Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(11)

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(11)

kokkulepitud koguses, näeks välja ühesugune, ühetooniline ning oleks puhta, esteetilise välimusega, mis teeb kauba potentsiaalsetele klientidele huvipakkuvateks ning atraktiivseks. Hageja praeguse seadusliku esindaja C-ga kohtus kostja hageja tehases. Kohtumine kestis 2-3 tundi, mille jooksul räägiti läbi kõigi toodete tootmiserisused. Kostjale tehti hinnakiri soodsamaks. Koormarihmade müük kauplustes ei ole võimalik selliselt, et iga koormarihm on erinev. Dageron Autokaubad kostja tooteid müügile ei võtnud, kuna tooted olid kokku pandud eri värvi ja suuruses komponentidest. Sisuliselt valmistas hageja kostja juhiseid rikkudes väärtusetu asja, mida saab kasutada isiklikuks otstarbeks, ent mitte edasimüügiks. Hageja keeldus põhjendamatult tooteid parandamast ning asendamast. Vastuväited lepingutingimustele mittevastavuse kohta esitati hagejale koheselt töö ülevaatamise järgselt ning kümnepäevane puudusest teatamise tähtaeg ei ole ebamõistlik. Kostja ei eita, et ta käis tellitud kaubal järel reedel 17. aprillil 2020. Kostja tasaarvestab oma nõuded hageja hagis esitatud nõuetega VÕS § 197 alusel. Kostjal on kokkuleppel hageja eelmise seadusliku esindaja Y-ga hageja vastu eelmise tellimuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue 200 eurot. Kuna hageja praegune seaduslik esindaja kokkulepet ei aktsepteerinud, väljastas kostja hagejale ebakvaliteetse kauba transpordi eest veoteenuse arved 2019. ja 2020. a eest kokku 644,36 eurot. Toodetele, mis olid juba kostja laos ja mida hageja ei olnud nõus tagasi võtma kohaldas kostja 2020. a mai ja juuni eest ladustamistasu 150 eurot kuus. Kostja utiliseeris hageja kauba võlgnevuse tõttu. Tasaarvestuse summa on kokku 924,36 eurot. Lisaks tasaarvestab kostja ka enda saamata tulu nõude 1104 eurot. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 783,79 eurot, 08.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 13,36 eurot ja viivised vastavalt VÕS § 113 lg-le alates 09.07.2020 põhinõudelt 783,79 eurot, menetluskulud jättis 80 % ulatuses kostja kanda, 20 % ulatuses hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid kehtiva suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Samuti puudub vaidlus, et hinnapakkumistel ja arvetel näidatud kauba kogused ja hind vastavad poolte kokkuleppele ning kostja sai 17. aprillil 2020 kokkulepitud kauba hageja tehasest kätte. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjale üleantud kaup vastas lepingutingimustele oma omadustelt (eelkõige oma värvilt ja väljanägemiselt) ning kas kostjal oli 56 koormarihma lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes õigus keelduda töövõtulepingus kokkulepitud tasu maksmisest täies ulatuses, sh VÕS §-de 110 ja 111 alusel. Praegusel juhul on kostja töö vastu võtnud, mistõttu kohtupraktika kohaselt läheb kauba puuduste tõendamiskoormis üle kostjale (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Vaidlust ei ole, et kostja kauba 17. aprillil 2020 vastuvõtmisel puudustele ei tuginenud ning tegemist ei ole varjatud puudustega, mida ei oleks olnud võimalik tavapärasel ülevaatusel, n-ö kaubale peale vaadates tuvastada. Kuigi kostja sõnul on ta töövõtulepingu alusel saadud kauba utiliseerinud, tuli tal käesolevas menetluses tõendada, et saadud kaup oli (osaliselt) puudustega. Selleks, et otsustada, kas poolte vahel lepiti kokku loetletud kauba omadused, tuleb esmalt hinnata, millal saab lepingu sõlmituks lugeda ning kes hageja juhatuse liikmetest hagejat lepingu sõlmimisel esindas.

3(11)

Kohtu hinnangul saab esile toodud asjaoludel lugeda, et lepingu sõlmimisel esindas hagejat C ning lähtuda tuleb C ja kostja vahel kokkulepitud tingimustest. Seda järeldust ei muuda see, et kostja palus vaidlustamata asjaoludel Y-l tellida endale sinist värvi lint koormarihmade jaoks, millele on trükitud www.vedaja.ee. Lindi Eestisse saabumisel võttis kostjaga ühendust C. Kostja enda kinnitusel räägiti lepingutingimused vaidlusaluse kauba tellimiseks, mille üheks komponendiks oli lint, läbi C-ga pärast viidatud lindi saabumist. Kuigi kostja ja Y-ga 2019. al vaidlusaluste kaupade tellimuse arutamine võiks iseenesest olla lepingueelsetel läbirääkimistel arutatu VÕS § 14 mõttes, ei ole kostja menetluses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lepingueelsetel läbirääkimistel kokkulepitud tingimused said praegu vaidluse all oleva lepingu osaks. Arvestades eeltoodut ei ole kostja tõendanud kokkulepet, mille kohaselt tema poolt 17. aprillil 2020 vastuvõetud kaup pidi lisaks võimalusele seda sihtotstarbeliselt kasutada vastama mingitele kindlatele omadustele, eelkõige olema mingit kindlat värvi. Samuti seda, et hageja teadis või pidi teadma, et kaup on mõeldud kauplustes müügiks. Kuna kokkulepet kauba väljanägemise osas ei olnud, ei saa kauba puudusi tõendada kostja esitatud piltidega kaheharulistest koormarihmadest, mille komponendid on väidetavalt eri värvi. Asjaolu, et 77st kaheharulisest koormarihmast 56 komponendid (pingutid, konksud ja koormarihmade lint), ei olnud kõik ühte värvi, ei saa käesoleva töövõtulepingu kohaselt lugeda puuduseks. Selle kohta, et koormarihmade küljes olevad sinised sertifikaadid sisaldavad valesid andmeid ei ole menetluses mistahes tõendeid esitatud. Ka ei ole kostja selgitanud, miks seda koormarihmade puudusena saaks käsitada. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Eelneva põhjal leiab kohus, et vastuvõetud kaup sobis oma tavapäraseks sihtotstarbeks, s.o kasutamiseks koormarihmadena ja puksiirköiena ning kaup vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause). Vaidlusalust kaupa ei muuda ebakvaliteetseks see, et Dageron Autokaubad ei võtnud väidetavalt kostja tooteid müügile, viidates 56 kaheharulise koormarihma erivärvi komponentidele. Samuti see, et Osaühingu Maksimetall juhatuse liige W on avaldanud arvamust, et oma väljanägemise tõttu ei pruugi 56 kaheharulist koormarihma olla kvaliteetsed. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et kui töövõtulepingu alusel vastuvõetud 144 koormarihmast 56 oli tema arvates puudustega, saab lugeda kõik koormarihmad ja puksiirköie prügiks ja need utiliseerida. Isegi juhul, kui osa kaupa oleks puudustega, ei tähenda see, et kogu tellimus on valmistatud ebakvaliteetselt ja selle eest võib jätta tasumata. Selline mõtlemine ja käitumine ei ole hea usu põhimõttega ega majanduskäibega kooskõlas. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks tal oleks olnud huvi lepingu täitmise vastu üksnes juhul, kui kõik tooted oleksid vastanud lepingtingimustele (nt tal oli sõlmitud leping just sellise koguse kauba edasimüümiseks vms). Praegusel juhul on hageja nõustunud, et kui mõni toode on defektne, st seda ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada, siis on hageja valmis defektse toote tagasi ostma, kuid kostja ei ole kaupa hagejale tagastanud. Seega on hageja oma kohustuse täitnud ja kostjal ei olnud õigust tasu maksmise kohustusest keelduda (VÕS § 111 lg 3). Kõike eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu kohaselt 77 üheharulise ja 77 kaheharulise koormarihma ning puksiirköie valmistamise eest tasu arvete nr 101134 ja 101135 alusel ning seadusjärgses määras viivist tasunõude sissenõutavaks

4(11)

muutumisest alates. Kuna hageja on menetluses osaliselt oma nõuetest loobunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 783,79 eurot ja sellelt arvestatud sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 13,36 eurot ajavahemiku 22. aprillist kuni 8. juulini 2020 eest, samuti alates 9. juulist 2020 põhinõudelt edasiulatuv seadusjärgses määras viivis (TsMS § 367). Kostja esitas 7. detsembri 2020 menetlusdokumendis avalduse tasaarvestuseks. Kostja on väitnud, et tal on hageja vastu kokku nõudeid 1928,36 euro ulatuses (924,36+1004). Kostja sõnul oli tema ja hageja endise juhatuse liikme vahel kokkulepe selle kohta, et hageja hüvitab 2019. a-l mittenõuetekohase tellimuse tõttu kostjale tekkinud 200 euro suuruse kahju. Kuna hageja hüvitist ei tasunud, koostas kostja hagejale 13. juuli 2020 kuupäevaga veoteenuse osutamise eest arve nr 90136, mis sisaldab 2019. a ja praeguse kauba transpordikulu 644,36 eurot. Lisaks esitas kostja arved nr 90132 ja 90135 praeguses menetluses vaidlusaluse kauba hoiustamise eest 2020. a mais ja juunis kokku 260 eurot (110+150). Kostja märkis, et tal on hageja vastu ka saamata jäänud tulu nõue 1104 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kostja nõuetele vastu vaielnud. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oli hagejaga veoteenuse osutamise leping või muu õiguslik alus nõuda hagejalt 644,36 euro tasumist transpordi teenuse osutamise eest arve nr 90136 alusel. Veoteenuse osutamise eest tasu nõudmiseks ei piisa viitamisest sellele, et arve on koostatud kilomeetri põhiselt ning tuleneb sellest, et hageja on kostjale müünud väidetavalt puudustega kaupu. Kostja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oli võlasuhe, mille alusel tal oleks õigus nõuda kauba hoiustamise eest 260 eurot. Väidetava saamata jäänud 1104 euro suuruse tulunõude tõendamiseks ei ole kostja samuti tõendeid esitanud. Seega ei ole kostjal nõudeid, mida hageja nõuetega tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel. Kostja tasaarvestuse avaldus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus on p 9 vääralt kvalifitseerinud pooltevahelise suhte töövõtulepinguna. Tegemist on tavalise müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõttes, hageja ei ole seda müügilepingut täitnud, kuna soovis müüa kostja kokkuleppele mittevastavat kaupa ning kostjal oli täielik õigus keelduda tingimustele mittevastava kauba eest tasuda. Kohtuotsuse punktis 10 on kohus tuvastanud, et telliti 144 ühe ja kahearulist koormarihma, kuid tegelikult telliti neid 154 (77+77=154 mitte 144). Kuivõrd kohus on töövõtulepingu kvalifikatsiooni andnud tavalisele müügisuhtele, siis on pooltevaheline õigussuhe valesti kvalifitseeritud, seega on otsuse punktis 12 teinud kohus täiesti väära järelduse, et kostja aktsepteerib ja peab kehtivaks käsitleda pooltevahelist suhet töövõtulepinguna. Hageja müüs kostjale kauba, mis oli puudustega, ei vastanud müügilepingu tingimustele. Kohtuotsus on ebaloogiline, ei ole sisult jälgitav ning otsusest ei ole aru saada, mille põhjal kohus on järeldanud, et vaidlusalused rihmad on nö tavaline nähtus ja tavaliseks otstarbeks. Tundub äärmiselt ebaloogiline tellida endale oma logodega 154 koormarihma isiklikuks otstarbeks ja veel erivärvilistena. Nimetatud järeldus on vastuolus nii kostja seadusliku esindaja vande all antud tunnistustega kui ka Y kirjaliku tunnistusega. Kohtuotsuse p-s 15 leiab kohus, et kostja sai kauba kätte just 17.04.2020 – milliste tõendite pinnalt kohus sellisele järeldusele on jõudnud, ei nähtu.

5(11)

Kohtuotsusest (kuigi vastuoluliselt) järeldub, et kui kostja pidas läbirääkimisi ühe firma esindajaga, siis see, mis tingimusi teine hageja esindaja silmas pidas on olulisem. Sellise järelduse korral võiks tekkida absurdne praktika, kus kauba ostmisel peaks iga kord üle kontrollima, kas kauba müüjal on ikka pädevus kokkulepet sõlmida kauba tingimuste osas. Lisaks ei ole kohus üldse arvestanud kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi kohtumise aja ja koha kohta - kohtule saadetud kõne eristusest on minuti pealt tõestatav millal kohtumine tehases algas ja lõppes. 20.03.2020 kell 13:50 – 16:05. Seega otsuse p 18 järgi ei ole võimalik tuletada, et kokkusaamise kuupäeva pooled „ei mäleta“-kohtul oli vastav informatsioon koos tõendiga olemas. Apellant selgitab veelkord nn hinnapakkumistega seonduvat - kostjale on tulnud 25.03.2020. kell 13:46 hinnapakkumine 100995, millele kostja vastas 30.03.2020 kell 18:09. Küll teeb aga kohus hinnapakkumisest vale järelduse, samastades pakkumise toote kvaliteediga. Hinnapakkumine ja toote kirjeldus on kaks eri asja. Vaidluse keskne küsimus ongi, kas nö toote lahtikirjutamine pidi olema kostja ülesanne, kui kostja oli selle suuliselt Y-le ehk ühele hageja esindajale detailselt lahti selgitanud. Küll aga toob apellant veel esile juba eelnevalt käsitletu – hageja ei ole tõendanud teise hinnapakkumise - 100994 – saatmist. Kohus ei ole välja selgitanud, millise hinnapakkumise kostja aktsepteeris. Hageja väidete kohaselt on asjas esitatud kaks pakkumist - nr 100994 ja 100995, kuid kohtuotsusest ei tule TsMS § 436 lg 1 rikkumise tõttu välja, et kumb pakkumine aktsepteeriti. Seega ei ole võimalik ka olnud kohtul õigussuhet õigesti kvalifitseerida. Ekslik on, et välja pole selgitatud, millal toimus tegelikult pretensioonist teavitamine – hageja on selgelt kohut eksitanud ja kohus ei ole kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest välja toonud, et kostja teavitas telefoni teel 20.04.2020 juba, et vaidlusalused rihmad ja köis ei vasta tellitule ehk sellele, milles kokku lepiti. Selle kõne peale soovis hageja kirjalikku pretensiooni, milles oleks täpne ülevaade toote mittevastavusest. Nimetatu saadeti 26.04.2020 e-kirjaga. Kohus ei ole hinnanud seega pooltevahelist suhtlust õigesti - hageja vastas kostja pöördumisele mitte 27.04.2020 kirjalikult, vaid juba 20.04.2020 suuliselt telefonis, kui kostja võttis koheselt kauba saamisel ühendust. Kohus ei ole vande all antud ütluste hindamisel olnud objektiivne, kostja ütluste kohaselt tunnistas hageja oma viga ja oli nõus kauba tellitule vastavusse viima, aga kui selgus, et kauba kokkulepitud tingimustele vastavaks viimine on hagejale kahjulik, siis keeldus pretensiooni rahuldamisest. Kohtuotsuse p-s 20 kirjeldab kohus sinist linti, kuid asjaoludes ei ole kuskil pooled käsitlenud sinist linti. Lisaks sellele ei ole kohus ilmselt mõistnud, et teise juhatuse liikme C-ga ei olnud õiget värvi ja õige kirjaga lindist rohkem põhjust arutada, kuna vastav lint oli kohale tulnud. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega seega, et Y-ga juba septembris 2019 läbi räägitud toodangu osas puudus kokkulepe. Kokkulepe oli ja seda kinnitab ka kosta seadusliku esindaja vande alla antud ütlused lisaks Y kirjalikule tunnistusele. Apellant on veenvalt, s.h nii kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega kui ka Y tunnistustega toonud välja, et rihmad telliti müügiks kaubanduses. Seega on arusaamatu kohtu järeldus, et kuna kokkulepet kauba väljanägemise osas ei olnud, siis kaup vastas kokkulepitud tingimustele. Kostja ei ole kunagi tellinud eri-ilmelist kaupa. Kohtu sellised järeldused, et justkui vahet pole, kuidas kaup välja näeb, ei ole eluliselt tõsiselt võetavad, veelgi enam tundub täiesti arutu panna kirja lepingusse, et kõik koormarihmad peavad olema ühesugused. Kuna Y kirjalik tunnistus kinnitab, et kaup telliti müügiks kauplustes, siis arusaamatu on, miks kohus jättis autokaupu müüva Dageroni seisukoha, et toode ei ole müüdav, arvesse võtmata.

6(11)

Apellant rõhutab, et 154 rihmast 56+1 on praagid või tellimusele mittevastavad. See on pea pooled, seega tellimust ei ole suudetud teostada. 70T köiele ei õmmeldud helkureid, mis muutis selle köie tellimise mõtetuks – tellitule mitte vastav toode. Apellant utiliseeris saadud kauba, sest keegi neid ei tahtnud – ei kostja ega hageja ja viimane ei tulnud kordagi, vaatamata pöördumistele kaubale järgi. Vande alla ütluste kohaselt on kaup vahelaos utiliseeritud seisus. Apellant leiab, et tema poolt esitatud arved utiliseeritava kauba transpordi ja ladustamisega on täiesti aktsepteeritavad ning seega on tasaarvestusõigus ka olemas. Tegelikkuses oleks hea usu põhimõtte kohaselt, mida kohus oma otsuses ka välja toob, pidanud hageja võtma tagasi kokkuleppele mittevastava kauba, mida kostja ka soovis, et hageja teeks. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.Asja materjalidest nähtub: -Pooled sõlmisid lepingu, et hageja valmistab kostjale 77 üheharuliste konksudega koormarihma ja 77 kaheharuliste konksudega koormarihma ning puksiirköie 70T; -Kostja pidi hagejale tasuma puksiirköie 70T eest 162 eurot ning koormarihmade eest kokku 817,74 eurot, s.o kokku tuli kostjal kokkuleppe kohaselt toodete eest tasuda 979,74 eurot; -Kostja käis tellitud kaubal hageja tehases järel 17. aprillil 2020; -26. aprillil 2020 teatas kostja hagejale e-kirja teel, et tooted on puudustega – 56 koormarihma ei vasta kokkulepitud tellimusele; -Poolte vahel toimusid läbirääkimised, kuidas kujunenud olukord lahendada, kuid mõlemale poolele vastuvõetavale kokkuleppele ei jõutud; -Hageja nõudis peale poolte kokkuleppele mittejõudmist toodete eest täissumma tasumist; -Kostja tellitud toodete eest hagejale tasu ei maksnud, tooteid hagejale tagasi ei viinud. -Hageja kostja juurde toodetele järele ei läinud. 8.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti müügileping, mitte töövõtuleping. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 208 lg 2 teise lause järgi ei kohaldata müügilepingu sätteid lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoolte kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kuivõrd käesolevas asjas oli hageja põhikohustuseks koormarihmade ja puksiirköie valmistamine, kusjuures koormarihmade valmistamiseks tellis hageja vastavalt kostja poolt osutatud eritingimustele rihma välisriigist asuvast tehasest, siis on pooltevaheline leping maakohtu poolt kvalifitseeritud õigesti töövõtulepinguna. 9.Poolte vahel on vaidlus jätkuvalt selles, kas kostjale üleantud tooted vastasid lepingutingimustele ning, kas kostjal on üleantud toodete lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes õigus keelduda töövõtulepingus kokkulepitud tasu maksmisest täies ulatuses. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates õigesti, et asja lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, millal ja milliste tingimustega leping sõlmiti. Maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et lepingu sõlmimisel esindas hagejat C ning lähtuda tuleb C ja kostja

7(11)

vahel kokkulepitud tingimustest. Seejuures on maakohus avaldanud arvamuse, et seda järeldust ei muuda vaidlustamata asjaolu, et kostja palus Y-l tellida endale sinist värvi lint koormarihmade jaoks, millele on trükitud www.vedaja.ee. 10.Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus tõi õigesti esile, et leping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asjas puudub vaidlus selles, et koormarihmade ühe komponendi - 1000 m lindi tellimus välisriigist asuvast tehasest lepiti poolte vahel kokku siis, kui hageja seaduslikuks esindajaks oli Y. Tegemist oli eritellimusega, st lindile tuli trükkida kostja kodulehe aadress www.vedaja.ee. Seejuures oli tellitud lindi konkreetne pikkus kokku lepitud seetõttu, et miinimumtellimus tehasest eriprindiga lindile oli 1000 m. Sellest omakorda sõltus kostja tellitud koormarihmade hulk, st tellitud lindist sai valmistada 77 üheharuliste konksudega koormarihma ja 77 kaheharuliste konksudega koormarihma. Kuivõrd Y kirjalikult antud ütlustest nähtub, et kostja tellis hagejalt eritellimusena teatud hulga tooteid, kusjuures tootekomponendid ning nende omadused, sh rihma värvuse, kujunduse, koormarihmade konksud ja pingutid valis välja kostja enne rihma tehasest tellimist, siis tuli leping lugeda tellimuse esitamisega sõlmituks. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et tellimuse esitamisel lepiti poolte vahel kokku konkreetsete toodete hind, asjas pole esitatud konkreetselt sel ajal tehtud kirjalikku pakkumust, kuid see ei välista ringkonnakohtu arvates lepingu sõlmituks lugemist. Esiteks võib kooskõlas VÕS §-ga 26 jääda mõni tingimus lepingu sõlmimisel lahtiseks. Teiseks nähtub Y kirjalikult antud ütlustest, et koormarihmasid oli hageja ka varem kostja tellimusel tootnud, samuti on pooled avaldanud menetluses, et hagejal oli toodete tootmiseks hinnakiri. Eeltoodu viitab sellele, et vähemalt orienteeruvast toodete hinnast olid pooled teadlikud. Asjas ei vaielda ka selle üle, et hageja 20.03.2020 pakkumuses nr 100994 toodud hind ei ületanud varasemalt poolte hinnaarutelu ning tegelikult oli nimetatud pakkumuse hind hageja hinnakirjas toodust madalam. Maakohus asus seisukohale, et kostja ja Y vahel 2019. a-l vaidlusaluste kaupade tellimuse arutamist võib pidada lepingueelseteks läbirääkimisteks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja poolt hagejalt tellitu oli eritellimus ning kuivõrd Y tellis vastavalt kostja juhistele koormarihma ja konksud ära, siis saab sellega lugeda lepingu sõlmituks. Asjaolu, et enne kui rihm valmis ja Eestisse saadeti ning sellest tellitud koormarihmad toodeti, vahetus hageja juhatuse liige ning Y asemel sai hageja juhatuse liikmneks C seda asjaolu ei muuda.

8(11)

eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega toodete vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll tuli kostja arvestada, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). 13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kirjalikult teatas kostja hagejale saadud toodete lepingutingimustele mittevastavusest 26.aprillil 2020, st 9 päeva peale toodete saamist. Ringkonnakohtu arvates on veenev ja tõendatud ka kostja avaldatu, et puudustest teavitas ta hagejat telefoni teel juba 20.04.2020. Telefonikõnede väljavõttest nähtub, et kostja on helistanud hagejale 20.04.2020, kõne on kestnud ligikaudu 15 minutit. Kuna kostja sai tooted kätte 17.04.2020 ning hageja väidetest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud teisi läbirääkimist vajavaid tehinguid, siis viitab nimetatud telefonikõne kostja tõestele väidetele puudustest teavitamise kohta. Asjas ei vaielda selle üle, et kostjale valmistati hageja poolt ja anti üle 53 kaheharulise konksuga koormarihma, millel olid erineva värviga (erineva metallisulamiga) konksud/pingutid. Tellitud puksiirköiel puudusid helkurid. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud toodete mittevastavust lepingutingimustele, st seda, et tooted pidid vastama kindlatele omadustele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt toimusid peale seda, kui kostja hagejale kauba suhtes pretsensioonid esitas suhtlus, kus pooled tegid ettepanekuid hinna alandamiseks koormarihmade osas ning puksiirköie tagastamiseks hagejale, et köiel puuduolevad detailid paigaldada, kuid mõlemale poolele sobivale kokkuleppele ei jõutud. Kuivõrd asjas on tõendatud, et puksiirköiel puudusid kokkulepitud detailid, siis ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et nimetatud toodet saab sihtotstarbeliselt kasutada. Kuna Y antud ütlustega, mida toetavad kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused, on tõendatud edasimüügi eesmärgina koormarihmade eritellimus ning hageja teadmine sellest, siis arvestades asja materjalidele lisatud Maksimetall OÜ poolt antud hinnangut, mille järgi on koormarihmade kvaliteet visuaalselt selline, et nad selliseid tooteid kindlasti omandada ei soovi, on tõendatud, et osaliselt ei vastanud tooted lepingutingimustele. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on samuti tõendatud, et koostööpartnerid keeldusid eri värvi metalldetailidega koormarihmade ostmisest. 14.Käesolevas asjas nõuab hageja lepingu täitmist, kostja keeldub tasu maksmisest, kuna osaliselt ei vasta tooted lepingutingimustele. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, st kahju hüvitamise nõue täitmise asemel, või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega või ta on lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel alandanud. Kostja esitas küll tasaarvestuse vastuväite, kuid tasaarvestuse aluseks olev kostja nõue ei puuduta lepingutingimustele mittevastavate toodete puuduste kõrvaldamist, vaid kahju puudustega toodete transpordiga, ladustamisega ja saamata jäänud tuluga. 15.Asja materjalidest nähtuvalt keeldus kostja toodete eest tasumisest ja nõudis, et hageja need tema juurest ära viiks, andes hinnangu, et tegemist on prügiga, ning kui seda ei juhtunud, siis teatas, et ladustas tooted ning nõuab tasaarvestuse vastuväites ladustamistasu. Tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Lepingupool saab lepingust taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et

9(11)

selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Kuigi kostja ei avaldanud sõnaselgelt maakohtu menetluses, et võlasuhe poolte vahel on lõppenud, oli maakohtul olukorras, kus kostja leiab, et hagejal toodete eest tasu saamise õigus puudub, kohustus pooltevaheline suhe õiguslikult kvalifitseerida. Olukorras, kus kostja ei ole tuginenud sõnaselgelt vastuväitele, et hagejal ei ole tema vastu lepingust tulenevat täitmisnõuet põhjusel, et leping on taganemisega lõppenud, tuli arvestades kostja vastuväiteid välja selgitada, kas kostja on tuginenud faktilistele asjaoludele, millest võiks järeldada, et kostja on lepingust taganenud. Asjast nähtuvalt teavitas kostja hagejat toodete lepingutingimustele mittevastavusest. Peale seda nõustus hageja puksiirköie puudused kõrvaldama, tegi ettepaneku alandada koormarihmade hinda. Kostja leidis, et hageja pakkumine koormarihmade hinna alandamiseks oli liiga väike, esitas omapoolse pakkumise, lisaks nõudis poolte väidetava kokkuleppe järgimist, st varasemalt hageja võlgnevuse tasaarvestamist toodete eest tasu maksmise kohustusega. Kostja teatas, et kui hageja tema ettepanekutega nõus ei ole, siis tühistab ta tehingu. Hageja kostja ettepanekutega ei nõustunud, teatades 11.05.2020, et nõuab toodete eest täissumma tasumist, puksiirköiel esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud. Kostja tasu ei maksnud, jättis selle tegemata ka peale seda, kui hageja teatas kohtusse pöördumise kavatsusest. 16.Ringkonnakohtus toimunud istungil leidsid mõlemad pooled, et olukorda, kus kostja teatas, et saadud tooted on osaliselt puudustega, keeldus saadud toodete hinna tasumisest ning nõudis, et hageja tuleks neile järele, tuleb käsitleda lepingust taganemisena. Hageja avaldas seisukoha, et kostja taganemine oli alusetu. Ringkonnakohus leiab, et kostja keeldumine toodete eest tasumisest ning nõudmist hagejalt toodete äraveoks saab pidada konkludentseks taganemisavalduseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. 17.Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 25; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1).

10(11)

põhjuse eeldada, et hageja ei kavatse puuduseid toodetel kõrvaldada. Kostja teavitas 11.05.2020, peale hageja nõudmist arved täissummas tasuda, kirjalikult, et kui hageja „mõistusele ei tule“, siis loobub lõplikult tellimusest, st ka õigesti toodetud rihmadest, sest tegemist on tervikliku tellimusega ning teatas, et annab homme tellimuse sisse mõnes teises tehases. Seega saab taganemine tehtuks lugeda ringkonnakohtu arvates mõistliku aja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.