Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-11174
Tsiviilasi
VidarGrand Company OÜ hagi Lammutusspets OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
12620,97 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: VidarGrand Company OÜ (registrikood 14067730, Vao 4esindajad 4, Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov’i Õigusbüroo, Mõisavahe 21, Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Lammutusspets OÜ (registrikood 12334284, Türi 7, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ, Juhkenali 52, 10145 Tallinn, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2021 Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhivõlgnevuse 11 240 euro nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise 1380,97 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt VidarGrand Company OÜ-lt (registrikood 14067730) kostja Lammutusspets OÜ (registrikood 12334284) kasuks menetluskuludena välja 1194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot.
Mõista hagejalt VidarGrand Company OÜ-lt (registrikood 14067730) kostja Lammutusspets OÜ (registrikood 12334284) kasuks välja viivis menetluskulult 1194 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 11 240 eurot ja viivisena 1380,97 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise tööjõu rendilepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma renti ühe töötaja eest 10 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et tasunõue muutub sissenõutavaks arve/saatelehe esitamisega e-posti aadressile xxxx.
2.Suulise rendilepingu alusel esitas hageja kostjale 12.12.2018 arve nr 123 summas 11 724 eurot, 06.02.2019 arve nr 131 summas 5232 eurot ja arve nr 132 summas 1284 eurot. Kostjal puudusid pretensioonid arvetes märgitud tundide arvu ja maksumuse kohta. Selle kinnituseks on arve nr 123 osaline tasumine. 18.12.2018 tasus kostja arve nr 123 alusel osaliselt 7000 eurot. Hageja hinnangul ei ole poolte vahel järelikult vaidlust, et ühe tunni eest tuli tasuda 10 eurot, millele lisandus käibemaks.
3.Kostja jättis arve nr 123 ülejäänud osas ning arved nr 131 ja 132 tasumata, millega kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut. 23.02.2020 esitas hageja esindaja Kreedix OÜ kostjale nõudekirja, kuid kostja keeldus arvete tasumisest. Kokku võlgneb kostja hagejale seisuga 03.08.2020 12 620,97 eurot. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 11240 eurost ja viivisest summas 1380,97 eurot.
4.Sõlmitud tehing vastab selle tunnuste järgi tööjõu rendilepingule VÕS § 339 tähenduses. Hageja viitas VÕS §-le 8 ja §-le 76. Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud päeva eest. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 15.12.2018.
5.Arve nr 123 alusel jättis kostja tasumata 4724 eurot. Alates 15.12.2028 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.08.2020 viivitas kostja 598 päeva ja viivise summa on 621,49 eurot. Arve nr 131 alusel jättis kostja tasumata 5 232 eurot. Kostja viivitas alates 21.02.2019 kuni 03.08.2020 530 päeva ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 610,05 eurot. Arve nr 132 alusel jättis kostja tasumata 1284 eurot. Kostja viivitas alates 22.02.2019 kuni hagi esitamiseni 03.08.2020 529 päeva ja viivise summa on 149,43 eurot. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 11 240 eurot ja viivisena 1380,97 eurot.
6.22.10.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et töötamine on tõendamata. Hageja palus üle kuulata tunnistajatena töötajad, kes teavad ise, kui palju, kus ja millal nad
töötasid. Samuti palus hageja vande all üle kuulata oma seadusliku esindaja.
7.05.04.2021 seisukohtadega koos esitas hageja töötajate kirjalikud kinnitused kostja jaoks töötamise kohta 2018. a septembris, oktoobris, novembris ja detsembris. Samuti esitas hageja kohtule 01.08.2018 sõlmitud rendilepingu tema ja Magnat Partners OÜ vahel. Lepingu kohaselt asusid töötajad tööle täistööajaga ja pidid töötama 40 tundi nädalas.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1800 eurot ilma käibemaksuta, millest 650 eurot oli tasutud riigilõiv ja 1150 eurot kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 100 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 3,5 tundi. 22.10.2020 seisukohta koostamisele ja esitamisele kulus 1 tund. 03.03.2021 istungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks kulus 2 tundi. 05.04.2021 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. 13.09.2021 istungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks kulus 2 tundi. 08.12.2021 istungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks kulus 2 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles hagile vastu. Nõude aluseks on hageja arved nr 123, 131 ja 132, millest ei selgu teenuse osutamise üksikasju. Sama asjaolu on kostja hagejale selgitanud kohtuvaidluse eelselt. Iga arve puhul peab olemas olema algdokument, millest tekib arve esitamise alus. Algdokumendiks võib olla tööde või teenuste vastuvõtmise akt, kaupade üleandmise akt vms.
10.Kostja põhitegevuseks on ehitusobjektidel lammutustööde teostamine. Ehitustegevuses on laialt levinud praktika, mille kohaselt akteeritakse tehtud töid töölehtede, protokollide, aktide alusel, millest nähtuvad reaalselt tehtud tööde mahud töötundides, ruutmeetrites, kuupmeetrites või muudes mõõdetavates ühikutes. Selliseid akte või protokolle hageja esitanud ei ole ja kostja ei saa arvete sisu kontrollida. Kuivõrd arved ei ole sisu poolest kontrollitavad ning ei ole võimalik tuvastada tehtud tööde üksikasju, ei nõustu kostja neid vastu võtma ja tasuma. Kostja on osaliselt tasunud ühe arve, mille puhul hageja suutis tõendada arve aluseks oleva töö/teenuse sisu, mahtu, kestvust jt üksikasju. Tasumine toimus ulatuses, mida hageja suutis kostjale tõendada.
11.Hageja esitatud arved on sisutud, sest nende taga ei ole kostja vastuvõetud teenust – renditööjõu kasutamist. Lepingulistes suhetes on tavapärane ja laialt levinud praktika, et õigussuhte pooled annavad ja võtavad töö üle viisil, mille käigus hinnatakse, kas ja kuidas on lepingut täidetud. Varasemat väljakujunenud õigussuhet poolte vahel ei ole.
12.03.12.2020 seisukohtades leidis kostja, et ainuüksi arve ei tõenda lepingu sõlmimist. Esitatud dokumendid ei olnud saatelehed, vaid arved. Saatelehel oleks tulnud märkida töötundide arvud ja töötajate nimed, kes tööd tegid. Kostja on küll osaliselt tasunud arve nr 123, kuid sellest ei tulene, et pooled leppisid tunni hinnaks kokku 10 eurot. Hageja tunnistajate taotlusele vaidles kostja vastu. Hagiavalduses ei viidanud hageja, et poolte vahel oli kokkulepe renditeenuse osutamiseks Tartus objektidel Puusepa 1a ja Aianduse 4. Uued asjaolud ei saa ilmneda tunnistajate ütlustest. Tunnistajad ei saa kinnitada töötamist kostja heaks, kuna kostja ei ole nendega ühtegi lepingut sõlminud. Hageja ei ole tõendanud, et tunnistajad olid tema töötajad.
13.Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööjõu rendileping, millega hageja osutas renditööjõu teenust. Lepingu täitmist saaks tõendada tööde üleandmise akt või tööde spetsifikatsioon, kus on märgitud töötaja nimi, tööde teostamise ajavahemik ja tööle kulunud aeg. Tööde vastuvõtmiseks tuleks dokument esitada tellijale, kes selle allkirjastab ehk kooskõlastab.
14.03.05.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagejal tuleb tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena tõendada, et
lepingujärgne kohustus oli kohaselt täidetud ja töö vastas lepingutingimustele. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud.
15.Hageja esitas tõendina OÜ Magnat Partners (registrikood 14181206) kinnituse, et P. P. jt töötajad (kokku kaheksa töötajat) olid rendile antud hagejale ja töötasid hageja juures septembrist 2018 kuni detsembrini 2018. Töötajad töötasid koostöölepingus märgitu objektidel. 2018. a kolmandas kvartalis (september 2018) oli OÜ-s Magnat Partners kuus (6) töötajat ja 2018. a neljandas kvartalis oli neli (4), seega ei saanud OÜ Magnat Partners juures samal ajavahemikul töötada kokku kaheksa (8) töötajat.
16.Hageja esitatud töötajate seletused on tõenditena ebausaldusväärsed, sest need on loodud hageja kontrolli all. Kirjalik ütlus töö tegemise koha ja aja kohta ei ole usaldusväärne tõend. Maksekohustust ei saa tekitada hageja koostatud arve ega ühepoolselt koostatud tundide arvestus. Kostja ei ole töid vastu võtnud.
17.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1194 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot tunnis). Kostja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
19.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja esitas kostjale arved nr 123, 131 ja 132; 2) kostja tasus arve nr 123 osaliselt, kandes hagejale üle 7000 eurot; 3) kostja jättis arved nr 131 ja 132 täielikult tasumata.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale arvete nr 123, 131 ja 132 alusel tasuma põhivõlgnevusena 11 240 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1380,97 eurot.
21.Hageja väitis hagiavalduses, et ta sõlmis kostjaga suulise tööjõu rendilepingu, mille alusel pidi kostja tasuma ühe töötaja töötunni eest 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Samuti väitis hageja hagiavalduses, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi tasunõue muutuma sissenõutavaks arve saatmisega kostja e-posti aadressile. 03.03.2021 eelistungil (toimiku lk 47-48) väitis hageja esindaja, et kostja pidi allkirjastama talle e-posti teel saadetud arve-saatelehed, mida kostja ei teinud. Samal istungil väitis hageja, et kostja juures töötasid tema töötajad. Pärast eelistungit muutis hageja oma seisukohti ning väitis 05.04.2021 seisukohas, et ka tema ise rentis töötajaid, kes töötasid kostja juures. 13.09.2021 eelistungil (toimiku lk 66-67) muutis hageja uuesti oma väiteid ning leidis, et tema ja kostja vahel oli hoopis sõlmitud töövõtuleping lammutustööde tegemiseks ning pärast tööde tegemist esitati kostjale aktid.
22.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et see on tõendamata. Ainult arve ei saa tekitada tasumise kohustust. Hageja esitatud arvetest ei selgu, millised töötajad, kus ja millal on töid teinud. Kostja tasus arve nr 123 ainult selles osas, milles töötamine oli tõendatud. Ehitusvaldkonnas levinud praktika kohaselt akteeritakse töid kas töölehtede või aktide alusel, millest nähtuvad reaalselt tehtud tööde mahud. Selliseid dokumente ei ole hageja esitanud ja kostja ei saa arvete sisu kontrollida.
23.Kohus leiab, et hageja ei ole oma tasunõuet tõendanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal.
24.TsMS §-st 235 tuleneb, et põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja menetluse kestel korduvalt oma väiteid muudab, ei ole ta neid usutavalt põhistanud. Hageja ei ole usutavalt põhistanud seda, mille eest täpselt ta kostjalt tasu nõuab ning kuidas on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Tasunõude sissenõutavaks muutumist ei ole hageja tõendanud.
25.VÕS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Kohtu hinnangul tuleneb tööjõu rendilepingu olemusest rendileandja kohustus tõendada, mitu töötajat ja millise ajavahemiku jooksul rendilevõtjale töid tegid.
26.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole kohustuse täitmisena pakutut vastu võtnud, tuleb võlgnikul tõendada kohustuse täitmist. Võlausaldajale ei ole sellises olukorras tõendamise kohustust üle läinud.
27.VÕS § 339 näeb ette, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Eeltoodust tuleneb, et kokkulepe, mille alusel annab rendileandja teisele isikule ehk rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ja võimaldab seda majandamiseks kasutada, on rendileping. Rendileping võib seisneda ka tööjõu rentimise kokkuleppes. Selleks, et saada tööjõu rentimise eest tasu, tuleb rendileandjal tõendada, mitu töötajat ja millise aja jooksul rentnikule tööd tegid. Ainult tegelikult töötatud töötundide eest saab sellisel juhul nõuda tasu.
28.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega saab töövõtulepingu lugeda sõlmituks juhul, kui pooled on kokku leppinud mõne konkreetse tulemuse saavutamises ehk mõne konkreetse töö tegemises. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ehk töövõtja peab tõendama, et ta on teostanud kokku lepitud töö ja selle tellijale üle andnud ning tellija on töö vastu võtnud või põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmisest.
29.Hageja väited selle kohta, millise lepingu ta kostjaga sõlmis, on menetluse kestel muutunud. 03.03.2021 eelistungil (toimiku lk 47-48) selgitas kohus hagejale vajadust esile tuua ja tõendada, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Kohus palus hagejal selgitada, milliseid töid tehti, kes hageja töötajaid juhendas ja kuidas arvestati töötunde. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ning tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. 13.09.2021 eelistungil (toimiku lk 66-67) selgitas kohus hagejale uuesti, et viimane ei ole esile toonud ega tõendanud, milles pooled lepingu sõlmisid. Kohus selgitas hagejale töövõtulepingu ja tööjõu rendilepingu erinevusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjaga sõlminud
töövõtu rendilepingu. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada tööjõu rendilepingu sõlmimist, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema tasunõue on hagiavalduses toodud ulatuses muutunud sissenõutavaks.
30.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 30.11.2018 arve nr 123 (toimiku lk 6) Tartu polikliinikus „töö rendi“ eest. Koguseks on arvel märgitud 977 „tk“ ning hinnaks 10 eurot, millele lisandus arve kohaselt käibemaks. Arvest ei saa selgelt järeldada, mitu töötajat töötasid ja millisel ajavahemikul. Küll aga võib arvest järeldada, et poolte vahel ei olnud sõlmitud mitte töövõtulepingut konkreetse töö tegemiseks, vaid tööjõu rendileping. Pooled ei vaidle selle üle, et antud arve on kostja hagejale osaliselt tasunud. Kostja tasus hagejale arve alusel 7000 eurot (maksekorraldus toimiku lk 10).
31.20.02.2019 esitas hageja kostjale arve nr 131 (toimiku lk 7), mille sisuks oli samuti Tartu polikliinikus „töörent“. Kogus oli arvel 436 „tk“ ja hinnaks 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Mitu töötajat töötas ja millal, arvest ei nähtu. 21.02.2019 esitas hageja kostjale arve nr 132 (toimiku lk 8). Arve sisuks oli märgitud „Kool – Töörent“. Millise objektiga täpselt tegu oli ja millal või mitu inimest seal töötasid, arvest ei nähtu. Koguseks on arvel toodud 107 ning hinnaks taas 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohtu hinnangul võib eelviidatud arvetest järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping, mitte töövõtuleping. Vaatamata menetluse kestel esitatud väidetele ei ole hageja isegi üldsõnaliselt välja toonud, milline oli see konkreetne kokku lepitud tulemus juhul, kui nad oleksid kostjaga sõlminud töövõtulepingu. Töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Hageja taotlusel tunnistajana ütlusi andnud M. T. (toimiku lk 78-79) kinnitas, et sõlmis hageja esindajana kostjaga kokkuleppe, mille järgi korraldas hageja kostja objektidele töötajaid hinnaga 10 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Seega kinnitas tunnistaja tööjõu rendilepingu sõlmimist. Mistahes muid tõendeid selle kohta, millise lepingu pooled sõlmisid, hageja kohtule vaatamata korduvatele selgitustel ei esitanud.
32.Kõik kolm arvet on nendel märgitud kohaselt samaaegselt saatelehed. Arved nr 131 ja 132 saatis hageja kostjale e-kirja teel 06.02.2019 (toimiku lk 9). Seega võib arvetest järeldada, et hageja mõistis vajadust dokumenteerida ja tõendada seda, millise arvu töötundide eest ta tasu nõuab. Samas ei nähtu ühestki tõendist, et kostja oleks kinnitanud arvetel märgitud ulatuses töötundide tegemist. Seega ei ole kostjale tõendamiskoormus üle läinud ning hagejal oleks tulnud tõendada, et tema poolt kostja kasutusse antud konkreetsed töötajad tegid kostjale tööd arvetel märgitud töötundide ulatuses.
33.Kuigi hageja väitis algselt menetluses, et andis kostja kasutusse enda töötajad, muutis ta menetluse kestel seda väidet ning asus hoopis väitma, et kasutas ka ise renditud tööjõudu. Hageja esitas kohtule Magnat Partners OÜ esindaja 01.11.2019 kuupäeva kandva allkirjastatud kinnituskirja. Kinnistuskirja kohaselt olid ajavahemikul septembrist 2018 kuni detsembrini 2018 P. P., V. P., K. I., N. P., S. S., S. O., D. B. ja N. O. hageja kasutuses ja teostasid töid vastavalt koostöölepingule, mis oli sõlmitud 01.08.2018 Tartus. Kelle vahel oli koostööleping sõlmitud ja millisel põhjusel ning kellele oli vaja allkirjastada 01.11.2019 kuupäeva kandev kinnituskiri, ei ole hageja selgitanud. Kinnituskirjast ei saa järeldada, et 8 töötajat väidetavalt hageja kasutusse antud töötajat tegid töid kostjale. Lisaks on kinnituse järgi töötajad töötanud septembrist detsembrini 2018, kuid arve-saatelehed, milliste alusel hageja kostjalt tasu nõuab, on esitatud novembris 2018 ja veebruaris 2019 ning nendel ei ole märgitud töötajate töötamise aega.
34.Hageja esitas kohtule 01.08.2018 kuupäevaga tööjõu rendilepingu tema ning Magnat Partners OÜ vahel (toimiku lk 53-55), mille kohaselt oli hoopis hageja töötajate rendile andja ning Magnat Partners OÜ rendile võtja. Lepingu lisas 1 olid nimetatud samad kaheksa töötajat, kuid ei ole märgitud nende tööülesandeid ega töötamise kohta või aega. Kohus osundab, et kuna antud tõend on vastuolus 01.11.2019 kuupäeva kandva kinnituskirjaga, ei saa kinnituskiri
usaldusväärselt tõendada, et hoopis hageja rentis ise Magnat Partners OÜ-lt töötajaid.
35.Kostja esitas kohtule väljavõtte portaalist teatmik.ee (toimiku lk 64), mille kohaselt tegutseb Magnat Partners OÜ töötleva tööstuse valdkonnas, sealhulgas perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterjalide, äriblankettide ja muude kontrotitarvete trükkimisega. Tõendist ei nähtu, et tegu oleks töötajaid rendile andva ettevõttega. Tõendi järgi oli Magnat Partners OÜ-l 2018. a kolmandas kvartalis ehk septembris 2018 vaid kuus töötajat ja sama aasta neljandas kvartalis 4, mistõttu ei saanud ettevõttel olla kaheksat töötajat, keda ta sai hagejale rendile anda. Kokkuvõttes ei tõenda esitatud tõendid usaldusväärselt hageja väidet, et ta ise rentis omakorda kaheksat töötajat, kes tegid tööd kostjale.
36.Hageja esitas kohtule töötajate käsikirjalised allkirjastatud avaldused (toimiku lk 56-59, tõlked toimiku lk 70-74) ja väitis, et tegu oli nende töötajatega, kes kostjale töid tegid. N. P. avaldas, et ta töötas objektil Puusepa 1 a Tartus oktoobrist kuni detsembrini 2018 ning ta töötas kokku 465,5 tundi. P. P. avaldas, et ta töötas Puusepa tn 1 polikliinkus oktoobris ja novembris 2018 93 tundi ja 25 minutit. V. P. kinnitas, et ta töötas polikliinikus septembris 2018 97,5 tundi. I. K. kinnitas, et ta töötas Tartu polikliiniku objektil septembris 2018. Töötundide arvu ta ei avaldanud. N. O. kinnitas, et ta töötas Puusepa 1 ja ja Aianduse 4 Tartus oktoobrist kuni detsembrini 2018 63 tundi. S. S. kinnitas, et ta töötas Puusepa 1a ja Aianduse 4 Tartus oktoobris 2018 63 tundi. S. O. kinnitas samuti, et töötas oktoobrist kuni detsembrini 63 tundi Puusepa 1a ja Aianduse 4 objektidel. D. B. kinnitas, et ta töötas Puusepa 1a ja Aianduse 4 objektidel oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 92,25 tundi.
37.Kohus leiab, et esitatud käsikirjalised avaldused ei tõenda, et hagejal on õigus saada kostjalt tasu enda väidetud ulatuses. Ühestki avaldusest ei nähtu, kelle jaoks avalduse koostanud isiku enda hinnangul töötasid ning kellega oli neil sõlmitud tööleping. Hageja esitatud arvete kohaselt töötasid tema töötajad polikliiniku objektil 1413 tundi ja kooli objektil 107 tundi ehk kokku 1520 tundi. Avaldused esitanud isikud on aga kinnitanud kokku 937,5 töötunni tegemist. Nendest 656,25 tundi on kinnituste kohaselt tehtud tööd polikliiniku objektil. Neli töötajat ei ole eristanud töötunde polikliinikus ja koolis, kuid isegi nende töötunde kokku arvestades ei ole tõendatud arvetel märgitud ulatuses töötundide teostamine. Kohus osundab, et kui lugeda avalduste alusel tõendatuks polikliiniku objektil 656,25 töötunni tegemist, on kostja ligikaudu samas ulatuses ehk 7000 euro ulatuses hagejale juba tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus saada kostjalt tasu ülejäänud ulatuses ehk 11 240 euro ulatuses, sest hageja ei ole tõendanud selles ulastuses kostjale renditöötajate töötundide tegemist.
38.08.12.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud M. T. (toimiku lk 78-79) avaldas, et hageja seaduslik esindaja on tema poeg ning nimelt tema sõlmis hageja nimel kostjaga kokkuleppe töötajate kasutada andmsies objektile hinnaga 10 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Tunnistaja T. ütluste kohaselt töötasid kostja jaoks 2-3 inimest septembrist kuni detsembrini ning kolm inimest töötasid septembris. Need tunnistaja väited on vastuolus hageja väidete ja tõenditega, milliste kohaselt töötasid kostja jaoks kokku hoopis 8 inimest. Hageja esitatud töötajate avaldusest nähtub, et vaid kaks töötajat töötasid septembris 2018 ning ülejäänud kuus töötasid oktoobrist kuni detsembrini.
39.Tunnistaja M. T.i väited selle kohta, kuidas fikseeriti renditöötajate töötunde, on vastuolulised. Esmalt väitis tunnistaja, et ta fikseeris ise, kui palju inimesi tööle tuli ja kaua nad töötasid. Kohus osundab, et see väide ei saa olla usutav olukorras, kus tunnistaja väitis töötajate arvu olevat oluliselt väiksema, kui on väitnud hageja. Tunnistaja T. väitis samuti vastuoluliselt kord seda, et ta kirjutas ise üle töötajate töötunnid ja esitas need kostjale ja kord hoopis seda, et tunde kirjutasid üles töötajad ise. Selle kohta, kuidas kostjat töötundide arvust teavitati või temaga see kooskõlastati, andis tunnistaja samuti vastuolulisi ütlusi. Tunnistaja väitis esmalt, et kokkuvõte tundide arvu kohta esitati kuu lõpus, kuid asus seejärel hoopis väitma, et need esitati
enne arve koostamist ja kooskõlastati telefoni teel. Kohus osundab, et arvetest ei saa järeldada, et need oleksid koostatud teatud ajaperioodide möödumisel ehk iga kuu lõpus.
40.Kokkuvõttes leiab kohus, et tunnistaja M. T.i ütlused ei ole usaldusväärsed ega tõenda asjaolu, et kostja teadis, mitu töötajat ja kui palju tunde töötasid ning kostja oli töötundide arvuga nõus. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed nendes sisalduvate korduvate vastuolude tõttu ning samuti on tunnistaja ütlused vastuolus hageja enda väidete ning tõenditega. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses saab kohus kahelda ka põhjusel, et tegemist oli hageja seadusliku esindaja isaga ning sellisel juhul tuleb paratamatult eeldada lähedaste isiklike suhete mõju avaldatu objektiivsusele.
41.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue on jäänud tõendamata. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele suutnud tõendada, kui mitu töötajat ja milliste tundide jooksul tegi kostjale töid. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on hagejale arve nr 123 osaliselt tasunud. Seda, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt tasu kogu arve nr 123 summa ulatuses ning ka arvetel nr 131 ja 132 märgitud ulatuses, ei ole hageja tõendanud. Kohus nõustub kostja väitega, et ainuüksi arvest ei saa kellelegi tuleneda maksekohustust. Kuna kostja ei ole ühelgi viisil nõustunud arvetel märgitud töötundide arvuga, tuli hagejal rendile antud töötajate arvu ja nende töötunde tõendada, kuid seda hageja ei teinud. Hageja põhinõue 11 240 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue 1380,97 eurot.
42.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1194 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot tunnis). Õigusabi osutati 9,95 t ulatuses. Kostja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
44.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on põhjendatud ning vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti istungite kestvuse ajaga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1194 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 1194 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.12.2021 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.