Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 18.08.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte 03.09.2025 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.08.2025 (TsMS § 317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 17.09.2025. Kostja ei ole hagile vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on G4S Eesti AS ja kostja vahel 06.01.2023 sõlmitud suitsuanduri teenuse „Nublu“ osutamise leping NK-32688, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kuna leping oli lõppenud enne kliendikohustusperioodi lõppu, st 12 kuu möödumist ning kostja hagejale seadmeid ei tagastanud, esitati kostjale tasumiseks arve suitsuanduri teenuse tingimuste 2.2.10 ja 2.2.12 alusel, lepingu lõpetamise eest 79 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 189 eurot. Kostja on jätnud tasumata arved: 836627424 24.01.2023 4,68 eurot; 836699259 03.02.2023 6,90 eurot; 836773887 03.03.2023 6,90 eurot ja 836854857 20.04.2023 268,00 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 19.03.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 07.08.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 286,48 eurot viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 01.05.2023 kuni 31.12.2022 kolmekordses seadusjärgses viivisemääras mis arvete tasumise tähtajal oli 31,50% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 206,44 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (286,48) täitmiseni kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 31,50% aastas. G4S Eesti AS loovutas nõude 27.03.2025 hagejale. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

2 (2) 175 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tund. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 169 eurot/h (dtl 40). Arvestades, et õigusteenust ei osutanud advokaadibüroo, vaid jurist vähe keerukas asjas, siis teenuse osutamise hind ei ole mõistlik. Kohtule teadaolevalt jääb juristi osutatud teenuse hind tavapäraselt vahemikku 80 kuni 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks õigusabi teenuse osutamise tariifiks 120 eurot tunnis. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 315 (175+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 315 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lgst 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.