Aktiva Finants OÜ hagi J A vastu võlgnevuse 2 755,25 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
2 911,94 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, aadress: A.Weizenbergi tn 20, Tallinn)
Hageja esindaja:
A Ž (volikirja alusel, e-post: xxx) J A (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi J A vastu.
2.Välja mõista J Alt Aktiva Finants OÜ kasuks lepingust nr xxx tulenev nõue summas 2 755 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend viis) eurot ja 25 senti (sh põhivõlgnevus 1 958,71 eurot, intress 148,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 598 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot).
1(6)
3.Välja mõista J Alt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis alates 18.09.2021. a kuni põhinõude (1 958,71 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.Välja mõista J Alt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulude katteks 515 (viissada viisteist) eurot.
6.1.Välja mõista J Alt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (515 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finants OÜ esitas 14.07.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J A vastu 2 580,93 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 16.07.2021. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja J A 28.01.2020. a krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel xxx võimaldas kostjale 1 000 eurot intressimääraga 29,9% aastas arvelduslimiidi kasutamiseks. 29.01.2020. a muutsid lepingupooled krediidikonto lepingu põhitingimusi. Laenuandja võimaldas kostjale laenu 2 000 eurot, intressimääraga 29,9% aastas. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 25-ks kuupäevaks 60 osamaksega. Kostja võttis välja krediiti summas 2 090 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimust, jättes tagasimaksed tasumata. Kostja teostas 131,29 eurot põhiosa katteks. Seoses kostja poolse lepingu rikkumisega teavitas xxx kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 09.09.2020. a.
3.xxx loovutas 10.09.2020. a nõude Aktiva Finants OÜ-le. Kostja võlg hageja ees on 2 755,25 eurot, millest põhivõlg moodustab 1 958,71 eurot, intress 148,54 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised 598 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 755,25 eurot ning alates 18.09.2021. a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 958,71 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 755 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2(6)
5.Kostja esitas kohtule riigi õigusabi taotluse, milles märgib, et soovib õigusabi kuna leiab, et võlgnevuse summad ei vasta tegelikkusele. Taotleja märgib, et tal ei ole võimalik saada tasulist teenust oma õiguste kaitseks. Kohus jättis 01.11.2021. a määrusega J A riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kohus on arvamusel, et võlgnevuse nõue ei ole selline vaidlus, kus kostjal oleks vaja juriidilisi eriteadmisi. Kostja kas on jätnud lepingu nr xxx maksed (maksegraafik) tasumata või mitte, selleks et seda tõendada ei ole vaja riigipoolset õigusabi. Kohus kohustas J Al esitada kirjalik vastus Aktiva Finants OÜ hagiavaldusele 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
6.J A esitas kohtule e-posti teel taotluse kohtudokumentide saatmiseks posti teel, kuna ta ei nõustu summadega. Kostja esitas e-posti teel seisukoha, milles teavitab, et ta ei nõustu summadega mis on hagiavalduses ning tal ei ole hetkel võimalik võlgnevust tasuda. Kostja on seisukohal, et summad on kõrgendatud. Kostja soovib tutvuda väljastatud laenu ja tema poolt tasutud summade väljavõtetega.
7.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
8.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
12.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb xxx ja kostja vahel sõlmitud 28.01.2020. a krediidilepingust nr xxx ja nõude loovutusest. Nõude aluseks on kostja poolt tasumata lepingust tulenevad kohustused.
13.xxx loovutas 10.09.2020. a nõude kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le.
14.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
3(6)
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
16.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
17.Kostja tunnistas oma võlgnevust summas 1 470,31 eurot. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks lepingust tulenevat kohustust täitnud.
18.Hageja on märkinud, et kostja on tasunud põhivõlgnevust 131,29 eurot.
19.Kostja väitis, et hagiavalduses märgitud summad on kõrgendatud ja ta nõustub kohtumääruses märgitud hagisummaga 1 470,31 eurot.
20.Kohus selgitas kostjale 23.12.2021. a kohtunõudes, et 17.09.2021. a määruse päises on ekslikult jäänud hagihinnaks 1 470,31 eurot. Kohtumääruse asjaoludes on välja kirjutatud millest ja mis summas tuleneb hageja nõue.
21.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda kohustuste täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse lepingust tulenev kohustuse eest tasuda.
Intress
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et xxx on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
21.Krediidilepingu järgi kohustus kostja maksma intressimäära aastas 29,90%. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Hageja on arvestanud intresse summas 148,54 eurot.
22.Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu aluses intressid summas 148,54 eurot. 4(6)
Viivis
23.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
24.Hageja arvestab viivist vastavalt seadusega sätestatud määras. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Kostja tunnistas oma põhivõlgnevust hageja ees, samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud. Kostja teadis, et kohustuse täitmata jätmisel lisandub viivis. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 156,69 eurot.
25.Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 1 958,71 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tuleneva kohustuse täitnud, tuleb hagi rahuldada. Sissenõudmisega seotud kulud
26.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 50 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
5(6)
27.Hagi materjalide juurde on esitatud võlanõuded (meeldetuletuskirjad), millest nähtub, et hageja on saatnud kostjale tasuta meeldetuletuskirjad kostja poolt lepingusse märgituid e-posti aadressile. Kohus rahuldab (meeldetuletuskirja) sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Kostja jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda.
30.Hageja menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 755 eurot
31.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Hagiavaldus koosneb ca 10 lausest (asjaolud). Ülejäänud hagiavalduses on välja toodud seaduse paragrahvid ja lepingust tulenevad punktid. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, loeb kohus hagi koostamise, vastuväite ja seisukoha põhjendatud ajakuluks 2 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 515 eurot.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.