Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Kindlustustingimuste punkti 2.5 kohaselt hüvitatakse torustiku lekke korral kindlustatud esemel tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju, mille põhjuseks on (a) hoone- või korterisisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või sadevee äravoolutorustikust väljavoolanud vesi, reovesi või aur, (b) torustiku külge püsivalt ühendatud kodumasinate või nende ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vedelik või aur, (c) sprinkler- või muu veekustutussüsteemi leke või (d) akvaariumist väljavoolanud vesi. Kodukindlustuse tingimuste punktist 2.5 tulenevalt on torustiku lekke kindlustusjuhtumiga tegemist ainult siis, kui torustikust välja voolanud vesi kahjustab korteri siseviimistlust. Torustiku lekke kindlustusjuhtumiga ei ole tegemist juhul, kui torustik küll lekib (st torustikust voolab välja vesi), kuid torustikust välja voolanud vesi ei kahjusta korteri siseviimistlust. Antud juhul puudub vaidlus selles, et 13.12.2020 toimunud torustiku lekke tagajärjel torustikust välja voolanud vesi ei kahjustanud korteri siseviimistlust. Seega ei ole torustiku lekke kindlustusjuhtumit toimunud. Hageja rõhutab, et torustiku iseeneslik kahjustumine ei ole kindlustusjuhtum. Kodukindlustuse tingimuste punkti 2.5 kohaselt ei hüvitata torustiku lekke kindlustusjuhtumi korral kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi, nagu kõdunemise, hallitamise, korrosiooni, rooste vms tõttu. Kodukindlustuse tingimuste punktist 4.3 tulenevalt ei hüvita hageja kahju ega kulu, mille otsene või kaudne põhjus on ebakvaliteetne/vigane ehitus- või remonditöö, projekteerimis-, planeerimis, paigaldus- või kokkupanekuviga, sobimatu või defektse ehitusmaterjali kasutamine. Vastavalt Kindlustustingimuste punktile 4.7 ei hüvita hageja kahju ega kulu, mille otsene või kaudne põhjus on kulumine, hallitus (sh vamm), katlakivi või mu pikaajaline protsess. Kuna pesumasina äravoolutorustikust tehtud fotode kohaselt puuduvad torustikul ootamatule ja ettenägematule välisele sündmuse viitavad kahjustused, saab torustiku lekke põhjuseks olla ainult, kas torustiku amortiseerumine, torustiku materjali viga või torustiku paigaldamisel tehtud viga. Sellistel põhjustel tekkinud torustiku leke ei ole Kindlustustingimuste punktidest 2.5, 4.3 ja 4.7 tulenevalt kindlustusjuhtum. Lisaks välistab torustiku parandamise kulude hüvitamise ka Kindlustustingimuste punkt 4.24, mille kohaselt ei hüvitata ka kahju põhjustanud tehnosüsteemi remondi või taassoetamise kulu. Hageja selgitab, et hagejal ei ole kostja ees ka VÕS § 491 lg 2 tulenevat kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustust. Esiteks, kindlustusandjal tekib VÕS § 491 lg 2 sätestatud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus ainult juhul, kui on toimunud kindlustusjuhtum. Hageja on eespool selgitanud, et antud juhul ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Seega ei ole hagejal ka kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustust. Teiseks, VÕS § 491 lg 2 reguleerib kindlustusvõtja pool kindlustusjuhtumi toimumise ajal või vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks reaalselt tehtud kulud hüvitamist (nt kulud tulekahju kustutamiseks või tule leviku tõkestamiseks, kulud tulekahjus või tormis kannatada saanud hoone ajutise katuse paigaldamiseks jne). Kostja ei ole vahetult pärast torustiku lekke avastamist väidetava kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks kulusid teinud. Selliste kulude tegemine ei olnud ka vajalik, kuna kahju ära hoidmiseks piisas pesumasina kasutamise lõpetamisest. Sarnaselt on õiguskirjanduses selgitatud, et veeavarii korral on kindlustusvõtja kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks kohustatud vee sulgema. Torudeabi24.ee OÜ 21.12.2020 hinnapakkumises kirjeldatud kulud ei ole kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud VÕS § 491 lg 2 tähenduses. Kolmandaks, kindlustusvõtja ei saa VÕS § 491 lg 2 alusel kindlustusandjalt nõuda veel toimumata kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks tehtavate kulude hüvitamist. Seega ei saa kostja

hagejalt nõuda lekkiva torustiku parandamiseks tehtavate kulude hüvitamist põhjendusega, et vastasel korral leke kordub ja see omakorda võib tekitada kahju. Hageja selgitab, et juhul, kui kindlustusvõtja on torustiku lekkimisest teadlik, siis ei saa lekkiva torustiku kasutamise tagajärjel kindlustusjuhtumit toimuda. Kindlustusjuhtumiks saab olla üksnes ootamatu ja ettenägematu sündmus (Kindlustustingimuste punkt 2.1). Lekkiva torustiku teadliku kasutamise tagajärjel korterisse voolava vee tõttu tekkiv kahju ei ole ootamatu ega ettenägematu. Vastupidi, tegemist oleks tahtliku kahju tekitamisega. Kindlustustingimuste punkti 4.12 kohaselt ei hüvita hageja kahju ega kulu, mille otsene või kaudne põhjus on kindlustusvõtja või isiku, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, tahtlus. Neljandaks, kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemine on kindlustusvõtja kohustus. Kindlustustingimuste punkti 11.8 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks. Kindlustusvõtja ei saa kindlustusandjalt nõuda kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks tehtavate kulude hüvitamist. Vastasel korral tekiks olukord, kus kindlustusandja peaks hüvitama ka kulusid, mis kindlustuslepingu alusel hüvitamisele ei kuulu. Hageja leiab, et hagejal ei oleks Kindlustuslepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmise või kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustust ka juhul, kui 13.12.2020 toimunud torustiku lekke näol oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna sellisel juhul oleks hagejal kostjapoolsete rikkumiste tõttu õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Hageja leiab, et kostja ei ole teinud kõike temalt mõistlikult eeldatavat korteri kaitseks ja kahju tekkimise vältimiseks. Kostja ei ole korterit heaperemehelikult hoidnud ega mõistlikku hoolsuskohustust täitnud. Hageja on seisukohal, et korteri heaperemeheliku valdamise kohustus, korteri valdaja mõistlik hoolsuskohustus ja veevarustussüsteemi korrapärase hooldamise kohustus hõlmavad ka kohustust regulaarselt jälgida korteris asuva torustiku seisukorda ning kõrvaldada tekkinud puudusi, sh ennetada torustiku lekkimist. Seda enam, et kostja enda väidete kohaselt oli korteri veesüsteemi renoveerimisaasta 1980, st veesüsteem oli ligikaudu 40 aastat vana. Kostja ei saa korteri veevarustussüsteemi jooksvast hooldamisest loobuda ainuüksi seetõttu, et kostja on korteri siseviimistluse kindlustanud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud kindlustustingimuste punktidest 10.1 ja 10.3.5 tulenevaid kohustusi. Kindlustustingimuste punkti 10.2 kohaselt on hagejal ohutusnõuete rikkumisel õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda, kui ohutusnõuete rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus Kindlustuslepingust tulenevat hoolsuskohustust tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise korral ei oleks 13.12.2020 torustiku leket toimunud, kuna hoolsuskohustuse täitmisel oleksid amortiseerunud või vigased torud parandatud/asendatud ning torustik ei oleks lekkinud. Seega on hagejal Kindlustustingimuste punkti 10.2 alusel õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Hageja leiab, et kostjal ei ole hageja vastu 3 640,80 euros suuruse hüvitise maksmise nõuet isegi juhul, kui 13.12.2020 toimunud torustiku leke oleks kindlustusjuhtum, hagejal oleks kindlustushüvitise või kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise maksmise kohustus ning hagejal puuduks õigus hüvitise maksmisest keelduda. Hageja selgitab, et kostja väidetava nõude suuruse tuvastamisel ei saa lähtuda Torudeabi24.ee OÜ 21.12.2020 hinnapakkumisest. Nimetatud hinnapakkumine hõlmab kostja korteris asuva vannitoa kapitaalremonti. Hageja selgitab, et korteris asuv vannituba ei saanud veekahjustusi ning lekkiva torustiku parandamine ei eelda kogu vannitoa ümberehitamist. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab

kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 477 ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Torudeabi24.ee OÜ 21.12.2020 hinnapakkumine ei peegelda kahju tegelikku suurust ega lekkiva torustiku parandamise kulu tegelikku suurust. Hageja pöördus lekkiva torustiku parandamise kulu tegeliku suuruse väljaselgitamiseks SilverSon Advisory OÜ poole. SilverSon Advisory OÜ 16.12.2021 hinnapakkumise kohaselt on torustiku parandamise kulu suurus 1 369,88 eurot. Nimetatud kulu hõlmab dušiklaaside demontaaži ja montaaži, dušialuse lammutamist, ülesehitamist ja plaatimist ning sanitaartehnilisi töid (sh toru parandamist). Seega ei saa torustiku parandamise kulu hüvitamise nõue olla ühelgi juhul suurem kui 1 369,88 eurot. Kindlustustingimuste punkti 8 kohaselt on omavastutus kindlustuslepingus märgitud osa kahjust iga kindlustusjuhtumi korral. Omavastutuse summa ulatuses kannab kahju alati kindlustusvõtja. Poliisil märgitu kohaselt on omavastutuse suurus korteri siseviimistluse kindlustamisel 100 eurot. Seega kooskõlas Kindlustustingimuste punktiga 8 jääb torustiku parandamise kulust summas 1 369,88 eurot 100 eurot kostja kanda. Eeltoodut arvestades ei saa kostja nõue hageja vastu olla ühelgi juhul suurem kui 1 269,88 eurot. Hageja rõhutab, et omavastutuse suurusele vastav osa torustiku parandamise kulust jääb kostja kanda ka juhul, kui selle kulus suurus oleks 3 640,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees 20.11.2018 sõlmitud kodukindlustuse kindlustuslepingust (poliis nr xxxx) tulenevat kindlustushüvitise tasumise ega kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustust, alternatiivselt tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees 20.11.2018 sõlmitud kodukindlustuse kindlustuslepingust (poliis nr xxxx) tulenevat 3 640,80 euro suurust kindlustushüvitise tasumise ega kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise kohustust. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et 13.12.2020 on toimunud kindlustusjuhtum. SilverSon Advysor OÜ 16.12.2020 ülevaatusakti kohaselt lekkis hageja korteri duširuumi dušinurga all äravoolu toru ning lekke kõrvaldamiseks ja peatamiseks tuleb lõhkuda dušinurk. Kindlustustingimuste punkti 2.2.3. kohaselt on kindlustusjuhtumiks torustiku leke. Kindlustustingimuste punkti 2.5. alampunktide a ja b kohaselt hüvitatakse torustiku lekke korral kindlustatud esemele tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju, mille põhjus on: hoone- või korterisisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte, jahutussüsteemi või sadevee äravoolutorustikust väljavoolanud vesi, reovesi või aur; torustiku külge püsivalt ühendatud kodumasinate või nende ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vedelik või aur. Duširuumi dušinurga all äravoolu torust väljavoolanud lekke tõttu on tekkinud kostjale kahju –lekke kõrvaldamiseks ja peatamiseks tuleb lõhkuda dušinurk. Isegi, kui asuda seisukohale, et nimetatud juhtum ei ole kaetav kindlustustingimuste p-ga 2.5, on see käsitatav kindlustusjuhtumina kindlustustingimuste p-i 2.2.6. mõistes, st on kostjale tekkinud koguriskikindlustuse kahju. Kindlustustingimuste p-i 2.8 kohaselt hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju, mis ei ole märgitud punktides 2.4.-2.7. ja mis

ei ole välistatud kindlustuslepingu tingimustes. See tähendab seda, et on kindlustatud kahju, mis on seotud torulekkest tingitud vajadusega lammutada dušinurk ja see uuesti ülesehitada. Kostja on seisukohal, et hagejal on kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuna puuduvad maksmist välistavad asjaolud. On paljasõnaline hageja väide, et kostja torustik on amortiseerunud, materjal on vigane või torustik on vigaselt paigaldatud. Tegemist on hageja oletustega. Toru ei ole kõdunenud, hallitanud roostunud vmt, ega saa seda olla, kuna on plastikust. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kust selguks, et torud on paigaldatud vigaselt, ebakvaliteetselt, sobimatult või esineb materjali defekt. Tegemist on üksnes hageja oletustega. Kostjal on dušinurga all plastiktorud, mis on heas seisus. Nad ei ole roostes, kaetud hallitusega, vammiga ega katlakiviga, neil puuduvad muud pikaajalise protsessi tulemusel tekkinud kahjustused. On paljasõnalised hageja väited, et kostja on rikkunud ohutusnõudeid ja ei ole 40 aastat hooldanud korteri veesüsteemi. Kostja on omandanud korteri 2008 ehk 13. aastat tagasi. Korter oli vahetult enne omandamist täielikult renoveeritud. Kogu veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik on püstakuni renoveeritud ning tegemist on uute plastiktorudega. Kostja on regulaarselt hooldanud korteri torustikku ja vajadusel teinud pisimaid santehnilisi töid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et kostja on rikkunud punktides 10.1. ja 10.3.5, toodud ohutusnõudeid. Torustiku lekke oli kostja jaoks ootamatu ja ettenägematu sündmus. Kostja korteri torustik ja vannituba on renoveeritud ning heas seisus, samuti on kostja torustikku korrapäraselt hooldanud. Sellest tulenevalt ei saanud kostja mõistlikult eeldada ja oodata, et vannitoas olev torustik võib puruneda/lekkida. Ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud arusaama ja ootama, et heas seisus, renoveeritud torustik puruneb. Kostja on seisukohal, et hagejal on VÕS § 491 lg-st 2 tulenev kulude hüvitamise kohustus. Peale kindlustusjuhtumi toimumist ei saa kostja lekkinud äravoolutoru kasutada ja seega ei saa ka kasutada pesumasinat, dušinurka ja valamut. Kindlustusjuhtumi toimumisest alates, st alates 13.12.2020 on kostja, tema abikaasa ja poeg sunnitud käima kostja ema juures pesemas, samuti pesu pesemas. Selleks, et kostja ja ta pere saaks naasta tavapärase elukorralduse juurde, sh elementaarselt saaks ennast pesta ning uuesti kasutada pesumasinat, peab kostja lammutama dušinurga, vahetama toru ja uuesti ehitama dušinurga ülesse ning plaatima seinu ja põrandat. Tegemist on ainukese toruga, ühenduskohaga, mille kaudu toimub vee ära voolamine valamust, dušinurgast ja pesumasinast. Hageja ei saa eeldada, et kostja loobub enda pesemisest ja pesumasin kasutamisest ning halvendab oma elukvaliteedi üksnes seetõttu, et see on hagejale soodsam lahendus. Kahju ärahoidmise ja vähendamise kohustust tuleb hinnata objektiivselt ehk mida mõistlik isik samas situatsioonis teeks või peaks tegema (kuidas käituks tavapärane mõistlik isik ilma kindlustuslepinguta). Kostja on lekke avastamisel hakanud vee levikut piirama – keeras vee korteris kinni, hakkas kaltsudega korjama ja piirama vee levikut ning kui sai aru, et leke võib olla tingitud pesumasinast, ühendas pesumasina lahti. Kostjale polnud selge, kust leke pärineb kuni hageja poolt kutsutud santehniku tulekuni. Alles santehniku tulekul selgus, et lekib dušinurga all olev äravoolutoru ning lekke likvideerimiseks peab dušinurga lammutama. Seega on meelevaldne hageja seisukoht, et kostja on rikkunud kindlustustingimuste punkti 11.8.

Kostjale on tekkinud kahju summas 3 640,80 eurot. Hageja on saatnud kostja juurde kahju hindamiseks Torudeabi24.ee OÜ esindaja, kes selgitas, et lekke kõrvaldamiseks tuleb dušinurk lammutada, tööde käigus tuleb võtta maha seinaplaat ja põrandaplaat ning, kuna samasugust seinaplaati enam ei toodeta, siis tuleb vahetada kogu seinaplaat välja. Ülevaatuse põhjal on Torudeabi24.ee OÜ esitanud omapoolse hinnapakkumise. Kostjal puudub alus kahelda Torudeabi24.ee OÜ arvamuses ja tehtud hinnapakkumises. On arusaamatud hageja vastuväited Torudeabi24.ee OÜ hinnapakkumisele, kui hageja on ise seda ettevõtet saatnud remondikulu kindlakstegemiseks. Isegi kui võtta arvesse, et kindlustustingimuste p-i 4.24 kohaselt ei hüvitata kahju põhjustanud tehnosüsteemi remondi või taassoetamise kulu, siis summalt 3 640,80 eurot kuulub mahaarvamisele lisaks omavastutusele 100 eurot, üksnes lekkinud toru juppi väärtus. Muus osas puudub hagejal kahjuhüvitamise väljamaksmisest keeldumise alus. Kohtu põhjendused

peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustustingimuste (lk 8-12) punkti 2.2.3. kohaselt on kindlustusjuhtumiks torustiku leke. Kindlustustingimuste punkti 2.5. alampunktide a ja b kohaselt hüvitatakse torustiku lekke korral kindlustatud esemele tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju, mille põhjus on: hoone- või korterisisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või sadevee äravoolutorustikust väljavoolanud vesi, reovesi või aur; torustiku külge püsivalt ühendatud kodumasinate või nende ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vedelik või aur. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on SilverSon Advisory OÜ teostanud 16.12.2020 kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks korteri ülevaatuse (tlk 14). Ülevaatusaktis on tuvastatud asjaolude/kahjustuste kirjelduse all selgitatud, et: „Dushiruumis dushinurga all lekib äravoolu toru. Leke peatamata. Dushinurk tuleks välja lõhkuda lekke peatamiseks.“ Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja korteri vannitoas asuv äravoolutoru lekkis. Samas asub kohus seisukohale, et kindlustustingimuste punkti 2.5 kohaselt kindlustustingimuste punktis 2.2.3 nimetatud torustiku lekke näol on kindlustusjuhtumiga tegemist ainult siis, kui torustikust välja voolanud vesi kahjustab korteri siseviimistlust. Tingimuste p 1.4 kohaselt on korteri siseviimistlus ehituslikult piiritletud eluruum koos hoone oluliste osadega, põranda-, seina- ja lagede kattematerjalid, mittekandvad vaheseinad, sisseehitatud mööbel (sh köögimööbel, lükanduksed), sisseehitatud ahjud, tehnosüsteemi osad, korteri uksed, aknad, rõdud ja korteri juurde kuuluv lukustatud panipaik, mis asub korterelamus. Kohus asub seega seisukohale, et torustiku lekke kindlustusjuhtumiga ei ole kindlustustingimuste kohaselt tegemist juhul, kui torustik küll lekib (st torustikust voolab välja vesi), kuid torustikust välja voolanud vesi ei kahjusta korteri siseviimistlust. Ühtegi kahjustust seoses äravoolutoru lekkega ei ole SilverSon Advisory OÜ ülevaatusaktis tuvastatud. Samuti ei tõenda kostja poolt esitatud pildid, et vannituba oleks kahjustusi saanud (tlk 50-52). Kostja ei ole menetluses iseenesest ka tuginenud sellele, et seoses lekkega oleks kostja korteri siseviimistlus kahjustada saanud. Kostja väidetest järeldub, et dušinurk tuleb lõhkuda selleks, et asendada lekkiv torustik. Vee lekkega seoses tekkinud vajadus lõhkuda dušinurk ei ole käsitletav kohtu hinnangul aga torustikust välja voolanud vee poolt korteri siseviimistlusele tekitatud kahjuna. Samuti märgib kohus, et Torudeabi24.ee OÜ hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt nõutav kulu seotud vannitoa remondiga, mis sisaldab m.h seintest plaatide eemaldamist, elektritöid, seinade ja põranda plaatimist, uue duššisegisti paigaldust, kraanikausi paigaldust, lae värvimist, lambi paigaldust, ukse vahetust ning ka materjal kulu (tlk 20). Kohus viitab siinkohal ka tingimuste punktile 4.24, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju põhjustanud tehnosüsteemi remondi või taassoetamise kulu. Seega asub kohus seisukohale, et torustiku lekke kindlustusjuhtumit ei ole toimunud.

hüvitatakse koguriskikindlustuse puhul kindlustatud esemele tekkinud ootamatu ja ettenägematu kahju, mis ei ole märgitud Kindlustustingimuste punktides 2.4. kuni 2.7. ja mis ei ole Kindlustustingimustes välistatud. Kohus asub seisukohale, te Kindlustustingimuste punkt 2.8 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, kuna torustiku lekke kui kindlustusjuhtumiga seonduvat reguleerib erinormina Kindlustustingimuste punkt 2.5. Kindlustustingimuste punktist 2.8 tulenevalt ei kohaldata koguriskikindlustuse kahju kohta sätestatut muu hulgas ka Kindlustustingimuste punktis 2.5 reguleeritud torustiku lekke kindlustusjuhtumitele. Seega ei ole toimunud ka koguriskikindlustuse kahju kindlustusjuhtumit.

ärahoidmise ja minimeerimise kohustuse (VÕS § 488 lg 1). Seega ei saa kostja hagejalt nõuda lekkiva torustiku parandamiseks tehtavate kulude hüvitamist põhjendusega, et vastasel korral leke kordub ja see omakorda võib tekitada kahju. Kindlustustingimuste punkti 11.8 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks. Seega on kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemine kindlustusvõtja kohustus. Eeltoodust nähtub, et kostjal ei ole hageja vastu ka VÕS § 491 lg 2 tulenevat kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulude hüvitamise nõuet.

Esmalt märgib kohus, et riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja on reaalselt vastava summa ka kandnud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv kokku summas 325 eurot. Osutatud teenuste ajakulu seoses hagiavalduse esitamisega ja 23.08.2021 menetluskulude nimekirja koostamisega peab kohus põhjendatuks kokku 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus asub seisukohale, et esmaste toimingute tegemine menetluses võib olla ajakulukam (korrektne hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine jms). Samas ei ole menetluskulude nimekirja esitamine menetluse alguses õigulikult keerukas ega kuigi ajamahukas. Seisukoha koostamise ja täiendavate seisukohatde ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 7 tundi. Kohus arvestab esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning asjaoluga, et täiendavates seisukohades on korratud ka oma eelnevaid seisukohti. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulu kokku 12 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 156 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning on kooskõlas turutingimuste ja kohtupraktikas tunnustatud hüvitamisele kuuluva õigusabikulu tunnihinnaga. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1950 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 2275 euro ulatuses, s.h riigilõiv summas 325 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 1950 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.