Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik Avaldaja esitas kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi 07.10.2019 Töövaidluskomisjon otsuse asjas nr xxxx, millega mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja 1 600 eurot saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise 124,72 eurot, viivise 7,55 eurot ning edasiulatava viivise kuni võla tasumiseni. 04.12.2019 on alustatud täitemenetlust nr 022/2019/8045, võlgnevuse 1 732,27 eurot sisse nõudmiseks OÜ-lt Linna Haldus. Pankrotiavalduse esitamise seisuga ei ole nõude katteks laekumisi toimunud. Kohus võttis 18.11.2021 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat tasuma hiljemalt 29.11.2021 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning kohustades võlgnikku esitama 7 päeva jooksul kohtule kirjalik vastus. Menetlusdokumendid on 20.12.2021 kätte toimetatud võlgniku juhatuse liikmele Jaanika Alasile. Võlgnik ei ole tähtaja jooksul oma seisukohta esitanud. Võlausaldaja ei ole deposiit nõutavat summat tasunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel, st täitemenetluses ei ole saadud nõuet rahuldada. Töötaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti nõutavat summat tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et 07.10.2019 töövaidluskomisjoni otsusega on võlgnikult ehk tööandjalt mõistetud võlausaldaja ehk töötaja kasuks välja töötasu 1600 eurot, puhkusehüvitis 124,72

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.08.2019-02.09.2019 eest summas 7,55 eurot ning jooksev viivis. Nimetatud otsus on jõustunud 18.11.2019. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole alates töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest lahendit täitnud. Maksu- ja Tolliameti e-võlapäringust nähtub, et võlgnikul on seisuga 07.01.2022 maksuvõlg 33 773,29 eurot, mis on tekkinud alates 21.08.2018. Võlgnikul on esitamata alates 21.08.2019 käibedeklaratsioonid ja alates 11.01.2021 tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnik ei ole ka käesolevas menetluses esitanud vastuväiteid võlausaldaja nõude suhtes ega maksejõuetuse osas. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetlemise. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.