Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: A V (e-post xxx) Kostja: B S (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus B S ́i vastu osaliselt.
2.Mõista B S ́ilt B2 Impact OÜ kasuks välja xxx ja B S ́i vahel 18.03.2022 sõlmitud krediidilepingust xxx tulenev põhivõlg 2822,87 eurot ja viivis 737,32 eurot.
3.Jätta menetluskulud 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda.
4.Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 650 eurot ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele B S ́ilt B2 Impact OÜ kasuks välja 383,50 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 2 1).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS (edaspidi krediidiandja) ja B S (edaspidi kostja) 18.03.2022 tähtajatu krediidilepingu xxx, krediidilimiidiga 3000 eurot. Lepingu tingimustes lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (päevamääraga 0,11%), krediidi kulukuse määras 50,63% aastas, krediidi kogukuluga 6990,35 eurot.
2.Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
3.Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 227,51 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 60,21 eurot, intressi katteks 85,52 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 75,00 eurot, kaarditasu katteks 1,78 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 5,00 eurot.
4.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse tasumise kohustust, olles viivituses 15.09.2022 (summas 134,98 eurot), 15.10.2022 (85,28 eurot) ja 15.11.2022 (68,07 eurot) tagasimakse tasumisega, siis hoiatas krediidiandaja kostjat 30.11.2022 teatisega, et täiendava tähtaja so. hiljemalt 14.12.2022 võlgnetavate summade mittetasumisel loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati kostjat, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Teatis edastati iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti xxx aadressile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Krediidiandaja teavitas kostjat lepingu lõppemisest 15.12.2022 teatisega.
5.Hageja selgitas, et kostja krediidivõime hindamisel lähtus krediidiandja kostja esitatud netosissetulekust 2000 eurot, kohustustest kokku summas 226,07 eurot, mis koosnes majapidamiskuludest 215,30 eurot ja puhvrist 10,77 eurot. Samuti kontrollis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtteid xxx, xxx.
6.Kostjat teavitati 16.01.2023 teatega tema ja xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse hagi esitamise seisuga 2999,79 eurot (saadud krediit kokku summas 3060,00 eurot – tagasimaksed lepingu kehtivusel põhiosa katteks summas 60,21 eurot); tasumata intressi 434,61 eurot (perioodil 19.03.2022-15.12.2022 kogunenud intress 520,13 eurot– tagasimaksed intressi katteks kokku summas 85,52 eurot); viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, see on 37,8% aastas (päevamääraga 0,11%), alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 2570,91 eurot; viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas; võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. 2/8
8.Kohus jättis hagiavalduse 25.02.2025 määrusega käiguta ja palus hagejal kõrvaldada määruses märgitud puudused, muuhulgas selgitada, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) ja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, määrata uuesti tagasimaksed. Kohus selgitas, et samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
9.Hageja esitas 11.03.2025 seisukoha, kus selgitas krediidiandja toiminguid kostja krediidivõime hindamisel lepingu sõlmimise eelselt ja märkis, et enne antud krediidilepingu sõlmimist ei küsitud pangakonto väljavõtet (eelnevalt esitatud ekslikult), vaid on lähtutud üksnes võlgniku teavitatud infost, mistõttu palub hageja jätta hagiavalduse lisa 1 tähelepanuta. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis arvestades, et kostja on saanud krediiti kokku 3050,38 eurot ning et kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 227,51 eurot, kujuneks hageja põhivõlaks 2822,87 eurot. Nõude ümberarvestusel on lähtutud intressimäärast 0% ning kõigi kostja poolt tehtud tagasimaksete arvestamisest põhivõla katteks. Kostja on nõude ümberarvestamisel tasunud täielikult kuni 15.08.2022 arveid, mistõttu jäi viivitusse vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega so. osaliselt 15.09.2022 tagasimaksega summas 27,24 eurot (minimaalne tagasimakse 134,98 eurot – ettemaks 107,74 eurot), 15.10.2022 tagasimaksega 85,28 eurot, 15.11.2022 tagasimaksega 68,07 eurot, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
10.Hageja palus alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 2822,87 eurot, võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot, viivis põhivõlalt 2822,87 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2022 kuni täpsustuse esitamiseni so. 11.03.2025, kokku summas 737,32 eurot. Hageja palus kõik menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulusid hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 mõttes.
11.Kuivõrd muud võimalused kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks olid ammendunud, siis toimetas kohus kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult 20.06.2025. Kostja hagile tähtaegselt vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 2822,86 eurot ning viivise põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2022 kuni hagi täpsustuse esitamiseni so. 11.03.2025, kokku summas 737,32 eurot. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
13.Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel. Seega kontrollib kohus, kas nõude aluseks olev leping oli xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud.
14.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev 3/8
krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
15.Kohus on tuvastanud, et kostja on 18.03.2022 digitaalselt allkirjastanud krediidikonto lepingu xxx ja teenusetingimused (dtl 95-107), mille kohaselt oli krediidilimiit 3000 eurot, intressimäär 39,9% aastas (päevamäär 0,11%), krediidi kulukuse määr 50,63% aastas, krediidi kogukulu 6990,35 eurot (dtl 103). Krediidiandja on krediidikonto lepingu allkirjastanud 18.03.2022 mehhaanilise jäljendiga (dtl 104). Krediidiandja on kostjale perioodil 21.03.202205.09.2022 teinud krediidi väljamakseid viitega lepingu numbrile xxx (dtl 110-124), seega täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse võimaldada kostjale krediiti. Kostja on seega krediidi kasutusse võtnud ja teinud ka tagasimakseid (dtl 125-127).
16.Ülal viidatud tõendeid arvestades loeb kohus, et lepingu sõlmimine krediidiandja ja kostja vahel on tõendatud. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
17.Hageja väitel on kostja perioodil 19.03.2022-04.09.2022 saanud kokku krediiti summas 3060 eurot, mille ülekandmisel on lepingu tingimustest tulenevalt arvestatud maha väljavõtutasu 0,9% ülekande summast, see on kokku 9,62 eurot (dtl 39). Hagi lisana 3 esitatud maksekorraldustest (dtl 110-124) nähtub, et kostjale on tehtud väljamakseid summas 3050,38 eurot, see vastab hageja väidetele väljastatud krediidi summa ja mahaarvamise kohta (30609,62). Kostja on teinud tagasimakseid hageja selgituste kohaselt kokku 227,51 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 60,21 eurot, intressi katteks 85,52 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 75,00 eurot, kaarditasu katteks 1,78 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 5,00 euro (dtl 39). Hagi lisana 4 esitatud tabeli põhjal on kohus kontrollinud, et tagasimaksete summa on 227,51 eurot (dtl 125-127).
18.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 50,63% aastas (dtl 103). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
19.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlgnevuse 2999,79 eurot, tasumata intressi 434,61 eurot, viivise summas 2570,91 eurot ja edasiulatuva viivise viivisemääras 11,15% aastas ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot väljamõistmist.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
21.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on 4/8
krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
22.Kohus selgitas 25.02.2025 määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 150-154). Hageja võrreldes hagiavalduses tooduga täiendavaid asjaolusid ja tõendeid menetluses esitanud ei ole, kuid teatas 11.03.2025 vastuses kohtule, et krediidiandja on teada andnud, et enne antud krediidilepingu sõlmimist ei küsitud pangakonto väljavõtet, vaid on lähtutud üksnes võlgniku teavitatud infost, mistõttu palub hageja jätta hagiavalduse lisa 1 tähelepanuta (dtl 160). Kohus näeb hagi lisana 1 esitatud pangakontode analüüsist, et see on loodud 10.05.2024 (dtl 49), seega kaks aastat pärast lepingu sõlmimist ning tegemist ei saa olla analüüsiga, mille krediidiandja viis läbi lepingu sõlmimise eelselt. Seetõttu on usutav hageja selgitus, et enne krediidilepingu sõlmimist kostjalt arveldusarve väljavõtet ei küsitud ja kohus jätab hagi lisana 1 esitatud pangakontode väljavõtte tähelepanuta.
23.Kohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
24.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja esitatud netosissetulekust 2000 eurot, kohustustest kokku summas 226,07 eurot, mis koosnes majapidamiskuludest 215,30 eurot + puhvrist 10,77 eurot (dtl 35).
25.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
26.. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
27.Praegusel juhul on krediidiandja lähtunud ainult kostja enda esitatud andmetest sissetulekute ja kohustuste kohta ning ei ole teinud täiendavalt ühtegi päringut ega püüdnud välja selgitada kostja võimekust krediiti tagasi maksta, sh tema varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust, tema teisi varalisi kohustusi ning muid hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasemate maksekohustuste täitmist, samuti ülalpeetavate arvu (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).
28.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid 5/8
krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Juhul, kui kostja esitatud andmed ei ühti krediidiandja poolt muude andmekogude ja registrite päringutega, siis ei tohi laenu väljastada. Praegusel juhul ei ole krediidiandja teinud piisavalt jõupingutusi, et kostja krediidivõimet välja selgitada.
29.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
31.Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
32.Hageja on selgitanud, et kostja on nõude ümberarvestamisest nähtuvalt tasunud arveid täielikult kuni 15.08.2022, mistõttu jäi viivitusse vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega so. osaliselt 15.09.2022 tagasimaksega summas 27,24 eurot (minimaalne tagasimakse 134,98 eurot – ettemaks 107,74 eurot), 15.10.2022 tagasimaksega 85,28 eurot, 15.11.2022 tagasimaksega 68,07 eurot, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (dtl 162). Kohus on seisukohal, et kuna kostja jäi viivitusse tagasimaksetega alates 15.09.2022, siis oli ta 30.11.2022 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ajaks võlgnevuses vähemalt kolme osamakse tagastamisega, s.o osaliselt 15.09.2022 ja täielikult 15.10.2022 ning 15.11.2022 osamaksed. Krediidiandja on 30.11.2022 saatnud täiendava tähtaja andmise teate koos lepingu ülesütlemise hoiatusega kostja e-posti aadressile (dtl 132-135). 15.12.2022 saatis krediidiandja kostjale lepingu lõppemise teatise (dtl 136). Seega andis krediidiandja enne lepingu lõppemist kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning tähtaeg oli pikem kui kaks nädalat. Kuivõrd menetluses ei ole esitatud vastuväidet teadete kättesaamisele, siis loeb kohus, et kostja on teated kätte saanud.
33.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega seega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
34.Kostja on hageja selgituste kohaselt saanud lepingu alusel krediiti kokku 3050,38 eurot ning on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 227,51 eurot ning seetõttu kujuneks põhivõlaks 2822,87 eurot. Kohus on esitatud tõendite pinnalt tuvastanud, et kostjale on antud krediiti summas 3050,38 eurot (dtl 110-124, vt ka otsuse p 16) ja tagasimaksete summa on kokku 227,51 eurot (dtl 125-127). Seega on tagastamata põhivõla summaks 2822,87 eurot ning kuna leping on üles öeldud 15.12.2022 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2822,87 eurot. 6/8
35.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.
36.Hageja on juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, palunud välja mõista viivise põhivõlalt 2822,87 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2022 kuni täpsustuse esitamiseni so. 11.03.2025 kokku summas 737,32 eurot (dtl 162). Viivise nõue on 11.03.2025 menetlusdokumendi lisa 2 arvestusest nähtuvalt esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. See on lubatav ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ja kohus mõistab viivise summas 737,32 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
37.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 140-144). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
38.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiga esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 46). Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetanud avalikult 20.06.2025. Kostja vastanud ei ole.
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
41.Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud suuruses (630 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
42.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
43.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 650 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on lepingulise esindaja kulu.
44.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
7/8
45.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 6040,31 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 2999,79 eurot intress 434,61 eurot, viivis 2570,91 eurot; võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot).
46.Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja lepingujärgse põhivõla 2822,87 eurot ning viivise summas 737,32 eurot, kokku 3560,19 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 59 % (arvestuse aluseks olev tehe: 3560,19 / 6040,31 * 100% = 58,94 %). Seega jäävad menetluskulud 59 % ulatuses kostja kanda ning 41 % ulatuses hageja kanda.
47.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 59 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 650 * 59% = 383,50 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
48.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.