5.Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot (riigilõiv).
6.Jätta A. K. menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
7.Mõista A. K.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 299 eurot.
8.Mõista A. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.lt 3353,07 euro saamiseks. Kohus tegi 16.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Maksekäsuosakond üritas makseettepanekut kostjale kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati muul põhjusel. E-posti aadressidele xxxx ja xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Varasemas menetluses võlgniku ema kinnitas 16.04.2021, et võlgnik ei ela aadressil xxxx, kuid saab antud aadressilt dokumendid kätte. Hiljem ema teatas 29.07.2021, et võlgnik seal ei ela, ei tea tema kontakte ega suhtle. Xxxx korteriomanik kinnitas 17.05.2021, et antud aadressil kostja ei ela. Samuti ei ela kostja aadressil xxxx. Kostja praegune elu- ja viibimiskoht on Tartu politseijaoskonnale teadmata.
3.Pärnu Maakohus andis 31.08.2021 nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.09.2021 (täiendatud 22.09.2021) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 2840,04 eurot, intressi 326,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 359,89 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 300 eurot.
4.Tartu Maakohus edastas nõude 07.10.2021 määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Hageja täiendas hagiavaldust 10.11.2021. Kohus võttis hagi 12.11.2021
määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga tema rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxx.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes TsMS-i 6. osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu (TsMS § 313 lg 2). TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
6.Väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte 01.12.2021 nende kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale isikule. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu kostja vanaema T. P.. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud (TsMS § 313 lg 3 ja 4). Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 22.12.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
7.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
8.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 26.07.2020 tarbijakrediidilepingu.
9.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast
kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08 p 12). Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.
10.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras 35% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).
11.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
12.Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 35% ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kohaldatakse intressimäära ka krediidisumma tagastamisega viivitamisele. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (26.07.2020) 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr (35%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.
13.Kohus leiab, et hageja väited, et kostja oleks saanud täiendavate kõrvalkulude tekkimist vältida korrektse ja õigeaegse kohustuste täitmisega, ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine. Hageja väide, et kostja jättis ise õigeaegselt kohustuse täitmata, ei muuda ebamõistlikku viivisemäära mõistlikuks ja tühist kokkulepet kehtivaks.
14.Kohus ei nõustu hagejaga, et tema õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist tuleneb asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmandas lause). Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et viivisemäär 35% aastas on proportsionaalne.
15.Kuna lepingust tulenev intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 82,47 euro ulatuses (2840,04 × 132 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb 277,42 euro ulatuses rahuldamata (359,89-82,47).
16.Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 92% ulatuses (3298,93 eurot 3576,35 eurost), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 92% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
18.Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 325 eurot (riigilõiv). Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja tasus hagi esitamise eest riigilõivu kokku 325 eurot (121,04+178,96+25). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 325 eurot. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
19.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 299 eurot (92% 325 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
20.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.