Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Maris Kuurberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-11174
Kohtuasi
VidarGrand Company OÜ hagi Lammutusspets OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
VidarGrand Company OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 620,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VidarGrand Company OÜ (registrikood 14067730), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja Lammutusspets OÜ (registrikood 12334284), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 24. oktoobri 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. detsembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta VidarGrand Company OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud VidarGrand Company OÜ kanda.
Määrata kindlaks Lammutusspets OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista VidarGrand Company OÜ-lt Lammutusspets OÜ kasuks välja menetluskulud 912,50 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb VidarGrand Company OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-11174 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VidarGrand Company OÜ (hageja) esitas 3. augustil 2020 Harju Maakohtule Lammutusspets OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 11 240 eurot ja viivis 1380,97 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise tööjõu rendilepingu. Kostja pidi tasuma hagejale renti ühe töötaja eest 10 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et tasunõue muutub sissenõutavaks arve/saatelehe esitamisega e-posti aadressile [email protected]. Suulise rendilepingu alusel esitas hageja kostjale tasumiseks järgmised arved: 30. novembri 2018 arve nr 123 summas 11 724 eurot, 5. veebruari 2019 arve nr 131 summas 5232 eurot ja 6. veebruari 2019 arve nr 132 summas 1284 eurot. Kostja tasus 18. detsembril 2018 arve nr 123 osaliselt, summas 7000 eurot. Kostja on olnud viivituses arvete tasumisega ja keeldunud arvete tasumisest. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja vastuväidete kohaselt ei saa arve esitamisest tekkida selle tasumise kohustust. Hageja esitatud arvetest ei selgu, millised töötajad, kus ja millal on töid teinud. Kostja tasus arve nr 123 selles osas, milles töötamine oli tõendatud. Ehitusvaldkonnas levinud praktika kohaselt akteeritakse töid kas töölehtede või aktide alusel, millest nähtuvad reaalselt tehtud tööde mahud. Selliseid dokumente ei ole hageja esitanud ja kostja ei saa arvete sisu kontrollida. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 27. detsembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1194 eurot.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, milles pooled lepingu sõlmisid. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada tööjõu rendilepingu sõlmimist, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema tasunõue on hagiavalduses toodud ulatuses muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, mitu töötajat, millal ja mitmeks tööjõutunniks on hageja kostjaga sõlmitud suulise lepingu alusel kostjale rentinud.
2-20-11174
7.Hageja esitatud 30. novembri 2018 arvest nr 128 nähtub, et see on esitatud Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxus „töö rendi“ eest. Koguseks on arvel märgitud 977 „tk“ hinnaga 10 eurot, millele lisandus arve kohaselt käibemaks. Maakohus leidis, et arvest ei saa selgelt järeldada, mitu töötajat töötasid ja millisel ajavahemikul. Pooled ei vaidle selle üle, et arve nr 128 alusel tasus kostja hagejale 7000 eurot. 6. veebruaril 2019 hageja esitatud arved kostjale nr 131, mille sisuks oli Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxus „töörent“, kogus 436 „tk“ ja hinnaks 10 eurot, millele lisandus käibemaks, ei nähtu mitu töötajat töötas ja arves nr 132 kostjale, mille sisuks on märgitud „Yyyyyy – Töörent, koguseks 107 ja hinnaks 10 eurot, millele lisandub käibemaks, ei nähtu millise objektiga täpselt tegu oli ja millal või mitu inimest seal töötasid. Maakohtu hinnangul on eeltoodud arvetest võimalik järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping, mitte töövõtuleping konkreetse töö tegemiseks. Hageja taotluse alusel tunnisajana ütlusi andnud XX kinnitas, et sõlmis hageja esindajana kostjaga kokkuleppe, mille järgi korraldas hageja kostja objektidele töötajaid hinnaga 10 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Seega kinnitasid tunnistaja ütlused tööjõu rendilepingu sõlmimist.
8.Kuigi hageja väitis algselt menetluses, et andis kostja kasutusse enda töötajad, siis menetluse kestel väitis hageja, et kasutas ka ise renditud tööjõudu. Magnat Partners OÜ esindaja
1.novembri 2019 kinnituskirja kohaselt olid ajavahemikul septembrist 2018 kuni detsembrini 2018 HH, PP, KK, NN, TT, GG, BB ja VV hageja kasutuses ja teostasid töid vastavalt koostöölepingule, mis oli sõlmitud 1. augustil 2018 Xxxxxxxxs. Maakohtu arvates ei saa kinnituskirjast järeldada, et kaheksa töötajat, kes olid väidetavalt hageja kasutusse antud, tegid töid kostjale. Lisaks on kinnituse järgi töötajad töötanud septembrist kuni detsembrini 2018, kuid arve-saatelehed, milliste alusel hageja kostjalt tasu nõuab, on esitatud novembris 2018 ja veebruaris 2019 ning nendel ei ole märgitud töötajate töötamise aega. Hageja esitatud 1. augusti 2018 kuupäevaga hageja ja Magnat Partners OÜ vahel sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt on hoopis hageja töötajate rendile andja ja Magnat Partners OÜ rendile võtja ning lepingu lisas 1 on nimetatud samad kaheksa töötajat. Kuna 1. augusti 2018 leping on vastuolus Magnat Partners OÜ 1. novembri 2019 kinnistuskirjaga, ei saa kinnituskiri tõendada, et hageja rentis ise Magnat Partners OÜ-lt töötajaid. Kostja esitatud väljavõtte portaalist teatmik.ee kohaselt ei nähtu, et Magnat Partners OÜ oleks töötajaid rendile andev ettevõte. Väljavõtte kohaselt oli Magnat Partners OÜ-l 2018. aasta kolmandas kvartalis ehk septembris 2018 vaid kuus töötajat ja sama aasta neljandas kvartalis neli, mistõttu ei saanud ettevõttel olla kaheksa töötajat, keda ta sai hagejale rendile anda. Esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt hageja väidet, et ta ise rentis omakorda kaheksat töötajat, kes tegid kostjale tööd.
9.Hageja esitas töötajate, kes väidetavalt kostjale tööd tegid, käsikirjalised allkirjastatud avaldused. NN avaldas, et töötas objektil Xxxxxxxxxx oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 465,5 tundi. HH avaldas, et tema töötas Xxxxxxx oktoobris ja novembris 2018 kokku 93 tundi ja 25 minutit. PP kinnitas, et ta töötas Xxxxxxxxxxus septembris 2018 kokku 97,5 tundi. KK kinnitas, et ta töötas Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxu objektil septembris 2018, kuid töötundide arvu ta ei avaldanud. VV kinnitas, et ta töötas Xxxxxxxx ja Yyyyyyyyy Xxxxxxxxs oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 63 tundi. Ka TT kinnitas, et ta töötas Xxxxxxxx ja Yyyyyyyyy Xxxxxxxxs oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 63 tundi. GG kinnitas samuti, et ta töötas Xxxxxxxx ja Yyyyyyyyy Xxxxxxxxs oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 63 tundi. BB kinnitas, et töötas Xxxxxxxx ja Yyyyyyyyy Xxxxxxxxs oktoobrist kuni detsembrini 2018 kokku 92,25 tundi.
10.Maakohus leidis, et esitatud käsikirjalised avaldused ei tõenda, et hagejal on õigus saada kostjalt tasu hageja väidetud ulatuses. Ühestki avaldusest ei nähtu, kelle jaoks avalduse koostanud isikud enda hinnangul töötasid ning kellega oli neil sõlmitud tööleping. Hageja esitatud arvete kohaselt töötasid tema töötajad Xxxxxxxxxxu objekti 1413 tundi ja yyyyyyi
2-20-11174 objektil 107 tundi ehk kokku 1520 tundi. Avaldused esitanud isikud on aga kinnitanud kokku 937,5 töötunni tegemist. Nendest 656,25 tundi on kinnituste kohaselt Xxxxxxxxxxu objektil tehtud tööd. Neli töötajat ei ole eristanud töötunde Xxxxxxxxxxus ja yyyyyyis, kuid isegi nende töötunde kokku arvestades ei ole tõendatud arvetel märgitud ulatuses töötundide teostamine. Isegi kui lugeda avalduste alusel tõendatuks Xxxxxxxxxxu objektil 656,25 töötunni tegemist, on kostja ligikaudu samas ulatuses ehk 7000 euro ulatuses hagejale juba tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus saada kostjalt tasu ülejäänud ulatuses ehk 11 240 euro ulatuses.
11.8. detsembri 2021 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud XX avaldas, et hageja seaduslik esindaja on tema poeg ning nimelt tunnistaja sõlmis hageja nimel kostjaga kokkuleppe töötajate kasutada andmises objektile hinnaga 10 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Tunnistaja XXi ütluste kohaselt töötasid kostja jaoks kaks kuni kolm inimest septembrist kuni detsembrini, kolm inimest töötasid septembris. Maakohus leidis, et tunnistaja väited olid vastuolus hageja väidete ja tõenditega, milliste kohaselt töötasid kostja jaoks kokku kaheksa inimest. Töötajate avaldustest nähtus, et vaid kaks töötajat töötasid septembris 2018 ning ülejäänud kuus töötasid oktoobrist kuni detsembrini. Tunnistaja ütlused selle kohta, kuidas fikseeriti renditöötajate töötunde, on vastuolulised. Tunnistaja väide, et tema fikseeris ise, kui palju inimesi tööle tuli ja kui kaua nad töötasid, ei ole usutav olukorras, kus tunnistaja väitis töötajate arvu olevat oluliselt väiksemana, kui on väitnud hageja. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ka selles osas, kus tunnistaja kord väitis, et ta kirjutas ise üles töötajate töötunnid ja esitas need kostjale ja kord väitis, et tunde kirjutasid üles töötajad ise. Selle kohta, kuidas kostjat töötundide arvust teavitati või kostjaga see kooskõlastati, andis tunnistaja samuti vastuolulisi ütlusi. Tunnistaja väitis esmalt, et kokkuvõte tundide arvu kohta esitati kuu lõpus, kuid asus seejärel hoopis väitma, et need esitati enne arve koostamist ja kooskõlastati telefoni teel. Igal juhul ei saanud maakohtu arvates esitatud arvetest järeldada, et need oleksid koostatud teatud ajaperioodi möödumisel ehk iga kuu lõpus. Maakohus leidis, et tunnistaja XXi ütlused ei ole usaldusväärsed nendes sisalduvate korduvate vastuolude tõttu ning samuti on need vastuolus hageja enda väidete ja tõenditega. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses saab kohus kahelda põhjusel, et tegemist on hageja seadusliku esindaja isaga ning sellisel juhul tuleb paratamatult eeldada lähedaste isiklike suhete mõju avaldatu objektiivsusele. Pealegi ei tõenda tunnistaja ütlused asjaolu, et kostja teadis mitu töötajat ja kui palju tunde töötasid või et kostja oleks olnud töötundide arvuga nõus. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 27. detsembri 2021 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Maakohus on ebaõigesti mõistnud tööjõu rendilepingu olemust, samuti on maakohus ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise.
14.Olukorras, kus kostja on tasunud 30. novembri 2018 arve nr 123 osaliselt, on kostja hageja nõuet tunnustanud ja hageja vabaneb täiendavate tõendite esitamise kohustusest. Kostja ei ole arve nr 123 puhul andnud kordagi teada, et ta ei aktsepteeriks arvet või selles näidatud tööde mahtu. Kostja ei ole selgitanud, miks ta on tasunud arvet just 7000 euro ulatuses ja milliste andmete alusel aktsepteerib kostja töötamist täpselt 700 tunni ulatuses (10 eurot töötamise tund).
15.Kostja oli võtnud töötajad enda juhtimise ja kontrolli alla, mistõttu pidi kostja pidama töötajate tööaja arvestust ja omama sellest selget ülevaadet. Kostja pidi andma hagejale ise arvestuse, kui palju on töötajad tööd teinud, et hageja saaks sellise arvestuse alusel esitada
2-20-11174 kostjale tasumiseks arve. Hageja on ise kogunud teavet töötamise aja kohta oma töötajatelt ja esitanud selle alusel kostjale tasumiseks arved. Kostja ei ole arvete saamisel esitanud töötundide hulga kohta mitte mingeid pretensioone, Kostja on jätnud lihtsalt arved tasumata. Kuna kostja omas töötajate üle kontrolli ja juhtimise kaudu teavet, kes ja kui palju on tööd teinud, siis hea usu põhimõtte kohaselt on tõendamiskoormis ümber pöördunud. See on kostja tõendamiskohustus, et töötajad oleks teinud vähem tööd kui arvetel nähtuv tööhulk. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks töötajad töötanud tema juures vähem tunde, kui on märgitud rendiarvetel, mistõttu tuleks lähtuda arvetel näidatud tööhulgast ja hagi rahuldada. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
18.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid tööjõu rendilepingu.
19.Arvestades seda, et ringkonnakohtul on õigus ja kohustus kontrollida hageja nõude korrektset õiguslikku kvalifitseerimist maakohtu poolt ka siis, kui apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu antud kvalifikatsiooni vaidlustatud, leiab kolleegium, et poolte vahel sõlmitud leping vastab tööjõurendilepingu tunnustele, kuid tegemist ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgse rendilepinguga, nagu leidis ekslikult maakohus ja selles osas muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Rendilepingu esemeks saab VÕS § 339 tähenduses olla üksnes viljakandev asi. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid suulise lepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse töö tegemiseks töötajad. Sellise lepingu puhul on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mis vastab kõige enam käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selle on kokku lepitud. Kolleegium selgitab, et renditöö puhul on tegemist kolmepoolse suhtega, kus tööandja (rendiagentuur) sõlmib renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juurde. Faktilisel töö tegemisel allub renditöötaja kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile (töölepingu seadus (TLS) § 6 lg 5). TLS § 17 lg 5 esimese lause järgi täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi, kuid TLS § 17 lg 1 järgi peab korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.
20.Vaatamata sellele, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte ekslikult tööjõurendilepinguna VÕS § 339 alusel, ei muuda see poolte tõendamiskoormist. Hageja pidi tõendama enda tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid, eelkõige lepingu sõlmimist, lepingujärgset tasukokkulepet ja tasunõude sissenõutavaks muutumist (et hageja on kokkulepitud arvu töötajaid kokkulepitud asjaks andnud kostja käsutusse) ning kostja oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
2-20-11174
21.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline tööjõurendileping, mille kohaselt hageja andis kostjale töötajaid töö tegemiseks ja kostja kohustus selle eest hagejale tasuma teostatud töötundide alusel ühe töötaja eest 10 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viimase töötajate kostja objektidel töötamise eest lepingus kokkulepitud tasu kostjale esitatud arvetel märgitud ulatuses.
23.Maakohus on põhjendatult järeldanud, et hageja ei ole tõendanud oma väidetavalt saamata jäänud tasunõuet, s.o hageja ei ole tõendanud, mitu töötajat ja millal ning mis ajaks on hageja kostja käsutusse töö tegemiseks andnud. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on jaganud õigesti tõendamiskoormise. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, mitu töötajat, millal ja mis ajaks on hageja kostja juurde tööle saatnud, peab kostja hageja töötajate ja nende tööaja üle omama selget ülevaadet. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
24.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et arve esitamine tekitab iseenesest kohustuse see tasuda. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda arvel märgitu, et arve vastuvõtja saab lugeda nõustunuks või peab ta nõustuma arvel esitatud tingimustega, milles kokkulepitud ei ole (vt Riigikohtu
17.detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjale tasumiseks esitatud 30. novembri 2018 arve nr 123 summas 11 724 osalisest tasumisest 7000 eurost saab järeldada vaid seda, et selles osas on kostja nõustunud arve tasumisega. Asjaolust, et kostja on temale esitatud arve oma raamatupidamises kajastanud, ei tulene samuti pooltele kohustusi, milles nad kokku leppinud ei ole. Arve osalisest tasumisest ei saa järeldada kostja nõustumust aktsepteerida arvel märgitud töötunde rohkem, kui kostja on temale esitatud arve alusel tasunud. Kolleegium märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 158 lg 2 sätestab nõude aegumise katkemise reguleerimise ja sellest ei tulene, et nõude osalise tasumise korral õigustatud isikule vabaneks see isik oma ülejäänud nõude tõendamisest. Vaidlust ei ole selle üle, et selles osas, mis kostja temale esitatud arve alusel nõude tasus, selles osas kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud
2-20-11174 ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
27.Apellatsioonimenetluses on kostja menetluskulude nimekirjas kostja palunud mõista hagejalt välja kostja kasuks 800 euro (5 t ja 20 minutit tasumääraga 150 eurot/t ilma käibemaksuta) suuruse lepingulise esindaja tasu, millele lisandub esindaja tasu kohtuistungil osalemise eest sama tunnitasumääraga. Kohtuistung kestis 45 minutit. Kostja on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Kokku on seega taotletav kulu 912,50 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
28.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks, menetluskulude nimekirja ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
29.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 912,50 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
30.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.