Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-21-13088
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2021.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
R. S.i hagi A. S. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
R. S. (IK xxx; e-post: xxx)
Kostja:
A. S. (IK xxx; e-post: xxx)
R. S.i hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista A. S.lt R. S.i kasuks 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 78 senti.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades..
Välja mõista Alesei S.lt R. S.i kasuks menetluskulude katteks 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot 50 senti.
A. S.le toimetada kohtuotsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
sisaldab
üüritasu,
tasumata
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
R. S. on alates 13.04.2021.a. kantud kinnistusraamatusse xxx korteriomanikuna.
lepingu p 9.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest ja lõpeb 22.07.2021 kui lepingut ei öelda üles erakorraliselt (tl 15). Lepingu p 3.1 järgi oli üüri suurus 250 eurot kuus. Hageja ise allkirjastas üürilepingu 19.07.2021.a.
Seega isegi kui nõustuda, et poolte vahel oli üürileping sõlmitud, pidi üüri esimene makse toimuma alles 19.07.2021. Kui kostja vastas eluruumi augustis 2021, siis ei ole kuidagi põhjendatud 4 kuu üüri nõue.
Väidetava puhastusteenuse arvet kohtul esitatud ei ole (kohtu nõue tl 65). Seega on tõendamata, milline on kulu korteri väidetava spetsiaalse puhastuse eest. Tõendamata on korterile tekitatud kahjustuste ulatus, st millised kahjustused tekitas kostja sel ajal kui korteri omanik oli hageja (ehk hageja omandi rikkumise eest). Kohus juhib tähelepanu sellele, et poolte kirjavahetusest tulenevalt küsis hageja kostjalt fotosid korteri kohta. Sellest järeldub, et hageja ei olnud korteri seisukorraga kursis (ei olnud seda üle vaadanud). Vähemalt on tõendamata, millises seisukorras oli korter selle omandamise ajal (enampakkumisel toimumise ajal) ja milline oli seisukord siis, kui kostja selle vabastas. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja kahjustas hageja vara st tekitas korterile kahjustused sel ajal kui omanikuks oli saanud juba hageja (st neid ei olnud varem kui korteriomanik oli kostja ise). Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hagejal tõendada kahju olemasolu, selle suurust, põhjuslikku seost kostja tegevuse (tegevusetus) ja hagejal kahju tekkimise vahel ning kostja süüd kahju tekkimises. Eeltoodust hageja tõendanud ei ole, mistõttu jääb nõue tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (50% : 50%) vastavalt TsMS § 163 lg 1 sätestatule. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot (tl 38) Kohus mõistab A. S.lt välja hageja menetluskulude katteks 137, 50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.