Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ JS Invest, J S vastu võlgnevuse nõudes hagi hind 16 716 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, Lelle tn esindajad 24-65, 1 Tallinn, e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar, Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn, e-post: xxx); Kostja I: JS Invest OÜ (registrikood 12310131, Narva mnt 36, Tallinn, e-post: xxx); Kostja II: J S (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja 11 945 (üksteist tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot.
3.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks viivis määraga 0,13% päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 06.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 8055 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks menetluskuludena välja 2849 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, millest 1 869 eurot on kulud õigusabile ja 980 eurot on riigilõiv.
solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2849 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 11 945 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis 0,13% põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.08.2024 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 8055 eurot.
2.Credit Invest OÜ laenuandjana ja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid 09.09.2021 laenulepingu nr Xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 10 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 09.09.2021. Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt arvutati laenu saajale makstavast laenust maha lepingutasu 100 eurot.
3.Laenuleping oli vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral tuli laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada üldtingimuste p 4.2). Eeltoodust tulenevalt kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 09. kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.
4.Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 11 945 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot (31.-35. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 65 eurot (viivis alates 31.07.2024 kuni 05.08.2024). 2
5.Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on tasutud 12 048 eurot. Laenulepingust tulenevalt tuli laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 12 000 eurot. Ülejäänud summast 48 eurot on loetud lepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks. Tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud 07.11.2023 ja 05.03.2024.
6.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja J S sõlmisid 09.09.2021 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr Xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni 20 000 euroni. 01.08.2024. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjatelt laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste tasumist.
7.Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja § 167 lõikele 1 ning lõikele 3. Hageja ja laenuandja on sõlminud nõude loovutamise lepingu. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest 01.08.2024. Hagejal on laenusaaja vastu laenulepingust tulenev nõue. Hagejal on õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu alusel antud laenu tagastamist, laenu kasutamise eest intressi tasumist ning laenu tagastamisega viivitatud aja eest viivise tasumist. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 3.
8.Laenulepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu 10 000 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 09.09.2021, arvestades laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ning 3.2 kohaselt laenusaajale välja makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Seega on laenuandja täitnud viimasel lasuva laenulepingust tuleneva kohustuse. Laenulepingu kohaseks täitmiseks kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid, kuid laenusaaja ei ole seda teinud. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Olenemata sellest, et kogu Laenulepingust tulenev laenusumma on muutunud sissenõutavaks, ei ole laenusaaja seda tagastanud.
9.Hagejal on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 10 000 eurot. Hageja viitas VÕS § 94 lõikele 1. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku seaduses sätestatust erineva intressimäära 4% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et laenusaaja on kohustatud tasuma intressi iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves ulatuses. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 1880 eurot.
10.Hageja selgitab, et on intressi nõude puhul arvestanud tasumata osamakseid (31.-34.), mis muutusid enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks. Samuti on hageja arvestanud intressi 35. osamakse pealt ulatuses, mis eelnes laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele, s.o. perioodi 10.07.2024. a kuni 31.07.2024. a eest. Seega on laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas 1880 eurot. 3
11.Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,13% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja viivisevõlgnevus summas 65 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 31.07.2024 kuni 05.08.2024. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu laenulepingust tulenev nõue kogusummas 11 945 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 65 eurot.
12.Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenusaaja kohustuste täitmist. Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja 2 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot.
13.Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja 2 on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Kuigi kostjale 2 on edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja 2 laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist.
14.Kostjad vastutavad hageja ees kuni 20 000 euro ulatuses solidaarselt. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 20 000 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). Hageja viitas VÕS § 145 lõikele 1. Käenduslepingust ei tulene, et kostja 2 vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Eeltoodut arvestades palus hageja kostjatelt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 11 945 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1880 eurot ja viivised 65 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingu p-s 1.2 sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (20 000 eurot). Hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 8055 euro ulatuses.
15.29.11.2024 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et laenulepingu punkt 4.1 oli neid ebamõistlikult kahjustav. Laenulepingu sõlmimisel on laenusaaja ehk kostja 1 kinnitanud, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud (laenulepingu punkt 11.9). Ka kostja 2 on käenduslepingu allakirjutamisega kinnitanud, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud laenulepingu tingimustega ja mõistab võetavate kohustuste olemust (käenduslepingu p 6.1).
16.Laenulepingu põhitingimus p 3.8 sätestab, et tegemist on vaba tagasimaksega laenuga. Põhitingimus punkt 3.4 ja 3.5 viitavad üksnes intressimakse kuupäevale ja tähtpäevale. Laenulepingu p 4.1 selgitab, kuidas käib intressi tasumine sõlmitud. Laenulepingu punkt 4.2 selgitab, kuidas käib 4
laenusumma tagastamine. Laenulepingu juures ei olnud tüüpilist maksegraafikut. Laenuandja ei ole esitanud laenulepingus eksitavat informatsiooni ning kostjad ise ei ole laenulepingusse süvenenud. Kostjate ebapiisav lepingutega tutvumine ei muuda aga lepinguid või nende tingimusi kuidagi ebamõistlikult kahjustavaks. Laenusaajal oli võimalik igal hetkel teha makseid põhiosa tasumiseks. Põhiosa tasumine või mitte tasumine ei muuda laenuandja nõuet küsida laenu kasutamise eest intressi ehk tasu pahatahtlikuks või laenusaajat kahjustavaks. Kostjad ei ole selgitanud, milles võiks seisneda laenulepingu ebamõistlik kahjustamine või vastastikuste kohustuste tasakaalust väljas olek.
17.Ekslik on kostjate väide, et kuna väljamakse tehti summas 9900 eurot, tuli intressi tasuda vaid sellelt summalt. Laenusaaja on sõlminud laenulepingu 10 000 euro suuruse laenu saamiseks. Laenusaaja on nõustunud laenulepingu tingimusega, mille kohaselt tasutakse laenulepingu sõlmimiselt lepingutasu 100 eurot (põhitingimused, p 3.9). Laenulepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja kohustub tasuma lepingutasu 1% (üks protsent) laenusummast, kuid mitte vähem kui 100 (sada) eurot. Seega on laenuandja tasaarvestanud laenu väljamaksest lepingutasu 100 eurot, mistõttu tehti laenusaajale väljamakse summas 9900 eurot, mitte 10 000 eurot. Kui laenusaaja jääb väite juurde, et tegelik laenusumma on 9900 eurot, tuleb tal seda tõendada.
18.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et intressimäär oli ebamõistlikult kõrge. Intressi- ja viivisenõue on kooskõlas seaduse ning kohtupraktikaga. Laenulepingust tulenev intressi- ja viivisenõue on seaduslik ning põhjendatud laenulepingu põhitingimuste punktis 3.7 on pooled kokku leppinud viivisemääraks 0,13% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Laenulepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud, et kostja 1 kohustub laenu kasutamisest tasuma intress 4% kuus.
19.Hageja rõhutab, et laenulepingu puhul on tegemist kahe juriidilise isiku vahelise lepinguga, mitte tarbijaga sõlmitud lepinguga. Seadus ega kohtupraktika ei sea majandustegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul piiranguid intressimäärade suhtes. Laenulepingus kokku lepitud intressimäär 4% kuus ehk 0,13% päevas on väiksem kui kohtupraktikas aktsepteeritud viivismäär. Kostjad ei ole tõendanud kostja 1 puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude vähendamisel. Kostjad ei ole tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgnikust kostja 1 suhtes ebaproportsionaalne. Viivisenõue on oluliselt väiksem kui hageja põhinõue. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet, tuleb kostjatel tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust kostja 1 suhtes. Kostjad ei ole seda käesoleval juhul tõendanud. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, ei saa hageja viivisenõuet pidada ebaproportsionaalseks.
20.Käendaja vastutus on piiratud käenduslepingus toodud summaga, mistõttu ei saa hageja nõue ei selle suurus olla kosja 2 jaoks üllatav. Kostja pidi käenduslepingu sõlmimisel ja kostja 1 kohustuste tagamisel endale teadvustama vastutuse ulatust. Asjakohatu on kostjate väide, et nad ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei olegi väitnud, et talle oleks kahju tekkinud. Kostjad väitsid, et laenusaaja ja laenuandja vahel sõlmiti laenuleping, mitte arvelduskrediit vms. Hageja on sellega nõus. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. VÕS § 398 lg 1 lubab sõlmida tähtajatu laenulepingu. Seega on laenuandja õiguspäraselt nõudnud kostjalt 1 intressi tasumist. Samuti on pooled õiguspäraselt jätnud laenu tagastamise tähtajas kokku leppimata. Kui kostjad ise on seisukohal, et poolte vahel on laenuleping, jääb ebaselgeks, milles seisneb hageja eksimus.
21.Kostjad väidavad, et laenuandja ei ole kostja 2 kohustuste ja sissetulekute osas infot küsinud. Seadusest tulenevalt ei lasunud laenuandjal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, kuid vaatamata sellele laenuandja siiski kontrollis nii laenusaaja kui käendaja maksevõimelisust. Kostja 2 majandusliku seisundi kontrollimata jätmine on seega teadlik valeväide. Majandus- või 5
kutsetegevuses sõlmitud laenulepingute puhul ei tule igal juhul kontrollida krediidisaaja või käendaja maksevõimelisust.
22.Laenuandjaks oli finantseerimisasutus, mitte professionaalne krediidiandja. Krediidiasutuste seaduses toodud hoolsusstandard ei kohaldu kõigile laenuandjatele. Laenuandja on saanud oma majandustegevuse elluviimisel valida, millise sisuga teenuseid ta osutada soovib ning millistest õigusnormidest tuleb tal selle teenuse osutamisel lähtuda. Ükski seadus ei ole kohustanud laenuandjat lähtuma KAS-ist. Hagejal puudub kohustus tõendada, et laenuandja on laenulepingu sõlmimisel hinnanud laenusaaja või käendaja maksevõimet vastavalt vastutustundliku laenamise või KAS-is sätestatud põhimõtetele, kuid sellele vaatamata on ta kontrollinud käendaja maksevõimelisust.
23.Käenduslepingu sõlmimiseks tuli käendajal täita laenuandja koostatud avaldus ja seal välja tuua kõik laenu andmiseks olulised asjaolud. Käendaja on kinnitanud, et tema tulud ühes kuus on kokku 2300 eurot ning laenukohustusi ühes kuus 315 eurot. Täiendavalt on käendaja kinnitanud, et tal on kinnis- ja vallasvara väärtuses 275 000 eurot. Laenuandja on kontrollinud laenulepingu sõlmimise eelselt, et käendajale kuulus kaks korteriomandit Tallinnas asukohaga xxx. Täiendavalt tuli nii laenusaajal kui käendajal esitada laenuandjale kontoväljavõte, mis hõlmas viimase aasta sisse- ja väljaminekuid. Nende konto väljavõtete esitamist hageja vajalikuks ei pidanud. Täiendavalt on laenuandja teinud laenusaaja kohta päringu e-Krediidiinfosse.
24.Kuigi laenuandja ei olnud kohustatud teostama laenusaaja ega käendaja maksevõime kontrolli krediidiasutuselt oodatava hoolsusega, on laenuandja seda siiski teinud. Vastava hoolsuskohustuse täitmine oli laenuandja vabatahtlik initsiatiiv, mitte kohustus. Eraldi rõhutab hageja üle, et kostjad on väitnud, et käendaja suhtes vastavat kontrolli ei teostatud, kuid see väide tõele ei vasta.
25.30.05.2025 seisukohas hageja ei nõustunud, et kostja 2 kui käendaja osas kohaldus vastutustundliku laenamise põhimõte. Kostja 2 esitatud andmete kohaselt olid tema igakuised tulud kokku 2300 eurot, igakuised finantskohustused 315 eurot ning kostjale 2 kuuluv kinnis- ja vallasvara väärtuses 275 000 eurot. Avalduse allakirjutamisega on kostja 2 kinnitanud, et on teadlik enda vastutusest ebaõigete andmete avaldamise korral. Lisaks käenduse avaldusele on laenuandja kohustanud kostjat 2 esitama kontoväljavõtted viimase kuue kuu kohta. Kostja 2 esitas laenuandjale kontoväljavõtted perioodi 01.03.2021 kuni 01.09.2023 kohta nii AS-st SEB Pank kui Swedbank AS-st. AS SEB Pank kontoväljavõttelt nähtub, et keskmiselt laekus kostja 2 kontole tulu ühes kuus 7460,25 eurot. Tulude allikaks oli töötasu (keskmiselt ühes kuus 1657,65 eurot neto, kuid käenduslepingu sõlmimise hetkel 2236,48 eurot neto) ning nõuete tasumine võlgnike poolt (laenulepingust tulenevad nõuded). Finantskohustusi tasus kostja 2 keskmiselt 620 eurot kuus, vahetult enne käenduslepingu sõlmimist, s.o. 14.07.2021 oli käendaja saanud laenu 4090 eurot, mille igakuine osamakse 15.08.2021 tehtud makse järgi on 100,32 eurot.
26.Swedbank AS kontoväljavõttelt nähtub, et keskmiselt laekus kostja 2 kontole tulu ühes kuus 10 937,57 eurot, millest töötasu keskmiselt 155,07 eurot kuus. Finantskohustusi nähtus Swedbank AS kontolt üks, milleks oli õppelaen igakuise osamaksega keskmiselt 77 eurot. Kahe konto väljavõtte analüüsi tulemusena selgus, et käenduslepingu sõlmimise hetkel oli käendaja töötasu 2236,48 eurot, viimase kuue kuu igakuised tulud keskmiselt kokku 18 397,82 eurot ning viimase kuue kuu igakuised finantskohustused kokku 797,32 eurot. Arvestades tulude ja finantskohustuste osakaalu, hindas laenuandja kostja 2 maksevõimeliseks (finantskohustuste osakaal 4,3%). Käenduslepingu sõlmimise hetkel ei moodustanud käendaja finantskohustused suuremat osakaalu, kui laenuandja sisereeglid seda ette näevad (lubatud on väljastada laen, kui sissetulekutest piisab kõikide kohustuste tasumiseks, sh majapidamiskulud ning ülalpeetavate olemasolul ülalpeetavaga seotud kulud). 6
27.Laenuandja tegi päringu Creditinfo.ee andmebaasi, mille kohaselt puudusid käendajal 09.09.2021 seisuga nii kehtivad kui lõpetatud maksehäired, millest tulenevalt tegi laenuandja järelduse, et käendaja puhul on tegemis kohusetundliku võlgnikuga, kes tasub võetud kohustused nõuetekohaselt. Käendaja kohusetundele viitas olemasolevate kohustuste tasumise viis, õppelaen on tagastatud alati iga kuu 03. kuupäeval ja lepingust nr 2014024505 kohustused alati kas kuu 10. või 12. kuupäeval. Samuti kontrollis laenuandja, kas käendaja nimel on kinnistusraamatus kinnisvara, milles võis seisneda käenduse avaldusse märgitud vara kokku väärtusega 275 000 eurot. Laenuandja tuvastas, et käendajale kuulus Tallinnas kaks korteriomandit asukohaga xxx.
28.Kõike eeltoodut arvesse võttes asus laenuandja seisukohale, et juhul kui käenduskohustus peaks realiseerima, on käendaja maksevõimeline. Käenduse avalduse punktis 2.4.4 kohustus käendaja teavitama laenuandjat esitatud andmete muutumisest 10 päeva jooksul. Käendaja ei ole sellist teavitust esitanud.
29.Laenusaaja ja laenuandja vahel 09.09.2021 sõlmitud laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja lepingu kohaseks täitmiseks tasuma igakuiselt 09. kuupäevaks vähemalt eelmise kuu intressi, mille määr oli 4% ehk 400 eurot kuus. Laenusaajal oli õigus igal hetkel tagastada laenu põhiosa. Laenulepingu p 4.2 kohaselt tuli laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi) intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovis laenusaaja laenusummat vähendada.
30.Alates lepingu sõlmimisest on laenusaaja teinud laenuandjale makseid kokku 12 048 eurot. Maksete tegemist tõendavad hageja t esitatud kontoväljavõtted. Esitatud tõenditest nähtub, et laenusaaja on maksete tegemisel märkinud selgitusse laenusaaja nime, lepingu- ja viitenumbri. Ajavahemikul 09.09.2021 kuni 31.12.2022 on laenusaaja teinud makseid igakuuliselt, maksete suurus on iga kord 400 eurot, st laenusaaja on tasunud vähemalt eelmise perioodi intressi. Kuigi mõned maksed on paar päeva hilinenud, ei esitanud laenuandja laenusaajale viivise tasumise nõuet. Laenuandja on arvestanud laenusaaja maksed intressi katteks. 31.12.2022 seisuga laenusaajal võlgnevusi ei esinenud, endiselt oli tagastamata laenusumma täies ulatuses.
31.Perioodil 01.01.2023 kuni 16.04.2024 tegi laenusaaja kokku 14 makset kokku summas 6048 eurot. Kuni 26.09.2023 tasus laenusaaja eelmise perioodi intressi laenuandjale nõuetekohaselt. Maksetega esines küll viivitusi, kuid kuna laenuandja viivisenõuet ei esitanud, arvestati maksed esmalt eelmise perioodi intressi katteks. 09.10.2023 osamakse tasumisega jäi laenusaaja pikemasse viivituse, mistõttu edastati laenusaajale ja käendajale 07.11.2023. tasuline nõudekiri. Samal kuupäeval 07.11.2023 tasus laenusaaja 400 eurot, mille laenusaaja luges täies ulatuses 09.10.2023 osamakse katteks. Laenusaaja ei lugenud 07.11.2023 maksest 24 eurot tasulise nõudekirja katteks, sest 07.11.2023 nõudekirjas esitatud kahjunõue 24 eurot tuli tasuda 14.11.2023 ning 07.11.2023 ei olnud nõue sissenõutavaks muutunud.
32.Järgmine makse tuli laenusaajalt 27.11.2023 summas 400 eurot. Sellest maksest luges laenuandja esmalt tasutuks tasulise nõudekirja kahjunõude summas 24 eurot, teises järjekorras vastavalt laenulepingu punktile 6.3 eelmise perioodi intress, mis muutus sissenõutavaks 09.11.2023. Selle intressi katteks luges laenuandja 376 eurot. Tasumata jäi 09.11.2023 osamakset 24 eurot.
33.Järgmine makse tehti 22.01.2024 summas 824 eurot. Arvestades Laenulepingu p 6.3, samuti asjaolu, et laenuandja ei esitanud viivisenõuet, luges laenuandja tehtud maksest esmajärjekorras tasutuks 09.11.2023 osamakse võlgnevuse summas 24 eurot, teises järjekorras 09.12.2023 osamakse summas 400 eurot ning viimaks 09.01.2024 intressimakse summas 400 eurot.
34.09.02.2024 osamakset laenusaaja nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu edastas laenuandja 7
laenusaajale ja käendajale 05.03.2024 tasulise nõudekirja ja kahjunõude summas 24 eurot. 12.03.2024 tasus laenusaaja 400 eurot, mille laenuandja luges 09.02.2024 intressinõude katteks, sest kahjunõue muutus sissenõutavaks alles 13.03.2024. Järgmine makse tuli laenusaajalt 16.04.2024 summas 424 eurot. Vastava makse luges laenusaaja esmalt kahjunõude katteks ning ülejäänud 400 eurot 09.03.2024 intressimakse katteks. Rohkem makseid laenusaaja ei teinud, kuigi laenusumma oli endiselt tagastamata. Seega tekkis võlgnevus alates 31. osamaksest.
35.Vastavalt laenulepingu punktile 9.3.2 on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme päeva möödumist alates laenuandja teatise edastamisest. Laenuandja edastas nõudekirjad laenusaajale 07.11.2023 ja 05.03.2024. Laenusaaja reageeris laenuandja nõuetele vastavalt 07.11.2023 ja 12.03.2024, s.o. 7 päeva jooksul, mistõttu ei olnud laenuandjal õigust lepingut pärast esmaseid võlgnevusi erakorraliselt üles öelda. Teade lepingu ülesütlemise kohta ning ettepanek võlgnevus tasuda edastati laenusaajale ja käendajale 24.07.2024. Laenusaaja ega käendaja ei kõrvaldanud tekkinud võlgnevust 7 päeva jooksul, mistõttu luges laenuandja õigesti 31.07.2024 seisuga laenulepingu ülesöelduks.
36.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Vaidlust ei ole selles, et kostja 1 on sõlminud laenulepingu, mille tagamiseks on kostja 2 andnud isikliku käenduse. Laenuleping sõlmiti kostja 1 majandustegevuses, st kostja 2 laenusaaja juhatuse liikmena pidi laenulepingu sõlmimisel üles näitama hoolsust, mida oodatakse keskmiselt juhatuse liikmelt. Eelkõige oli kostjal 2 kohustus juhatuse liikmena olla informeeritud. Seda, et kostjad on võetud kohustuste sisuga tutvunud, kinnitasid nad laenulepingu ja käenduslepingu allkirjastamisega. Laenuandja võis allkirjastatud lepinguid saades eeldada, et kostjad olid tutvunud lepingute sisuga. Seetõttu ei ole laenuandjale ega hagejale etteheidetav asjaolu, et kostjad ei saanud võetud kohustustest aru, kui kostjad ise varjasid enda arusaamatust laenuandja ees. Kostjad ei ole oma vastuväiteid ka tõendanud.
37.Kostjad ei ole ümber lükanud hageja esitatud võlaarvestust ega selgitust nõude kujunemise kohta. Seetõttu tuleb hageja hinnangul hagiavaldus rahuldada. Kuivõrd laenuandja puhul on tegemist finantseerimisasutusega, laen on antud juriidilisele isikule ning käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte ei kohaldu, ei ole asjakohane hinnata, kas laenuandja kontrollis käendaja maksevõimet.
38.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 3265,78 eurot, millest kohtukulud moodustavad 980 eurot riigilõivu näol ja kohtuvälised kulud 2285,78 eurot koos käibemaksuga lepingulise esindaja kulude näol. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Õigusabikulude suurust ning esindaja tegevusi tõendab Advokaadibüroo LMP ülevaade hagejale osutatud õigusabiteenustest, kus tegevused on toodud ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJATE VASTUVÄITED
39.Kostjad vaidlesid nõudele vastu. Asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid arvestati üksnes ja ainult intresside katteks, oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused kohustused olid tasakaalust väljas.
40.Kostjad ei nõustu, et hageja arvutab nõuet summalt 10 000 eurot, sest väljamakse kostjale I tehti summas 9900 eurot ning seega tuleb intressiarvestus teha summalt 9900 eurot. Intressi protsent 48% 8
aastas on ebamõistlikult suur. Kuna kostja I tehtud makseid arvestati ebamõistliku määraga üksnes intressi katteks, viis see kostjad makseraskustesse ning intressi määra tuleb vähendada seaduses sätestatud intressi määrani. Kostjad pidasid ka viivise määra 0,13% päevas laenuvõtjat ja käendajat kahjustavaks ning ebamõistlikult suureks. Kostjad taotlesid viivise vähendamist seadusest tuleneva määrani.
41.Kuna lepingu pealkiri ja kogu mõistete kasutus viitas laenulepingule, tuleb tehtud maksed ümber arvestada. Tasutud summasid tuleb arvestada nii intressi- kui ka põhiosamaksete katteks. Kostja I on teinud 30 makset kokku summas 12 048 eurot. Kuna laenuleping oli sõlmitud summale 10 000 eurot ning hageja maksis sellest kostjale 1 välja 9900 eurot, on hageja saanud tagasi kogu põhiosana välja makstud summa ning intresside katteks 2048 eurot. Hagejale ei ole kahju tekkinud.
42.Kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole arvesse võetud kostja II varasemaid kohustusi ega sissetulekuid ega nende suhtes infot küsitud. Seega tuleb vähemalt kostja II lugeda intressikokkulepe tühiseks ning lähtuda seadusjärgsest intressist.
43.02.01.2025 seisukohtades jäid kostjad varasemate vastuväidete juurde. Kostjad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Kostja I on teinud 30 makset kokku summas 12 048 eurot. Hageja on saanud tagasi kogu põhiosa ja intresside katteks 2048 eurot. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud.
44.Kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole arvesse võetud kostja II varasemaid kohustusi ega sissetulekuid. Seega vähemalt kostja II suhtes tuleks intressikokkulepe lugeda tühiseks ning lähtuda seadusjärgsest intressist. 1
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
46.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 09.09.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja I laenu 10 000 eurot; 2) kostjale I kanti laenu summast üle 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu tasu katteks; 3) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus; 4) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused täitmata ja laenuandja ütles laenulepingu üles alates 31.07.2024; 5) laenuandja ja kostja II sõlmisid 09.09.2021 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa oli 20 000 eurot; 6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjatele on nõude loovutamisest teatatud.
47.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingute alusel solidaarselt 11 945 euro välja mõistmist, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingus 9
kokku lepitud määras.
48.Hageja osundas, et laenulepingu näol oli tegu vaba tagasimaksega lepinguga, mille alusel anti laenu summa tähtajatult laenusaaja kasutusse ja viimane pidi igakuiselt tasuma intressi. Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Lepingust tulenevate kohustuste katteks on kokku tasutud 12 048 eurot, millest intresside katteks on loetud 12 000 eurot ja 48 eurot kahe tasulise nõudekirja katteks. Ekslik on kostjate väide, et kuna 100 eurot laenu summast arvestati lepingutasu katteks, tuli intressi tasuda 9900 eurolt. Ebaõige on kostja II väide, et käenduslepingu sõlmimisel tema varalist olukorda ja kohustusi ei kontrollitud. Laenusaaja kontrollis kostja II maksevõimet ja kohustusi. Intressi- ja viivisemäärad ei ole ebamõistlikult kõrged ning tegu oli majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutega.
49.Kostjad leidsid, et tasutud maksete arvestamine ainult intresside katteks oli eksitav ja tegu oli tühise tüüptingimusega. Kostjad ei saanud lepingu sõlmimisel aru, et maksed arvestatakse vaid intresside katteks. Kuna tegelikult maksti välja 9900 eurot, tuli intressi arvutada sellelt summalt. Intressi- ja viivisemäärad on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada seadusest tulenevate määradeni. Kostja tehtud maksed tuleb ümber arvutada. Kostja II suhtes rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest tema kohustusi ja sissetulekuid ei arvestatud ning selle kohta andmeid ei küsitud.
50.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. Kohus selgitas kostjatele 30.04.2025 eelistungil (dtl 72-76), et kuna laenulepingu oli sõlmitud juriidilise isikuga viimase majandus- ja kutsetegevuses, ei saa laenulepingu suhtes ei saa eeldada, et sellele peaksid kohalduma tarbijaid kaitsvad sätted. Kohus selgitab kostjatele, et hagimenetluses on mõlemal poolel kohustus oma seisukohti tõendada. Kostjate vastuväited selle kohta, et nad on tasunud põhiosa makseid, olid põhistamata ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostjad oma vastuväidete juurde.
51.Esmalt osundab kohus, et laenuleping sõlmiti finantseerimisasutusega, millele iseenesest kohaldusid KAVS §-de 2 ja 3 alusel tarbijate osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sätted. Küll aga nõustub kohus sellega, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingule need sätted ei kohaldunud ning kostja II tarbijana ei olnud seaduse mõttes laenu saajaks.
52.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
53.Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt on neil õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi- ja viivise määra muutmist kohtumenetluses sellisel viisil, et need vastaksid vaid seaduses toodud määrale. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenes nende õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal tehtud maksete ümber arvestamist. Seadus ei näe majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele ette maksimaalselt lubatavat intressi- ja viivisemäära piiri. Seadus ei sätesta majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule muid piiranguid. Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul 10
lubatud kokku leppida tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha kasutamiselt ehk intressi lepingus märgitud määras. Ainuüksi sellisel viisil sõlmitud lepingu tingimused ei ole tühised. Ka ei tulene seadusest, et intressi- või viivisemäära saaks lugeda tühiseks vaid selle suuruse tõttu. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Intressi suurus kujutab endast kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte kohta.
54.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr Xxx (dtl 9-15). Laenu summaks oli 10 000 eurot. Laenulepingu punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 9. kuupäeval tasuda saadud laenult intressi 4% kuus. Lepingu punkti 3.7. järgi oli viivisemäär 0,13% päevas. Laenu liigiks oli lepingu punkti 3.8 kohaselt vaba tagasimaksega laen ning lepingu tasu oli 100 eurot. Lepingu punkt 3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks on kostja II kui kostja I juhatuse liikme käendus.
55.Lepingu punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on laenuleping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud tingimustel ja korras õigus tagastada laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oli lepingus selgitatud, millise kohustuse oli sellega kostja I endale võtnud. Lepingu punktis 11.9 kinnitas kostja I laenu saajana, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud.
56.Lepingu punktides 3.2. ja 5.1. lepiti kokku, et laenu summast arvutatakse maha lepingutasu 100 eurot. Kostjad ei ole selgitanud, miks sellist tasaarvestust teha ei tohtinud ning miks ei tulnud neil järelikult tasuda lepingu tasu. Kohus ei saa kostjate eest ise vastuväiteid hageja nõudele kujundada. Lepingu tasu 100 euro maha arvestamine laenu summast oli kooskõlas poolte kokkuleppega.
57.Lepingu punktis 4.1 selgitati, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi. Lepingu punkt 4.2 nägi ette, et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal laenusumma tagastada nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma korral tuli laenusaajal esmalt tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete arvelt arvestatakse esimeses järjekorras makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma.
58.Maksekorraldus 09.09.2021 tõendab (dtl 16), et kostjale I kanti laenuna üle 9900 eurot. Kuna laenu summast arvestati maha 100 eurot lepingu tasu, tuli kostjal I tasuda intressi kogu laenu summalt ehk 10 000 eurolt.
59.Hageja esitas kohtule ka kostja I tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl 1820) ning konto väljavõtte kõigi kostja I tehtud maksete kohta (dtl 136-137). Kostjad ei ole vaidlustanud viidatud tõenditest nähtuvat ega hageja arvestust kostja I võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes muid makseid peale intressi maksete. Kuna kostja I on pärast lepingu sõlmimist mitme aasta jooksul nõuetekohaselt tasunud intressi makseid, pidi kostja I olema tegelikult teadlik võetud kohustuse sisust.
60.Credit Invest OÜ esitas kostjale I 05.03.2024 kahjunõude 24 eurot nõudekirja esitamise tõttu (dtl 25) ja 07.11.2023 samuti kahju nõude nõudekirja esitamise eest summas 24 eurot (dtl 26). Hageja 11
esitas kostjatele 05.03.2024 ja 07.11.2023 saadetud nõudekirjad (dtl 27-28). Eeltooduga on hageja ka tõendanud, miks ja milline summa arvestati kahjuna tasuliste nõudekirjade saatmise katteks. 24.07.2024 saatis laenuandja laenu saajale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (dtl 17), sest laenu saaja oli jätnud tasumata kaks järjestikust intressi makset. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et laenulepingust tulenevad kohustused jäid täitmata. Kuna hageja on tõendanud täielikult nõuet kostja I suhtes, ei võimalda kostja I vastuväited jätta nõuet rahuldamata.
61.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja II sõlmisid 09.09.2021 käenduslepingu nr Xxx (dtl 22-23). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja II võlausaldaja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja II vastutas lepingu punktki 1.2. alusel käendajana nii tagastamata laenu suma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju eest. Kostja II vastutuse maksimaalseks summaks oli 20 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 nägi ette, et kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt.
62.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud kostja II vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole käendusleping tühine.
63.VÕS § 144 lg 2 näeb ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Kostja II esitas sellise avalduse (dtl 53-54), tuues selles välja oma sissetuleku ja kohustuste suuruse, samuti talle kuuluva vara. Kohus nõustub iseenesest hageja väitega, et otseselt ei kohaldunud kostja II kui käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtted, kuid VÕS § 144 lõikest 2 tuleneb laenusaajale kohustus hinnata, kas käendust võttev tarbija on esitanud õiged andmed ning saanud aru võetava kohustuse sisust.
64.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et laenuandja kontrollis mõistlikul viisil kostja II kui tarbija majanduslikku olukorda. Laenusaaja küsis kostjalt II tema pangakonto väljavõtteid kuue kuu kohta enne käenduslepingu sõlmimist (AS SEB Pank konto väljavõte dtl 83-111 ja AS Swedbank konto väljavõte dtl 112-134). Hageja on selgitanud, millised kostja II kohustused kontode väljavõtetest nähtusid, kuidas kostja II neid täitis ning millised olid samal ajal tema sissetulekud. Hageja on selgitanud, kuidas seeläbi hinnati kostja II võetava kohustuse mõistlikkust. Kostja II suhtes tegi laenuandja ka päringu eraisiku maksehäirete andmebaasi (dtl 135), millest nähtus, et tal puudusid nii kehtivad kui ka lõpetatud maksehäired. Seega on kohut eksitavad kostja II väited, et temalt isegi ei küsitud andmeid kohustuste või varade suuruse kohta. Laenuandja on neid andmeid küsinud ja neid hinnanud. Kostja II käenduskohustus on kehtiv ja temaga sõlmitud tarbijakäendusleping seadusega kooskõlas. Puudub alus arvestada ümber lepingu järgi tehtud intressimakseid.
65.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu alusel vastutas kostja II solidaarselt koos kostjaga I.
66.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus 12
seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse vähendada viivist seaduses toodud määrani, kuid ei ole esitatud taotlust põhistanud selliste asjaoludega, millistega VÕS § 162 lg 1 leppetrahvi või viivise vähendamist seob. Kostjate viivise vähendamise taotluse aluseks olevad asjaolud on ka tõendamata. Seetõttu puudub alus viivise vähendamiseks.
67.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue täielikule rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 11 945 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,13% päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 06.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 8055 eurot.
68.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 3265,78 eurot, millest 980 eurot on riigilõivu ja 2285,78 eurot kulud õigusabile koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 140 eurot ja õigusabi osutati 13 h 21 minutit. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
69.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kooskõlas vaidluse sisuga, teostatud toimingute ja esitatud menetlusdokumentide mahuga. Hageja ei ole selgitanud, miks ta palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane. Kuna hageja ei ole põhistanud taotlust välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga, mõistab kohus kulud õigusabile välja ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude taotlusele lisatud õigusabikulude arvestuse kohaselt olid kulud ilma käibemaksuta kokku 1 869 eurot. Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 2849 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2849 eurot. Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2849 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.