2-21-19022/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

12.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud K. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused võlausaldajate ees. Võlgnik ülalpidamisel on alaealine laps. 09.12.2021 määrusega on K. K. ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. K. pankrot. K. K. pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul järgnevad pangakontod: Xxxx AS-is konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 16.12.2021 oli 1.52 eurot ja konto xxxx (kogumishoius) kontojääk seisuga 16.12.2021 oli 0.01 eurot. Konto arestitud erinevate kohtutäiturite poolt; Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.12.2021 oli 0.29 eurot. Konto arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Võlgnikul oli ka konto Xxxx AS-is, milline suleti võlgnevuse tõttu 17.06.2018. Sularaha on võlgnikul 125.00 eurot. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 16.12.2021 summas 126.82 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisus, kuna TMS kohaselt ei saa sellele sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 10.12.2021 seisuga 72.665 Xxxx osakut ja 4 588.774 Xxxx osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgniku nimele on Liiklusregistris registreeritud sõiduk xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 1988. Registrikanne on peatatud. Sõiduk arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Vastuseks ajutise halduri päringule teatas võlgnik, et sõiduk xxxx registreerimis märgiga xxxx on muutunud sõidukõlbmatuks juba kümme või rohkem aastat tagasi, pole osalenud liikluses pikka aega, on sõidukilt eemaldatud võimalikud varuosad ning kere deformeerunud, aastat enam kahjuks ei mäleta, kuid sai müüdud sugulasele 100.00 euro eest. Dokumendid puuduvad. Tulenevalt eeltoodust ajutine pankrotihaldur hindab käesoleva aruande koostamise seisuga sõiduki väärtuseks 0.00 eurot. Võlgniku nimele olid Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 2003, võõrandatud 12.09.2019 ning xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 1999, võõrandatud 08.11.2019. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult teabenõudega eeltoodud sõidukite võõrandamise dokumente, kuid võlgnik ei ole neid esitanud ning on teatanud ajutise halduri teabenõudele vastuseks järgnevat: sõiduk xxxx mootori purunemise tõttu, müüdud varuosadena 200 euro eest, dokumendid müügi kohta puuduvad, tehing toimus sularahas, sõiduk xxxx müüdud edasi mootori rikke tõttu, endal polnud võimalik remonti teostada, sõiduk müüdud 350 euro eest, tehing toimus sularahas. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et isegi kui esineksid tehingute tagasivõitmise alused, ei ole nende tehingute tagasivõitmine majanduslikult otstarbekas. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kõigi kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgnik töötab põllumajanduses ja saab igakuiselt kätte 778.00 eurot, millest tasub ka lapsele elatist 250.00 eurot kuus. Krediidiasutuste poolt edastatud võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et võlgnikule on teostatud makseid T OÜ-lt (oktoobris 2021 – 149.20 eurot, palk; novembris 2021 – 416.67 eurot, palk; detsembris 2021- 800.00 eurot, palk). Lisaks on kohtutäitur O. K. novembris 2021 tagastanud võlgnikule 865.35 eurot. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel, võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks aruande koostamise ajal on 0.00 eurot.

14.12.2021 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ei ole maksuvõlgu (saldo on 0.00 eurot) ja ettemaksukonto saldo on 0.01 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud kolmteist täitemenetlust. Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 43 977.06 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 43 977.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul probleemid, siis kui võtsin esimese laenu PlusPlusist, et tasuda nooruspõlves võetud laenusid ja maksta ära korteri üürivõlg. Üürivõlast sai võlgnik teada alles siis, kui üürnik oli ta kohtusse andnud. Võlgnik oli see aeg Norras tööl ning polnud teadlik, et elukaaslane makse ei tasu. Võlgnik sai võlgadest lahti ning sealt hakkas lumepall veerema. Et võlgnik saaks edasisi kohustusi täita, võttis järgmise laenu. Tol ajal oli tal töökoht, palk hea ning palgalanguse korral tekkisid uued makseraskused. Võttis jälle laenu, et saaks vanadest lahti ja oma elukvaliteeti veidikenegi parandada. 2015 aastal sai võlgnik kukkumise tagajärjel seljatrauma, mis avaldas mõju edaspidisele elutegevusele. Seljavigastuse tõttu ei saa võlgnik ka leida tasuvamat tööd, sest ta ei saa teha selga koormavaid tööülesandeid. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võtta pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi ja neid ka täita. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (kohustuste võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra või vähemalt olulisel määral kaasa aidanud sellele. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2021 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud lisaks aruandes toodule selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 8 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 880.00 eurot (lisandub käibemaks 176.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 880.00 eurot (lisandub käibemaks 176.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 528.00 eurot, millele lisandub käibemaks 105.60 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51.