VIKS Company OÜ ja Belfield Industries INC hagi Farial OÜ vastu nõuete tunnustamiseks A Ri (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: VIKS Company OÜ (registrikood 12841905) ja Belfiled Industries Inc (Belize registrikood 143145), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja: Farial OÜ (registrikood 12020232), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagid osaliselt.
2.Tunnustada VIKS Company OÜ nõuet A Ri (pankrotis) vastu summas 11 687 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.
3.Jätta rahuldamata VIKS Company OÜ nõue nõude tunnustamiseks 16 649,78 euro osas.
4.Tunnustada Belfiled Industries Inc nõuet A Ri (pankrotis) vastu summas 9847,8 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.
Jätta rahuldamata Belfiled Industries Inc nõue nõude tunnustamiseks 6004,96 euro osas.
6.Määrata hagejate menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% kostja menetluskuludest hagejate kanda.
7.Mõista VIKS Company OÜ-lt (registrikood 12841905) ja Belfiled Industries Inc-lt (Belize registrikood 143145) A Rni (pankrotis) kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitis kokku summas 3685,3 eurot (kummaltki hagejalt 1842,65 eurot).
8.Punktis 7 määratud menetluskulu hüvitis maksta välja Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt 04.03.2021 hagejate eest makstud tagatise arvel. Makse teha Farial OÜ arvelduskontole nr xxx.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.VIKS Company OÜ (VIKS) ja Belfiled Industries Inc (Belfield) esitasid 09.11.2020 ühtse avaldusena vormistatud hagid nõuete tunnustamiseks A Ri pankrotimenetluses. VIKS esitas nõude summas 56 087 eurot ja Belfield summas 33 721 eurot (digitoimiku lk [dtl] 2). Hagid olid algselt esitatud A Ri pankrotihalduri A H ja Farial OÜ vastu. Mõlemad kostjad olid vaieldnud hagejate nõuete tunnustamisele nõuete kaitsmise koosolekul vastu. Menetluse käigus võtsid hagejad tagasi pankrotihalduri vastu esitatud hagid ja kohus lõpetas 14.09.2021 määrusega vastavas osas menetluse (dtl 365). Menetlus jätkus Farial OÜ (kostja) vastu esitatud nõuete osas. Hagejad loobusid osaliselt oma nõuetest ka nimetatud kostjat puudutavas osas. Kohus võttis loobumise vastu 10.01.2022 määrusega. Menetlusse jäi VIKSi nõue nõude 28 336,78 eurot tunnustamiseks ja Belfiledi nõue nõude 15 852,76 eurot tunnustamiseks.
Pankrotimenetluses taotlesid hagejad oma nõuete tunnustamist pandiga tagamata tähtaegselt esitatud nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 2) ja selliselt palusid hagejad oma nõudeid tunnustada ka kohtus (hagejate 22.09.2021 avalduse p 3.1 ja 3.2, dtl 346).
2.Kostja vaidles hagidele vastu. R on tegelikkuses kogu saadud raha tagastanud. Hagejad on rikkunud tarbijakrediidi andmist reguleerivaid imperatiivseid norme, mistõttu VIKS ei saanud arvestada Ri tehtud tagasimakseid kõrvalnõuete katteks ning millest tulenevalt on lepingud tühised. Hagejate nõuded alusetu rikastumise sätete alusel on aegunud.
3.Kohus lahendas hagid ühes menetluses. Kohus selgitas menetlusosalistele lahendamist vajavaid küsimusi mitmes kirjalikus määruses (dtl 216, 253, 310, 342, 380 ja 396). Kohus arutas asja 27.05.2021 eelistungil (dtl 255), 23.09.2021 eelistungil (dtl 358) ja vaatas hagid läbi 02.12.2021 kohtuistungil (dtl 399). Otsuse avaldamise aja teatas kohus pooltele 28.12.2021 määrustes (dtl 419 ja 420). Otsuse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagid saab rahuldada ainult osaliselt. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
5.Hageja VIKSi väidetav nõue tuleneb 02.09.2016 laenulepingust nr 2 (dtl 18, tõlge dtl 20), 31.03.2017 laenulepingust nr 5 (dtl 22, tõlge 24) ja 08.08.2017 laenulepingust nr 6 (dtl 26, tõlge dtl 28). Hageja Belfieldi väidetav nõue tuleneb 03.11.2016 laenulepingust (dtl 38. Sama dokumendi esitas ka kostja 26.03.2021 avalduse lisana – dtl 196). Hagide aluseks olevad lepingud on krediidilepingud VÕS § 401 tähenduses – laenuandjad on andnud laenusaaja kasutusse raha, laenusaaja on kohustunud selle raha tagasi maksma.
6.Täpsemalt on hagide aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses. Hagejad kui krediidiandjad on äriühingud. Krediidisaaja R on füüsiline isik. Hagejad ei ole vaielnud vastu kostjate faktiväidetele, et krediit on antud nende majandustegevusega seoses (pankrotihalduri 24.03.2021 avalduse p 3.7, dtl 169; kostja 26.03.2021 avalduse p 19 ja 52, dtl 186). Kohus selgitas kostjale 27.05.2021 eelistungil tarbijakrediidi sätete kohaldumist (protokolli lk 3, dtl 257). Tarbijakrediidilepinguid puudutavad sätted on imperatiivsed (VÕS § 421). Hageja Belfieldi nõude aluseks oleva laenulepingu p 4.5 järgi kohaldatakse ka sellele lepingule Eesti õigust. Tarbijakrediidilepingu sätted kohalduksid Belfieldi lepingule ka kohalduva õiguse kokkuleppe puudumisel tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 34. Kohus selgitas seda hagejale 27.05.2021 eelistungil (protokolli lk 2. 28.12.2021 määrus oli nimetatud osas ekslik, dtl 419).
7.Hagejad ei ole vaielnud vastu kostjate faktiväidetele tarbijakrediidilepingu sätete rikkumise kohta. TsMS § 231 lg 4 järgi tuleb faktiväited seega lugeda hagejate poolt omaks võetuks. Pankrotihalduri ja kostja väitel ei ole hagejad kontrollinud Ri krediidivõimet vastavalt VÕS §-le 403(4) (pankrotihalduri 24.03.2021 avalduse p 3.8 ja 4.9.1 ja 21.06.2021 avalduse p 2, dtl 264; kostja 31.08.2021 avalduse p 30-31, dtl 321). Selle kohustuse täitmise tõendamiskoormis lasus VÕS § 403(4) lg 13 järgi hagejatel, mida kohus selgitas 03.06.2021 määruses (dtl 253). Sellest tulenevalt on hagejad krediidiandjatena rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403(4) lg 6 ja 7 järgi on välistatud vaidlusaluste laenulepingute alusel muude kõrvalnõuete esitamine peale VÕS § 94 sätestatud intressimäära, mis on vaidlusalusel perioodil olnud 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Kostja väitel puuduvad lepingutega seoses R tahteavaldused, mis vastaksid VÕS § 404 tingimustele (kostja 26.03.2021 avalduse p 21, 36, 43 ja 54). Kostja väitel pole lepingutes märgitud krediidikulukuse määra, rikkudes VÕS § 404 lg-s 2(1) sätestatut (02.12.2021 istungiprotokolli lk 2, dtl 400). Nende rikkumiste tagajärjel on lepingud tühised vastavalt VÕS §-le 408 lg 1. Lepingute tühisus ei välista siiski hagejate õigust nõuda lepingu alusel Rile üle antu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1).
8.Laenulepingutes märgitud laenusummadele vastavate ülekannete tegemine VIKSi poolt Rile on konto väljavõtetega tõendatud (dtl 372-375). Maksete selgitustes on viidatud vastavate laenulepingute numbritele. 02.09.2016 tehtud makse selgituses on lepingu kuupäevaks märgitud 31.09.2016, mis on ilmne eksimus. Kuna viidatud on ka laenulepingule nr 2, siis ei nõustu kohus kostja arvamusega, et makse ei ole nõude aluseks oleva lepinguga seostatav (kostja 31.08.2021 avalduse p 35, dtl 322). Kohus loeb hagi aluseks olevate lepingute alusel VIKS-i poolt võlgnik Rile tehtud ülekanded tõendatuks kogusummas 28 500 eurot.
9.VIKSi konto väljavõtetest nähtuvalt on R teinud hagi aluseks olevatele laenulepingutele viidates tagasimakseid kogusummas 16 813 eurot (dtl 372-375). 02.12.2021 kohtumäärusele vastates võttis hageja võttis omaks, et tema arvestused tagasimaksete kohta olid ekslikult 300 eurot tegelikust väiksemad (dtl 30, 396 ja 409). Kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat põhjendust oma väite kohta, et temale teadaolevalt on R kogu võlgnevuse tasunud. Kuna makseid on tõendatult tehtud pangakonto kaudu, pole põhjust arvata, et neid võidi teha ka sularahas. Pankrotihalduril oli võimalik maksete tegemist kontrollida. Pankrotihaldur ei ole väitnud, et R oleks teinud tagasimakseid eelnimetatust rohkem. Kohus selgitas seda kostjale 26.10.2021 määruses (dtl 380). Kostja esitas vastuväite (dtl 386).
Hageja väitel tuleb tagasimaksed lugeda tehtuks kõrvalnõuete täitmiseks (hagiavalduse p 2.8, dtl 4). Vaatamata kohtu korduvatele märkustele ei esitanud hageja selget arvestust oma kõrvalnõuete kohta (26.10.2021 määrus, dtl 380). Seega pole võimalik kontrollida väidetavalt tasutuks loetud kõrvalnõuete arvestuse õigsust ega hageja nõudes jätkuvalt sisalduvate kõrvalnõuete arvestuse õigsust. Tulenevalt eespool (p 7) selgitatust on aga selliste kõrvalnõuete kehtivus välistatud. Kõrvalnõuete tasutuks lugemine Rusmani poolt tehtud maksetega on välistatud ka VÕS § 415 järgi. Viimatinimetatud sätte kohaselt tuleb esimeses järjekorras lugeda tasutuks sissenõudmiskulud – nende olemasolule pole hageja tuginenud – ja seejärel põhivõlg. Seega on VIKSil õigus nõuda hagejale vaidlusaluste lepingute alusel üle kantud ja Ri poolt nende lepingute alusel tagastatud summade vahet kogusummas 11 687 eurot (28 500 - 16 813).
10.Belfield on kandnud Rile üle 11 000 USD (dtl 348). Raha tagastamise nõudmine enne pankrotimenetlust pole teada. PankrS § 42 järgi saabus nõude täitmise tähtpäev pankroti väljakuulutamisega ehk 19.12.2019 (dtl 6). Nimetatud kuupäeval oli EUR vs. USD vahetuskurss Euroopa Keskpanga andmetel 1,11171. Hageja nõue selle raha tagastamiseks eurodes väljendatuna on vastavalt 9847,8 eurot (11 000 / 1,1117).
11.Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et nõuded on aegunud (kostja 12.11.2021 avalduse p 21, dtl 389). VIKSi laenulepingut nr 2 ja Belfieldi laenulepingut on korduvalt muudetud viimase kolme aasta sees enne hagide esitamist (dtl 19 ja 206; 45 ja 46). Tegemist on kohustuse tunnustamisega Ri poolt, mis TsÜS § 158 kohaselt katkestas aegumise. Kõigi VIKSi laenulepingute täitmiseks on korduvalt tehtud Rni poolt tagasimakseid viimase kolme aasta sees enne hagide esitamist (dtl 374 ja 375). Tegemist on kohustuse tunnustamisega Ri poolt, mis TsÜS § 158 kohaselt katkestas aegumise.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VIKSi hagi osaliselt ja tunnustab tema nõuet A Ri pankrotimenetluses summas 11 687 eurot pandiga tagamata tähtaegselt esitatud nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Summas 16 649,78 eurot (28 336,78 – 11 687) jääb VIKSi hagi rahudamata.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Belfieldi hagi osaliselt ja tunnustab tema nõuet A Ri pankrotimenetluses summas 9847,8 eurot pandiga tagamata tähtaegselt esitatud
nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Summas 6004,96 eurot (15 852,76 – 9847,8) jääb Belfieldi hagi rahudamata.
14.Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (TsMS § 163 lg 1). Kostja vastu esitatud nõuetest loobumist kohus menetluskulude jaotamisel ei arvesta (§ 168 lg 4). Hagid esitati ühiselt ja menetluskulusid pole kohtule esitatud andmete alusel võimalik jaotada hagide kaupa. Seega käsitleb kohus neid summeeritult. Hagid esitati summas 89 808 eurot (56 087 + 33 721) ja need rahuldatakse summas 21 534,8 eurot (11 687 + 9847,8). Hagid rahuldatakse ca 25% ulatuses. 75% hagejate kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama sama osa kostja menetluskuludest. Eelmises lõigus selgitatud põhjustel vastutavad hagejad kostja menetluskulude hüvitamise eest võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1).
15.Hagejate menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3 862,4 eurot esindaja 22,72 tunni töö eest tunnitasumääraga 170 eurot. Esindaja poolt tehtud toimingute kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (dtl 410). Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et hagiavalduse koostamise põhjendatud töömääraks on 2 tundi (dtl 413). Hagiavalduses on esitatud kahe hageja nõuded, mis tulenevad mitmest ja korduvalt muudetud lepingust. Kostja arvamus põhjendatud tööaja kohta on meelevaldne. Kohus ei nõustu ka kostja arvamusega, et põhjendatud tunnitasumäär on 130 eurot. Ka see arvamus on meelevaldne. Asjaolu, et kostjaid on käesolevas menetluses selle tasumäära järgi esindatud, ei too iseenesest kaasa hagejate esindaja tasumäära põhjendamatust. Kohus ei pea kogenud vandeadvokaadi tunnitasumäära 170 eurot turutingimustest lähtuvalt ülemääraseks. Kõrgema tasumääraga advokaat on tavaliselt võimeline töötama tõhusamalt. Kostjate esindamise kogukulu on käesolevas asjas olnud 8297,04 eurot (1895,84 + 6401,2, dtl 314 ja 405), mis on üle kahe korra suurem hagejate poolt kulutatust. Kohus loeb hagejate menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks esitatud kogusummas 4462,4 eurot.
16.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 6401,2 eurot esindaja 49,24 tunni töö eest tunnitasumääraga 130 eurot. Esindaja poolt tehtud toimingute kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (dtl 403). Kohus ei nõustu hagejate vastuväidetega kostja menetluskuludele (dtl 416). Pole alust väita, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud mitme advokaadi osalemisel tehtud toimingud on dubleerivad. On mõistlik ja tavapärane, et advokaadibüroo kaasab sama töö tegemisse mitu advokaati. See võimaldab ajaressursi
optimeeritud kasutamist ja töötajate erioskuste kasutamist. Ehk kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Kulusid saab põhjendamatuks lugeda siis, kui toimingu tegemiseks kulutatud aeg on kokkuvõttes ülemäärane, mida hagejad pole väitnud. Menetluskulu põhjendatuse hindamine üksikute toimingute edukuse järgi oleks kohtule põhjendamatult koormav ja piiraks asjatult advokaadi vabadust kliendi huvide kaitsmisel. Selline hindamine saaks tulla kõne alla ainult ilmselgelt alusetute menetlustoimingute tegemise osas, mille esinemist hagejad väitnud pole. Ka hagejad on teinud menetluses edutuid toiminguid – näiteks taotledes ekspertiisi ja menetluse peatamist. Kui menetluses on kaks kostjat, siis on nende esindajate omavaheline suhtlus tavapärane ja mõistlik. Kohus loeb kostja menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks esitatud kogusummas 6401,2 eurot.
17.Arvestades eespool (p 14) toodud menetluskulude jaotust, peavad hagejad hüvitama kostja menetluskuludest 4800,9 eurot (6401,2 x 75%) ja kostja peab hüvitama hagejate menetluskuludest 1115,6 eurot (4 462,4 x 25%). Kohus tasaarvestab need summad ja mõistab hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3685,3 eurot (4800,9 – 3685,3). Kuna hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (p 14), mõistab kohus kummaltki hagejalt välja 1842,65 eurot (3685,3 / 2).
18.Hageja on kostjate menetluskulu tagamiseks maksnud kohtu deposiiti kokku 6000 eurot (dtl 158). Sellest on juba määratud maksta välja pankrotihalduri menetluskulu hüvitamiseks 2000 eurot (14.09.2021 määrus, dtl 365). Kostja menetluskulude hüvitis (p 17) makstakse välja ülejäänud tagatise arvel kostja poolt nimetatud kontole (dtl 406). Jääk tagastatakse hagejale vastava taotluse esitamisel (TsMS 195 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.