2-21-17978/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud DriveFix OÜ esitas 15.11.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi võlausaldajate ees on 6102,48 euro ulatuses. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku pikaajaline kahjumlik tegutsemine, mille tõttu kahel järjestikusel aastal ei vastanud ettevõtte netovara nõuetele. 25.11.2021 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärna. 13.12.2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus kokku 6,38 eurot, kuid kohustusi vähemalt 26 982,96 euro ulatuses. Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga. Muud pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik ja võlgniku tervendamise võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada ebapiisavat müügitulu, et võlgniku tegevuskulusid arvesse võttes kasumlikult tegutseda. Haldur palub kohtul teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot 10 kalendripäeva jooksul. Võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 07.01.2022 määrusega tegi Harju Maakohus DriveFix OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2500 eurot hiljemalt 18.01.2022 ning avaldas 07.01.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus kokku 6,38 eurot, kuid kohustusi vähemalt 26 982,96 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt

puuduvad. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja selle tasumise tähtajaks 18.01.2022. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 9 tundi ja tunnitasuks 115 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1035 eurot (9 h x 115), millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on palunud kohtul mõista ajutise halduri tasu osaliselt välja võlgniku juhatuse liikmetelt, so R Lilt summas 617,81 eurot ja K L summas 617,81 eurot. Ajutine haldur on pöördunud tasu maksmise osas võlgniku osanike poole ja esitanud neile järelepärimise selle kohta, kas nad tunnistavad võlgniku pankroti väljakuulutamise või menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise korral oma kohustust tasuda ajutise halduri või halduri nõudmisel kuni 2500 eurot. Võlgniku osanikud esitasid haldurile maksekorraldused, mille kohaselt on kumbki isik 02.07.2019 maksnud võlgniku kontole 1250 eurot selgitusega “algkapital”. Lisaks teatasid osanikud, et vastav kanne on tehtud ka raamatupidamises, aga vähesest kogemusest oli juhatuse liikmetel ununenud teha avaldus ettevõtte andmete muutmiseks äriregistris ning seetõttu loevad osanikud oma kohustuse sissemaks teha täidetuks ning võlgniku osanikud ei ole valmis täiendavaid kohustusi kulude hüvitamiseks kandma. Ajutine haldur tõi välja, et ta ei nõustu osanike seisukohaga, sest äriregistrile on esitamata avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta ning registripidajale on esitamata panga tõend sissemaksete laekumise kohta. Ajutine haldur leidis, et sissemakseid ei ole seega seadusega ettenähtud korras tehtud ja seega esineb alus nõuda ajutise halduri tasu hüvitamist võlgniku osanikelt PankrS § 29 lg 10 alusel vastavalt summas 617,81 eurot osaniku kohta (6,38 euro ulatuses saab ajutise halduri tasu hüvitada võlgniku ettemaksukontol oleva raha arvelt). PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Käesolevalt nähtub, et võlgniku juhatuse liikmed on 02.07.2019 teinud kumbki võlgniku kontole sissemakse summas 1250 eurot. Vastav kanne on tehtud võlgniku raamatupidamises, kuid on jäänud äriregistris vormistamata. Võlgniku juhatuse liikmed on lugenud oma kohustuse sissemakse teha täidetuks ning ei nõustu seega täiendavaid kohustusi kulude hüvitamiseks kandma. Ajutine haldur asus seisukohale, et sissemaksed on nõuetekohaselt tegemata ning esineb alus nõuda tasu hüvitamist võlgniku juhatuse liikmetelt. Kohus asub seisukohale, et eeldused ajutise halduri tasu väljamõistmiseks võlgniku osanikelt, ei ole täidetud. Kohus selgitab, et ajutisel halduril on õigus nõuda tasu hüvitamist võlgniku osanikelt, kui võlgniku osanikud ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust. Käesoleval juhul on aga võlgniku osanikud täitnud 02.07.2019 sissemakse tasumise kohustuse, kuid on unustanud teha vastavasisulise avalduse äriregistrile ettevõtte andmete muutmiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus ajutise halduri taotluse, tasu väljamõistmiseks võlgniku osanikelt, rahuldamata, kuivõrd PankrS § 29 lg 9 sätestatud eeldused selleks ei ole täidetud. Ajutine haldur palub alternatiivselt, kui kohus jätab halduri taotluse tasu väljamõistmiseks võlgniku osanikelt rahuldamata, hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9 tunni eest (alustatud pooltunde 18 x 33) 594 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Tasu suurus 9 tunni ning 33 euro suuruse pooltunni tasumäära puhul oleks 594 eurot ehk riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks vastavalt ajutise halduri poolt taotletule 584 eurot (lisandub käibemaks). Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr xxx AS-is LHV Pank. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule võlgniku juhatuse liikme R Li vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik