele spetsifikatsioonile 2015, kas uksed sulguvad ja avanevad eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert on poolte juuresolekul ekspertiisi teostanud ja leidnud, et uks sulgus ja avanes, mitte käepärase mugavusega, kuid saunaust on võimalik kasutada eesmärgipäraselt. Ekspert on välja toonud, et kuna ette oli valmistatud üks muudetava suurusega ukseava, siis paigaldati ka teine uks ja uuriti selle liikumist. 11.02.2020 ukse katsetamise käigus oli võimalik veenduda, et uks sulgub ja avaneb eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert järeldas, et tingimustes, kus on täidetud kõik iSauna OÜ juhised ja paigaldusnõuded, sh paigaldatud montaaživaht, saab võtta seisukoha, et uks sulgub ja avaneb eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert järeldas, et sõltumata asjaolust, kas ukseleng oli toodetud kostja poolt või mitte, hakkas uks 7/20 korrektselt toimima peale ukselengi ja ukseava montaaživahuga tihendamist. Ekspert järeldas ka, et ukselengi puhul on kahtlus, et see ei ole kostja toodang. Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et saunauksed vastavad tehnilisele spetsifikatsioonile 2015.
31.Hageja esitas H. K. arvamuse (tlk 43, II kd, Ehitusekspertiisibüroo OÜ) dokumentaalse tõendina. Arvamusest nähtuvalt oli H. K. eesmärk hinnata ekspertiisiobjekti puudusi, saunaukse vaatlust ei teostatud. Kohtu hinnangul esitas hageja H. K. arvamuse näol kohtus läbiviidud ekspertiisi analüüsi ning on selle dokumendi nii ka pealkirjastanud TsMS § 236 lg 3 mõttes. Tõendi esitamisel peab pool põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta seda soovib esitada. Kohus saab käsitleda toodut hageja seisukohana läbiviidud ekspertiisi järelduste osas, mitte iseseisva ekspertiisina TsMS § 301 järgi. Hageja vastuväited M. Si ekspertiisile olid kokkuvõtvalt, et käsitlemata on mõõtemääramatus, ei ole teada, millised oli sulgpilud paigaldatud uksel ja mis põhjustas ukse raske käsitlemise. Kohus leiab, et ekspert on hageja täiendavatele küsimustele kohtuistungil TsMS § 303 kohaselt oma seisukohad andnud.
32.Kohtuistungil, mis toimus 17.08.2021 (tlk 114, II kd) kuulas kohus ära eksperdi M. Si ja asjatundjana dokumentaalse tõendi koostanud M. K.i. M. S kinnitas ütlusi andes, et jääb ekspertiisis toodud järelduste juurde ja saunauks vastab tavapärastele normidele. Ekspert selgitas, et saunaukse paigaldaja peab olema väljaõppinud isik, kuivõrd uks on nn hoone osa. Ekspert viitas, et ilma montaaživahuta ei oleks saanud toimima ust, see on aga tavapärane paigaldusviis. Saunaukse paigaldamisel on võimalik kasutada tihendustakku, villalaadseid tooteid kuid 95 protsenti juhtudel on kasutatav materjal montaaživaht. Ekspertiisi läbiviimise juures viibis M. K., kes on tegelenud aastaid saunauste paigaldusega. M. K. viitas asjaolule, et originaalkäepide ei olnud kaasas, kuid klaasukse puhul on oluline originaalkäepide, selle asukoht ja materjal, vältimaks klaasi nn paindesse minekut. M. K. selgitas, et saunaukse paigaldamisel peab olema teatav ruumiosa, kuhu saab niiskust hülgava installatsioonivahtu lasta, paigaldusel ongi lubatav tolerants, mida saab uksehingedega reguleerida. Hageja vastuväited M. K. kui asjatundja isikule, ei ole arvestatavad. Hageja leiab, et M. K. on kostjast sõltuv isik, kuid kohtu hinnangul omavad tähtsust asjas tema kui asjatundja selgitused ja järeldused saunaukse paigaldamisel. Kohus hinnates asjas läbiviidud ekspertiisi ja sealseid järeldusi, leiab, et see on teostatud asjatundlikult ning kohtuistungil antud selgitustega põhjal usaldusväärne ja mõistetav. Ekspertiisi käigus ei ole
tõendamist leidnud, et saunauks ei käi kinni/lahti tootja tegevuse tõttu ega ole tegemist müügieseme mittevastavusega. Pigem ilmneb ekspert M. Si ja M. K. seisukohtadest, et ukse kinni/lahti käimine on seotud ukse paigaldamisega ja selle nõuetekohase protsessiga. Hageja seisukohad ei lükka eksperdi järeldusi ümber ega sea ka kahtluse alla. Kohus märgib, et ka hageja esindaja viibis ekspertiisi läbiviimise juures. Kohus on seisukohal, et ukse müügilepingule vastavust on võimalik antud juhul esile toodud puudusest lähtuvalt võimalik hinnata koos paigaldusega, kas paigaldamisel uks on eesmärgipäraselt kasutatav, mitte pelgalt vaatluse põhjal. Hageja on ostu-müügilepingust taganemise rajanud puuduste osas RISE raportile (tlk 7, 8, 9, 65 I kd). Kohus nõustub kostjaga, et hageja tõendist tehniliste puuduste kohta ei nähtu selgelt, kas tegemist oli ostu-müügilepingu esemega ja mis valdkonna asjatundja ning mis eesmärgil teostas mõõtmised. Seega asub kohus seisukohale, et kohtu määratud ekspert on kindlaks teinud saunauste eesmärgipärase kasutamise võimalikkuse läbi paigalduse ning seda ka ehitustehniliselt põhistanud.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamist leidis, et ostu-müügilepingu ese vastas saunauste üleandmise ajal lepingutingimustele. Hageja hagi asjaoludes kirjeldatud puudus, et saunaust ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada, sest see ei käi kinni/lahti, ei ole tõendamist leidnud. Seega müüja vastutuse alus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lõike 1 esimese lause alusel, ei ole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 116 lõike 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lõike 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-10 (punktis 11) asunud seisukohale, et lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks. Lepingu olulise rikkumisega on tegemist mh siis, kui müüja keeldus asja parandamisest või ei parandanud seda mõistliku aja jooksul.
34.Kostja on esitanud vastuhagi rahalises nõudes. Kohus on vastuhagi 09.06.2020 menetlusse võtnud. Vastuhagi kohaselt on hagejal endiselt tasumata tarnitud toodete eest: ukselengide komplekti eest 8 x 2 1 - 137 eurot ja uste eest 184 + 194 = 378 eurot. Kokku tulnuks hagejal saadud kaupade eest tasuda 515 eurot. Kostja nõuab 378 euro tasumist uste eest (tootekoodid A 1720KMP ja A1820KMP). Lepingu järgi tuleb arvestada viivised 0,15% päevas alates arve tasumise tähtaja saabumisest. Lepingujärgse arve tasumise tähtaeg saabus vastavalt arvele, arve nr 689033. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.
35.Vastuhagi osas on saunauste ostja esitanud vastuväite, et kahel saunauksel puudusid klaasid ja neid ei ole võimalik kasutada. Kostja on ka ise 06.07.2017 e-kirjas märkinud, et kauba saadetisest on puudu kaks klaasi (matt selge 7-20 ja 8-20), mis saadetakse eraldi. VÕS § 75 lg 3 kohustab kohustuse täitma õigele isikule, õigel viisil ja kohas. Müüja põhikohustus VÕS § 208 lg 1 järgi on üle anda puudusteta asi ja ostjal selle eest tasuda. Kohus leiab, et vastuhagi asjaolude aluseks oleva kahe ukse osas on müüja poolt VÕS § 208 lg 1 kohane kohustus täitmata. Kohtuistungil 16.11.2020 (tlk 32, II kd) oli poolte arutelu tasumata uste osas, kus kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kaks ust on komplekteerimata, ning uste klaase ei ole saadetud.
36.VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd vastuhagi ei kuulu rahuldamisele, et ole alust ka viivise väljamõistmiseks.
37.Kohus lahendab taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega, mis menetluse kestel on lahendamata. Kuivõrd taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks esitati tingimuslikult, juhul, kui hagi rahuldatakse, jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi rahuldamata, jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.