lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-105077/9

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-105077/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 487 lg 1, 3Hagimenetluse alustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 206 lg 1Poolte õigusedTsMS § 3401 lg 2TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 482 lg 1Maksekäsu kiirmenetluse avaldus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-105077

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.X-i vastu põhivõla 159,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,61 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.08.2025 hagi menetlusse võtmise keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja W.X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-25-105077

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.X-ilt (kostja) põhivõla 160,08 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 71,41 euro ning alates 21.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06445 %-lise päevamääraga viivise saamiseks. Avalduses kirjeldas hageja nõude asjaoludena, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid järelmaksulepingu, mille kohaselt anti kostjale krediiti. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele ja graafikule. Telia Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja viitas, et nõue tulenes järelmaksulepingust (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%).
2.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 23.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Harju Maakohus kohustas hagejat 23.04.2025 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuma täiendavat riigilõivu ja esitama riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.
4.Hageja esitas 08.05.2025 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 159,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,61 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 09.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust, millega kostja sai kasutada Telia TV Family teenust. Kostja jättis kasutatud teenuse eest tasumata. Lisaks tulenes hageja nõue 10.08.2025 sõlmitud seadmete kasutamislepingust, millega kostja sai enda kasutusse digiboksi. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le, mistõttu kohustus kostja seadme hüvitama. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 hagejale kõik nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Maakohus jättis 03.06.2025 määrusega hagi käiguta, kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses märgitud puudused ja hoiatas, et kui hageja ei kõrvalda puuduseid, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse aluseks olevad lepingud on erinevad (hagiavalduse kohaselt tuleneb võlg 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt 21.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust (järelmaksulepingust)). Maakohus selgitas, et hagejal ei ole õigust arvestada teises asjas maksekäsu menetluses tasutud riigilõivu 65 eurot hagiavalduse riigilõivu osana.
6.Hageja esitas 02.07.2025 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et Telia Eesti AS on hagejale loovutanud kõik võlgnikuga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded. Telia Eesti AS-i kliendid, sh kostja, on Telia Eesti AS andmebaasis registreeritud n-ö ühe kliendi numbriga, millega hõlmatakse kõik kliendiga sõlmitud lepingud. Ka siinsel juhul on hageja andmebaasis klient hõlmatud kindla numbriga (1000144347), mis hõlmab kõiki kliendiga sõlmitud lepinguid ning lepingu lõpetamisel lõpetatakse kõik lepingud. Hageja selgitas, et isegi kui hagi on esitatud nö uuel nõude alusel, ei takista see rahalises nõudes esitatud hagi menetlemist ja hagejal ei ole vaja pöörduda kohtusse uue tsiviilasja

2-25-105077 algatamiseks või seetõttu täiendavalt eraldi uuesti riigilõivu 65 eurot tasuda. Hageja leiab, et puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu siinse asja katteks arvestamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 esimese lause järgi kohustab kohus avaldajat (hagejat) esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sellest ei saa järeldada, et hageja peab tuginema täpselt samale nõudele nii eseme kui aluse poolest. Hagejal on ka hiljem menetluses võimalik oma nõuet muuta (TsMS § 206 lg 1, § 376 lg 1). Seega ei ole hagejal takistust muuta oma nõuet, sh selle alust maksekäsu- ja hagimenetluse vahel. Hageja esitas rahalise nõude kostja vastu. Nõude summa on selge ja hageja on esile toonud teatava asjaolude kogumi. Riigilõivu on tasutud ettenähtud ulatuses ja seega puudub alus menetlusse võtmisest keeldumiseks või täiendava riigilõivu tasumise nõudmiseks. Maakohtu määrus

7.Maakohus keeldus 06.08.2025 määrusega maksekäsuosakonnale esitatud avalduses ja hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3, TsMS § 371 lg 1 p 10 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
7.1.Maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud hageja esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud järelmaksulepinguga (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%). Riigilõiv 35 eurot oli tasutud seoses hagiga, mille nõue tuleneb 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust. Seega oli maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse saadetud nõudelt tasumata täiendav riigilõiv.
7.2.Hageja jättis maakohtu osundatud puudused kõrvaldamata. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks järelmaksulepingust (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%) tuleneva nõude põhjendust hagile ettenähtud vormis. Samuti ei tasunud hageja piisavalt riigilõivu seoses järelmaksulepingu alusel esitatud nõudega.
7.3.Hageja esitas 08.05.2025 (täpsustatud 02.07.2025) hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust. Arvestades, et tegemist on erineva nõude alusega maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitust (järelmaksuleping), ei olnud hagejal õigust arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (65 eurot) teise asja riigilõivu osana. Eelnimetatut selgitati hagejale 03.06.2025 puuduste kõrvaldamise määruses, kuid hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud (TsMS § 371 lg 1 p 10).
7.4.Arvestades, et hageja ei esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõude avaldusega, keeldus maakohus maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse saadetud nõude menetlusse võtmisest. Kohtul ei ole võimalik siinsest tsiviilasjast eraldada ning alustada uut menetlust ka teenuselepingust ning seadmete kasutuslepingust tuleneva nõude osas, kuivõrd tasumata on riigilõiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on maakohtu osundatud puudused kõrvaldanud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata

2-25-105077 tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hageja selgitas, et maksekäsu avalduses oli viidatud kliendi numbrile ja tegemist on sama nõudega. Seetõttu on maakohtu etteheited kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse erisuse osas asjakohatud.

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
10.1.TsMS § 482 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite lühikirjeldust. Asjaolude lühikirjeldusest peab olema võlgnikule arusaadav, millest võlg tekkis. Nõude kirjeldus peab võimaldama nõude identifitseerimist.
10.2.Eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Siinsel juhul ei ole hageja hagiavalduses täpsustanud üksnes rahalise nõude suurust, vaid on esitanud kostja vastu nõude täiesti uutel asjaoludel, st kattuvaid asjaolusid ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kirjelduses on asjaoludena esile toodud 21.11.2022 tarbijakrediidileping, kuid hagiavalduses 10.08.2022 teenuseleping ja 10.08.2022 seadmete kasutusleping. Olukorras, kus nõude aluses ei ole kattuvaid asjaolusid, ei saa rääkida nõude muutmisest, lisamisest või ärajätmisest, vaid tegemist on teise tsiviilasjaga. Erialakirjanduses on leitud, et nõude põhjendamine TsMS § 487 lg 1 esimeses lauses ette nähtud korras ei välista, et hageja muudab hagimenetluses oma nõuet, mh vähendab või suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Siinses vaidluses ei ole sellise olukorraga tegemist, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudel ei ole identifitseeritavat seost nõuetega, mida hageja soovib esitada hagimenetluses.
10.3.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitust erineva nõude alusega, on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal ei olnud õigust arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu teise asja riigilõivu osana ja seega oli hagi esitamisel tasutud nõutust vähem riigilõivu.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja