Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A K vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3 594,62 eurot
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, reistrikood 70001975, asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
E H (e-post: xxx) A K (isikukood xxx, xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi rahuldada.
2.Välja mõista A Klt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 3 594 (kolm tuhat viissada üheksakümmend neli) eurot ja 62 senti. Regressi korras tagastatav hüvitis tuleb A Kl kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr xxx Swedbank või nr xxx SEB Pank, mõlemal juhul viitenumber xxx.
TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra:
4.1.Kostja A K kohustub tasuma võlgnevuse summas 3 594 (kolm tuhat viissada üheksakümmend neli) eurot 62 senti, osamaksetena summas 50 (viiskümmend) eurot kuus, alates kinnipidamisasutusest vabanemisest (hiljemalt 07.06.2024. a) kuni võlgnevuse tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Harju Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 02.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr xxx (jõustus 18.02.2015. a) kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri A D. A D esitas sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri matusekulude ja toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2015. a otsusega nr 480 määrati kuriteoohvri A D ülalpeetavale R Dile toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 28.01.2015. a ning 29.07.2015. a otsusega nr 480B määrati matusekulude hüvitamine. Ajavahemikul 28.01.2015-31.01.2018. a on A D ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist 2 698 eurot. Kostja tasus ühekordse maksena 50 eurot ning 27.04.2018. a on sõlmitud kokkulepe, mille alusel lubas kostja tagastada igakuiselt 50 eurot. Hageja saatis kostjale 09.04.2020. a meeldetuletuse kokkuleppe jätkamisest, kuid kostja pole sellele reageerinud ega makseid teostanud. Vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 13 ja 14 on makstud jätkuvalt ajavahemikule 01.02.2018 -31.01.2020. a toitja surmast tulenevalt kahjuhüvitist kokku summas 946,62 eurot. Kokku on hüvitist makstud summas 3 644,62 eurot, millest on tasutud 50 eurot. OAS § 15 järgi on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9 590 eurot. OAS § 31 alusel läheb hüvitisesaaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riigil on õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud kostja vastu. Hageja palub välja mõista A Klt Eesti Vabariigi kasuks 3 594,62 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja esindaja nõustus kostja poolt esitatud kokkuleppega, et kostja tasub peale kinnipidamisasutusest vabanemist võlgnevuse 50 eurot kuus, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja soovib, et nimetatud kokkulepe kajastuks kohtuotsuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja A K märkis vastuses, et ta on nõus asja lahendama kompromissiga. Kostja selgitas, et ajavahemikul 03.2018. a kuni 2019. a kandis ta iga kuu 50 eurot hüvitist A D isiklikule kontole. Kosja karistus lõppeb 07.062024. a. Vanglas ei ole kostjal võimalust maksta nõuet. Kostja on seisukohal, et need maksed mis tehti A D isiklukule kontole kohtuotsuse alusel, tuleb välja arvutada
ja nõudest maha arvestada, muidu saab A D kaks korda makseid. Peale seda on ta nõus maksma Sotsiaalkindlustusametile kahju hüvitamiseks igakuiselt 30-50 eurot kuus. Kostja soovib sõlmida hagejaga kokkuleppe. Kostja palub sõlmida kompromiss, mille kohaselt hageja esitatud nõue ajatatakse ja peale vanglast vabanemist maksab kostja igakuiselt 50 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja märgib, et tema ema tegi A D kontole makseid, kuid tal pole võimalik pangakonto väljavõtteid esitada. Kostja on seisukohal, et konto väljavõtted pole olulised otsuse tegemisel ja ta saab need hiljem ka esitada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Viru Maakohtu 02.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr xxx (jõustus 18.12.2015. a) tunnistati A K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 alusel. Kuriteo tagajärjel kannatanu A D suri.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p1 ).
6.Kannatanu tsiviilhagi rahuldati ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti A Klt välja kannatanu A D kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1048, 60 eurot. Kostja selgitas, et tema eest maksis ema A D isiklikule kontole igakuiselt 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt 02.12.2015. a kohtuotsusele mõisteti kostjale A D kasuks 1 048,60 eurot. xxx kohtuotsusega väljamõistetud kahju ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud kahju nõue. Hageja nõue tuleneb matusekulude ja toitja surmast tulenev kahju.
7.VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale (VÕS § 129 lg 2) . Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (VÕS § 129 lg 3).
8.Sotsiaalkindlustusameti 29.07.2015. a otsusega nr 480B hüvitati A D matuste korraldamisega seotud kulud.
Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2015. a otsusega nr 480 hüvitati ja määrati A D toitja kaotusest tulenev igakuine hüvitis alates 01.08.2015. a ja perioodi 28.01.2015 - 31.07.2015. a ühekordne hüvitis.
9.Vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.
10.Vägivallakuriteona mõistetakse OAS § 8 lg 1 p 1 tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on muuhulgas kannatanu surm. OAS § 9 lg 3 kohaselt kui teo tagajärjel ohver sureb, on hüvitise saamise õigus tema ülalpeetaval. Ajavahemikul 28.01.2015 kuni 31.01.2020. a on A D ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist 3 644,62 eurot, millest on tasutud 50 eurot.
11.Vastavalt OAS § 31 lg 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded, kostja on nõuet tasunud 50 eurot. Hageja nõudeõigus tuleneb OAS § 31 lg 1. Kostja palus asja lahendada kompromissiga. Kostja soovib nõude ajatamist, tasudes peale vanglast vabanemist võlgnevust igakuiselt 50 eurot kuus. Hageja esindaja nõustub kostja poolt pakutud nõude ajatamise ja kokkuleppega
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lõike 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes poolte poolt avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summa 3 594,62 eurot tasuma hagejale peale vanglast vabanemist osamaksetena 50 eurot kuus, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus arvestab kostja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kostja viibib hetkel kinnipidamisasutuses. Seega on põhjendatud kohaldada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 445 lg 1.
13.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja A K kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.