lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-14373/38

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14373/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
12 867
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-14373

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.detsember 2021.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14373 O Ni hagi G A vastu ühisvara jagamiseks, hagejale kuuluvate isiklike vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning alusetult saadu tagastamise nõudes 37 620 eurot

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: O N (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ, e-post [email protected]) Kostja: G A (end. G N; isikukood xxx, elukoht xxx) Eelistung 27.10.2020.a, osalesid hageja O N, hageja lepinguline esindaja Marje Mängel ning kostja: G A, kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada O N hagi osaliselt.
2.Jagada O Ni ja G A ühisvara alljärgnevalt: - Jätta O N omandisse teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane väärtusega 120 eurot, Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB, USB 3.0, hõbedane väärtusega 12 eurot, teler „Sony“ 48 tolli 80, konditsioneer Electrolux 60 eurot, kokku esemed 272 euro väärtuses. - Jätta G A omandisse köögikapid väärtusega 100 eurot, korvriiulite süsteem väärtusega 8 eurot, klaasriiul väärtusega 7 eurot, valamu ja segisti Oras väärtusega 45 eurot, lauaplaat väärtusega 10 eurot, laud väärtusega 8 eurot, diivan väärtusega 20 eurot, taburetid 2 tk väärtusega 10 eurot, elektriahjuga gaasipliit „Electrolux” väärtusega 50 eurot, õhupuhasti „Electrolux“ väärtusega 18 eurot, metallist riiul väärtusega 1 euro, külmik „Electrolux” väärtusega 116 eurot, mikrolaineahi „Electrolux“ väärtusega 16 eurot, mikrolaineahju kate

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-14373 „Electrolux“ väärtusega 0 eurot, pesumasin „Candy“ väärtusega 40 eurot, veekeetja väärtusega 6 eurot, köögikardinad 3tk väärtusega 18 eurot, LCD kinnitus väärtusega 10 eurot, LCD kinnitus Vogels väärtusega 12 eurot, kaks elutoa vaipa väärtusega 72 eurot, diivanilaud väärtusega 22 eurot, pildiraam väärtusega 6 eurot, teler „Samsung“ väärtusega 50 eurot, raadio 14 väärtusega eurot, väikese toa pitskardin ja külgkardinad 2 tk väärtusega 26 eurot, WC-pott väärtusega 20 eurot, valamukapp väärtusega 15 eurot, peegel väärtusega 6 eurot, klaasiriiul väärtusega 6 eurot, valgusti väärtusega 11 eurot, vannitoavalamu väärtusega 22 eurot, segistid „Oras“ väärtusega 16 eurot, vannisegisti väärtusega 24 eurot, dušikomplekt väärtusega 14 eurot, dušikardin väärtusega 0 eurot, dušikardinapuu väärtusega 3 eurot, kolmene riiul väärtusega 6 eurot, ühene riiul (2 tk) väärtusega 2 eurot, nurgariiul väärtusega 3 eurot, pesukuivatusrest seinale väärtusega 3 eurot, föön väärtusega 14 eurot, riiul ja tumba väärtusega 24 eurot, seinakell väärtusega 8 eurot, riidekapp väärtusega 30 eurot, arvutitool väärtusega 20 eurot, vaip väärtusega 36 eurot, kardinad väärtusega 14 eurot, laelamp väärtusega 16 eurot, printer väärtusega 14 eurot, monitor 22” väärtusega 19 eurot, elutoa nurgadiivanvoodi „Garda“ väärtusega 140 eurot, riiulid (2 tükki) väärtusega 24 eurot, elutoa pitskardinad (2 tk) ja külgkardinad (2 tk) väärtusega 36 eurot, elutoa laelamp väärtusega 16 eurot, magamistoa pitskardin ja külgkardinad (2 tk) väärtusega 26 eurot, magamistoa vaip väärtusega 40 eurot, metallist magamistoa riiul väärtusega 64 eurot, madrats väärtusega 0 eurot, kattemadrats väärtusega 0 eurot, voodikate väärtusega 8 eurot, tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel väärtusega 14 eurot, tolmukott Philips FC8021/03 väärtusega 1 euro, tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel väärtusega 17 eurot, tolmukott Electrolux E201 B väärtusega 1 euro, külmik Samsung väärtusega 60 eurot, klapplaud väärtusega 20 eurot, välivoodi väärtusega 20 eurot, triikraud väärtusega 14 eurot, triikimislaud väärtusega 16 eurot, multikeetja väärtusega 18 eurot, saumikser väärtusega 28 eurot, mikser väärtusega 24 eurot, võileivagrill väärtusega 5 eurot, vannitoakaal väärtusega 5 eurot, konvektor väärtusega 9 eurot, ruuter väärtusega 16 eurot, mikrolaineahi väärtusega 9 eurot, magamistoa laelamp väärtusega 14 eurot, esiku laelamp väärtusega 18 eurot, köögi laelamp väärtusega 10 eurot, neli aknarulood väärtusega 30 eurot, kardinapuud konksudega väärtusega 22 eurot, kolm reisikotti väärtusega 40 eurot; kokku esemed 1796 euro väärtuses.

Välja mõista G Alt enamsaadud ühisvara arvelt O Ni kasuks 762 eurot.

Jätta rahuldamata O N hagi G A lahusvarale tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Välja mõista G Alt O Ni kasuks alusetust rikastumisest tulenev 33000 eurot.

Välja mõista G Alt O Ni kasuks viivis põhinõudelt 33000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõikes 2 ettenähtud määras alates hagi esitamisest 26.09.2018.a kuni kohase täitmiseni.

Jätta läbi vaatamata O N hagi isiklike vallasasjade väljanõudmises seoses nõudest loobumisega.

8.Menetluskulude jaotus 8.1 Jätta ühisvara jagamise nõuete menetluskulud kummagi poole enda kanda.

2-18-14373 8.2 Jätta alusetu rikastumise nõude menetluskulud kostja kanda. 8.3 Määrata menetluskulude rahalise suurus kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1.Hageja O N esitas 26.09.2018 hagi G A vastu ühisvara jagamiseks, hagejale kuuluvate isiklike vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning alusetult saadu tagastamise nõudes. Hageja on oma nõuet korduvalt (sh 02.11.2018, 18.09.2020, 07.10.2020 ja 15.01.2021) muutnud ja täiendanud. 15.01.2021 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja ja kostja abielu registreeriti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutati xxx Harju Maakohtus. Kuni kooselu viimase päevani 13.02.2018 olid pooltel abielulised suhted, abikaasad panustasid abiellu, neil oli tihe emotsionaalne side ja ühised ettevõtmised. Mitte üksi asjaolu ei viidanud sellele, et kostja ei ole abieluga rahul ja soovib seda lõpetada. Pooled ei ole peale abielu lahutamist jaganud ühisvara.
3.Hageja nõuded - Tunnistada abikaasade varaühisuseks ning jagada endiste abikaasade koduse sisustuse ja tarbeesemed nii, et jätta hageja ainuomandisse teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane, väärtusega 600 eurot; Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane - 12 väärtusega 60 eurot; teler „Sony“ 48 tolli, väärtusega 400 eurot, konditsioneer Electrolux, väärtusega 300 eurot - kokku vara 1360 eurot. Jätta kostja ainuomandisse ülejäänud ühisvara loetelus toodud koduse sisustuse ja tarbeesemed, kokku väärtusega 9362 eurot. - Kostja poolt on hagejale üle andmata teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (väärtus 600 eurot) ja Sony üliõhuke väline kõvaketas, 500 GB , USB 3.0, hõbedane (väärtus 60 eurot). Hageja palub nimetatud esemete tagastamise võimatuse korral kostjalt hageja kasuks välja mõista esemete väärtus. - Tunnistada abikaasade varaühisuseks ning jagada endiste abikaasade ühisvaraks poolte abielu ajal kostjale isikliku omandiõiguse alusel kuuluvas korteriomandis xxx teostatud remonditööd koguväärtuses 10161 eurot. - Välja mõista kostjalt G Alt hageja O N kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 10 441,75 eurot. - Välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult saadud 33000 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni kostja poolt põhinõude täitmiseni.

2-18-14373 Hageja esitas abikaasade varaühisusse kuuluvate koduse sisustuse ja tarbeesemete loetelu koos vara jagamise ettepaneku ning hageja poolt oletatava eseme hariliku väärtusega: Köök köögimööbel:

geja hindab väärtuseks 225 €; - lauaplaat hind uuena 70 €, hageja hindab väärtuseks 50 €; Kokku : 850 € (lisa 1-1 kuni 1- 12 fotod 22.02.2018 ja hinnad ) b väärtuseks 100 € Kokku: 190 € (lisa 2-1 kuni 2- 3 fotod 22.02.2018 ja hind) sti „Elektrolux“, hind uuena 115€, hageja hindab väärtuseks 90 € Kokku: 347 € (lisa 3-1 kuni 3- 4 foto 22.02.2018 ja hinnad) seks 530 €;

eekeetja, hind uuena 43€, hageja hindab väärtuseks 30 € Kokku: 934 € (lisa 4-1 kuni 4- 7 foto 22.02.2018 ja hinnad, mikrolaineahja ostutšekk ) ena 519 € (ostetud 15.12.2016), hageja hindab väärtuseks 400 €; - Kokku : 445 € (lisa 5-1 kuni 5- 3 foto 22.02.2018, hinnad ja ostutšekid ) V Netflix, hõbedane, hind uuena 699,00 €, hageja hindab väärtuseks 600€, hindab väärtuseks 60 € , ostetud 05.03.2016, LCD kinnitus Vogels, hind uuena 79,99€ , hageja hindab väärtuseks 60 € Kokku : 720 € (lisa 6-1 kuni 6- 4 foto 22.02.2018, pangatehingu väljavõte ja ostutšekk ) 360 € hindab väärtuseks 110 € Kokku : 500€ (lisa 7-1 kuni 7- 4 foto 22.02.2018 ja hinnad) teler „Samsung“, hind uuena 339,99€, hageja hindab väärtuseks 250 €; (lisa 8-1 ja 8- 2 foto 22.02.2018 ja hind) Kokku : 250 € raadio (köögis), hind uuena 99,99€, hageja hindab väärtuseks 70 €; (lisa 9-1 kuni 9- 2 foto 22.02.2018 ja hind) väikese toa pitskardin ja külgkardinad (2 tk), igaühe hind uuena 59€, kokku 177 , hageja hindab väärtuseks 130 € (lisa 10-1 kuni 10- 2 foto 22.02.2018 ) Vannitoa sisustus ja sanitaartehnika - pott, hind uuena 149,80€, hageja hindab väärtuseks 100 €; klaasiriiul, hind uuena 43,19€, hageja hindab väärtuseks 30 €;

2-18-14373

a hindab väärtuseks 80 €;

18,99€, hageja hindab väärtuseks 15 €; -ne riiul, hind uuena 40 €, hageja hindab väärtuseks 30€; ühene riiul (2 tk) ühe hind uuena 7.80 €, hageja hindab ühe väärtuseks 5 €, kokku 10 €; ärtuseks 15 €; Kokku: 870 € (lisa 11-1 kuni 11- 18 fotod 22.02.2018 ja hinnad ) Esikumööbel uuena 149 €, hageja hindab väärtuseks 120 € Kokku:160 € (lisa 12-1 kuni 12- 4 foto 22.02.2018 ja hind) 2€, hageja hindab väärtuseks 100 €;

dab väärtuseks 70€; Kokku 645 € (lisa 13-1 kuni 13- 7 fotod 22.02.2018, hinnad ja lisa 14 monitori ostutšekk) uuena 1398 €, hageja hindab väärtuseks 700 € Kokku : 820 € (lisa 15-1 kuni 15- 4 foto 22.02.2018, ostutšekk ja hind) tk), igaühe hind uuena 59 €, kokku 236 €, hageja hindab väärtuseks 180 € Kokku : 260 € (lisa 16-1 kuni 16- foto 22.02.2018 ja hind) nd uuena 59 €, kokku 177 €; hageja hindab väärtuseks 130 € Kokku: 330 € (lisa 17-1 kuni 17- 3 foto 22.02.2018 ja hinnad) Metallist magamistoa riiul, hind uuena 412€, hageja hindab väärtuseks 320 €; 8

-1 kuni 18- 5 foto 22.02.2018 ja hinnad) Elektrolux ZP4043Nel (ostetud 23.03.2016), hind uuena 99€, hageja hindab väärtuseks 70 € väärtuseks 85,00 €, Kokku: 166 € (Lisa 20-1 kuni 20-3 ostutšekk ja pangatehingu väljavõte 22.05.2015) ); eks 300 €; 600 €

2-18-14373 Kokku : 900 € (Lisa 21-1 kuni 21-2 ostutšekk ja pangatehingu väljavõte 25.05.2015) € Kokku: 200 € (Lisa 22-1 kuni 22- 2 ) ind uuena 70 €, hageja hindab väärtuseks 40 € Kokku : 190 € (lisa 23 -1 kuni 23- 3 foto 22.02.2018 ja hinnad) 12.1.22. kodutehnika: eks 140 €

tuseks 45 € er, hind uuena 109 €, hageja hindab väärtuseks 80 € Kokku : 530 € Lisa 24-1 kuni 24- 8) aelamp, hind uuena 123 €, hageja hindab väärtuseks 90 € Kokku : 210 € (lisa 25-1 kuni 25- 3) 42,90, kokku 200,5 €, hageja hindab kõikide väärtuseks kokku 150 € väärtuseks 110 € Kokku : 260 € (lisa 26-1 kuni 26- 3) 12.1.25 kolm reisikotti, väärtusega kokku 200 eurot (lisa 27-1 kuni 27-3) Kokku hindab hageja ühisvara, s.o koduse tarbe- ja sisustuse esemete väärtuseks 10722 eurot, millest hagejale ja kostjale kuulub vara kummalegi 5361 euro väärtuses. Hageja toob välja, et hagiavalduse lisades 1-1 kuni 18-5 ja 20-1 kuni 27-4 on toodud ühisvaraks olevate koduse sisustuse ja tarbeesemete fotod ja hinnad. Fotod on tehtud 22.02.2018, s.o. 5 viimasel päeval, mil hageja viibis xxx korteris, kus ühisvara asub. Fotod tõendavad ühisvaraks oleva koduse sisustuse ja tarbeesemete koosseisu ja seisukorda. Hageja palub jagada koduse tarbe- ja sisustuse esemed selliselt, et hageja ainuomandisse jääks: teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (harilik väärtus 600 eurot); Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane (harilik väärtus 60 eurot) , teler „Sony“ 48 tolli, (harilik väärtus 400 eurot) ja konditsioneer Electrolux (harilik väärtus 300 eurot) – harilik väärtus kokku 1360 eurot. Kostja on hagejale üle andnud abikaasade varaühisusse kuuluva teleri „Sony“ 48 tolli (harilik väärtus 400 eurot) ja konditsioneeri Electrolux (harilik väärtus 300 eurot). Teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (hariliku väärtus 600 eurot) ja Sony üliõhuke väline kõvaketas, 500 GB , USB 3.0, hõbedane (harilik väärtus 60 eurot) on kostja poolt hagejale üle andmata. Hageja palub nimetatud esemete tagastamise võimatuse korral kostjalt hageja kasuks välja mõista esemete harilik väärtus (VÕS § 1037). Ülejäänud ühisvara loetelus toodud koduse sisustuse ja tarbeesemed, kokku hariliku väärtusega 9362 eurot jäävad kostja ainuomandisse. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista rahaline hüvitis enamsaadud koduse sisustuse ja tarbeesemete eest summas 4001 eurot (Hüvitise arvestus: koduse tarbe- ja sisustuse esemete väärtus kokku 10 722 eurot, sellest hageja osa 5 361 eurot; hagejale üleantava vara väärtuse 1 360 eurot, seega 5361 – 1360 = 4001 eurot).

4.Hageja nõue on ka hüvitis xxx korteriomandile tehtud parenduste eest. Võimaldamaks korteriomandi müüki ning põhjusel, et juunist 2010 kuni augustini 2012 elas kostja

2-18-14373 korteris tema noorem poeg M A; seejärel oktoobrist 2012 kuni septembrini 2013 kostja vanem poeg D A koos oma abikaasaga I Aaga, vajas kostjale kuuluv korteriomand parendamist selle väärtuse tõstmise eesmärgil.

5.Hageja esitas nimekirja xxx teostatud remonttöödest. Remonditööde ühisvara hulka arvestamisel on märgitud iga remonditöö kohta eraldi, kui palju maksavad esemed ning kui palju maksis töö. Kõik kulutused on tehtud korteriomandi parendamise eesmärgil. Esik 6,1 m2 Materjalid: Elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus) – juhtmed ~ 7m, abimaterjalid 50 eurot; lüliti üleviimine betoonis, abimaterjalid, uus lülitikarp – 25 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus: pistikupesad - 3 tükki (1 ühene pistikupesa, 2 kahest pistikupesa), abimaterjalid 37 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus: lülitid (3 tükki), abimaterjalid - 42 eurot; valgusti paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet): kaablid ~ 5 m , abimaterjalid - 15 eurot; laetööd (krohvimine, pahteldamine, värvimine) - pahtel ~15 kg, värv ~ 3 l, abimaterjalid - 70 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus: liistud-3 tükki, abimaterjalid - 11 eurot; seinte tapeetimine 18,6 m2: tapeet 5 rulli , liim 5 l, abimaterjalid - 125 eurot; laminaatparketi paigaldus 6,1 m2: laminaatparkett ~ 8m2 ,abimaterjalid - 87 eurot; põrandaliistude paigaldus: põrandaliistud - 3 tükki, abimaterjalid - 35 eurot; voldikukse paigaldus: voldikuks, abimaterjalid - 70 eurot; riiulite tegemine: riiulid, abimaterjalid 35 eurot; välisukse lukuvahetus: lukk, abimaterjalid - 50 eurot, esikumööbli paigaldus: abimaterjalid – 10 eurot. Kokku materjale 669 euro väärtuses. Tööd: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus) - 100 eurot; lüliti üleviimine betoonis - 25 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus - 33 eurot; lülitite (3 tk) vahetus ja paigaldus 33 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet) - 15 eurot; laetööd (krohvimine, pahteldamine, värvimine) - 80 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus - 9 eurot; tapeedi eemaldamine 18,6 m2 - 47 eurot; seinte tapeetimine 18,6 m2 90 eurot; laminaatparketi paigaldus 6,1 m2 - 66 eurot; põrandaliistude paigaldus - 20 eurot; voldikukse paigaldus - 20 eurot; riiulite tegemine. 30 eurot; välisukse luku remont - 20 eurot; esikumööbli paigaldus - 10 eurot. Kokku tööde maksumus 606 eurot. Elutuba 17,3 m2 Materjalid: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus): juhtmed ~ 13 m, abimaterjalid - 50 eurot: pistikupesade vahetus ja paigaldus: pistikupesad (3 kahest pistikupesa), abimaterjalid - 37 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus . lüliti, abimaterjalid - 14 eurot; valgusti paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet): kaablid ~ 6 m, abimaterjalid - 18 eurot; laetööd (krohvimine, pahteldamine; värvimine) pahtel ~ 50 kg, värv ~20 l, abimaterjalid - 150 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus: liistud - 6 tükki, abimaterjalid - 22 eurot; kardinapuu paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; ruloo paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; seinte tapeetimine 38 m2: tapeet ~10 rulli, liim 7 l, abimaterjalid – 230 eurot; laminaatparketi paigaldus 17,3 m2: laminaatparkett ~ 20 m2, abimaterjalid - 207 eurot ; põrandaliistude paigaldus: põrandaliistud 7 tükki , abimaterjalid - 60 eurot; uksekaare tegemine: materjalid, abimaterjalid - 30 eurot; ukseläve paigaldus: abimaterjalid - 20 eurot; riiulite paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; radiaatori värvimine . värv 1l, abimaterjalid – 25 eurot. Kokku materjale 883 euro väärtuses. Tööd: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus) - 100 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus - 33 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus - 11 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet) - 12 eurot ; laetööd (krohvimine, pahteldamine; värvimine) - 250 eurot; lae dekoratiivliistude (6 tk) paigaldus - 18 eurot; kardinapuu paigaldus 10 eurot; ruloo paigaldus 10 eurot; tapeedi eemaldamine ~ 38 m2 - 95 eurot; seinte tapeetimine ~ 38 m2 - 225 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 17,3 m2 - 188 eurot; põrandaliistu paigaldus 50 eurot; siseukse demonteerimine 20 eurot; uksekaare tegemine:

2-18-14373 70 eurot; ukseläve paigaldus: 20 eurot; riiulite paigaldus 15 eurot, radiaatori värvimine 20 eurot. Kokku töid 1 157 euro väärtuses. Magamistuba 13,8 m2 Materjalid: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus): juhtmed ~ 11 m, abimaterjalid - 50 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus, pistikupesa freesimine - 3 kahest pistikupesa, abimaterjalid - 37 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus -. lüliti , abimaterjalid - 14 eurot; valgusti paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet): kaablid ~ 8 m, abimaterjalid -14 eurot; laetööd ~ 13,8 m2 (krohvimine, pahteldamine, värvimine) - pahtel 40 kg, värv 15 l, abimaterjalid - 110 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus: liistud -5 tükki, abimaterjalid - 17 eurot; kardinapuu paigaldus: abimaterjalid 5 eurot; ruloo paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; seinte ~35,3 m2 tapetseerimine: tapeet ~7 rulli, liim 7 l, abimaterjalid - 195 eurot; põranda osaline tasandamine: abimaterjalid 20 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 13,8 m2: laminaatparkett ~ 16 m2, abimaterjalid 220 eurot, põrandaliistude paigaldus: põrandaliistud (6 tükki, abimaterjalid ) – 50 eurot, siseukse remont (värvimine): abimaterjalid - 30 eurot, radiaatori värvimine - värv 1l, abimaterjalid - 25 eurot. Kokku materjale 797 euro väärtuses. Tööd: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus) - 70 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus - 33 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus - 11 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet) - 16 eurot; laetööd (krohvimine, pahteldamine, värvimine) - 140 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus - 18 eurot; kardinapuu paigaldus - 10 eurot , ruloo paigaldus - 10 eurot; tapeedi eemaldamine ~ 35,3 m2 - 89 eurot; seinte tapetseerimine ~35,3 m2 - 200 eurot, põranda osaline tasandamine - 50 eurot, laminaatparketi paigaldus ~ 13,8 m2 - 170 eurot, põrandaliistude paigaldus – 50 eurot, siseukse remont ( värvimine) - 35 eurot, radiaatori värvimine - 20 eurot. Kokku töid 932 euro väärtuses. Väike tuba 10,7 m2 Materjalid: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus): juhtmed ~ 12 m , abimaterjalid - 50 eurot; pistikupesa üleviimine betoonis: abimaterjalid - 25 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus: 3 kahest pistikupesa, abimaterjalid - 17 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus: lüliti, abimaterjalid - 14 eurot; valgusti paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet): kaabel, abimaterjalid- 12 eurot; laetööd (krohvimine, pahteldamine; värvimine) ~ 10,7 m2: pahtel 35 kg, värv 12 l, abimaterjalid - 100 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus: liistud - 5 tükki, abimaterjalid - 12 eurot; kardinapuu paigaldus_ abimaterjalid - 5 eurot, ruloo paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot, seinte tapeetimine ~ 29 m2: tapeet, abimaterjalid - 180 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 10,7 m2: laminaatparkett ~ 13 m2, abimaterjalid - 130 eurot; põrandaliistude paigaldus: põrandaliistud (6 tükki), abimaterjalid - 50 eurot; olemasoleva ukse sulgemine; kipsplaadist vaheseina ehitamine: abimaterjalid - 75 eurot; siseukse paigaldus: uks, abimaterjalid (kruvid , liistunaelad) - 85 eurot, radiaatori värvimine: värv 1l , abimaterjalid - 25 eurot. Kokku materjale väärtuses 790 eurot. Tööd: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus) - 70 eurot; pistikupesa üleviimine betoonis - 25 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus - 33 eurot; lüliti vahetus ja paigaldus - 11 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV, internet) - 18 eurot, laetööd (krohvimine, pahteldamine; värvimine) ~ 10,7 m2 - 100 eurot; lae dekoratiivliistude paigaldus - 18 eurot, kardinapuu paigaldus - 10 eurot; ruloo paigaldus 10 eurot; tapeedi eemaldamine ~29 m2 - 72,5 eurot; seinte tapetseerimine ~ 29 m2 - 170 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 10,7 m2 - 120 eurot; põrandaliistude paigaldus (6 tükki) – 50 eurot; siseukse demonteerimine - 20 eurot; olemasoleva ukse 8 sulgemine; kipsplaadist vaheseina ehitamine - 75 eurot; uue ukse asukoha tegemine - 25 eurot; siseukse paigaldus - 85 eurot; radiaatori värvimine - 20 eurot. Kokku töid 882,50 euro väärtuses. Köök 5,8 m2

2-18-14373 Materjalid: elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus): juhtmed ~ 6 m, abimaterjalid - 100 eurot; uue kaabli vedamine, uute pistikupesade freesimine betoonis: kaabel ~ 6 m, pistikupesade karbid, abimaterjalid – 75 eurot; pistikupesade vahetus ja paigaldus: 1 neljane pistikupesa, 3 kahest pistikupesa ja 1 ühene pistikupesa, pistikupesade raamid, abimaterjalid - 55 eurot; valgusti paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot: nõrkvoolukaabli vedamine (TV): kaablid ~6 m, abimaterjalid - 12 eurot: seinte krohvimine, pahteldamine, lihvimine, värvimine ~22,7 m2: pahtel 50 kg, värv 25 l, abimaterjalid - 270 eurot; laetööd (pahteldamine, lihvimine, värvimine) 5,8 m2 - materjalid, abimaterjalid - 50 eurot; kardinapuu paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; ruloo paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 5,8 m2: laminaatparkett ~ 8 m2, abimaterjalid -70 eurot; põrandaliistude paigaldus: põrandaliistud, abimaterjalid - 30 eurot; ukseläve paigaldus .materjalid, abimaterjalid - 20 eurot; õhupuhastitoru vedamine: toru ~2 m, abimaterjalid 40 eurot; seinapaneeli paigaldus: abimaterjal - 40 eurot; mikrolaineahjule riiuli paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; klaasiriiuli paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; metallriiuli paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; torutööd (vee ja kanalisatsiooni torude paigaldus ja ühendamine): materjalid, abimaterjalid - 35 eurot, pesumasina paigaldus ja ühendamine . abimaterjalid - 25 eurot; köögiukse remont/värvimine: materjalid, abimaterjalid - 25 eurot, radiaatori värvimine: värv 1l, abimaterjalid - 25 eurot. Kokku materjale 902 euro väärtuses. Tööd: vana köögimööbli demonteerimine - 40 eurot; vana gaasipliidi demonteerimine 15 eurot; elektritööd (elektrijuhtmestiku vahetus)- 120 eurot; uue kaabli vedamine, uute pistikupesade freesimine betoonis - 125 eurot; pistikupesade (5tk) vahetus ja paigaldus 45 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; nõrkvoolukaabli vedamine (TV) - 18 eurot; seinte krohvimine, pahteldamine, lihvimine, värvimine ~22,7 m2 - 300 eurot; laetööd (pahteldamine, lihvimine, värvimine) 5,8 m2 - 90 eurot; kardinapuu paigaldus - 10 eurot; ruloo paigaldus - 10 eurot; laminaatparketi paigaldus ~ 5,8 m2 - 80 eurot; põrandaliistude paigaldus - 35 eurot; ukseläve paigaldus - 20 eurot; elektri- gaasipliidi paigaldus ja ühendamine - 25 eurot ; õhupuhasti paigaldus ja ühendus - 30 eurot; õhupuhasti toru vedamine - 50 eurot; mööbli kokkupanek ja paigaldus - 160 eurot; seinapaneeli paigaldus - 30 eurot; vana segisti demonteerimine - 10 eurot; mikrolaineahjule riiuli paigaldus – 10 eurot; klaasiriiuli paigaldus - 10 eurot; metallriiuli paigaldus- 5 eurot; segisti paigaldus 25 eurot; torutööd (vee ja kanalisatsiooni torude paigaldus ja ühendamine) - 40 eurot; pesumasina paigaldus ja ühendamine – 50 eurot; köögiukse remont/värvimine - 40 eurot, radiaatori värvimine - 20 eurot. Kokku töid 1 413 euro väärtuses. Vannituba 2,7 m2 Materjalid: elektritööd: materjalid, abimaterjalid - 30 eurot; uue suurema ukse asukoha tegemine, paigaldus ja viimistlus: materjalid, abimaterjalid - 70 eurot; mosaiikplaatimine: mosaiikplaadid 14 m2, plaatimissegu 20 kg, vuugitäide 5 kg, abimaterjalid (markeerimisristid, ämber segamiseks, käsn plaatide puhastamiseks) - 344 eurot; torutööd: materjalid vee- ja kanalisatsioonitorude ühendamiseks - 35 eurot; valamu paigaldus: abimaterjalid valamu kinnitamiseks ja ühendamiseks- 25 eurot; peegli paigaldus . abimaterjalid - 9 5 eurot ; segisti paigaldus: abimaterjalid segisti kinnitamiseks ja ühendamiseks - 10 eurot; vannisegisti paigaldus . abimaterjale segisti kinnitamiseks ja ühendamiseks - 5 eurot; dušikomplekti paigaldus . abimaterjale segisti kinnitamiseks ja ühendamiseks - 5 eurot; WC - poti paigaldus: abimaterjale kinnitamiseks ja ühendamiseks - 25 eurot; valgusti paigaldus: abimaterjalid 5 eurot; klaasiriiuli paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; riiulite paigaldus (3 tükki): abimaterjalid 5 eurot; nurgariiuli paigaldus: abimaterjalid - 5 eurot; pesukuivatusresti paigaldus . abimaterjalid - 5 eurot; dušikardinapuu paigaldus .abimaterjalid – 5 eurot; põrandakate (vaip): 25 eurot. Kokku materjale: 609 euro väärtuses. Tööd: elektritööd - 30 eurot; vana siseukse demonteerimine - 20 eurot; uue suurema ukse asukoha tegemine, paigaldus ja viimistlus - 50 eurot; mosaiikplaatimine - 406 eurot;

2-18-14373 torutööd – 35 eurot; vana segisti demonteerimine - 10 eurot; vana vannisegisti demonteerimine - 10 eurot; vana dušikomplekti demonteerimine - 10 eurot; vana valamu demonteerimine - 10 eurot; valamu paigaldus - 40 eurot; peegli paigaldus - 5 eurot; segisti paigaldus - 20 eurot; vannisegisti paigaldus - 15 eurot; dušikomplekti paigaldus - 15 eurot; WC - poti paigaldus - 50 eurot; valgusti paigaldus - 10 eurot; klaasiriiuli paigaldus - 10 eurot; riiulite paigaldus (3 tükki) – 20 eurot; nurgariiuli paigaldus – 5 eurot; pesukuivatusresti paigaldus 5 eurot; dušikardinapuu paigaldus – 5 eurot. Kokku töid 781 euro väärtuses. Rõdu Materjalid (sh abimaterjalid) kokku 30 euro väärtuses ning tööd kokku 30 euro väärtuses. Kokku teostatud remonttöid xxx korteriomandi parendamiseks summas 10 161,50 eurot.

6.Hageja esitas tõendid, mis tema arvates tõendavad remonttööde teostamist. Esiteks remonttöid teostanud isikute J Ti (xxx) ja I V allkirjastatud kiri, mille kohaselt (2012.aasta juulis, augustis ) abikaasad, O ja G N andsid nõusoleku teha täisremonti korteris xxx. Vahetati elektrijuhtmed, elutoa uksele tehti kaar, krohviti laed, pahteldati, krohviti ja värviti laed, tapetseeriti seinad, paigaldati laminaatparkett, veeti nõrkvoolukaablid (TV, internet); värviti, tasandati köögiseinad; paigaldati õhupuhasti; köögikapid; osaliselt sanitaartehnika. Tehtud tööde eest maksis O N, samuti ostis remondi käigus rikutud tööriistade asemele uued. Teiseks esitas hageja fotod xxx korteriomandis teostatud kapitaalse iseloomuga remonttööde kohta. Kolmandaks on esitatud tunnistajate ütlused remonttööde teostamise kohta. L P andis ütlusi xxx korteris tehtud remonditööde kohta, korteri olukorrast enne remonttööde tegemist, korteris tehtud remonttööde aja ja mahu kohta ning sellest, kui palju teostatud tööd korteri seisundit parendasid; V P - andis ütlusi kostjale kuuluvas Akadeemia tee 2246 korteris tehtud remonditööde kohta, korteri olukorrast enne remonttööde tegemist, korteris tehtud remonttööde aja ja mahu kohta ning sellest, kui palju teostatud tööd korteri seisundit parendasid; A A – andis ütlusi kostjale kuuluvas xxx korteri olukorrast enne remonttööde tegemist, tehtud remonttööde aja ja mahu kohta ning selle kohta, kui palju teostatud tööd korteri seisundit parendasid.
7.Hageja jättis oma rahalised vahendid aastateks kostja kontole, kuigi hageja korteri müügist saadud 33 000 eurot kanti kostja kontole peale hageja korteri müüki 2012, Hageja märgib, et kuna ta viibis seoses tööga sageli pikemat aega kodust eemal, siis 04.10.2011 volikirjaga volitas ta oma abikaasat müüma lahusvarana kuuluva sisustatud korteri xxx, eesmärgil soetada peale seda, kui ka kostja on oma korteri müünud, koos uus ühine eluase. (Samuti soovis kostja summast, mis jääb tema korteri müügist üle, toetada oma poegi.) Kuna juunist 2010 kuni augustini 2012 (kaks aastat) elas kostja korteris tema noorem poeg M A; seejärel oktoobrist 2012 - septembrini 2013 (üks aasta) kostja vanem poeg D A koos oma abikaasaga I Aaga, siis ei olnud sellel ajal kostja korteri müük mõistlik ja võimalik. Peale vanema poja ja tema abikaasa lahkumist, remontisid pooled kostja korteri eesmärgil tõsta parendamise teel selle väärtust ja müügihinda. 2014.aastal, samuti 2015 kuni 2016. aasta kevadeni oli xxx korter müügis, kuid kuna kostja soovitud hinnaga ostjaid ei leidunud, otsustati mõne aja pärast uuesti proovida. Kuna poolte suhted olid head, ei tundunud hagejale selline tegevus kuidagi kahtlane. Hageja esitas tõendina xxx korteriomandi müügikuulutused (id xxx ja id xxx), mis tõendavad, et kostja tegeles aastaid, sh ka aastatel 2015 ja 2016 xxx korteri müügiga; müügikuulutus oli aktiivne 05.05.2015 - 23.02.2016 ning vale on kostja väide, nagu oli üksnes 2014. aastal soov korterit müüa ning hilisem korterimüügi kavatus puudus. Lisaks esitas hageja K K kirja, millest on näha, et K K, kes kostjaga lühikest aega koos töötas, ostis hagejale kuulunud sisustusega ühetoalise korteri xxx, müügi vormistas kostja; pooled pikendasid hageja ja

2-18-14373 kostja korterist väljakolimise aega, ostja kohtus nii hagejaga kui ka kostjaga ning Oi sõnul nad tahtsid endale osta ühise suurema korteri. Samuti M N kiri, mille kohaselt 2010. aasta suvel kolis kostja koos kassiga hageja korterisse; 2012. aastal O ja G teatasid, et nad tahavad Oi korteri ära müüa ja G müüb ära ka oma korteri, et osta endale suuremat; G rääkis, et tema lapsed juba iseseisvad inimesed, teenivad head raha. Poeg D on xxx, tema abikaasa xxx, poeg M on xxx.

8.Hageja esitas ka seisukoha kostja aegumise vastuväitele. Hageja leiab, et nõude aegumist reguleerib TsÜS § 151. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Hageja sai kostja alusetust rikastumisest teada 13.02.2018 – s.o päev, mil hageja sai teada poolte abielu lõppemisest ning sellest, et kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei toimu poolte poolt ühise korteri soetamist. Kostja sõlmis xxx korteri müügilepingu 13.07.2012, hageja sai kostja alusetust rikastumisest teada 13.02.2018; hageja hagiavaldus on esitatud 26.09.2018 – seega nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited
9.Kostja ei vaidle poolte ühisvara jagamisele vastu, kuid kõikidele muudele nõuetele vaidleb kostja oma vastustes (24.12.2018, 11.01.2019 ning 25.02.2021) hagile täies ulatuses vastu järgmistel põhjustel.
10.Väär on hageja väide, et pooltel olevat olnud kavatsus müüa nendele kuulunud korterid ja osta suurema ja parema kodu. Sellist kavatsust ei ole pooltel kunagi olnud. Sellist võimalust ei ole pooled kunagi arutanudki. Selline lahendus on ebaloogiline ja oleks olnud kostja huvidega vastuolus, kuivõrd kostjale kuulub hea 3-toaline korter, mis rahuldab kostjat täielikult. Korter on piisavalt suur, et selles said mugavalt elada nii kostja kui ka tema noorem poeg. Hagiavalduses väljamõeldud skeemi puhul jääb lahendamata kostja noorema poja elukoha küsimus. Kuhu peaks kostja poeg minema, kui kostja oleks oma 3toalise korteri müünud ja hagejaga ühise korteri hagejaga elamiseks ostnud, arvestades, et hageja ei tahtnud kostja pojaga ühes korteris elada. Hagejaga ühise korteri ostmine oleks olnud kostja huvidega vastuolus ka selles osas, et hageja 3- kolmetoaline korter oli kostja 1-toalisest korterist tunduvalt kallim ja poolte panused oleksid olnud ebaõiglaselt ebaproportsionaalsed. Poolte suhted algasid 2010 aastal. Tol hetkel kuulus hagejale ühetoaline korter xxx. Kostja ja tema noorem poeg M A (sünd. xxx a.) elasid kostjale kuuluvas kolmetoalises korteris xxx. Hageja ei tahtnud elada kostja pojaga ühes korteris. Hageja tegi kostjale ettepanku kolida xxx ühetoalisse korterisse. Nii hakkasid pooled elama hageja korteris. Poolte abielu registreeriti xxx a. Pärast abielu registreerimist teatas hageja kostjale, et elamine ühetoalises korteris on pooltele ebamugav. Samuti ebamugavaks pidas hageja kostja pojaga ühes korteris elamist. Seetõttu pakkus hageja kostjale ja kostja pojale sellise lahenduse, et hageja müüb xxx korteri, ostab kostja pojale väiksema ja odavama korteri ja seejärel hakkavad hageja ja kostja elama kostja kolmetoalises korteris. Kostja pojale ostetava korteri eest oli hageja nõus tasuma 23 000 eurot, arvestades, et hageja korteri müügihinnaks on 33 000 eurot. Hageja ei ole seejuures teatanud, et tulevikus peab kostja või tema poeg hagejale raha tagastama. Seetõttu käsitlesid kostja ja kostja poeg hageja ettepanekut osta kostja pojale korter hagejapoolse abina, tasuta käsutamisena, kingitusena. Seetõttu olid nad hageja pakkumisega nõus. Hageja hakkas oma korteri müügiga (ostja otsimisega) ise tegelema.

2-18-14373 Kostja aitas hagejat. Ühtlasi aitasid pooled ühiselt kostja pojal sobiva väiksema korteri otsimisel. Tol ajal töötas hageja xxx ja käis tihti reisil. Selleks, et tema korteri müük ei veniks merel viibimise tõttu, vormistas 04.10.2011.a hageja notariaalse volikirja korteri müümiseks kostja nimele. Korteri müügihind 33 000 eurot ja lepingu tingimused olid hagejaga eelnevalt kooskõlastatud. Hageja merel viibimise ajal leiti korterile potentsiaalne ostja. Hageja andis kostjale korralduse müügilepingu sõlmimiseks. 13.07.2012.a sõlmis kostja vastava müügilepingu. Kuna pärast müügilepingu sõlmimist oli vaja korter ühe kuu jooksul vabastada ja ostjale üle anda, siis koheselt pärast korteri müüki tuli hageja merelt tagasi. Pooled tegelesid koos hageja korteri vabastamisega, kostja korteri kolimiseks ettevalmistamisega ja sellesse kolimisega. Vastavalt poolte kokkuleppele ostis samal ajal kostja poeg endale väiksema korteri xxx tänaval ja kolis sinna, vabastades kostja korteri poolte jaoks. Hageja osales kostja kolimise korraldamises. Vastavalt hageja enda ettepanekule osta kostja pojale väiksem korter hinnaga kuni 23000 eurot, kandis kostja hageja nõusolekul korteri müügist saadud rahast 23 000 eurot üle oma vanema poja D Ai kontole. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi vanem poeg korraldama nooremale pojale korteri ostmise. Vastavalt hageja ettepanekule valis M A endale väiksema korteri, sõlmis 06.08.2012.a broneerimislepingu ja 10.08.2012.a notariaalse müügilepingu, mille alusel ostis endale remontivajavas seisundis korteri suurusega 19,3 m2 aadressil xxx. Korteri tegelik ostuhind oli 16 000 eurot, millest 13 750 eurot tasuti broneerimislepingu ja müügilepingu alusel ning 2 250 eurot tasuti tehingut vahendatud maaklerile sularahas (lisa 2 – broneerimisleping, lisa 3 – notariaalne leping, lisa 4 – maksekorraldused). Ülejäänud 7 000 eurot eest teostati korteris remont ning osteti vajalik mööbel ja sisustus. Kõik eeltoodud toimingud olid hageja enda poolt pakutud. Neid tehti hageja initsiatiivil. Hageja oli nendest algusest peale teadlik. Sellele viitab asjaolu, et hageja väljastas kostjale volituse korteri müümiseks ning osales müüdud korteri vabastamises, kostja korterisse kolimises ja kostja poja uude korterisse kolimises. Nende tehingute tegemine oli hageja enda soov. Kui hageja korteri müügihind oleks laekunud hageja pangakontole, siis hageja ise oleks eeltoodud ülekande kostja poja kontole teinud. Hageja ei ole mitte kunagi esitanud pretensioone korteri müügihinna kostja kontole laekumise, D Ai kontole 23 000 eurot ülekandmise ega M Aile korteri ostmise osas. Hageja ei ole mitte kunagi teatanud, et nimetatud rahasumma tuleb temale tagastada. Hageja ei ole raha tagastamist kunagi nõudnud.

11.Remont kostja korteris teostati 2012 suvel. Tegemist oli korteri viimistluse uuendamisega, mis oli teostatud kõige odavate materjalidega ja oli suunatud korteri visuaalsele värskendamisele, mitte selle väärtuse tõstmisele. Selline sanitaarne remont korteri väärtust ei tõsta. Remont oli tehtud hageja initsiatiivil poolte ühise kasutamise eesmärgil, sest pärast hageja korteri müüki (13.07.2011) pidid pooled kostja korterisse kolima ja seal koos elama. Tegemist oli toreduslikute kulutustega TsÜS § 63 p 3 mõttes, st nendega taotleti korteri visuaalset meeldivust või ilu. Kostja vaidleb kõikidele hageja väidetele tööde ja materjalide ning nende väärtuse osas vastu. Värskendav remont oli teostatud 2012.a aastal ja pärast seda kasutasid pooled kuni 2018. aastani korterit ühiselt. Poolte lahkumineku ajaks oli korteri viimistlus juba uuesti kulunud ja seetõttu ei ole kostja alusetult rikastunud. Hageja väide korteri väärtuse tõstmise osas on täies ulatuses tõendamata. Hageja ei ole korteri väärtust enne remonti ja pärast remonti esile toonud ega tõendanud. Tööde ja materjalide väärtus on samuti tõendamata. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, sest hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2). Hageja tegutses eelkõige enda kasuks, sest tema soov oli elada värskendatud remondiga korteris. Hageja ise kasutas remonti kuue aasta jooksul. Kostja ei ole seda remonti heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Arvesse tuleb võtta asjaolu, et

2-18-14373 kõik asjad, mida remondi käigus vahetati, olid korteris enne remonti olemas. Näiteks, kui vahetati kraanikauss, siis arvestada tuleb vana kraanikausi väärtust, mis oli olemas enne remonti. Hageja poolt suuremate kulutuste tegemine ja kostja korteri remontimine oli tavapärane ja loomulik, võttes arvesse asjaolu, et hageja tutvustas ennast kui hästi teenivat xxx ning teadlikult abiellus minimaalse sissetulekuga kostjaga, kelle ülalpidamisel oli ka noorem poeg (kostja sissetulek nähtub hagivastuse lisast 1).

12.Kostja kontoväljavõttest nähtub (hagivastuse lisa 1), et suurem osa hageja korteri eest saadud rahast oli 2012. aasta lõpuks ära kasutatud. Kostja korteri pisiremont oli teostatud koheselt pärast hageja korteri müüki sellest müügist saadud raha arvel. Käesolevas asjas nõuab hageja remondile tehtud kulude hüvitamist ja tema korteri müügist saadud raha tagastamist. Seega sisuliselt nõutakse sama raha kahel erineval alusel kahekordset tasumist. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et hageja on ise kostjale ja kostja pojale M A pakkunud osta hageja müügist saadud raha eest kostja pojale korter selleks, et kostja poeg saaks kostja korterist välja kolida ja pooled saaksid kostja korteris ilma kostja pojata elada. Seega kostja pojale korteri ostmine oli hageja huvides ja tema isiklikult tegutses selle nimel (sh aitas M Ait kostja korterist välja kolimisel ja ostetud korterisse kolimisel). Korter oli ostetud tühjana, remontivajavas, elamiskõlbmatus seisundis. Seetõttu lisaks korteri ostmisele oli vajalik selle täielik renoveerimine ja sisustamine, so. elamiskõlblikuks muutmine. Selle peale oli kulutatud ülejäänud (D Aile kantud) raha. Hageja väide, et tema ei olnud tema raha eest kostja pojale korteri ostmisest teadlik, ei ole eluliselt usutav. Hageja abiellus kostjaga, kes üksinda tegeles lapse kasvatamisega ja kelle sissetulekud olid minimaalsed (nähtub hagi vastuse lisast 1). Kostjal ei olnud raha pojale eraldi korteri ostmiseks ning raha olemasolu ei saanud kostjalt mõistlikult oodata.
13.Kostja esitas ka vastuväited hageja korteri müügihinna (33000 eurot) nõudele. Kostja vaidleb nimetatud nõudele täielikult vastu. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS 151 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et tegutsedes hageja poolt selleks spetsiaalselt väljastatud volikirja alusel, müüs 13.07.2012 kostja hagejale kuulunud korteri 33 000 eurot eest ja vastav summa laekus 17.07.2012 kostja kontole (vt lisa 1 – kostja konto väljavõte). Hageja oli tema korteri müügist ja kostja kontole müügihinna laekumisest ning kostja pojale korteri ostmisest algusest peale teadlik. Seega hagis esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hageja korteri müügihinna kostja kontole laekumise päevast, so. 17.07.2012. Täiesti väär on hageja väide, et pooltel olevat olnud kavatsus müüa mõlemad korterid ja osta üks suurem ja parem kodu. See väide on hageja poolt välja mõeldud aegumise tähtaja alguse edasilükkamise eesmärgil. Hageja korteri müügi ja kostja pojale korteri ostmise ajal ei ole kostja korteri müügist ega suurema/parema korteri ostmisest juttu olnud. Sellele viitab näiteks asjaolu, et hageja poolt kostja nimele vormistatud volikiri annab õiguse esindada hagejat ainult korteri müümisel, mitte teise korteri ostmisel. Hagis aga väidetakse, et pooled tegelesid hageja korteri müügiga ja uue korteri otsimisega samaaegselt. Kui hageja väide ühise kodu ostmise osas oleks tõele vastanud, siis loogiline oleks volitada kostjat nii korteri müümiseks, kui ka uue korteri ostmiseks. Kuid kostjat volitati ainult müümiseks. Hagi täpsustuses väidab hageja, et: - peale hageja korteri müüki (13.07.2012) tegelesid pooled kostja korteri müügiga, - oktoobrist 2012 kuni septembrini 2013 kostja korteri müügiga ei tegeldud, - pärast septembrit 2013 hakkasid uuesti müügiga tegelema, kuid korteri halva seisundi tõttu huvilisi ei olnud, - pärast seda teostati korteris remont, - korteri

2-18-14373 müügiga hakati uuesti tegelema pärast remondi teostamist 2016 aastal. Need väited ei vasta tõele ja on vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega. Hagiavalduse lisa 28 tõendab asjaolu, et kostja korteri remont oli teostati juuli-august 2012, so. vahetult pärast hageja korteri müüki. Sellega lükatakse ümber hageja väide, et koheselt pärast hageja korteri müüki, tegeleti kostja korteri müügiga ning et korteris teostati remonti selle müügi eesmärgil. Samuti lükatakse ümber parema kodu ostmise kavatsus kui selline, sest hagi lisaga 28 on tõendatud asjaolu, et kostja korteri remondiga tegeleti 2012 sellesse kolimise ja seal elamise eesmärgil. Kui 23000 eurot kulutati hageja initsiatiivil kostja pojale korteri ostmise, remontimise ja sisustamise peale, siis ülejäänud 10000 eurole omas hageja juurdepääsu ja nimetatud summa kulutati perekonna huvides, poolte ühise elu peale. Poolte abielulahutuse ajaks oli hageja korteri eest saadud raha ammu elamise peale kulutanud. Sellega oli täidetud hageja perekonna ülalpidamise kohustus, mille hüvitamist ei saa hageja nõuda (PkS § 16 ja 17). Kontoväljavõttest abielulahutuse päeva seisuga nähtub, et lahutamisel (so. 15.05.2018) oli kostja kontol vaid 200,35 eurot (lisa – väljavõte kostja kontolt 15.05.2018 seisuga). Seetõttu 10 000 eurot nõude õiguslik alus jääb kostjale arusaamatuks. Kui hageja nõuab kostja kontole laekunud ja poolte kokkuleppel kulutatud 33000 eurot kostjalt väljamõistmist, siis arvesse tuleb võtta ka kostja lahusvara, mida kasutati poolte huvides. Poolte abielu kestel tegi kostja poeg D A kostja pangakontole ülekandeid kokku summas 13 938 eurot (lisa 5 - D Ai konto väljavõte): 2012.a 200 eurot, 2013.a 3065 eurot, 2014.a 710 eurot, 2016.a 1700 eurot, 2017.a 7613 eurot, 2018.a 650 eurot. Nimetatud rahasummad kulutati poolte abielu kestel perekonna huvides koos muude poolte ühiste sissetulekutega. Ühtlasi tuleb arvesse võtta see asjaolu, et kostja endise abikaasaga ühisvara jagamise tulemusel sai kostja poolte abielu kestel rahalise hüvitise summas 10 000 USD, so 8 669 eurot (Eesti Panga kurss 1,1535) (lisa 6 – A Ai võlakiri). Tegemist on samuti poolte perekonna huvides kasutatud kostja lahusvaraga. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et ebastabiilse sissetuleku juures tasus hageja igakuiselt elatist oma eelmisest abielust tütre ülalpidamiseks. Elatis hageja tütrele on hageja kohustus, mis ei kuulu poolte ühisvara hulka, kuid see oli täidetud poolte ühisvara (hageja sissetuleku) arvel. Hageja töötuse ajal elasid pooled nii hageja korteri müügist saadud raha, kui ka kostja lahusvara arvel (st kostja pojalt D Ailt (13 938 eurot) ja endiselt abikaasalt A Ailt (8 669 eurot) saadud raha arvel). Kostja väidab, et M A korteri ostmiseks ja sisustamiseks antud hageja raha summas 23 000 eurot oli eeltoodud maksetega (summas 22 607 eurot) tagastatud ja seejärel poolte perekonna ülalpidamisele kulutatud. Kui hageja väidab, et abielu kestel pidas ta perekonda üleval oma töötasu arvel, siis kostja vaidleb sellele vastu ja hageja peab nimetatud asjaolu asjas tõendama. Hagiavalduse punktis 5.1.1. tugines hageja tõendamata väitele, et 2015 aastal teenis ta 39 155 eurot, 2016 aastal 5 518 eurot, 2017 aastal 6 241 eurot. Vastuses hagile vaidles kostja nimetatud väidetele vastu. Nendest hageja väidetest tuleneb aga selgelt, et pikemate perioodide jooksul oli hageja töötu ja rahapuuduses. Nendel perioodidel elasid pooled hageja korteri müügist saadud ja kostja pojalt ning kostja endiselt abikaasalt saadud raha arvel. Kostja väidab, et hageja oli pikemate perioodide jooksul töötu ka aastatel 2011 – 2014 ning aastal 2018. Tõele ei vasta hageja väide, et pärast tema korteri müüki tegeleti kogu aeg kostja korteri müügiga. Aastal 2014 oli tõesti kostjal raha vähesuse tõttu soov müüa oma korter ja osta endale väiksem majandamises soodsam korter. Selle tulemusel võiks kokku hoida korteri kommunaalkulude arvelt ning saada hinnavahe. Kuid huvilisi kostja korteri vastu tol hetkel ei olnud ja kostja loobus sellest plaanist.

14.Hageja väidetest ei ole võimalik aru saada, milles konkreetselt poolte väidetav kokkuleppe seisnes, millised olid selle olulised tingimused, poolte õigused ja kohustused. Selge ei ole see, et mis korter, kus kohas, mis hinnaga, mis tähtaja jooksul, kelle poolt ja kelle nimele pidi ostetud olema. AÕS § 119 lg 1 kohaselt: tehing, millega kohustutakse

2-18-14373 omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega, kui isegi nõustuda kostja väidetega korteriomandite müümise ja ostmise kokkuleppe osas (millega kostja nõus ei ole), siis selline kokkuleppe oleks seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu algusest peale tühine olnud. Sellisel juhul rajaneb haginõue tühisele tehingule, ehk tegemist võib olla ainult tühise lepingu alusel saadu tagastamise nõudega. TsÜS § 84 lg 1 sätestab: tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellise nõude aegumistähtaja alguse osas ei saa hageja tugineda väitele, et kuni 13.02.2018.a ei teadnud ta tehingu tühisusest. Tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõude aegumistähtaeg algas kostja kontole raha laekumise päeval 17.07.2012. 20. Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks võib teoreetiliselt olla käsundisaaja väljaandmiskohustus (VÕS § 626). Kuid ka selline tehingust tulenev nõue on kostja kontole raha laekumisest kolme aasta möödumisel aegunud.

15.Hageja hindas poolte ühisvara turuväärtuseks 10 722 eurot. Kostja vaidleb hagis toodud ühisvara nimekirjale ja turuväärtusele vastu. Nimekirjas on toodud sellised esemed, mida ei eksisteeri, ei ole kunagi ostetud või mida osteti enne poolte abielu registreerimist. Kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et abielu jooksul omandatud vallasvara tuleb jagada. Kuid kostja vaidleb hagiavalduses toodud vara koosseisule ja väärtusele ning jagamise viisile vastu. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-17 selgitatule ei ole vara ühele abikaasale jätmine (teisele abikaasale rahalise hüvitise tasumise kohustusega võimalik), kui esimene abikaasa nimetatud vara endale jätmist ei soovi või ei ole nõus hüvitist tasuma. Abikaasat ei ole võimalik kohustada jätma endale mingi vara, kui tema seda ei soovi. Käesoleval juhul ei soovi kostja kogu vallasvara temale jätmist. Kostja soovib vallasvara võrdsetes osades asjadena jagamist. Kostjale jääb arusaamatuks, milleks lisas hageja hagiavaldusele hulgaliselt kostja korteri sisustuse ja kauplustes müügis olevate asjade fotod. Esiteks, hageja ei ole tõendanud kostja korteris oleva vara abielu kestel ostmist. Teiseks, ühisvara turuväärtus tuleb hinnata jagamise seisuga. Uute asjade hind poes ei oma tähtsust. Kasutatud asjade turuhind on poes olevate asjade hinnast kordades väiksem. Hageja ei ole kasutatud asjade turuväärtust tõendanud. Võimalik on, et osa abielu kestel omandatud asjadest osteti kostja korteri müügist saadud raha eest. Hageja nõuab nii raha tagastamist kui ka selle raha eest ostetud asjade ühisvarana jagamist. Tegemist on ühe ja sama nõude teistkordse esitamisega. Kohtu põhjendused ja järeldused
16.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt.
17.Poolte abielu sõlmiti 25.03.2011 ja lahutati 15.05.2018. Perekonnaseaduse (PkS) § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel; abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ja lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele; lg 2 kohaselt kui

2-18-14373 kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisomanikud O N ja G A ei ole saanud kokkuleppele omandi jagamises kahe aasta jooksul peale abielu lahutamist. O N on esitanud kohtule varaühisuse lõpetamise ja vara jagamise nõude. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades.

18.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: ühisvarasse kuuluvad asjad, ühisvarasse kuuluvate asjade väärtus, ühisvarasse kuuluvate asjade jagamise viis, kostja lahusvarale tehtud kulutuste hüvitamise nõude põhjendatus, hagejale kuulunud korteriomandi müügist saadud raha alusetu rikastumise sätete alusel väljamõistmise nõude võimalik aegumine ja nõude põhjendatus.
19.Kohus selgitab Riigikohtu senisele praktikale (vt lahendid tsiviilasjades nr 2-16-12587, 3-2-1-57-11 p 40 jpt) tuginedes, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317). TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühisvaraks olevate esemete jagamise nõue
20.Hageja palub jagada ühisvarana koduse sisustuse- ja tarbeesemed. Hageja tõi hagis välja eelnimetatud esemete loetelu koos esemete hariliku väärtusega järgmiselt: köögimööbel: köögikapid (hind uuena 682 eurot, harilik väärtus 500 eurot); korvriiulite süsteem (hind 49 eurot, harilik väärtus 40 eurot); klaasriiul (hind 45,90 eurot, harilik väärtus 35 eurot; valamu ja segisti Oras (hind 286 eurot; harilik väärtus 225 eurot); lauaplaat (hind 70 eurot, harilik väärtus 50 eurot) – köögimööbli harilik väärtus kokku: 850 eurot (hagiavalduse lisa 1-1 kuni 1- 12 fotod 22.02.2018 ja hinnad); köögikomplekt: laud (hind 50 eurot, harilik väärtus 40 eurot), diivan (hind 130 eurot, harilik väärtus 100 eurot), taburetid (2 tk) (hind 2x34= 64 eurot, harilik väärtus 50 eurot).

2-18-14373 Köögikomplekti harilik väärtus kokku 190 eurot (lisad 2-1 kuni 2- 3, fotod 22.02.2018 ja hind); köögitehnika: elektriahjuga gaasipliit „Electrolux” (hind 329,99 eurot, harilik väärtus 250 eurot) õhupuhasti „Electrolux“ (hind 115 eurot, harilik väärtus 90 eurot); metallist riiul (hind 9,20 eurot, harilik väärtus 7 eurot). Köögitehnika harilik väärtus kokku: 347 eurot (lisad 3-1 kuni 3- 4, foto 22.02.2018 ja hinnad); köögitehnika: külmik „Electrolux” (hind 669 eurot, harilik väärtus 530 eurot), mikrolaineahi „Electrolux“ (hind 99 eurot, harilik väärtus 80 eurot), mikrolaineahjukate „Electrolux“ (hind 6,21 eurot, harilik väärtus 4,0 eurot), pesumasin „Candy“ (hind 289,99 eurot , harilik väärtus 200 eurot), veekeetja (hind 43 eurot, harilik väärtus 30 eurot); köögikardinad (3tk) (hind 3x340=112 eurot, harilik väärtus 90 eurot). Köögitehnika ja kardinate harilik väärtus kokku: 934 eurot (lisa 4-1 kuni 4-7, foto 22.02.2018 ja hinnad, mikrolaineahja ostutšekk); teler „Sony“ 48 tolli (hind 519 eurot, harilik väärtus 400 eurot) ja LCD kinnitus (hind 54,99 eurot, harilik väärtus 45 eurot). Harilik väärtus kokku: 445 eurot (lisa 5-1 kuni 53, foto 22.02.2018, hinnad ja ostutšekid); teler „Sony bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (hind 699 eurot, harilik väärtus 600 eurot), Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane (hind 74,99 eurot, harilik väärtus 60 eurot ); LCD kinnitus Vogels (hind 79,99 eurot, harilik väärtus 60 eurot). Harilik väärtus kokku: 720 eurot (lisa 6-1 kuni 6-4, foto 22.02.2018, pangatehingu väljavõte ja ostutšekk); kaks elutoa vaipa (hind 2x259 eurot = 518 eurot, kummagi harilik väärtus 180 eurot); diivanilaud (hind 139 eurot, harilik väärtus 110 eurot ), pildiraam (hind 39 eurot, harilik väärtus 30 eurot). Harilik väärtus kokku: 500 eurot (lisa 7-1 kuni 7-4, foto 22.02.2018 ja hinnad); teler „Samsung“ (hind 339,99 eurot, harilik väärtus 250 eurot) (lisa 8-1 ja 8-2, foto 22.02.2018 ja hind); raadio (köögis) (hind 99,99 eurot, harilik väärtus 70 eurot) (lisa 9-1 kuni 9-2, foto 22.02.2018 ja hind); väikese toa pitskardin ja külgkardinad (2 tk) (hind 59 eurot, kokku 177 eurot). Harilik väärtus kokku: 130 eurot (lisa 10-1 kuni 10-2, foto 22.02.2018); vannitoa sisustus ja sanitaartehnika: WC-pott (hind 149,80 eurot, harilik väärtus 100 eurot); valamukapp (hind 95 eurot, harilik väärtus 75 eurot); peegel (hind 42 eurot, harilik väärtus 30 eurot); klaasiriiul (hind 43,19 eurot, harilik väärtus 30 eurot); valgusti (hind 68 eurot; harilik väärtus 55 eurot); vannitoavalamu (hind 150 eurot, harilik väärtus 110 eurot); segistid „Oras“(hind 101 eurot, harilik väärtus 80 eurot); vannisegisti (hind 157 eurot , harilik väärtus 120 eurot); dušikomplekt (hind 115 eurot , harilik väärtus 90 eurot); dušikardin (hind 34,30 eurot, harilik väärtus 25 eurot); dušikardinapuu (hind 18,99 eurot, harilik väärtus15 eurot); kolm riiulit (3-ne riiul, hind 40 eurot, harilik väärtus 30 eurot; ühene riiul (2 tk) hind 7.80 eurot, harilik väärtus 5 eurot, kokku 10 eurot); nurgariiul (hind 19,99 eurot, harilik väärtus 15 eurot); pesukuivatusrest seinale (hind 17,33 eurot, harilik väärtus15 eurot); föön (hind 99,99 eurot, harilik väärtus 70 eurot). Harilik väärtus kokku: 870 eurot (lisa 11-1 kuni 11-18, fotod 22.02.2018 ja hinnad); esikumööbel: riiul ja tumba (hind 149 eurot, harilik väärtus 120 eurot), seinakell (hind 52 eurot, harilik väärtus 40 eurot). Harilik väärtus kokku: 160 eurot (lisa 12-1 kuni 12-4, foto 22.02.2018 ja hind); väikese toa sisutus: riietekapp (hind 200 eurot, harilik väärtus 150 eurot); arvutitool (hind 142 eurot, harilik väärtus 100 eurot); vaip (hind 120 eurot, harilik väärtus 80 eurot); kardinad (hind 100 eurot, harilik väärtus 70 eurot); laelamp (hind 115 eurot, harilik väärtus 80 eurot); printer (hind 90.90 eurot, harilik väärtus 70 eurot); monitor 22” (hind 115,99 eurot, harilik väärtus 95 eurot). Harilik väärtus kokku: 645 eurot (lisa 13-1 kuni 13-7, fotod 22.02.2018, hinnad ja lisa 14 monitori ostutšekk);

2-18-14373 elutoa nurgadiivanvoodi „Garda“ (hind 1398 eurot, harilik väärtus 700 eurot), riiulid (2 tükki) (ühe hind 70 eurot, harilik väärtus kokku 120 eurot). Harilik väärtus kokku : 820 eurot (lisa 15-1 kuni 15- 4, foto 22.02.2018, ostutšekk ja hind); elutoa pitskardinad (2 tk) ja külgkardinad (2 tk) ( hind a 59 eurot, kokku 236 eurot, harilik väärtus kokku 180 eurot), elutoa laelamp (hind 115 eurot, harilik väärtus 80 eurot). Harilik väärtus kokku: 260 eurot (lisa 16-1 kuni 16, foto 22.02.2018 ja hind); magamistoa pitskardin ja külgkardinad (2 tk) (hind a 59 eurot, kokku 177 eurot; harilik väärtus 130 eurot), magamistoa vaip (hind 259 eurot; harilik väärtus 200 eurot). Harilik väärtus kokku: 330 eurot (lisa 17-1 kuni 17-3, foto 22.02.2018 ja hinnad); metallist magamistoa riiul (hind 412 eurot, harilik väärtus 320 eurot); madrats (160x200) (hind 495 eurot, harilik väärtus 350 eurot), kattemadrats (hind 49 eurot, harilik väärtus 35 eurot), voodikate (hind 50 eurot, harilik väärtus 40 eurot). Harilik väärtus kokku: 745 eurot (lisa 18-1 kuni 18-5, foto 22.02.2018 ja hinnad); tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel (hind 99 eurot, harilik väärtus 70 eurot), tolmukott Philips FC8021/03 (hind 8,01 eurot, harilik väärtus 5 eurot), tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel (hind 109 eurot, harilik väärtus 85 eurot), tolmukott Electrolux E201 B (hind 8,01 eurot, harilik väärtus 6 eurot). Harilik väärtus kokku: 166 eurot (lisa 20-1 kuni 20-3, ostutšekk ja pangatehingu väljavõte 22.05.2015); külmik Samsung (hind 389 eurot, harilik väärtus 300 eurot); konditsioneer Electrolux (2 tk) (hind 379 eurot, kahe harilik väärtus kokku 600 eurot). Harilik väärtus kokku: 900 eurot (lisa 21-1 kuni 21-2, ostutšekk ja pangatehingu väljavõte 25.05.2015); klapplaud (hind 147 eurot, harilik väärtus 100 eurot), välivoodi (hind 149 eurot, harilik väärtus 100 eurot). Harilik väärtus kokku: 200 eurot (lisa 22-1 kuni 22-2); triikraud (hind 99,90 eurot, harilik väärtus 70 eurot), triikimislaud (hind 115 eurot, harilik väärtus 80 eurot), pesukuivatusrest (hind 70 eurot, harilik väärtus 40 eurot). Harilik väärtus kokku: 190 eurot (lisa 23-1 kuni 23-3, foto 22.02.2018 ja hinnad); kodutehnika multikeetja (hind 129 eurot, harilik väärtus 90 eurot), saumikser (hind 189 eurot, harilik väärtus 140 eurot), mikser (hind 119 eurot, harilik väärtus 80 eurot), võileivagrill (hind 39,90 eurot, harilik väärtus 25 eurot), vannitoakaal (hind 39,90 eurot, harilik väärtus 25 eurot), konvektor (hind 59 eurot, harilik väärtus 45 eurot), ruuter (hind 109 eurot, harilik väärtus 80 eurot), mikrolaineahi (hind 59,99 eurot, harilik väärtus 45 eurot). Harilik väärtus kokku: 530 eurot (lisa 24-1 kuni 24-8); magamistoa laelamp (hind 91 eurot, harilik väärtus 70 eurot), esiku laelamp (hind 123 eurot, harilik väärtus 90 eurot), köögi laelamp (hind 75 eurot, harilik väärtus 50 eurot). Harilik väärtus kokku 210 eurot (lisa 25-1 kuni 25-3); neli aknarulood (ühe hind 42,90 eurot, kokku 200,5 eurot, harilik väärtus kokku 150 eurot), kardinapuud konksudega (4 tk) (ühe hind 35,84 eurot, kokku 143,36 eurot, harilik väärtus kokku 110 eurot). Harilik väärtus kokku: 260 eurot (lisa 26-1 kuni 26-3); kolm reisikotti (harilik väärtus kokku 200 eurot (lisa 27-1 kuni 27-3). Kokku hindab hageja koduse tarbe- ja sisustuse esemete väärtuseks 10722 eurot, millest kummalegi, s.o hagejale ja kostjale kuulub vara 5361 euro väärtuses. Hageja on enda väitel tõendanud hagiavalduse lisades 1-1 kuni 18-5 ja 20-1 kuni 27-4 on toodud ühisvaraks olevate koduse sisustuse ja tarbeesemete olemasolu, koosseisu ja seisukorda fotodega ning väärtust harilike hindadega. Fotod on tehtud 22.02.2018, s.o. 5 viimasel päeval, mil hageja viibis Tallinn, Akadeemia tee 22-46 korteris, kus ühisvara asub. Hageja palub jagada koduse tarbe- ja sisustuse esemed selliselt, et hageja ainuomandisse jääks: teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (harilik väärtus 600 eurot); Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane (hariliku väärtus 60 eurot), teler „Sony“ 48 tolli, (harilik väärtus 400 eurot) ja konditsioneer Electrolux (harilik väärtus 300 eurot) – ehk koduse tarbe- ja sisustuse esemed väärtuses 1360 eurot. Kostja on hagejale üle andnud abikaasade varaühisusse kuuluva teleri „Sony“ 48 tolli (harilik väärtus 400 eurot) ja konditsioneeri Electrolux (harilik väärtus 300 eurot). Teler

2-18-14373 „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane (hariliku väärtus 600 eurot) ja Sony üliõhuke väline kõvaketas, 500 GB , USB 3.0, hõbedane (harilik väärtus 60 eurot) on kostja poolt hagejale üle andmata. Hageja palub nimetatud esemete tagastamise võimatuse korral kostjalt hageja kasuks välja mõista esemete harilik väärtus (VÕS § 1037). Ülejäänud ühisvara loetelus toodud koduse sisustuse ja tarbeesemed, kokku hariliku väärtusega 9362 eurot jäävad kostja ainuomandisse. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista rahaline hüvitis enamsaadud koduse sisustuse ja tarbeesemete eest summas 4001 eurot (Hüvitise arvestus: koduse tarbe- ja sisustuse esemete väärtus kokku 10722 eurot, sellest hageja osa 5 361 eurot; hagejale üleantava vara väärtuse 1 360 eurot, seega 5361 – 1360 = 4001 eurot).

21.Kostja vaidleb hagis toodud koduse tarbe- ja sisustuse vara koosseisule ja väärtusele ning jagamise viisile vastu, kuivõrd nimekirjas on sellised esemed, mida ei eksisteeri, ei ole kunagi ostetud või mida osteti enne poolte abielu registreerimist. Kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et abielu jooksul omandatud vallasvara tuleb jagada. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-17 selgitatule ei ole vara ühele abikaasale jätmine (teisele abikaasale rahalise hüvitise tasumise kohustusega võimalik), kui esimene abikaasa nimetatud vara endale jätmist ei soovi või ei ole nõus hüvitist tasuma. Abikaasat ei ole võimalik kohustada jätma endale mingi vara, kui tema seda ei soovi. Käesoleval juhul ei soovi kostja kogu vallasvara temale jätmist. Kostja soovib vallasvara võrdsetes osades asjadena jagamist. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja korteris oleva vara abielu kestel ostmist ega ka kasutatud asjade turuväärtust. Lisaks, ühisvara turuväärtus tuleb hinnata jagamise seisuga ning uute asjade hind poes ei oma tähtsust, kuivõrd kasutatud asjade turuhind on poes olevate asjade hinnast kordades väiksem. Võimalik on, et osa abielu kestel omandatud asjadest osteti kostja korteri müügist saadud raha eest. Hageja nõuab nii raha tagastamist kui ka selle raha eest ostetud asjade ühisvarana jagamist, tegemist on ühe ja sama nõude teistkordse esitamisega.
22.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 p-d 22-25: Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kolleegiumi arvates ei ole vähemasti üldjuhul ei põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Lisaks võib selline sundomandamine põhjustada isikule raskeid tagajärgi. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on kolleegiumi arvates ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus kolleegiumi arvates enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma.
23.Kostja vaidles vastu hageja poolt nimetatud esemete olemasolule. Samas ei ole kostja konkreetseid väiteid konkreetse eseme kohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ühisvarasse kuuluvad kõik hageja poolt nimetatud esemed.

2-18-14373

24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb väärtus kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis.
25.Hageja on nimetanud iga jagatava eseme kohta eseme väärtuse. Nimetatud väärtused aga kohtu arvates on kaugelt üle esemete hariliku väärtuse ja pigem on hageja nimetanud uute esemete hinnad. Näiteks on hageja nimetanud, et külmkapi Electrolux” hind oli ostes 669 eurot ja harilik väärtus on 530 eurot. Tegelikkuses antakse aga kasutatud külmkappe ära tasuta või hinnaga 50-120 eurot, vahel harva ka kõrgema hinnaga. Näiteks on hageja väitnud, et kahe elutoa pitskardina ja kahe külgkardina hind on igaühel 59 eurot, kokku 236 eurot ja nende harilik väärtus kokku 180 eurot. Tegelikkuses aga antakse kasutatud kardinaid tasuta või need maksavad 5-10 eurot ja kõik nimetatud kardinad kokku oletuslikult xxx 40 eurot. Näiteks on hageja nimetanud, et elutoa laelambi hind 115 eurot, harilik väärtus 80 eurot. Tegelikkuses aga võib kasutatud lambikupli hind olla ligikaudu 20 eurot.
26.TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Nimetatud sättele tuginedes ja hinnates esemete hageja poolt nimetatud hindu, määrab kohus, et iga ühisvarasse kuuluva eseme väärtus on 1/5 osa hageja nimetatud väärtusest.
27.Ühisvaraks olevate esemete väärtus on eeltoodust tulenevalt alljärgnev: köögikapid 100 eurot korvriiulite süsteem 8 eurot klaasriiul 7 eurot valamu ja segisti Oras 45 eurot lauaplaat 10 eurot laud 8 eurot diivan 20 eurot taburetid 2 tk 10 eurot elektriahjuga gaasipliit „Electrolux” 50 eurot õhupuhasti „Electrolux“ 18 eurot metallist riiul 1 euro külmik „Electrolux” 116 eurot mikrolaineahi „Electrolux“ 16 eurot mikrolaineahjukate „Electrolux“ 0 eurot pesumasin „Candy“ 40 eurot veekeetja 6 eurot köögikardinad 3tk 18 eurot teler „Sony“ 48 tolli 80 eurot LCD kinnitus 10 eurot teler „Sony bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane 120 eurot Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane 12 eurot

2-18-14373 LCD kinnitus Vogels 12 eurot kaks elutoa vaipa 72 eurot diivanilaud 22 eurot pildiraam 6 eurot teler „Samsung“ 50 eurot raadio 14 eurot väikese toa pitskardin ja külgkardinad 2 tk 26 eurot WC-pott 20 eurot Valamukapp 15 eurot Peegel 6 eurot Klaasiriiul 6 eurot valgusti 11 eurot vannitoavalamu 22 eurot segistid „Oras“ 16 eurot vannisegisti 24 eurot dušikomplekt 14 eurot dušikardin 0 eurot (kasutatud dušikardinat ei osteta järelturul) dušikardinapuu 3 eurot kolmene riiul 6 eurot ühene riiul (2 tk) 2 eurot nurgariiul 3 eurot pesukuivatusrest seinale 3 eurot föön 14 eurot riiul ja tumba 24 eurot seinakell 8 eurot riietekapp 30 eurot arvutitool 20 eurot vaip 36 eurot kardinad 14 eurot laelamp 16 eurot printer 14 eurot monitor 22” 19 eurot elutoa nurgadiivanvoodi „Garda“ 140 eurot riiulid (2 tükki) 24 eurot elutoa pitskardinad (2 tk) ja külgkardinad (2 tk) 36 eurot elutoa laelamp 16 eurot magamistoa pitskardin ja külgkardinad (2 tk) 26 eurot magamistoa vaip 40 eurot metallist magamistoa riiul 64 eurot madrats 0 eurot (kasutatud madratsit ei osteta järelturul) kattemadrats 0 eurot (kasutatud kattamadratsit ei osteta järelturul) voodikate 8 eurot tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel 14 eurot tolmukott Philips FC8021/03 1 euro tolmuimeja Electrolux ZP4043Nel 17 eurot tolmukott Electrolux E201 B 1 euro külmik Samsung 60 eurot konditsioneer Electrolux 60 eurot klapplaud 20 eurot välivoodi 20 eurot triikraud 14 eurot triikimislaud 16 eurot

2-18-14373 multikeetja 18 eurot saumikser 28 eurot mikser 24 eurot võileivagrill 5 eurot vannitoakaal 5 eurot konvektor 9 eurot ruuter 16 eurot mikrolaineahi 9 eurot magamistoa laelamp 14 eurot esiku laelamp 18 eurot köögi laelamp 10 eurot neli aknarulood 30 eurot kardinapuud konksudega 22 eurot kolm reisikotti 40 eurot Kokku ühisvaraks olevate esemete väärtus 2068 eurot

28.Ühisvara jagatakse PkS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Nii hageja kui ka kostja on esitanud nõude vara esemeliseks jagamiseks. Kostja ei ole vastuhagi esitanud esemete muul viisil jagamiseks. Seega jagab kohus esemelise ühisvara vastavalt hageja ettepanekule. Vara selliselt jagamine on õige ka põhjusel, et esemed asuvad kostja kodus ja kostja kasutab neid.
29.Kohus jagab hageja omandisse teleri „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane väärtusega 120 eurot Sony üliõhuke väline kõvaketas 500 GB , USB 3.0, hõbedane väärtusega 12 eurot teler „Sony“ 48 tolli 80 konditsioneer Electrolux 60 eurot, kokku jäävad hageja omandisse esemed 272 euro väärtuses. Kohus jätab kostja omandisse kõik ülejäänud esemed 1796 euro väärtuses. Hageja väitel on kostja hagejale üle andnud abikaasade varaühisusse kuuluva teleri „Sony“ 48 tolli väärtusega 80 eurot ja konditsioneeri Electrolux väärtusega 60 eurot. Teler „Sony Bravia“ 50 tolli Full HD Android TV Netflix, hõbedane väärtusega 120 eurot ja Sony üliõhuke väline kõvaketas, 500 GB , USB 3.0, hõbedane väärtusega 12 eurot on hagejale üle andmata. Hageja palub esemete hagejale üleandmise võimatuse korral mõista kostjalt välja hüvitis üleandmata esemete väärtuses kokku 132 eurot. Kohus jätab nimetatud nõude rahuldamata, kuna menetluses puuduvad andmed selles, et kostja ei soovi vara üle anda.
30.Kuna poolte osad ühisvaras on võrdsed, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 762 eurot (esemete väärtus kokku on 2068 eurot, millest kummagi poole osa on 1034 eurot. Sellest hagejale üleantava vara väärtus on 272 eurot, seega 1034 – 272 = 762 eurot). Kostja lahusvarale (xxx korteriomandile) tehtud parenduste ühisvaraks tunnistamise ja hüvitamise nõue

2-18-14373

31.Hageja nõue on saada hüvitist abielu ajal kostja lahusvarale, so xxx korteriomandile tehtud parenduste eest. Hageja palub tunnistada remonttööd ühisvaraks ja varaühisus remonttöödele lõpetada. Hageja esitas nimekirja teostatud remonttöödest ning remonttööde teostamiseks kasutatud esemete ja töö maksumuse. Esik 6,1 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 669 eurot ning tööde maksumuseks 606 eurot; Elutuba 17,3 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 883 eurot ning tööde maksumuseks 157 eurot; Magamistuba 13,8 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 797 eurot ning tööde maksumuseks 932 eurot; Väike tuba 10,7 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 790 eurot ning tööde maksumuseks 882,50 eurot; Köök 5,8 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 902 eurot ning tööde maksumuseks 1 413 eurot; Vannituba 2,7 m2: materjalide maksumuseks hindas hageja 609 eurot ning tööde maksumuseks 781 eurot; Rõdu: materjalide maksumuseks hindas hageja 30 eurot ning tööde maksumuseks samuti 30 eurot; Kokku remonttööd summas 10161,5 eurot
32.Hageja tõenditest L P ja V P ütlused ning remonttöid teostanud isikute J Ti ja I V kirjalik kinnitus tõendavad remonttööde tegemist: vahetati elektrijuhtmed, paigaldati laminaat, tasandati seinu, värviti, pandi tapeeti, pahteldati, krohviti ja värviti laed. Kostja vaidleb kõikidele hageja väidetele tööde ja materjalide ning nende väärtuse osas vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud materjalide ja tööde väärtust. Hageja ei ole tõendanud väidetava remondi teostamist poolte ühisvara või hageja lahusvara arvelt. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja korteri turuväärtus oleks väidetava remondi tulemusel muutunud. Värskendav remont oli teostatud 2012.a aastal ja pärast seda kasutasid pooled kuni 2018.aastani korterit ühiselt. Poolte lahkumineku ajaks oli korteri viimistlus juba uuesti kulunud ja seetõttu ei ole kostja alusetult rikastunud. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, sest hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2), vaid hageja tegutses eelkõige enda kasuks, sest tema soov oli elada värskendatud remondiga korteris. Kostja ei ole seda remonti heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1).
33.Pooled ei vaidle, et hageja vahetas kostjale kuuluvas korteris elektrijuhtmed, laed pahteldati, krohviti ja värviti, ukseavad suleti, tehti uued ukseavad ja paigaldati uksed, elutoa uksele tehti kaar, seintele pandi tapeet, paigaldati laminaatparkett, veeti kaablid (TV, internet), värviti, tasandati köögiseinad. Remont teostati korteris 2012 ja pooled elasid koos korteris kuni 2018. Poolte väidetest nähtub, et kostjale kuuluva korteriomandi remonti teostati poolte ühisvara arvelt. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja korteris teostatud remonttööd on poolte ühisvara.
34.Kohus jätab hageja nõude kostja lahusvarale tehtud kulutuste hüvitamiseks rahuldamata. Esiteks hageja esitatud tõendid ei tõenda remondiks kasutatud vahendite maksumust ja hageja töö maksumust. Teiseks, kui ka remonttööde ja hageja töö hind oleks tõendatud, jääks nõue ikkagi rahuldamata. Korter oli kasutuskõlblik ka enne remonti. Korteris tehtud remont kindlasti tõstis korteri väärtust. Pooled elasid pärast remonti aga korteris koos kuus aastat. Kohtu

2-18-14373 hinnangul kulutasid hageja ja kostja kuue aasta jooksul tehtud parendused koos ära ning ühisvara, mida jagada, käesoleval ajal ei ole. xxx korteriomandi müügist saadud raha (33000 eurot) väljamõistmise nõue

35.Hageja nõuab temale kuulunud xxx korteriomandi müügist saadud raha 33000 eurot väljamõistmist. Hageja märgib, et kuna ta viibis seoses tööga sageli pikemat aega kodust eemal, siis 04.10.2011 volikirjaga volitas ta oma abikaasat müüma lahusvarana kuuluva sisustatud korteri xxx, eesmärgil soetada peale seda, kui ka kostja on oma korteri müünud, koos uus ühine eluase. Hageja nõuab kostjalt 33000 euro hüvitamist, mille võrra kostja hageja arvates hageja arvelt alusetult rikastus. Hageja müüs 2012 oma korteri ja sai müügist 33000 eurot. Hageja hoidis oma raha 33000 eurot kostja kontol ning kostja ei ole nimetatud summat hagejale tagastanud.
36.Kostja väitel on hageja nõue 33000 euro saamiseks on aegunud, kuivõrd kostja müüs 13.07.2012 hagejale kuulunud korteri 33000 eurot eest ja vastav summa laekus 17.07.2012 kostja kontole. Hageja oli tema korteri müügist ja kostja kontole müügihinna laekumisest ning kostja pojale korteri ostmisest algusest peale teadlik. Seega hagis esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hageja korteri müügihinna kostja kontole laekumise päevast, so. 17.07.2012. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja sai kostja alusetust rikastumisest teada 13.02.2018 – so päev, mil hageja sai teada poolte abielu lõppemisest ning sellest, et kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei toimu poolte poolt ühise korteri soetamist.
37.TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Lõike 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Hageja on tõendanud, et ta sai kostja alusetust rikastumisest teada 13.02.2018 – so päev, mil hageja sai teada poolte abielu lõppemisest ning sellest, et kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei toimu poolte poolt ühise korteri soetamist. Hagiavaldus on esitatud 26.09.2018. Seega, kui võtta TsÜS § 151 lg 1 tuleneva aegumistähtaja arvestamise algusajaks 13.02.2018, mil hageja sai teada abielu lõppemisest ning sellest, et ühist korterit ei soetata, siis 29.09.2018 seisuga ei ole alusetust rikastumisest tulenev aegumistähtaeg möödunud.
38.Kostja väitel on väär hageja väide, et pooltel olevat olnud kavatsus müüa nendele kuulunud korterid ja osta suurem ja parem kodu. Kostja toob välja, et pärast abielu registreerimist teatas hageja kostjale, et elamine ühetoalises korteris on pooltele ebamugav. Samuti ebamugavaks pidas hageja kostja pojaga ühes korteris elamist. Seetõttu pakkus hageja kostjale ja kostja pojale sellise lahenduse, et hageja müüb xxx korteri, ostab kostja pojale väiksema ja odavama korteri ja seejärel hakkavad hageja ja kostja elama kostja kolmetoalises korteris. Hageja vormistas 04.10.2011 notariaalse volikirja korteri müümiseks kostja nimele. Korteri müügihind 33 000 eurot ja lepingu tingimused olid hagejaga eelnevalt kooskõlastatud ning kostja müüs korteri maha. Vastavalt hageja enda ettepanekule osta kostja pojale väiksem korter hinnaga kuni 23000 eurot, ostetigi ja sisustati eelnimetatud summa ulatuses kostja poja korter. Kui 23000 eurot kulutati hageja initsiatiivil kostja pojale korteri ostmise, remontimise ja sisustamise peale, siis ülejäänud 10 000 eurole omas hageja juurdepääsu ja nimetatud summa kulutati perekonna huvides, poolte ühise elu peale. Sellega oli täidetud hageja perekonna

2-18-14373 ülalpidamise kohustus, mille hüvitamist ei saa hageja nõuda (PkS § 16 ja 17). Kostja väidab, et hageja töötuse ajal elasid pooled nii hageja korteri müügist saadud raha, kui ka kostja lahusvara arvel (st kostja pojalt D Ailt (13 938 eurot) ja endiselt abikaasalt A Ailt (8 669 eurot) saadud raha arvel). Kostja väidab, et M A korteri ostmiseks ja sisustamiseks antud hageja raha summas 23000 eurot oli eeltoodud maksetega (summas 22 607 eurot) tagastatud ja seejärel poolte perekonna ülalpidamisele kulutatud.

39.Kohus tuvastas, et xxx korteriomand kuulus hagejale juba enne abielu sõlmimist ning oli hageja lahusvara. Kostja müüs hageja volikirja alusel hagejale kuulunud korteriomandi ära ning korterimüügist saadud 33000 eurot laekus kostja kontole. PkS § 27 lg 2 p 3 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Seega eeltoodust tulenevalt kuulus 33 000 eurot hageja lahusvarasse.
40.Hageja väidet, et hageja ja kostja pidid mõlemad oma korteri ära müüma ja ostma ühise suurema korteri, tõendavad xxx korteriomandi müügikuulutused (id xxx ja id xxx) 2015.aastal ja 2016.aastal.
41.Kostja väitel, kui ka poolte vahel oli kokkulepe koos korteri ostmiseks, siis oli kokkulepe tühine, kuna AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, poolte väidetav kokkulepe ühise korteri ostmiseks ei olnud aga notariaalselt tõestatud. Kohtu arvates ei ole kostja väide asjakohane põhjusel, et kokkulepe, et hageja raha kantakse peale hageja korteri müüki kostja kontole, ei pea olema notariaalne.
42.Kostja ja tunnistaja D Ai väitel, osteti hageja korteri müügist saadud rahast korter kostja pojale M Aile xxx tänavale. Tunnistaja ei tea, kas see oli hageja soov, kuid hageja pole raha kunagi tagasi nõudnud, järelikult nõustus hageja tehinguga. Hageja aitas xxx tänavale ostetud korterit sisustada. Tunnistaja M Ai ütluste kohaselt ostis temale korteri xxx tänavale hageja oma raha eest. Tunnistaja rääkis, et kord läks xxx tänaval boiler katki ja hageja tuli seda parandama ja pärast seda küsis tunnistajalt midagi sellist, kas tunnistajale meeldib kingitus korteri näol või et kas oli hea kingitus. Tunnistaja arvates üritas hageja mehelikku käitumist üles näidata ja seetõttu ei olnud rahast juttu. Tunnistaja A C väitel oli hageja ise algatajaks, et kostja pojale korter osta. Korter osteti arvatavasti hageja raha eest, sest muud raha peres polnud. Seda selleks, et M ei elaks koos hageja ja kostjaga. Hageja ütles, et tema ja kostja jäävad elama kostja xxx korterisse. Tunnistaja I Aa andis ütlusi selles, et Oiga kogu aeg arutati seda, mis seisus korter oli, mis osteti nooremale pojale, O teadis, mis seal vaja teha on ja mis seisus see on. Korter osteti arvatavasti Oi raha eest, sest muud raha peres ei olnud.
43.VÕS § 1027 kohaselt isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu ja VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust pole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS 1028 lg 1 kohaldamiseks piisab hageja ja kostja omavahelisest kokkuleppest osta koos korter, kuigi kokkulepe ei olnud notariaalne. Kohtu arvates on pooltevaheline kokkulepe selles, et koos pidi ostetama suurem korter, tõendatud eelkõige asjaoluga, et kostja müüs mitu aastat temale kuuluvat korterit xxx. Kui hageja ja kostja oleks planeerinud, et jäävad koos elama xxx asuvasse kostjale kuuluvasse korterisse, siis ei ole kostja oma korterit müünud.

2-18-14373

44.Tunnistajate M Ai, D Ai, I Aa ja A C ütlustest nähtuvalt oli hageja teadlik, et tema korteri müügist saadud raha eest ostis M A endale korteri xxx tänavale. Kohtu arvates ei ole nimetatu määravalt oluline, kuna raha ei ole liigitunnustega asi ja sellest, et M A ostis hageja raha eest korteri, ei pidanud hageja järeldama, et tema ja kostja ühist korteriostu ei toimu.
45.Kohtu järeldus on, et kogutud tõenditega on tõendatud poolte olid kokkulepe, et pooled müüvad kumbki ära oma korteri ja saadud raha eest ostavad ühise suurema korteri. Hageja müüs oma korteri ära. Kostja korter oli kinnisvaraportaalis müügis aastatel 2015 ja 2016, kuid tehingut ei järgnenud. Peale hageja korteri müüki ostis kostja poeg M A endale korterit. Hageja oli teadlik, et kostja pojale osteti korter. Kostja ja kostja tunnistajad väidavad, et korter osteti hageja raha eest ja muud raha peres ei olnud. Kuna raha ei ole liigitunnustega asi, siis ei saa väita, et korter osteti hageja raha ehk hageja lahusvara eest. Hageja volitas kostjat ainult oma korterit müüma, mitte korteri müügist saadud rahaga muid tehinguid tegema. Kostja on õigus eeldada, et tema raha on hageja kontol ning hageja maksab talle korteri müügist saadud summa välja. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 33 000 eurot, kuivõrd tegemist oli hageja lahusvaraga PkS § 27 lg 2 p 3 mõttes.
46.Hageja nõuab alusetust rikastumisest tulenevalt summalt 33000 eurot viivist VÕS 113 lõikes 1 ettenähtud määras. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on hageja nõue hüvitiselt viivise väljamõistmiseks põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas ja lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas /.../ alusetu rikastumise väljaandmise /.../ nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis väljamõistetud summat 33000 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud alates hagi esitamisest kuni summa tasumiseni.
47.Hageja avaldas, et pärast hagi esitamist andis kostja 22.09.2020 hagejale üle kostja korterisse xxx jäänud hageja isiklikud vallasasjad, millest tulenevalt hageja võttis tagasi kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale isikliku omandiõiguse alusel kuuluvate vallasasjade väljanõudmise nõude. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Hageja on kohtule teatanud, et ta soovib esitatud haginõude hageja esemete kostja valdusest väljanõudmiseks tagasi võtta. Kohus jätab hageja nõude TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
48.Kohus rahuldab hagi ligikaudu 34000 ulatuses ja lisaks viiviste osas summalt 33000 eurot. Seega jääb hagi tagamine Harju Maakohtu 20.11.2018.a määruse nr 2-18-14773, millega seati hageja O Ni kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 45611,75 eurot kostja G A omandis olevale korteriomandile asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx), muutmata.
49.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-18-14373 Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõuded osaliselt ja alusetu rikastumise nõude täielikult. Eeltoodust tulenevalt jäävad ühisvara jagamise nõuete menetluskulud kummagi poole enda kanda. Alusetu rikastumise nõude kulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja