H. P. ja A. P.i (P.) avaldus J. A.i (A.) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I H. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Avaldaja II A. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Puudutatud isik J. A. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. P. ja A. P.i avaldus.
2.Rakendada J. A.i suhtes isikuõiguste kaitse abinõud järgmiselt:
2.1.Keelata J. A.il igasugune avalikkusele ja kolmandatele isikutele suunatud andmete avaldamine H. P. ja A. P.i suhtes, sh sotsiaalmeedias, internetiportaalides ning kõikides sotsiaalmeedia gruppides.
3.Rakendada määruse p-s 2.1 välja toodud kaitseabinõud tähtajaga kolm aastat.
5.Välja mõista J. A.ilt H. P. kasuks menetluskulud 981,80 eurot. Välja mõista J. A.ilt A. P.i kasuks menetluskulud 981,80 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb J. A.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud
1.H. P. (avaldaja I) ja A. P. (avaldaja II) esitasid 11.09.2021 Harju Maakohtule avalduse J. A.i (puudutatud isik) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korduvalt, ahistavalt ja ähvardavalt pöördunud avaldajate poole, esitades neile alusetuid ja põhjendamatuid nõudeid. Samuti on puudutatud isik enda Facebooki konto alt võtnud ühendust paljude avaldajate lähedastega, informeerides neid, et avaldaja I näol on tegemist isikuga, kes petab ja varastab. Puudutatud isik on mitmetele avaldajate lähedastele soovitanud neile mitte laenu anda, kuna isikud oma laenu ei tagasta. Lisaks on puudutatud isik pöördunud avaldaja I tööandja poole sooviga teada, kuidas avaldaja saab Xxxx pangas töötada. Avaldajad on kohtuväliselt pöördunud puudutatud isiku poole, nõudes igasuguse laimava ja ahistava tegevuse viivitamatut lõpetamist. Puudutatud isik nõuet ei tunnistanud ning vaidles kohtuvälisele nõudele vastu. Peale kohtuvälise nõude esitamist postitas puudutatud isik 31.07.2020 Facebooki grupis „xxxx“ avaldajate kohta postituse, millele oli lisatud ka avaldajate pilt ja muud isikuandmed. Postituses on puudutatud isik avaldajaid nimetanud mh petturiteks ja skeemitajateks, samuti väitnud, et avaldajad on puudutatud isikule võlgu. Seega jätkab puudutatud isik avaldajate suhtes laimavat tegevust. Avaldajad on seisukohal, et kõik puudutatud isiku süüdistused avaldajate suhtes on alusetud ja õigusvastased. Puudutatud isik on jätkanud ka kohtumenetluses avaldajale II alusetute sõnumite saatmist nõudega raha maksta. Lisaks avaldas puudutatud isik Facebookis 19.10.2021 uue kommentaari, mis sisaldab avaldajate õigusi kahjustavaid väiteid. Avaldajad palusid kohtul keelata puudutatud isikul igasugune avalikkusele ja kolmandatele isikutele suunatud andmete avaldamine avaldajate suhtes, sh sotsiaalmeedias, interneti portaalides ning kõikides sotsiaalmeedia gruppides. Avaldajad palusid kohaldada abinõu kehtivuseks kolm aastat.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik leidis, et tal oli töösuhe avaldajaga II ning viimane ei ole talle kogu palka maksnud. Seega on puudutatud isikul õigus nõuda avaldajalt II palga maksmist. Avaldaja II on maksnud puudutatud isikule palka avaldaja I pangakontolt, mistõttu tegutsevad avaldajad koos ja puudutatud isikul on õigus avaldada väiteid ka avaldaja I kohta. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus selgitab, et kuigi avaldajad on esitanud ühise avalduse, ei ole nad vältimatud kaasavaldajad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3). Kumbki avaldaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 3).
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 31.07.2020 tegi puudutatud isik Facebooki grupis „Xxxx“ postituse järgmise sisuga: „Olin pea kaks aastat tagasi Xxxx all tööl ja seni pole palkka saanud. H. P. ja A. P.(Elukaaslased)...petturid ja
tänaseni minule 6000€ võlgu...viimati maksti "osake" väga ammu. A. P. Kasutab nii oma elukaaslase H. P. kui mtü rahasi "palga" maksmiseks. 31.05.2018 tuli viimati "ylekanne" ...edasi töötab A. P. Xxxx ja H. P. endiselt Xxxx pangas. Korralikud skeemitajad...“ (tl 13)
6.Avaldajad tõid välja, et puudutatud isik on avaldanud postituses nende kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis kahjustavad nende mainet.
7.Puudutatud isik avaldas 31.07.2020 postituses alljärgnevad väited: - „Olin pea kaks aastat tagasi Xxxx all tööl ja seni pole palkka saanud“ (edaspidi väide nr 1); -„ H. P. ja A. P.(Elukaaslased)...petturid“ (edaspidi väide nr 2); -„ja tänaseni minule 6000€ võlgu...“ (edaspidi väide nr 3); -„viimati maksti „osake“ väga ammu.“ (edaspidi väide nr 4); -„A. P. Kasutab nii oma elukaaslase H. P. kui mtü rahasi „palga“ maksmiseks.“ (edaspidi väide nr 5); - „31.05.2018 tuli viimati „ylekanne“ (edaspidi väide nr 6); - „edasi töötab A. P. Xxxx“ (edaspidi väide nr 7); - „H. P. töötab endiselt Xxxx pangas“ (edaspidi väide nr 8); - „Korralikud skeemitajad“ (edaspidi väide nr 9).
8.Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kas ja millised vaidlusalused väited puudutatud isik avaldas iga avaldaja kohta ja seejärel, kas tegemist on faktiväitega või väärtushinnanguga ning kas faktiväide on iga avaldaja suhtes õige või ebaõige.
9.Puudutatud isik avaldas 30.07.2020 postituses kokku 9 väidet. Avaldajad on 05.04.2021 istungil avaldanud, et ei seo oma nõuet otseselt väidetega 4, 6. Kohus leiab, et nimetatud postituses avaldatud väited 1, 3, 5, 7 ja 8 on hinnatavad faktiväidetena ning väited 2 ja 9 on hinnatavad väärtushinnangutena. Esmalt käsitleb kohus avaldajate kohta esitatud väiteid, mis on hinnatavad faktiväidetena ning seejärel väiteid, mis on hinnatavad väärtushinnangutena.
10.Puudutatud isik avaldas avaldaja I kohta, et viimane on puudutatud isikule 6000 eurot võlgu (väide nr 3) ning avaldaja I töötab Xxxx AS-is (väide nr 8)
10.1.Avaldaja I leidis, et väide nr 3 ei vasta tõele, sest ta ei ole puudutatud isikule raha võlgu. Avaldaja I väitel ei ole tal mingit seost puudutatud isikuga ning puudutatud isikul ei ole mingit alust avaldajalt I raha nõuda. Kohus leiab, et puudutatud isik avaldas väites nr 3 faktiväite, et avaldaja I on puudutatud isikule 6000 eurot võlgu. Tegemist on faktiväitega. Võlgu olemise kohta väite avaldamine on negatiivse alatooniga. Kohtu hinnangul kahjustab faktiväide avaldaja I mainet, sest jätab temast mulje kui inimesest, kes ei täida oma rahalisi kohustusi. Avaldaja I mainet kahjustava ebaõige väite avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et väide vastab tõele või et väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. Seega on puudutatud isik tekitanud avaldajale I õigusvastaselt kahju. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
10.2.30.07.2020 avaldatud postituses on puudutatud isik avaldanud avaldaja I kohta väite, et viimane töötab Xxxx. Tegemist on faktiväitega. Avaldaja I on selgitanud, et töötab pangas. Seega on puudutatud isik avaldanud tõese väite.
11.Puudutatud isik avaldas avaldaja II kohta, et puudutatud isik töötas viimase alluvuses, kuid avaldaja II ei ole puudutatud isikule palka maksnud ning avaldaja II on puudutatud isikule 6000 eurot võlgu (väited nr 1 ja nr 3). Samuti on puudutatud isik avaldaja II kohta avaldanud väite, et avaldaja II kasutab nii oma elukaaslase (avaldaja I) kui MTÜ rahasid palga maksmiseks (väide nr 5) ning väite, et avaldaja II töötab Xxxx (väide nr 7).
11.1.Avaldaja II leidis, väide nr 1 ei vasta tõele, sest puudutatud isik ei ole olnud Xxxx all tööl. Puudutatud isikuga ei ole sõlmitud ei suulist ega kirjalikku töölepingut. Xxxx näol on tegemist avaldajale II kuuluva ettevõttega ning avaldaja II hinnangul kahjustab väide nr 1 tema õigust. Väide, et puudutatud isik ei ole palka saanud ei ole ka tõene, sest palka ei ole võimalik saada, kui puudutatud isik ei ole töölgi olnud. Kohus leiab, et hinnates väiteid nr 1, nr 3 ja nr 5 kogumis, avaldas puudutatud isik, et tema töötas avaldaja II juures ja viimane ei ole talle palka 6000 eurot maksnud. Tegemist on faktiväitega. Kohtu hinnangul kahjustab faktiväide avaldaja II mainet, sest jätab temast mulje kui inimesest, kes ei maksa temale kuuluva äriühingu töötajale töö eest palka. Avaldaja II mainet kahjustava ebaõige väite avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et väide vastab tõele või et väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. Seega on puudutatud isik tekitanud avaldajale II õigusvastaselt kahju. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
12.Puudutatud isiku poolt 30.07.2020 avaldatud postituse väidete nr 2 ja nr 9 kohaselt on avaldajad petturid ja korralikud skeemitajad.
12.1.Kohus leiab, et väited nr 2 ja nr 9 on hinnatavad ebakohaste väärtushinnangutena. Isiku nimetamine petturiks või skeemitajaks kahjustab tema mainet, sest kujutab teda ebaausa inimesena. Seega kahjustavad väited nr 2 ja nr 9 kumbki avaldaja mainet. Avaldajate mainet kahjustavate väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
12.2.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et väärtushinnangud on kohased ega ka seda, et ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. Asjaolu, et puudutatud isikul võib tema väidete kohaselt olla rahaline nõue avaldaja II vastu, ei anna puudutatud isikule õigust avaldada avaldajate kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
13.Puudutatud isik on avaldanud 30.07.2020 postituses esitatud väites nr 8 andmeid avaldaja I töökoha kohta. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja I väidet, et puudutatud isik on pöördunud viimas tööandja poolt ja soovinud teada, kuidas saab ta töötada SEB pangas. Kohus leiab, et andmed isiku töökoha kohta on osa tema eraelust ja need on kaitstud eraelu puutumatuse põhimõttega. Puudutatud isik, avaldades andmeid avaldaja I töökoha kohta ja pöördudes viimase tööandja poole, on rikkunud avaldaja I eraelu puutumatust ja on tekitanud avaldajale I õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 või 2 või § 1045 lg 2 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
14.Puudutatud isik on saatnud avaldajale II kohtumenetluse kestel korduvalt sõnumeid nõudes palga tasumist (tl 81-83). Kohus leiab, et avaldajale II sõnumite korduv saatmine vaieldava õigussuhe alusel kujutab endast avaldaja II eraelu puutumatuse rikkumist. Seega on puudutatud isik tekitanud oma tegevusega avaldajale II õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 või 2 või § 1045 lg 2 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
15.Puudutatud isik on töödelnud 31.07.2020 postituses avaldajate isikuandmeid, avaldades nende nimesid. Avaldajad teatasid, et nad ei andnud puudutatud isikule nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 6 punkt 1 alapunkti „a“ alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et olukorras, kus tal puudus avaldajate nõusolek nende isikuandmete töötlemiseks, oli tal seadusest tulenev õigus nende nimesid avaldada. Avaldades avaldajate nimesid on puudutatud isik tekitanud nendele õigusvastaselt kahju VÕS 1045 lg 1 p 7 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikkel 5 punkti 1 alapunkti „a“ ja artikkel 6 punkti 1 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 3, § 1046 lg-te 1 või 2 või § 1045 lg 2 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju õigusvastases tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel.
16.Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku hinnangul on tal rahaline nõue avaldaja I või avaldaja II vastu, tuleb tal nõude rahuldamiseks kohtusse pöörduda. Praegu on puudutatud isik üritanud oma nõude maksma panna kohtuväliselt ja ta on teinud seda avaldajate õigusi ülemäära riivaval viisil. Väidetav rahaline nõue ei anna puudutatud isikule õigust panna nõue kohtuväliselt maksma viisil, mis riivab avaldajate isiklike õigusi.
17.Avaldajad paluvad rakendada abinõu nende isikuõiguste kaitseks ja keelata puudutatud isikul avaldada avalikkusele ja kolmandatele isikutele andmed avaldajate kohta. Avaldajate nõude aluseks on TsMS § 544 lg 1 koosmõjul VÕS §-ga 1055.
17.1.Kohus leiab, et avaldajad on tõendanud, et puudutatud isik tekitab nendele õigusvastaselt kahju kestvalt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isik on teinud Facebookis 31.07.2020 vaidlusaluse postituse. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isik tegi sarnase postituse juba veebruaris 2020 ehk enne avaldajate poolt kohtusse pöördumist (tl 57). Puudutatud isik on teinud veebruari 2020 postituse juurde uusi kommentaare ja on jaganud seda postitust Facebooki gruppides, muutes sellega postituse jälle aktuaalseks ja teistele isikutele uuesti nähtavaks (tl 57–63). Puudutatud isik on saatnud avaldajale II kohtumenetluse kestel korduvalt sõnumeid nõudes palga tasumist (tl 81-83, tl 98). Kohtule esitatud andmetest nähtub, et puudutatud isik tegi oktoobris 2021 uue Facebooki postituse, kus avaldas avaldajate nimed. Samas postituses esitas puudutatud isik ebakohase väärtushinnangu avaldaja II kohta ning väited selle kohta, et avaldaja II on talle võlgu (tl 97).
17.2.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et puudutatud isik on ähvardanud avaldajaid jätkata õigusvastase kahju tekitamist. Puudutatud isik saatis avaldajale I sõnumi, kus hoiatas, et kui avaldajad ei maksta talle võlgu, jätkab ta uute postituste tegemist (tl 64). Puudutatud isik on saatnud avaldajale II sõnumi, kus nõudis võla tasumist ja hoiatas, et kui ta ei saa võlga kätte, teeb ta uusi postitusi ja rohkem tähelapanu saab avaldaja I (tl 83). Seega avaldas puudutatud isik, et ta on valmis jätkama avaldajate isiklike õiguste rikkumist.
17.3.Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik jätkab avaldajatele õigusvastaselt kahju tekitamist ning ähvardab kahju õigusvastase tekitamisega. Seega on täidetud isikliku õiguse kaitseabinõu kohaldamise eeldused VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kohtule ei ole esitatud andmed, et avaldajatel puudub VÕS § 1055 lg 2 alusel õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.
18.Avaldajad paluvad keelata puudatatud isikul igasugune avalikkusele ja kolmandatele isikutele suunatud andmete avaldamine avaldajate suhtes, sh sotsiaalmeedias, internetiportaalides ning kõikides sotsiaalmeedia gruppides. Kohus rahuldab avalduse ja keelab TsMS § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isikul avaldajate kohta avalikkusele ja kolmandatele isikutele suunatud andmete avaldamise. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et puudutanud isik on kestvalt rikkunud avaldajate isikuõigusi, avaldades avaldajate kohta avalikkusele ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, saates korduvalt sõnumeid avaldajatele, võttes ühendust avaldaja I tööandjaga ning ähvardades uute avalike postituste avaldamisega. Ilma käesolevas tsiviilasjas taotletud keelu kohaldamiseta võib puudutatud isik jätkata avaldajate isiklike õiguste rikkumist. Kohaldatav kaitseabinõu on vajalik selleks, et kaitsta avaldajate isikuõigusi. Käsitletav abinõu on sobiv, sest puudutatud isik ei saaks avaldajate kohta edaspidi ebaõigeid faktiväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid postitusi avaldada. Avaldajate kohta andmete avaldamise kaudu toimepandavat avaldajate õiguste rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga. Abinõu ei ole puudutatud isiku jaoks ülemäära koormav, sest see keelab puudutatud isikul avaldajate isiklike õiguste rikkumise, kuid ei võta temalt ära õigust oma nõuded avaldaja(te) vastu kohtu kaudu maksma panna.
19.Kohus rakendab puudutatud isiku suhtes avaldajate taotletud isiklike õiguste kaitse abinõu tähtajaga kolm aastat.
20.Kohus selgitab puudutatud isikule, et kui ta rikub käesoleva määrusega kohaldatavat avaldajate isikuõiguse kaitse abinõu, võidakse teda karistusseadustiku § 3312 alusel karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
21.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
22.Avaldajad esitasid tervikliku menetluskulude nimekirja 10.11.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2338,01 eurot (sh käibemaks), mille moodustavad avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning avaldajate kulutused lepingulisele esindajale. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldajate lepinguline esindaja teinud käesolevas tsiviilasjas menetlustoiminguid kokku 18 tunni ja 39 minuti ulatuses. Avaldajatele on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
23.Kohus, tutvunud avaldajate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Avaldajad on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab, et avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
23.2.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati avaldajatele õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et avaldajate menetluskulude nimekirjas kajastuv lepingulise esindaja tasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus selgitab, et nimetatud tasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga.
23.3.Avaldajatele on õigusabi teenust osutatud kokku 18 tunni ja 39 minuti ulatuses. Hinnates ja analüüsides avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
23.4.Kohus leiab, et osaliselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks avaldajate lepingulise esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse koostamisega ja selle täiendamisega seotud menetlustoimingutele kulunud aega kokku mahus 7 tundi ja 32 minutit (menetlustoimingud perioodil 30.07.2020 kuni 23.10.2020). Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse ja selle lisade ning avalduse täpsustuse sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks eelnimetatud avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 5 tundi. Kohus selgitab, et nimetatud ajakulu hulka on kohus arvestanud kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt perioodil 30.07.2020 kuni 23.10.2020 tehtud menetlustoimingud. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks, et vastaspoole kanda jääksid täielikult ka avalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka avaldajate lepingulise esindaja poolt 28.10.2020, 21.01.2021, 27.01.2021, 15.02.2021, 11.03.2021 kuupäevadel tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg. Kohus selgitab, et nimetatud menetlustoimingute tegemist ja neile kulunud aega ei ole kohtul võimalik kontrollida. Kohus möönab, et klientide ja esindaja vaheline suhtlus on mõistlikus ulatuses põhjendatud ning vajalik ning seetõttu peab nimetatud kuupäevadel tehtud menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks mahus kokku 30 minutit. Kohus leiab, et ülejäänud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
23.5.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldajate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 15 tundi 32 minutit ehk 15,53 tundi.
23.6.Avaldajad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu kohus peab TsMS § 174 lg 10 alusel põhjendatuks avaldajate lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
24.Arvestades avaldajate lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuga), määrab kohus avaldajate õigusabikulude rahaliseks suuruseks kokku 1863,6 eurot (15,3 x 120).
25.Kohus määrab avaldajate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1963,6 eurot (riigilõiv avalduse esitamisel 100 eurot + õigusabikulud 1863,6 eurot). Arvestades asjaolu, et kumbki avaldaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt, tuleb lugeda, et kumbki avaldaja on kandnud kulusid võrdsetes osades. Kohus määrab avaldaja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 981,80 eurot ja avaldaja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 981,80 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista.
26.Avaldajate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.