2-20-115140 Raudar Metal Works OÜ hagi AVEN Metallitööd OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 120 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520, asukoht Silikaltsiidi tn 7, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post: [email protected]) Kostja: AVEN Metallitööd OÜ (registrikood 11416086, asukoht Meresihi tee 33, Kelvingi küla, 74018 Viimsi vald, Harjumaa), seaduslik esindaja A V (e-post: xxx)
Kohtuistung
17.08.2021
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus Kostja seaduslik esindaja A V
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt AVEN Metallitööd OÜ hageja Raudar Metal Works OÜ kasuks põhinõue summas 1 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 240,20 eurot ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (1 560 eurot) alates 17.06.2020 aasta 0,5% päeva määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja AVEN Metallitööd OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõude summas 1 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 240,20 eurot ja edasiulatuvad viivised alates 17.06.2020 põhinõudelt (1 560 eurot) 0,5% päevas määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja 10.10.2018 sõlmitud lepingu alusel teostas hageja kostjale metalltoodete värvimistöid. Kostjale kohaldati lepingu alusel krediiti 10 000 euro limiidi ulatuses ning igakordne töö telliti ning anti üle vastava tellimuslehega hageja poolt koostatud lepingu üldtingimuste alusel. Kostja tõi 06.12.2019 hagejale värvimiseks metalldetailid ning tellimuse kohta vormistati vastav tellimusleht. Sama tellimuslehe alusel andis hageja tööd kostjale 11.12.2019 üle. Kostja vaatas töö üle ega esitanud töö suhtes mingisuguseid pretensioone. Töö üleandmisega samal päeval, s.o. 11.12.2019 väljastas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr 15578 summas 1 560 eurot koos käibemaksuga. Arve maksetähtajaks märkis hageja vastavalt 10.10.2018 sõlmitud lepingule 10.01.2020. Kostja temale esitatud arve suhtes mingisuguseid pretensioone ei esitanud. Vahetult enne arve maksetähtaja saabumist, s.o. 08.01.2020 edastas kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ei ole rahul teostatud töö kvaliteediga, e-kirjale lisas fotod. Hageja vastas järgmisel päeval e-kirjaga selgitades, et värvikonaruste põhjuseks on tsingitud aluspinna konarused, mis oleks tulnud soovi korral täiendava lihvimise teel eemaldada. 14.01.2020 vastuskirjas teatas kostja, et teda ei rahulda hageja vastus ning tagantjärele on võimatu nõuda tooted tsinkinud firmalt kvaliteediga seonduvate puuduste likvideerimist.
3.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 3.3. alusel oli kostja tellijana kohustatud värvimiseks toodud esemed eelnevalt üle vaatama ning veenduma, et need on võimalik värvida olemasoleval kujul ilma täiendava eeltöötluseta. Punkt 3.4. järgi ei vastuta hageja puuduva eeltöötluse tõttu tekkinud kvaliteediprobleemidega seonduva eest, kui tellija ei ole eeltöötluse vajadust märkinud tellimuslehele. Kostja ei ole hagejat tellimuslehel ega muul viisil teavitanud sellest, et detailid vajasid või võisid vajada täiendavat eeltöötlust. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud VÕS §-st 643 tulenevat töö ülevaatamise kohustust ning seetõttu ei saa ta tugineda töö lepingutingimuste mittevastavusele. Vastavalt VÕS § 644 lgle 3 ei saa tellija tugineda töös esinevatele puudustele, kui ta ei ole neist teatanud mõistliku aja jooksul. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3.6. on pooled kokku leppinud, et igasugustest puudustest oli kostja kohustatud hagejat teavitama hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hilinenult esitatud pretensioonide põhjal ei saa kostja tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja sai töö kätte kolmapäeval, 11.12.2019. Seega pidi kostja töö üle vaatama ja sellega seonduvad pretensioonid esitama hiljemalt 18.12.2019. Kostja pretensioone ei esitanud. Hageja on seisukohal, et ta on töövõtulepinguga võetud kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja töö vastab lepingu tingimustele. Vastavalt VÕS § 635 kohustub töövõtulepingu korral töövõtja tegema ettenähtud töö ning tellija maksma selle eest ettenähtud tasu. Antud juhul ei ole kostja tehtud töö eest tasunud.
4.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimuste punktis 6 sätestatud kokkuleppele on õigus arvestada tähtaegselt tasumata summalt viivisintressi 0,5% kalendripäevas. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivisintressi summas 1240,20 eurot ning edasiulatuvat viivist 0,5% kalendripäevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Edasiulatuva viivisenõude maksimummääraks loeb hageja sealjuures 319,80 eurot, kuivõrd vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei või kõrvalkohustused reeglina ületada põhikohustust.
5.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole pooled sõlminud vaidlusalust lepingut. Kostja seaduslik esindaja on lepingu allkirjastanud, hageja kinnitab, et loeb lepingut siduvaks ning lepingus sätestatust on pooled vastastikustes suhetes lähtunud.
Hageja hinnangul on eksitav kostja seisukoht, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja teostab toodetele eelneva pinnatöötluse ja elimineerib võimalikud probleemsed kohad. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab toodetele kerghaavelduse, mis on vajalik värvitava pinna mustusest puhastamiseks ning karestamiseks, et värvikiht oleks püsiv. Pooled ei ole kokku leppinud selles, et hagejal on kohustus toodetel esinevad konarused maha lihvida. Samuti puudus poolte vahel kokkulepe selle osas, kui suured on kostja poolt aktsepteeritavad pinnakonarused või missugune peab olema värvitud toodete lõppkvaliteet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt värvib hageja tooted sellisena nagu need värvimiseks toimetatakse ning ei vastuta võimalike defektide eest, mis materjalil on. Samuti puudus hagejal igasugune mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei ole tooteid pärast tsinkimist üle vaadanud või üle vaadata lasknud. Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud asjatundja arvamusele. Hageja hinnangul ei ole esitatud tõendi põhjal võimalik veenduda selles, missugune on dokumendi allkirjastanud isiku erialane pädevus, missugused tooted on olnud kvaliteedikontrolli esemeks ning missugune seos on uuritud esemel käeoleva vaidluse esemeksolevate lepinguliste suhetega. Samuti ei selgu, missugused küsimused on arvamuse andnud isikule vastamiseks esitatud ning missugused lähteandmed või materjalid arvamuse koostamiseks esitatud. Esitatud arvamuse põhjal on toodete ebatasasused põhjustatud eelkõige selle pinnale jäänud vedelast tsingist. Samale järeldusele on juba kohtumenetlusele eelnevalt tuginenud hageja. Õiguslikku vaidlust selle osas, kas eelnevalt tsingitud toodete kvaliteedi eest kannab vastutust hageja, kes eelnevalt tsingitud tooted üksnes üle värvis, ei ole võimalik lahendada asjatundja arvamuse põhjal. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja hinnangul ei saa pooltevahelisele suhtele kohaldada hageja poolt esitatud lepingut ja selle üldtingimusi. Kostja juhatuse liige küll allkirjastas kunagi sellise lepingu, kuid hageja jättis selle omalt poolt allkirjastamata. Kostjale hageja poolt allkirjastatud lepingut kunagi tagasi ei saadetud. Seega on kostja seisukohal, et hageja ei saa tema suhtes kohaldada enda ebamõistlikke tüüptingimusi ning juhib tähelepanu, et nimetatud töövõtulepingu üldtingimusi, mille hageja välja on toonud, ei ole kostja mitte kunagi allkirjastanud. Küll aga kinnitab kostja, et tellis 2019. aasta detsembris hagejalt metalldetailide värvimistööd. Selleks pöördus kostja projektijuht e-kirja teel otse hageja poole ning e-kirja teel lepiti kokku teenuse osutamise tingimustes, kusjuures pooltevahelises suhtluses pole ühtegi viidet hageja viidatud lepingule ega sellele, et kostja tellimusele kohalduvad hageja üldtingimused.
8.Kostja ei ole hageja teostatud värvimistöid vastu võtnud. Hageja poolt esitatud tellimuslehel ei ole hageja esindaja ega kostja esindaja allkirjad, vaid sellel on kostja tellitud autojuhtide allkirjad, mis tõendavad üksnes seda, et üks kostja tellitud autojuht andis detailid hagejale üle ja teine kostja tellitud autojuht võttis need hiljem hageja juurest peale. Lahter, kus peaks olema märgitud „Tarneaeg ja töö vastuvõtmiseks volitatud isik (nimi või äriühing)“, on esitatud tellimuslehel jäetud tühjaks põhjusega. Autojuhid ei ole volitatud kostja nimel tõid vastu võtma. Need detailid antakse autojuhile üle teineteise peale asetatuna, kiletatuna ja täiesti pakendatud kujul, mistõttu ei saa mingil juhul teostatud töid hinnata enne, kui kõik pakendid on laiali lammutatud. Autojuht ei tohi pakendatud detaile pakendist lahti rebida, vaid tema ülesanne on viia pakendatud detailid neid kahjustamata järgmisse asukohta. Hageja, kes võttis enne töödega alustamist kuumtsinkimistehasest tulnud detailid lahti, ei maininud kostjale kordagi, et tsingitud detailid ei ole piisavalt hästi töödeldud. Kostja aga usaldas selles osas hagejat kui professionaalset teenuse pakkujat. Seda enam, et hagejaga sai eelnevalt kokku lepitud, et hageja teostab enne värvimist tsingikihile pinnatöötluse ja sellega elimineerib võimalikud probleemsed kohad. Kostja hinnangul, kui enne töötlemist selgus, et tsinkimistehasest tulevad detailid on oodatust suuremate pinnakonarustega, oleks olnud tavapärane ja mõistlik käitumine hageja poolt selline, et ta oleks kostjat, kui klienti sellest teavitanud ja pooled oleksid juba enne pinnatöötlust ja värvimist saanud koos lahenduse leida, kuidas edasi. Hageja aga teostas ebakompetentset tööd ning andis värvitud
detailid sõnagi lausumata kostja autojuhile üle. See toimus vahetult enne jõule ning kui kostja pärast jõule ja aastavahetust töö üle vaatas, selgus, et see ei vastanud mingisuguselegi elementaarsele kvaliteedile. Kostja juhatuse liige kirjutas seepeale kohe hagejale, et ta ei ole hageja teostatud tööga absoluutselt rahul, lisas detailsed fotod puudustest ja uuris, kuidas hageja arvates olukord tuleks lahendada enne, kui ta hakkab reklamatsiooni koostama.
9.Kostja keeldus hageja poolt tehtud tööde vastu võtmisest, kuna hageja ei olnud teostanud töid kokkulepitud tingimustel. Hageja on jätnud välja kirjavahetuse selle kohta, et värvimist vajavad detailid on eelnevalt kuumtsingitud ja vajavad enne värvimist spetsiaalset töötlust. Hageja ja kostja kirjavahetus enne detailide värvimiseks kokkuleppe saavutamist kinnitab, et detailide tsinkimisjärgne töötlus oli hageja enda kohustus ning hageja oli sellest vägagi hästi teadlik.
10.Hageja ei ole teostanud töid korrektselt ning kostja ei ole vastavaid töid vastu võtnud, puudub alus kostjalt tasu nõuda.
11.Menetluse kestel esitas kostja kohtule asjatundja arvamuse, millega soovib tõendada hageja poolt ebakvaliteetselt tehtud tööd. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
15.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.
16.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
17.Poolte koostöö on baseerunud vastavalt kohtus antud selgitustele ja esitatud dokumentaalsetele tõenditele kohtu hinnangul töövõtulepingust tulenevale õigussuhtele. Kohtu korraldaval istungil 17.08.2021 on kohus selgitanud pooltele õigussuhet ja pooled on nõustunud, et tegemist on töövõtusuhtega. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel ka VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
18.VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 29 lg 3 järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgendatakse lepingu tingimust selliselt nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
19.Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt on kostjalt tasumata teostatud värvitööde eest. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab kokkuvõtvalt, et käesolevas asjas lepingut ei ole sõlmitud, hageja üldtingimused ei ole lepingu lisaks, vaidlusaluste metallitööde värvimise osas tööd ei ole vastu võetud ning värvimistööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Sisuline vaidlus on asjaolu üle, kas hagejal lasus töövõtjana kohustus enne metalltoodete värvimist teostada eeltöötlus, ning, kui see oli kokku lepitud, siis, mis ulatuses ja tegevuses. Vaidluse all ei ole asjaolu, et värvitud metalltoodete pinnal on näha konarlused, mida kajastab fotomaterjal.
20.Pooled on sõlminud 10.10.2018 krediidilepingu, milles on viidatud, et:
töö täpsem kirjeldus, maht ja kogus määratletakse tellimislehel; töö antakse üle tellimuslehele kantava kinnitusega, mida pooled käsitlevad üleandmise aktina; ka transporditeenuse osutajal on õigus tööd vastu võtta; punktis 8 on viide töövõtja üldtingimustele ja veebiaadressile.
21.Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingut hagejaga ei sõlmitudki, kuivõrd töövõtjana ta seda ei allkirjastanud. Hageja on menetluse kestel kinnitanud tahet lepingu sõlmimise osas ning ka poolte lepingujärgne tegevus viitab lepingulisele suhtele. Kostja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud, et tellis 2019 hagejalt metalldetailide värvimistööd ega ole esile toonud muud lepingut, mis alusel ta hageja poole pöördus.
22.Kohtu hinnangul on lepingu lahutamatuks lisaks ja kokkulepitud tingimusteks töövõtu üldtingimustes toodu. Kostja esindaja E N on 10.10.2018 digiallkirjastanud krediidilepingu, mille punkt 8 kohaselt kohaldatakse lepingulisele suhtele üldtingimustes sätestatut, kui pooled ei lepi kirjalikult teisiti kokku.
23.VÕS § 636 lg 1 kohaselt, kui esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vaidlusalused metalltooted (liistud) anti üle ja on tellija poolt vastu võetud 11.12.2019, mida kinnitab saateleht. Metalltoodete detailne kirjeldus on arves, milleks on bussiootepaviljoni detailid, märkega `` 4, V raamid 8 tk 9016, peatuse alumine ja ülemine raam 5012, klaasikinnitusprofiilid 5012, väikesed plaadid 9016``. Kokku oli töö teostamise tasu koos käibemaksuga 1560 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et tellitud värvimistöid ei ole vastu võetud. Vaidlusalused metalltooted on üle antud autojuhtvedajale, milline võimalus on pooltel ka kokku lepitud. Tööks olnud tooted on ka kostjani jõudnud, ebatõenäoline oleks olukord, et autojuht võttis kauba vastu kostjalt suuniseid saamata ja teadmata. Pooled on lepingu punktis 5 kokku leppinud, et töö saab vastu võtta transporditeenuse töötaja. Tellimuslehelt nähtuvalt on töö vastu võtnud 11.12.2019 ``L``ja selle tegevuse allkirjaga kinnitanud. Kui pooled on kokku leppinud, et töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, kohaldatakse asja üleandmise kohustuse täitmisele täiendavalt VÕS § 209 lg -s 4 sätestatut. Tulenevalt lepingu punktist 5 ja VÕS § 209 lg 4 saab kohtu hinnangul asja üleandmise kohustuse lugeda täidetuks ka üleandmisega vedajale.
24.VÕS § 643 kohaselt peab tellija juhul, kui ta tegutseb majandus- või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja on 08.01.2020 e-kirja teel edastanud hagejale teabe, et teostatud töö vajab lihvimist ja parandusvärvimist. 08-14.01.2020 kirjavahetuses on pooled leidnud, et metallil on tsingikonarlused, mida tellitud karestus maha ei võtnud, vaid tulnuks eelnevalt lihvida. Hageja seisukoht on, et see töö ei olnud tellitud ega kokku lepitud, kostja väitel oli aga vastupidiselt kokkulepe, et hageja teostab enne värvimist tsingikihile pinnatöötluse. Hageja on ka seisukohal, et kostja ei saa enam tugineda puudustele, sest VÕS § 644 lg 3 järgi ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et töö tellimuse sisu kinnitab kostja 03.12.2019 e-kiri, milles kajastub soov värvitöödele ja on esile toodud, et kZn toodete puhul on tooted eelnevalt kuumtsingitud ning oleks vaja karestada. Vastavale tellimusele on hageja ka 04.12.2019 hinnapakkumuse teinud 1656.84 eurot, mille osas kostja on taotlenud hinnaks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud kirjavahetuse alusel loeb kohus tuvastatuks, et pooled saavutasid kokkulepe nii tööde sisu ja hinna osas. Sellest ei nähtu peale värvitööde ja kZn karestamise ning värvimise muid tööoperatsioone. Seega nõustub kohus hagejaga, et tal puudus kohustus enamaks pinnatöötluseks. Töövõtu üldtingimuste kohaselt annab tellija töövõtjale koos tellimuse esitamisega üle värvitavad esemed, mis on tellija poolt üle vaadatud ning töövõtjale üleandmisel sellise kvaliteediga, et neid on võimalik värvida ilma täiendava eeltöötluseta. Juhul kui töö nõuetekohaseks teostamiseks on vajalik eeltööde või toimingute teostamine töövõtja poolt märgitakse vajalikud eeltööd, pinna karestamine, puhastamine, vmt lepingu eritingimustesse. Juhul, kui tellija ei ole tingimustesse vastavat asjaolu märkinud ja pooled ei ole eeltööde teostamises kokku leppinud ei vastuta töövõtja materjali puudustest tekkinud kvaliteediprobleemidega seonduva eest (värvi koorumine, pooriaugud). Kui töövõtjal tekib ka pärast tellimuse esitamist materjali kvaliteetsest seisundist kahtlus töö lõppkvaliteedi saavutamise võimalikkuses on tal õigus keelduda töö teostamisest. Kohus järeldab eeltoodust, et töövõtjal puudus kohustus teha täiendavaid pinnatöötluse toiminguid, sest kokkulepe tööde ja hinna osas oli saavutatud.
25.Kohus käsitleb kostja esitatud xxx AS kirja teabena analoogiliste metalli värvitööde kohta TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kirjeldatud tööoperatsioonid ei ole aga aluseks poolte konkreetsetele kokkulepetele lepingulises suhtes. Kostja on tellinud konkreetsed tööd ja kohustatud selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina asjatundja S J hinnangu. Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. S. J on väidetavalt vaidlusalused bussiootepaviljonid üle vaadanud ja leidnud, et pinnaviimistlus on ebatasane, mis on põhjustatud vedelast tsingist pinnal ning enne pulbervärvimist on pinna töötlemine olnud ebapiisav. Kohus leiab, et see ei ole vaidlusalune küsimus, sest pooled on seda kajastanud oma jaanuarikuises kirjavahetuses. Vaidluse all on pigem see, kas hageja kohustuseks töövõtjana oli teha peale karestamise rohkem eeltöötlust. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et töö ei vastaks VÕS § 641 lg 2 mõttes lepingutingimustele. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja ei ole täitnud VÕS § 643 sätestatud töö viivitamata ülevaatamise kohustust. Tulenevalt esitatud tõenditest on töö üle vaadatud jaanuaris, kuigi värvitud tooted on üle antud 11.12.2019. Tähtsust ei saa olla asjaolul, et tooted anti üle vedajale ning vahepealsel perioodil oli pühadeaeg.
26.Töövõtu üldtingimuste kohaselt annab tellija töövõtjale koos tellimuse esitamisega üle värvitavad esemed, mis on tellija poolt üle vaadatud ning töövõtjale üleandmisel sellise kvaliteediga, et neid on võimalik värvida ilma täiendava eeltöötluseta. Juhul kui töö nõuetekohaseks teostamiseks on vajalik eeltööde või toimingute teostamine töövõtja poolt märgitakse vajalikud eeltööd, pinna karestamine, puhastamine, vmt lepingu eritingimustesse. Juhul, kui tellija ei ole tingimustesse vastavat asjaolu märkinud ja pooled ei ole eeltööde teostamises kokku leppinud ei vastuta töövõtja materjali puudustest tekkinud kvaliteediprobleemidega seonduva eest (värvi koorumine, pooriaugud). Kui töövõtjal tekib ka pärast tellimuse esitamist materjali kvaliteetsest seisundist kahtlus töö lõppkvaliteedi saavutamise võimalikkuses on tal õigus keelduda töö teostamisest. Töövõtja ei seadnud kvaliteedi osas tingimusi, ega toonud esile lisa eeltöötluse vajadusi.
27.Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud töö on teostatud ja kostja poolt vastu võetud. Seega on hageja õigustatult esitanud tasu nõude VÕS § 635 lg 1 alusel.
28.VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist lepingus sätestatud määras, mis on 0,5% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja jäi tasu maksmise kohustuse täitmisel viivitusse 10.01.2020, perioodi summa hagi esitamiseni on 1240.20 eurot. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Menetluskulud
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas
määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.