Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1(10)

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

ole paigaldanud ka mõõtesüsteemi ega arvesteid vmt, kuivõrd see on vastavalt lepingule EEE kohustuseks. Ei saa vaidlust olla selles, et EEE poolt kasutatavate lepingute näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ning kostja on antud juhul tarbijaks. 20.04.2017 sai kostja EEE-lt arve nr 346932669471. Antud arve ei ole esitatud tegelikult mõõdetud tarbimise alusel. Kõnealuseks elekterienergia tarbimise perioodiks on toodud nimetatud arvel periood 29.03.2016-29.03.2017 võrguteenuse puhul ning periood 01.02.2017-01.02.2017 elektrienergia puhul. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ja mis alusel on EEE määranud arvestuse aluseks sellise perioodi, kuna selle perioodi arved on tasutud. Kostja on tasunud EEE-le tarbitud teenuste eest kõik arved. EEE ei ole kostjat teavitanud, et kahtlustab mingit elektrikadu ning ei ole avaldanud soovi tulla asja koha peale kontrollima või tuvastama. Vastavalt kostja ja elektrienergia müüja ja võguettevõtja (EEE) vahel sõlmitud lepingule korraldab tarbimiskohas tarbimise mõõtmise, st kostjal ei ole kohustust tagada elektrienergia ja võrguteenuse tarbimise mõõtmist. EEE kohustus hõlmab ka vastava taadeldud arvesti paigaldamist, plommimist ning eeldatavalt ka mõõtmeseadme korrasolekut. Kui mõõtmeseadmel esinevad rikked või muud põhjused, mille tõttu tekivad mõõteandmete anomaaliad, ei saa selle eest vastutada tarbija ning tegemist ei saa iga juhtumi puhul olla ebaseadusliku tarbimisega. Ei ole tõendatud omavoliline tarbimine, mõõdikute rikkumine ega ka mistahes muu selline asjaolu.

3(10)

väljapressimiseks suurettevõtte poolt. Jääb arusaamatuks, kust on saadud aastane periood. 29.03.2016 (2016) kohta puudub igasugune info mõõtmiste kohta. Määruse nr 34 kohaselt peaks võrguettevõtja fikseerima vähemalt kaks mõõteaega, lõige 4 sätestab Elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise aega arvestab ettevõtja lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani, kuid see aeg ei ole pikem kui üks aasta. 8.Kostja leiab, et hagis esitatud nõude aluseks olev omavoliline elektitarbimine on tõendamata. Hagile lisatud tüüptingimustest ei leidu ühtegi alust, mis annaks õiguse teostada mõõtmine isegi omavolilise tarbimise kahtluse korral. Hageja ei ole hagis välja toonud, millisel alusel on nõue tekkinud. Ka määrus nr 34 ütleb, et “ Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel”. Muus osas räägib kõnealune määrus arvestuse metoodikast. Elektrituruseaduse § 68 järgi saab määrusest lähtuvat mõõtmist kasutada juhul, kui on tuvastatud “ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste tarbimine”. Antud juhul seda ei ole. 9.Kostjal puudub teave, et Eesti Energia AS on loovutanud 03.01.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei ole saanud OÜ-lt Aktiva Finants nõude loovutamise teatist ega volikirja, et Julianus Inkasso OÜ teeb AS Eesti Energia nõude väljanõudmise tööd. AS Eesti Energia ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud. OÜ Aktiva Finants on edastanud kostja isikuandmed kolmandale osapoolele, ilma kostjat teavitamata ja kostja poolse nõusolekuta. Esimese astme kohtu otsus 10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1798,27 eurot, viivise summas 478,70 eurot ja edasiulatuva viivise. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja kostja 17.10.2012 võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Elektrilepingu osa kaotas kehtivuse alates 31.12.2012 ning kostjal oli sellest tulenevalt võimalik sõlmida Eesti Energiaga uus elektrimüügi leping. Kostja uut lepingut ei sõlminud. 11.29.03.2017 teostas hageja esindaja kontrolli tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn ning tuvastas tarbimise mõõtmata ahelas. Arvesti näitas koormuse kontrollimisel L1-0A, L2-2A ja L3-1A, kuid samal ajal õues asuvas liitumiskilbis kostja klemmidel (koht, kust kaablid suunduvad kostja elamus olevasse arvestisse) fikseeriti koormused: L1-13,28A, L2-5,25A ja L3-5,87A. Seega ei läbinud kogu kostja poolt tarbitud elektrienergia arvestit. Eesti Energia esitas mõõtmata ahelas tarbitud elektri eest kostjale arve nr 346932669471 summas 1798,27 eurot, tasumistähtajaga 04.05.2017. Hageja on 26.08.2020 esitanud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni, millest nähtub, et kostja poolt tasumisele kuuluv ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus oli 13 752 kWh summas 1798,32 eurot (sisaldab käibemaksu), sh elektrienergia üldteenus 551,47 eurot (tariifi kood EN1 veebr., periood 01.02.2017-01.02.2017, lisandub käibemaks), võrguteenuse põhitariif (V1) 742,63 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks), taastuvenergia tasu 143,03 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks) ja elektriaktsiis 61,47 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks). 12.Antud juhul on kostjale esitatud tasumiseks arve nr 346932669471 summas 1798,27 eurot, mille elektrienergia koguse kindlaksmääramine on toimunud mõõtmise teel. Arve on esitatud korra § 4 lg 4 kohaselt tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest arvestatult elektrienergia koguste eest,

4(10)

mis olid kostja poolt tarbitud, kuid mida arvesti ei lugenud. Kuivõrd viimasest kontrollist oli möödunud enam kui 1 aasta, siis arvestusperiood 12 kuud on seadusega lubatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja ka viivise alates 27.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 13.Kohtule on esitatud kostjale adresseeritud 24.01.2019 võlateatis, 01.02.2019 hagihoiatus ja 12.04.2019 pretensioon. Hageja poolt lisatud võlateatis, hagihoiatus ega pretensioon ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Teatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirjade maksumuse ja muude kulude 50 eurot osas hagi rahuldamata. 14.Eesti Energia AS on loovutanud 03.01.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja apellatsioonkaebus 15.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 16.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt poleks kohus tohtinud asja lihtmenetluses lahendada. Kostja leiab, et olukorras, kus otsustab asja lihtsustatud korras menetleda ja teeb seda määrusega, peab kohus esitama määruses ka sellise otsustuse aluseks olevad põhjendused. Kohus ei ole seda praegust aga teinud, rikkudes selliselt eeskätt TsMS § 405 lgs 3 ja § 436 lg-s 1 sätestatut (läbi TsMS § 463 lg 1). Kostja on seisukohal, et kui kohus määrab menetluse liigi vastuolus poolte (eeldatavate) soovidega, rikub kohus otseselt TsMS § 4 lg-t 1, mille kohaselt määravad hagimenetluses menetluse käigu just pooled. 17.Maakohus kostjale, kellel puudus maakohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, tõendamiskoormist ega vaidluse sisu õiguslikku poolt ei selgitanud. Elektriteenuse tarbimine kostja poolt hagis märgitud ulatuses pole tõendatud. Kostja selgitab, et ehkki kostja ja Eesti Energia AS vahel oli 17.10.2012 sõlmitud leping, mis kaotas sama aasta lõpus kehtivuse, polnud kostja elektrienergia liitumispuntki (tarbimiskoha) kinnisasja omanik, vaid oli lepingus toodud tarbimiskohas üürnik. Kostjale ei saa pärast lepingu lõppemist panna mingeid kohustusi elektrienergia väidetava tarbimise eest, kuna kostja ning Eesti Energia AS vahel puudus pärast 2012.a lepinguline suhe. Ainuüksi sel põhjusel oleks kohus pidanud hagi rahuldamata jätma. 18.Eeltoodust olenemata – vaidlusalune arve pole esitatud tegelikult mõõdetud tarbimise alusel. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja poolt esitatud kontrollakt ja kalkulatsioon ei tõenda, et kostja oleks elektrienergiat omavoliliselt tarbinud. Esitatud kalkulatsioon on arusaamatu ja seostamatu ning ei tõesta, et kostja oleks energiat tarbinud. Lisaks – pole teada, milliseid mõõteseadmeid mõõtmisel kasutati, kas need mõõteseadmed olid selliseks mõõtmiseks vastavad, kas need mõõtmeseadmed olid kalibreeritud või taadeldud. Samuti puudub igasugune teadmine, milliseid mõõtmise tehnikaid kasutati ning millisest punktis mõõtmised teostati. Aktist on näha, et mõõtmist teostati vaid üks kord. On võimalik, et mõõtmise hetkel oli koormus mingitel tehnilistel põhjustel anomaalne või tingis aktis kuvatud mõõtetulemuse seadme viga. Kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada, hagejal lasub kohustus tõendada, et mõõtetulemused vastasid tegelikkusele. Eeltoodust tulenevalt pole kostja hinnangul omavoliline/õigusvastane elektrienergia tarbimine tõendatud.

5(10)

19.Kohus rikkus selgitamiskohustust. TsMS § 392 lg 1 p 2 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja mh menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes. Kostja viitas oma vastuses hagile, et sõltuvalt hageja arvamusest kostja väidetele seoses mõõtmistulemuste usaldusväärsusega, kaalub kostja mõõtmist läbiviinud isikute tunnistajatena ülekuulamist. Kostja, kellel puuduvad õigusteadmised, esindas ennast menetluse kestel ise, mistõttu oleks maakohus pidanud kostja tähelepanu juhtima sellele, et tunnistajate ülekuulamiseks tuleb maakohule esitada TsMS § 236 lg-tele 1 ja 3 vastav taotlus. Selle asemel esitas maakohus nimetatud selgitused alles kohtuotsuses. Kostja hinnangul rikkus maakohus selliselt toimides menetlusõigust (vähemalt TsMS § 392 lg 1 p-s 2 sätestatut). Kostja hinnangul on ka selle rikkumise puhul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. 20.Hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. 11.05.2017 saatis kostja vaidlusaluse arve kohta Eesti Energia AS-ile vaide (kahele adressaadile) ja palve selgitada, mis alusel on vaidlusalune arve koostatud. Vaidlus nimetatud poolte vahel kestis ligi kuus kuud (juuni kuni oktoober 2017). Seega 2017. aasta oktoobriks pidi Eesti Energia AS-ile olema selge, et kostja ei tunnista seda arvet. Kostja leiab, et kui Eesti Energia AS pidas arveid õigustatuks, oleks Eesti Energia AS pidanud kostja vastu juba 2017. a kohtusse pöörduma, et tekkinud vaidlus lahendada. Eesti Energia AS seda aga ei teinud, mistõttu tekkis kostjal õigustatud ootus, et Eesti Energia AS on nende nõude põhjendamatusest aru saanud ega kavatse kostjat hageda. Selle asemel müüs Eesti Energia AS oma nõude kolmandale isikule, kes asus kostja selle alusel hagema. Kostja hinnangul on selline käitumine põhjendamatu ja pahatahtlik. Eesti Energia AS ootas oma nõudega põhimõtteliselt seni, kuni nõudele genereerusid juba arvestatavad viivised. Selline nõudlemine pole kostja hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas ning seetõttu tuleb jätta sellisel viisil esitatud (hagi)nõue hea usu põhimõtte regulatsioonile tuginevalt rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele 21.Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 23.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist. 24.Asja materjalidest nähtub: -Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid 17.10.2012 võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Kostja oli tarbimiskohas asuva eluruumi üürnik. -Elektrilepingu osa kaotas kehtivuse alates 31.12.2012 ning kostjal oli sellest tulenevalt võimalik sõlmida Eesti Energiaga uus elektrimüügi leping. -Kostja uut lepingut ei sõlminud, kuid jätkas elektrienergia tarbimist ning Eesti Energia AS poolt esitatud arvete tasumist kuni vähemalt 2017.a. suveni, olles samas jätkuvalt tarbimiskoha eluruumi üürnik.

6(10)

-29.03.2017 teostas hageja esindaja asjas esitatud akti järgi kontrolli tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn ning tuvastas tarbimise mõõtmata ahelas. Arvesti näitas koormuse kontrollimisel L1-0A, L2-2A ja L3-1A, kuid samal ajal õues asuvas liitumiskilbis kostja klemmidel (koht, kust kaablid suunduvad kostja elamus olevasse arvestisse) fikseeriti koormused: L1-13,28A, L2-5,25A ja L3-5,87A. Akti kohaselt ei läbinud kogu kostja poolt tarbitud elektrienergia arvestit. Eesti Energia esitas mõõtmata ahelas tarbitud elektri eest kostjale arve nr 346932669471 summas 1798,27 eurot, tasumistähtajaga 04.05.2017. -Eesti Energia AS loovutas 03.01.2019 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 25.Apellatsioonimenetluses toob apellant esile, et maakohus ei ole tuvastanud, milline õigussuhe oli kostja ja Eesti Energia AS vahel. Apellatsioonkaebuse etteheide on õige, kuid see ei mõjuta ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust. 26.Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 2 järgi elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Siiski sätestab elektrituruseaduse § 68 11, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui: 1) võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud; 2) tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud; 3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. 27.Nagu eelpool esile toodud puudub poolte vahel vaidlus selles, et kuigi kostja oli tarbimiskohas Hiiu tn 34, Tallinn asuva eluruumi üürnik, oli tal sõlmitud 17.10.2012 Eesti Energia AS-iga elektrienergia tasumiseks leping, mis kaotas kehtivuse 31.12.2012. Peale seda jätkas kostja elektrienergia tarbimist ning Eesti Energia AS esitas kostjale aastaid arveid tarbitud elektrienergia eest ning kostja tasus nimetatud arved, sh ka ajal, kui Eesti Energia AS poolt teostati tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn kontroll. Seega tekkis ringkonnakohtu arvates kostja ja Eesti Energia AS vahel peale nendevahelise lepingu kehtivuse kaotamist seadusjärgne õigussuhe. Asjaolu, et kostja oli tarbimiskohas asuva eluruumi üürnik, seda ei muuda. Asjas ei ole tõendatud, et peale Eesti Energia AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõppemist esitati arved kostja üürileandjale, kellega Eesti Energia AS-il oli sõlmitud leping, ning kostja tasus Eesti Energia AS poolt kolmandale isikule esitatud arveid. 28.Ringkonnakohtu arvates on asjas esitatud olukorra fikseerimise aktiga nr 178976 tõendatud, et 29.03.2017 teostas Elektrilevi OÜ kontrolli tarbimiskohale Hiiu tänav 34, Tallinn ning tuvastas tarbimise mõõtmata ahelas, kuivõrd arvesti näitas koormuse kontrollimisel L1-0A, L2-2A ja L3-1A, kuid samal ajal õues asuvas liitumiskilbis kostja klemmidel (koht, kust kaablid suunduvad kostja elamus olevasse arvestisse) fikseeriti koormused: L1-13,28A, L2-5,25A ja L3-5,87A. Erinevate koormuste tõttu jõudis kontrolli teostanud isik järeldusele, et kontrolli teostamise hetkel ei läbinud kogu kostja poolt tarbitav elektrienergia arvestit. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt ei vasta vormistatud akt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse maksumuse määramise korrale (edaspidi ka määramise kord) ning seetõttu on hageja nõue aluseta, ei ole põhjendatud.

7(10)

8(10)

arvates mingist anomaalsest olukorrast, pidi esile tooma kostja. Seda ei ole ta teinud maakohtus ega ringkonnakohtus.

9(10)

otsusest tulenevalt ning lepinguliste esindajate kvalifikatsioonist tulenevalt oleks võinud esitada. Mis põhjusel esitati hilinenult võlgnevuse kalkulatsiooni vormistanud isiku ülekuulamise taotlus ja mida tema ütlustega soovitakse tõendada, see taotlusest ei selgu. Menetluskulude jaotus 36.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 2,75 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, kokku on kulu 330 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kohtupraktikat arvestades on lepingulise esindaja tunnihind mõistliku suurusega, arvestades ka õigusabi osutamisele kulunud toimingute mahtu ja ajakulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 330 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud kostjal tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428.

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.