lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-117856/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-117856/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1859
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 4842

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-117856

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

70,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja G. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

G. R.

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 70,00 eurot. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud G. R. kanda.
4.Määrata kindlaks Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaline suurus summas 281,66 eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 186,66 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 68 lg 1Tahteavalduse liigid
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 16 lg 1Pakkumus
VÕS § 20 lg 1Nõustumus
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
5.Välja mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 281,66 eurot.
6.Välja mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (281,66 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on G. R. (kostja) sõiduki registreerimisnumbriga xxxxxx omanik alates 22.05.2018. Sõidukit pargiti 01.06.2018 OÜ Europark Estonia (hageja) opereeritavale parkimisalale Mere pst 6/8 ja 21.06.2019 parkimisalale Maxima Paepargi 57. Mõlemal korral pargiti sõidukit parkimistingimusi rikkudes – parkimise eest ei olnud tasutud ja sõidukitel puudus parkimisõigust andev parkimiskaart. Hageja väljastas kostjale leppetrahvid, millest esimese tasumise tähtaeg oli 15.06.2018 ja teisel 05.07.2019. Kumbki leppetrahv on summas 30,00 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot. Sissenõudmiskulu koosneb registripäringute kulust ja nõudekirja saatmisega seotud kulust.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks olid õigusabikulud ja riigilõiv 75,00 eurot. Õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 2 tundi, kostja arvamusega tutvumine ja analüüs ning sellele seisukoha koostamine 20 minutit. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 80,00 eurot. Samuti palus hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot. Hageja palub märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt annab kostja oma sõidukeid kasutada teistele inimestele. Kostja säilitab andmeid kasutamisest järgmise aasta juulini. Kuna hageja teatas nõudest 2 aastat pärast leppetrahvide tegemist, siis ei ole kostjale teada, kelle käes oli sõiduk hagi aluseks olevate parkimiste ajal. Samuti leidis kostja, et tal polnud võimalik nõudele kohtuväliselt vastata, sest sai leppetrahvidest teada alles 08.04.2021.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi.
5.Kohus täitis 01.11.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist.
6.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxxxxx omanik (dtl 103-106). Sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx oli 01.06.2018 pargitud Mere pst 6/8 parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 75-82). Mere pst 6/8 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 94-102). Sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx oli 21.06.2019 pargitud Maxima, Paepargi 57 parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 83-91). Maxima, Paepargi 57 oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 90-92). Hageja tegi päringu maanteeametisse (dtl 107) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 108-111).
7.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 108. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
8.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

2(5)

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teinepool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga, ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 01.06.2018 Mere pst 6/8 parklas ja 21.06.2019 Maxima, Paepargi 57 parklas parkimisel.

9.Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja väidab, et parkimisleping võidi sõlmida kellegi teisega, kellele ta oma sõiduki andis kasutada. Kohus selgitas, et kostjal tuleb esitada selgesõnaline vastuväide, kellega kostja arvates leping sõlmiti, ning leppetrahvi tasumise kohustusest vabanemiseks oma vastuväidet ka tõendada. Kostja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, kes teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni (TalR 2-19-123666, p 37). Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
10.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et mõlemas parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30,00 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud kahel korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata, ega tuginenud asjaolule, et tal oleks mõnel konkreetsel korral olnud õigus parkida parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud kahte parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
11.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse,

3(5)

milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahvid vahetult pärast rikkumise tuvastamist mõlemal korral. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul.

12.Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 2 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 60,00 eurot.
13.Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot. Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks päringu maanteeametisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 10,00 eurot põhjendatud.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

MENETLUSKULUD

15.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest 2t ja 20min eest ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot.
17.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
18.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund (km-ta) ning kokku 2t ja 20min. Hageja õigusabikulud hõlmavad kolme õigusabitoimingut – hagi koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse kohtule esitamine (2 t) ning kostja arvamusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine (20 min). Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.
19.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 186,66 eurot (80,00 eurot x 2,2 t).

4(5)

20.Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot.
21.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 281,66 eurot, millest 75,00 eurot on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 186,66 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 281,66 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on hageja registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega on hagejal võimalik käibemaks tagasi saada ning kohus rahuldab hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.
23.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium