Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-125938
Tsiviilasi
Europark Estonia OÜ hagi KTI Projekt OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja l Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490 Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490 lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, Sõbra tn 61, 50106 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: KTI Projekt OÜ (registrikood 11082366, Pärnu mnt 110118, 11313 Tallinn). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KTI Projekt OÜ-lt (registrikood 11082366) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 50 (viiskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja KTI Projekt OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt KTI Projekt OÜ-lt (registrikood 11082366) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 200 eurot on kulud õigusabile.
Mõista kostjalt KTI Projekt OÜ-lt (registrikood 11082366) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 275 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja alates 21.04.2015 kuni 26.03.2021. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja oma pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Sõiduki parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
2.Kostja jättis tasumata leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võis seda mõistlikult oodata. Kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, sest sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimiskella, millega oleks fikseeritud parkimise algusaeg. Samuti ei olnud sõiduk registreeritud parkimiskioskis. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimisaja fikseerimata.
3.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid see jäi tasumata. Kostja ei ole leppetrahvile vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 25.01.2021 koostati kostjale leppetrahvinõue nr xxx maksetähtajaga 08.02.2021 summas 10 eurot.
4.Hageja viitas VÕS §-le 3 ja §-le 8, samuti §-dele 9, 16 ja 20. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega sellele, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib.
5.Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus hageja lepingutingimustega tutvuda ning
juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, võib ta hageja parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimisluba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
6.Hageja viitas LS § 2 punktile 49. Kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Parkimislepingu pooleks oli kostja, kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja LS § 2 p 93 alusel. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3 ja § 188 lg 2).
7.Lisaks parkimistingimustele oli parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis andsid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotod tõendavad, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda, enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja kui sõiduki omanik või vastutava kasutaja vastutab parkimislepingu täitmise eest, kui ta ei ole tõendanud vastupidist.
8.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitab hageja väljavõtte Transpordiameti saadetud tabelist sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmetega. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 21.04.2015 kuni 26.03.2021 muudatusi tehtud, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Hagejal on õigus eeldada, et kostja kasutas sõidukit ning kostja võib tõendada vastupidist.
9.Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja kostjale hagiavalduses nimetatud kuupäevadel leppetrahvid. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Leppetrahvinõude tõendamiseks on piisav, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Leppetrahvinõue paigaldati kostja sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuet ei tasutud.
10.Hageja teavitas kostjat kohtumenetluse eelselt nõudest. Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ja nõudis sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri e-kirja teel võlgnevuse kohta. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 50 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
11.Kohtueelselt saatis hageja kostjale e-kirja teel 24.03.2021 nõudekirja tema äriregistrijärgsele e-posti aadressile [email protected], mis oli avaldatud äriregistris. Kostja ei asunud kohustust täitma. Hageja juhib tähelepanu, et kostja kehtiv kontaktaadress on nii e-toimiku kui ka äriregistrijärgselt jätkuvalt sama e-posti aadress. Kostja vastas ja teatas, et ta ei soovi võlgnevust tasuda. Teises e-kirjas soovis kostja nõude tühistamist ja keelas menetluse alustamist. Maksekäsu kiirmenetluses asus kostja väitma, et ta parkis tsooni P32 ja hageja rakendus ei töötanud nõuetekohaselt. Hageja selgitas vastuseks, et kostja parkis Kristiine Keskuses, kus ei ole
parkimistsooni numbrit. Kostja viidatud EP32 tsoon asub Tallinnas Juhkentali tänaval, mitte ei ole seotud Kristiine Keskusega.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi ehk 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus hageja kostjalt TsMS § 4842 alusel välja mõista menetluskulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud ja pidas neid kummalisteks. Ühtegi sisulist vastuväidet toimunud episoodi osas ei ole kostja esitanud. Kostja on esitanud vaid ebareaalseid nõudeid parkimise korraldamiseks ja esitanud oma nägemuse sellest, kuidas peaks hageja tööd tegema. Kõik kostja vastuväited on tõendamata.
14.Parkimistingimuste punkt 4 nägi ette, et sõiduki kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale koha kasutamise eest või omama parkimisalal parkimisõigust andvat luba. Sõiduki kasutaja oli kohustatud pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.
15.Järelikult tuli parkimise algusaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis, mis on iga suurema sissekäigu juures. Vastavad teavitused on keskuse ustel ja parklas. Kuna sõidukil puudus parkimiskell ja sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis, rikkus kostja parkimistingimuste punkti 4 ja selle tulemusena väljastati leppetrahv. Hageja hinnangul ei oma tähtsust, kas kostja parkis sõidukit keskpäeval või lühiajaliselt. Kostja väide, et kella peale panamata jätmine autole või parkimisautomaadis registreerimise mitte tegelemine ei ole leppetrahvi nõudmiseks piisav alus, on tõendamata. Kostja on vastupidiselt nõustunud, et ta on teadlikult rikkunud parkimistingimusi. Parkimine Kristiine Keskuses oli keelatud ajavahemikul 23.00 kuni 07.00.
16.Hageja osundas, et kui hagiavalduse koostamiseks kulus õigusabina 2 tundi, siis kostja arvamusega tutvumiseks, selle analüüsiks ja sellele vastamiseks kulus 15 min.
17.27.12.2021 seisukohas osundas hageja, et pooled ei ole saanud sõlmida kompromissi. Kostja oli kompromissina nõus tasuma vaid põhivõla 10 eurot. Kostja uued vastuväited on paljasõnalised ega ole seotud käesoleva vaidlusega. Vaidluse all ei ole asjaolu, kas või kuidas võideti Kristiine Keskuse parkla opereerimise konkurss. Hageja pidas kummaliseks, miks soovib kostja olukorras, kus nii parkimist korraldab kui keskust omab eraettevõtte, mingi konkursi üksikasju. Ettevõtlusvabaduse printsiipi lähtudes on võimalik igal ettevõtjal sõlmida lepinguid teiste ettevõtjatega just sellistel tingimustel, nagu pooled kokku näevad. Selleks ei ole tarvis korraldada konkurssi või hanget.
18.Arusaama sellest, kuidas kostja arvates peaks parkimist korraldama, on kostja muutnud. Alguses leidis kostja, et sõidukeid peaks kontrollima öisel ajal. Teises vastuses heidab ta ette, et neid kontrollitakse päevasel ajal. Hageja juhtis tähelepanu, et parklas on võimalik tasuta parkida 4 tundi (mitte 15 minutit, nagu kostja väidab), kui sõiduki armatuurlaual on fikseeritud parkimise algusaeg või on sõiduki parkimine registreeritud parkimiskioskis. Parkimisautomaadid ei asu parkla servas, vaid iga sissepääsu juures, mille kohta on hageja esitanud tõendid. Lisaks on võimalik kostjal fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga, kui ta ei soovi parkimist registreerida parkimiskioskis.
19.Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et parkimislepingut ei olegi sõlmitud. Kostja ei ole selgitanud, millisest Riigikohtu lahendist on ta teinud järelduse, et leping oleks tulnud talle saata e-postiga. Kostja seisukohast jääb selgusetuks, kas sellega on esitatud taotlus hageja juhatuse liikme ülekuulamiseks või mitte. Kui see on esitatud, palus hageja taotluse jätta rahuldamata, sest tunnistajana ei saa juhatuse liiget üle kuulata.
20.Alusetud on kostja avaldused, et ta soovib raha tagastamist. Kui kostja on tasunud tsoonis P32 parkimise eest, on ta teinud makse Ühisteenused AS-le, mitte hagejale. Raha tagastamiseks saab kostja esitada nõude Ühisteenused AS-le.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot. Hagi koostamiseks kulus 2 tundi, kostja arvamusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 15 min ja kostja viimasele seisukohale vastamiseks kulus 15 min. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et keset päeva kaupluse külastamise ja kella panemata jätmise või parkimisautomaadis parkimise registreerimata jätmise eest ei ole alust nõuda leppetrahvi ja karistada tuleks parkla operaatorit. Kostja leidis, et kinnistu omanikule pole kasulik, kui keegi parklas nädal aega pargib ning vähendab poe külastajate sõidukite ruumi, kuid sellist juhtumit ei toimunud.
23.Kostja leidis, et ta soovib saada lisateavet kinnistu omaniku ja parkla operaatori omavahelistest huvidest ja sellest, kes kellele mille eest ja kui palju tasub. Kostja pidas võimalikuks, et parkimiskontrolör peab otsima sõidukeid, kus kella pole või see on aegunud, sest muidu ei jaksa parkla operaatori kinnistu omanikule renti maksta. Kostja pidas võimalikuks, et parkla operaatori tegi liiga kõrge pakkumise. Kostja avaldas, et ta soovib kohtuasjaga saata signaali kinnistu omanikule, kes on palganud hageja parkimist korraldama. Kostja arvates oli kinnistu omaniku ja parkla operaatori tegevus ebapiisavalt läbi mõeldud.
24.Kostja leidis, et kontrollida tuleks sõidukite seisu hommikul enne avamist ja õhtul pärast sulgemist ning selle info alusel saaks küsida öö läbi parkijatelt tasu. Kaupluse omanik, kes klientidele ei mõtle, jääb neist ilma. Kostja leidis, et tuleks anda signaal, et hageja kaotab kohtuasja ja teeb sellest oma järelduse.
25.14.12.2021 seisukohtades teatas kostja, et ta ei ole saanud hagejalt vastust Kristiine Keskuse parkla opereerimise konkursi võitmise üksikasjade kohta. Kostja pidas arusaamatuks, miks trahvitakse päevase ajal kella panna unustanud isikuid samaväärselt öösel parkijatega. Kostja leidis, et parklasse sissesõit ei ole piisav, et lugeda parkimisleping sõlmituks. Enne tuleks saata informatsiooniks leping e-posti teel, et selleks saaks rahulikult tutvuda. Samas oli kostja nõus tasuma 10 eurot, kui menetluskulud tasuvad pooled ise. Kostja soovis teada, kas kohus saab suunata hageja seaduslikku esindajat tema küsimusele vastamiseks. Ühtlasi leidis kostja, et ta soovib hagejalt saada raha tagasi tasulise parkimise eest tsoonis P32. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja parkis tema valduses oleva sõiduki registrimärgiga xxx 05.01.2021 Kristiine Keskuse parklas; 2) kostja ei märkinud sõiduki parkimise algusaega armatuurlaual asuva parkimiskellaga ega registreerinud sõiduki parkimist parkimiskioskis; 3) hageja esitas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõude summas 10 eurot, mida kostja ei tasunud.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks hagejale parkimistingimuste rikkumise eest tasuma leppetrahvina 10 eurot ja võla sissenõudmiskuluna 40 eurot.
29.Hageja leidis, et kuna parkla sissesõitude ja keskuse sissepääsude juures olid märgitud parkimistingimused, nõustus kostja sõiduki parkimisega sõlmima temaga tüüptingimustel lepingu. Kostja rikkus lepingut. Parkimislepingu tingimused nägid ette kohustuse tasuda leppetrahvi lepingu rikkumisel. Lisaks leppetrahvile nõudis hageja kostjalt sissenõudmise kulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Hageja selgitas, et Kristiine Keskuse parklas ei ole parkimistsooni numbrit. Kostja viidatud tsoon P32 asub Juhkentali tänaval. Kui kostja sellele tsoonile viidates midagi tasus, saab ta raha tagasi nõuda mitte hagejalt, vaid AS-lt Ühisteenused. Muus osas on kostja vastuväited asjakohatud ja tõendamata.
30.Kostja leidis, et parkimiskella panemata jätmise või sõiduki registreerimata jätmise eest ei ole alust nõuda leppetrahvi ning karistama peaks parkla operaatorit. Kostja arvates ei olnud kinnistu omaniku ja parkla operaatori tegevus piisavalt läbi mõeldud. Kostja soovis, et kohus suunaks hagejat tema küsimustele seoses parkimise korraldamisega vastama. Kostja oli nõus tasuma vaid 10 eurot tingimusel, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ühtlasi leidis kostja, et hageja peaks talle tagastama raha tasulise parkimise eest tsoonis P32.
31.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale vajadust esitada põhistatud ja tõendatud vastuväiteid 25.11.2021 pöördumises (toimiku lk 50), kuid vaatamata selgitustele kostja vastuväiteid ei täpsustanud. Kohus selgitas kostjale, et hageja avaldatud ja tõendatud asjaolude pinnalt, millistele kostja ei ole vastu vaielnud, saab lugeda poolte vahel sõlmituks parkimislepingu. Asjaolu, et kostja ei kasutanud parkimiskella ega registreerinud sõiduki parkimist parkimisautomaadis, ei vabastada teda lepingu täitmise kohustusest. Samuti selgitas kohus kostjale, et hagimenetluses ei anna kohus poolele nõu ega abi ega saa omal algatusel hinnata, kas parkimislepingu tingimused on kõigile parkla kasutajatele meeldivad ning sobivad.
32.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
33.Ühtlasi sätestab VÕS § 37 lg 1, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis tema valduses oleva sõiduki hageja opereetitavasse parklasse. Sellise teoga avaldas kostja kohtu hinnangul nõustumist hageja pakkumisega sõlmida leping infotahvlitel avaldatud tüüptingimustel. Alusetu on kostja arvamus, et lepingut parkla kasutamiseks saab lugeda sõlmituks vaid siis, kui parkla operaator on saatnud parkimist soovivale isikule e-postile lepingu. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt põhistanud, kuidas võiks parkla operaator teada kõigi parkimist soovivate isikute e-posti aadresse. Seadus ei näe ette kohustust sõlmida lepingut kostja viidatud viisil.
35.Riigikohus on korduvalt varem leidnud, et analoogilistel asjaoludel saab lugeda sõlmituks parkimislepingu sõidukite kasutajatele avaldatud tüüptingimustel (RK TKo 3-2-1-75-10, p 10, 15, 3-2-1-68-16, p 36). Tüüptigimustel sõlmitud lepingu rikkumise eest on parka operaatoril õigus nõuda leppetrahvi. Vaidlus puudub selle üle, et kostja oli leppetrahvinõudest teadlik. Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, saatis hageja talle meeldetuletuskirja (toimiku lk 27) ja palus leppetrahvi tasuda hiljemalt 03.04.2021. Hageja ja kostja e-kirjadest nähtub (toimiku lk 28-29), et kostja oli hageja nõudest teadlik, kuid ei soovinud seda tasuda. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.
36.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostjale 05.01.2021 leppetrahvinõude sõiduki xxx parkimise eest Kristiine Keskuses (toimiku lk 15) summas 10 eurot. Leppetrahvinõude esitamise põhjuseks oli parkimisaja fikseerimata jätmine. Hageja esitas kohtule fotod sõidukist ja selle armatuurlauast, samuti trahvikviitungi asetamisest sõiduki kojamehe vahele (toimiku lk 16).
37.Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 17-23) nähtub, et parklasse sissesõitude juures olid infotahvlitel avaldatud tüüptingimused parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimine oli Kristiine Keskuse parklas lubatud üksnes päevasel ajal kell 07.00 kuni 23.00 ning sõiduki valdajal oli võimalik parkida 4 tundi tasuta, märkides parkimisaja alguse kas parkimiskellaga sõiduki armatuurlaual või registreerides sõiduk parkimiskioskis, mis asusid keskuse sissepääsude juures. Tüüptingimused nägid ette leppetrahvi tasumise kohustuse parkimistingimuste rikkumise korral. Seega pidi kostjale parklasse sisenemisel ja seal sõiduki parkimisel olema teada tingimused, milliste alusel võib ta sõiduki parkida. Parklas puudus märge, et tegu oleks tsooniga P23. Kostja ei ole tõendanud väidet, et tasus parkimise eest eksliku viitega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks Kristiine Keskuses parkimise eest tasunud hagejale. Kostja väited seoses sellega, et hageja peaks talle parkimistasu tagastama, on alusetud.
38.Hageja esitas väljavõtte Transpordiameti andmetest (toimiku lk 23-26), mille kohaselt oli parkimistrahvi koostamise ajal kostja sõiduki kasutaja või omanik. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta parkis oma sõiduki Kristiine Keskusesse, rikkudes hageja parkimistingimusi.
39.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi 10 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmise kulude nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuna hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi või viivist, võis ta nõuda ka võla sissenõudmise kulusid. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 50 eurot.
40.Menetluse käigus asus kostja väitma, et Kristiine Keskuse omanik ja hageja parkimise korraldajana ei tegutse mõistlikult ja kostjale sobival viisil. Kostja avaldas, et ta ei ole saanud hagejalt vastust Kristiine Keskuse parkla opereerimise konkursi võitmise üksikasjade kohta ning leidis, et kohus peaks suunama hagejat vastama. Kohus selgitas kostjale menetluse käigus, et kohus ei kogu ise poole eest tõendeid ega selgita välja asjaolusid.
41.TsMS § 4 lg 2 näeb ette, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei kogu kohus ise tõendeid ega selgita välja asjaolusid, millistel alusel saaks kas hagi rahuldada või rahuldamata jätta.
42.TsMS § 238 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks esitanud ise tõendid selle kohta, mida hageja või Kristiine Keskus tema päringutele vastas ja kuidas oli korraldatud parkimislepingu sõlmimine, ei oleks tegemist sellise asjakohase tõendiga, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata.
43.Kristiine Keskuse kaubanduskeskuse ja selle parkla näol on tegemist eraettevõttele kuuluva omandiga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega on kinnistu omanikul endal õigus otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta kinnistu kasutamiseks lepingu sõlmib. Kostjal kui omandiõigust mitteomaval isikul ei ole õigust seada ise tingimusi või esitada nõudmisi selle kohta, millistel tingimustel peaks parkla omanik seal sõidukitele parkimist võimaldama. Kostjal oli võimalik valida, kas parkida oma sõiduk Kristiine Keskusesse avalikustatud tingimustel või parkida sõiduk mujale. Kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata.
44.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.Kohus leiab, et hageja menetluskulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi ehk 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vastustele vastamiseks kuluks täiendavalt aega 30 minutit. Kohus iseenesest leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja ei ole aga avaldanud, kas ta on käibemaksukohustuslahe või mitte. Maksuja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane ja seega ei saa menetluskulusid lugeda põhjendatuks koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud kokku summas 200 eurot.
46.Lisaks palus hageja kostjalt TsMS § 4842 alusel välja mõista menetluskulu 20 eurot. Hageja on jätnud tähelepanuta, et viidatud menetluski mõistetakse TsMS § 4842 järgi välja vaid siis, kui kohus koostab maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse põhjusel, et võlgnik on võla tasunud. Antud juhul jätkus maksekäsu menetlus hagi esitamisega ning maksekäsu menetlust ei lõpetatud maksekäsu või määrusega. Seetõttu ei saa hageja nõuda maksekäsu menetluse kuluna kostjalt veel täiendavalt 20 euro väljamõistmist.
47.Eeltoodust lähtudes on hageja menetluskulud kogumis põhjendatud summas 275 eurot, millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 200 eurot õigusabikulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 275 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt
välja mõista viivis menetluskuludelt 275 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.