Võlaõigus › Töövõtulepingud

seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on 16.07.2021 esitatud OÜ JURIUS (hageja) hagi J. K. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 2017 aastal tellis Narva linn, Kraavi tn xxxx KÜ (korteriühistu) FIE-lt A. M. ehitusprojekti korteriühistu osaliseks rekonstrueerimiseks ja heakorrastamiseks. Antud projekt eeldas linna kõnnitee poolt hoone trepikodade suunas kõnniteede rekonstrueerimist. 2018 aastal kostja Narva linn, Kraavi tn xxxx KÜ esimehena allkirjastas selleks töövõtulepingu R OÜ-ga, kõnniteede ehitamise summaks märgiti 4 743.37 eurot. 18.06.2018 allkirjastas kostja teostatud tööde akti, millega kinnitas, et objekt on üle vaadatud ja töö vastu võetud ning see vastab lepingu tingimustele ja ehitusprojektile. Seejuures ei kutsunud kostja tööde vastuvõtuks kohale teisi korteriühistu juhatuse liikmeid. Käesoleval aktil ei ole mingeid viiteid teostatud lisatöödele ega põhjendamist lepingu ja eelarvega ettenähtud tööde mahu vähendamiseks. 19.12.2019 juhatuse otsusega kohustati kostjat 03.01.2020 kella 18.00-ks üle andma korteriühistu dokumentatsioon, vastavalt 03.01.2020 dokumentatsiooni vastuvõtu-üleandmise aktile ei andnud kostja uuele juhatusele üle ehitusmaterjalide jääke. Oma toimingutega tekitas kostja korteriühistule kahju. Korteriühistu initsiatiivgrupp on kontrollinud, kas ehitatud kõnniteed vastavad ehitusprojektile. H OÜ poolt pildistamine on näidanud, et ehitatud kõnniteede pinda on vähem, kui projektiga ette nähtud. Ehitusmaterjalide ja tööde maksumuse vahe on 1 593.19 eurot. Initsiatiivgruppi liige N. L. maksis geodeesia eest 90.00 eurot. Korteriühistu maksis temale nimetatud summa kinni, samuti maksti hagejale 30.00 eurot kostjale pretensiooni koostamise eest. 10.03.2020 koostati ja saadeti kostjale pretensioon ning määrati tähtaeg 01.04.2020 tasuda kahjuhüvitis summas 1 713.90 eurot. Kostja ei ole nimetatud summat tasunud. Korteriühistu põhikirja p 6.20 kohaselt juhatuse esimees esindab ühistut kõigis õigustoiminguis ainuisikuliselt, ülejäänud juhatuse liikmed esindavad ühistut ühiselt. Sama nõue on kantud korteriühistute registrisse. Sel alusel otsustas kostja, et ta ei pea kedagi teavitama ning tal on õigus iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Seetõttu kostja teisi juhatuse liikmeid ei teavitatud ning vastutab ainuisikuliselt ühistule tekitatud kahju eest. 04.09.2020 lepinguga loovutas korteriühistu oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja sai nõude loovutamise teate 16.10.2020. Hageja palub seega mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 1 713.90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 177.02 eurot ning viivis tasumata põhisummalt (1 713.90) alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu, kuna kõik tööd R OÜ ja korteriühistu vahel olid kooskõlastatud ning nõuetekohaselt akteeritud. Seega ei ole kostja kahju tekitanud, etteheidetav kahju suurus 1 593.19 eurot ei ole samuti tõendatud. Hageja kahjunõue koosneb ka sellest, et N. L. maksis geodeesia eest 90.00 eurot. Nimetatud nõude osas puudub nõude üleminek N. L.lt hagejale. Ei ole põhjendatud ka kahju summas 30.00 eurot (tasu kohtueelse pretensiooni eest). 21.06.2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli p 1 kohaselt otsustati kinnitada KÜ Kraavi xxxx finants- ja majandustegevuse 2018 aasta revisjonikontrollimise akt. 21.06.2019 KÜ Kraavi

xxxx üldkoosoleku protokolli p 2 kohaselt esitas N. L. küsimuse: „paraadtreppidest kõnniteede ehituse eelarvel on näidatud pindala 68 m2. Tegelikult kõnniteede pindala on 51 m2“. Kostja selgitas, et materjalid, mis on ehitusest järele jäänud, on jäetud korteriühistule - liiv on pandud vaati kõnniteede puistamiseks talveperioodil, kivipuru puistati pesuplatsile maja taga. Kõnniteede kivi on korteriühistu soojussõlmes, neljas pink on kojamehe ruumis. Üldkoosolek hääletas otsuse poolt ning kinnitas KÜ Kraavi xxxx 2018 aasta finants- ja majandustegevuse aruande. 07.12.2019 KÜ Kraavi xxxx üldkoosoleku protokolli kohaselt: ettepanekute saabumise järjekorra järgi on sisse nõuda kahjum suuruses 1 586.70 endiselt juhatuse esimehelt J. K.lt. Hääletamise tulemused antud ettepaneku kohta: «poolt» - 5, «vastu» - 11, «erapooletu» - 4. Hääletamisele oli pandud ettepanek teha juhatuse uue koosseisule kahjumi olemasolu kindlaksmääramiseks kõnniteede ehitamisel ja selle ettekandmiseks üldkoosolekul kuni 01.03.2020 («poolt» - 16, «vastu» – 0, «erapooletu» - 1). 07.12.2019 protokollist nähtub, et korteriühistu hääletas otsuse vastuvõtmise vastu seoses kostjale kahju nõude esitamisega ning otsustas, et juhatuse uus koosseis peab tegelema selle teemaga. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks seda teemat arutanud ning otsust vastu võtnud, lisaks ei ole legitiimset otsustust kahjunõude loovutamise kohta, mis pidi toimuma juhatuse üldkoosolekul. 29.06.2018 võttis korteriühistu R OÜ teostatud töid kõnniteede rekonstrueerimisel vastu järgmise sõnastusega (KÜ Kraavi xxxx ja R OÜ akt): „poolte kokkuleppel teostati tööd seoses muudatustega teostatavate tööde valdkonnas. Ülejäänud ostetud materjal vastavalt kalkulatsioonile jääb kliendi kanda.“ Sellega oli otsustatud, et järelejäänud materjal jääb korteriühistule. 27.03.2019 korteriühistu revisjoniaktist nähtub, et „kõnniteede remonti ja prügiplatsi ehitust teostas firma R OÜ (Leping No 18-03 25.05.2018). Remonditööd vastavad eelarvele ja kinnitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega (29.06.2018). Tööd on teostatud üldkoosoleku otsuse alusel 21.04.2018, eelmiste aastate akumuleeritud reservi kulul. Kõnniteede tööde teostamisel oli avastatud avariiline situatsioon gaasijuhtmega. Firma, mis teenindab maja, teostas hädavajalikud toimingud selle kõrvaldamiseks. Kulud antud situatsiooni kõrvaldamiseks moodustasid 836.12 eurot (Leping 14.06.2018, akt 15.16.2018)“. Remonditööd olid seega nõuetekohaselt akteeritud ja vastuvõetud nii üldkoosoleku kui revisjonikomisjoni poolt. Kostja oli seega hoolas korteriühistu esindamisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja täiendavad seisukohad Kostja üritab veenda, et kuna vastuvõetud tööd on revidendi ja üldkoosoleku poolt heaks kiidetud, ei kuulu kostja poolt korteriühistule tekitatud kahju sissenõudmisele. Hageja selgitas 23.11.2021 kohtuistungil, et revident ja üldkoosolek võtsid otsuse vastu kostja poolt esitatud dokumentide alusel (hinnapakkumine, töövõtuleping, tehtud tööde akt ja arve). See tähendab, et kostja tellis jalakäijate teede ning prügikonteinerite platsi tegemise ning võttis tehtud tööd vastu vastavalt hinnapakkumisele ja tehtud tööde aktile. Kuid kontrollorganid ei kontrollinud tehtud töid ja võtsid otsuse vastu vaid dokumentide alusel. Vastavalt 07.12.2019 juhatuse protokollile pidi kostja andma uuele juhatusele üle kogu korteriühistu dokumentatsiooni enne 17.12.2019. Seda nõuet kostja ei täitnud. Kostja esindaja poolt kohtumenetluses esitatud 29.06.2018 R OÜ täiendavate lisatööde akt summas 605.45 eurot on võltsitud. Kostja väidab, et ehitusmaterjalid on ladustatud elamu

keldris, tema esindaja aga väidab, et teede jaoks mõeldud materjalide jäägid kasutati ära prügikonteinerite platsi ehitusel. Nimetatud lisatööd polnud töövõtulepinguga ette nähtud, akti ei esitatud revidendile, üldkoosolekule ega uuele juhatusele. 10.12.2021 võtsid korteriomanikud vastu otsused: mõista välja J. K.lt Narva linn, Kraavi tn xxxx KÜ kasuks kahjuhüvitis summas 1 713.19 eurot ning kiita heaks juhatuse 04.09.2020 otsus kostja vastu esitatud nõude summas 1 713.19 eurot OÜ-le JURIUS loovutamise kohta. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud pooled ära ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlus puudub, et Narva linn, Kraavi xxxx elamu majandamiseks on loodud Narva linn, Kraavi tn xxxx KÜ (RK xxxx). Puudub vaidlus ka, et kostja oli korteriühistu juhatuse esimees kuni 07.12.2019. Ei ole vaidlust ka, et 2017 aastal tellis korteriühistu FIE-lt A. M. ehitusprojekti korteriühistu osaliseks rekonstrueerimiseks ja heakorrastamiseks. Antud projekt eeldas linna kõnnitee poolt hoone trepikodade suunas kõnniteede rekonstrueerimist. 2018 aastal allkirjastas kostja korteriühistu nimel nimetatud tööde tegemiseks töövõtulepingu R OÜ-ga (RK xxxx) ning 18.06.2018 teostatud tööde akti, millega kinnitas, et objekt on üle vaadatud ja töö vastu võetud ning et see vastab lepingu tingimustele ja ehitusprojektile. Toimiku materjalidest nähtub, et korteriühistu initsiatiivgrupp on kontrollinud, kas ehitatud kõnniteed vastavad ehitusprojektile. H OÜ poolt pildistamine on näidanud, et ehitatud kõnniteede pinda on vähem, kui projektiga ette nähtud. Ehitusmaterjalide ja tööde maksumuse vahe on 1 593.19 eurot. Initsiatiivgruppi liige N. L. maksis geodeesia eest 90.00 eurot, korteriühistu maksis temale nimetatud summa kinni. Samuti maksti hagejale 30.00 eurot kostjale pretensiooni koostamise eest. Hageja leiab, et kostja on korteriühistu juhtimisel tekitanud korteriühistule kahju kokku summas 1 713.90 eurot (1 593.19 + 90.00 + 30.00). Korteriühistu on nõude kostja vastu hagejale loovutanud 04.09.2020 (dtl 59-61, 68). Hageja palub seega nimetatud summa kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja hagiga ei nõustu, kuivõrd leiab, et ta ei ole korteriühistu juhtimisel viimasele mistahes kahju tekitanud. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kostja on korteriühistu juhtimisel tekitanud korteriühistule kahju summas kokku 1 713.90 eurot.

Kostja leidis muuhulgas, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse olemasolu kostjaga õigusvaidluse pidamiseks ja nõude hagejale loovutamiseks. 23.11.2021 kohtuistungil teatas hageja, et selliseid otsuseid vastu võetud ei olnud. Kohus selgitab, et KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1-5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6-9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 näeb ette, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Hageja esitas korteriomanikke kokku kutsumata 10.12.2021 vastuvõetud otsuste hääletusprotokolli, millest nähtub, et korteriühistu poolt võeti vastu otsused kostjaga õigusvaidluse pidamiseks ja nõude hagejale loovutamiseks. Kostja leidis, et nimetatud otsused on vastu võetud hilinemisega ning palus need jätta tähelepanuta. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja esitas 10.12.2021 tõendid hilinemisega, s.o juba menetluse kestel, mitte enne hagi esitamist, samas ei põhjusta need kohtu hinnangul menetluse venimist, sest kostjal oli võimalik esitada oma seisukoht. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et kui oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme ametisuhe on pärast rikkumise toimepanemist lõppenud (praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja enam korteriühistu juhatuses ei ole), siis on õigustatud korteriühistu nimel vastava nõude maksmapaneku otsustama ja realiseerima ka juhatus, kuna endine juhatuse liige ei saa enam juhatuse tahet mõjutada ning seega puudub huvide konflikt korteriühistu ja juhatuse vahel. MTÜS § 32 lg 1 ja 2 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Korteriühistu poolt juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusteks on juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumine, varalise kahju tekkimine ühistule, põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning kahju vahel ja juhatuse liikme vastutus kohustuse rikkumise eest (RK TKo 3-2-1-169-14, p 12). Nõude esitamisel peab korteriühistu tõendama, et ühistu liige rikkus oma kohustusi ning selle tõttu tekkis kahju. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkuleppest (RK TKo 3-2-1-133-15, p 12). Riigikohus on leidnud, et äriühingu vara väärtuse vähenemine juhatuse liikme tehtud ebasoodsa tehingu tagajärjel on iseenesest selline kahju, mis on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja äriseadustiku § 187 lg 2 kaitsealas (vt ka Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). Seetõttu ei ole kohtul iseenesest kahtlusi, et MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas on ka selline kahju, mida korteriühistu juhatuse liige on tekitanud korteriühistule raha põhjendamatu ülekandmisega kolmandatele isikutele, nagu hageja hinnangul tegi seda kostja käesolevas asjas. Kohus selgitab ka, et osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks (mis kohaldub analoogia korras ka korteriühistu juhatuse liikme vastu) on VÕS

§ 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2, kusjuures osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks nimetatud nõudenormide alusel peavad olema täidetud järgmised nõude eeldused: (i) kehtiv võlasuhe (ametisuhe), (ii) kohustuse rikkumine, (iii) osaühingul on tekkinud või tekib varaline kahju, (iv) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning (v) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tõendamiskoormis viidatud nõude eelduste osas jaguneb selliselt, et osaühing (korteriühistu) peab tõendama nelja esimese eelduse olemasolu, samas kui juhatuse liikmel lasub vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus selgitas 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.1, et „TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2; TsÜS § 4). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 19; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4105, p 31).“ Sama otsuse punktis 13.2. on selgitatud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 20). Kohus selgitab ka, et hoolsus- ja lojaalsuskohustus tuleneb juhatuse liikmele ka VÕS § 620 lg 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, kusjuures oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Kohus leiab, et heas usus käitumist iseloomustab ausus ja lojaalsus, heas usus käitumine tähendab mh teistele kahju tekitamisest hoidumist ning pettusliku käitumise vältimist. Hageja on välja toonud, et kostja korteriühistu esimehena allkirjastas 2018 aastal töövõtulepingu R OÜ-ga (RK xxxx), kõnniteede ehitamise hinnaks märgiti hageja hinnangul 4 743.37 eurot (hageja esitatud tõendist nähtub, et tööde koguhinnaks on lepingu järgi 5 770.43 eurot). 18.06.2018 allkirjastas kostja ka teostatud tööde akti, millega kinnitas, et objekt on üle vaadatud ja töö vastu võetud ning see vastab lepingu tingimustele ja ehitusprojektile. Toimiku materjalidest nähtub, et Narva linn, Kraavi tn xxxx KÜ põhikirja p 6.20 järgi esindab juhatuse esimees ühistut kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt, ülejäänud ühistu liikmed esindavad ühistut ühiselt (dtl 79). Kostja juhatuse esimehena sai seega ühistut nimetatud küsimustes esindada ainuisikuliselt. Kostja vastu nõude esitamisel tugines hageja vaid H OÜ poolt leitule, s.o et ehitatud kõnniteede pinda on vähem, kui projektiga ette nähtud, ehitusmaterjalide ja tööde maksumuse vahe on 1 593.19 eurot, mistõttu on kostja hageja hinnangul tekitanud korteriühistule kahju. Kohus

hagejaga ei nõustu. Kohtu hinnangul vastas kostja tegevus korteriühistu juhatuse esimehena R OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmisel juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt eeldatavale hoolsusele. Toimiku materjalidest nähtub, et vaidlusalused tööd on olnud eelnevalt koosolekutel kooskõlastatud (v.a lisatööd, samas neile hageja ei tuginegi), töövõtja poolt valmis tehtud ja kostja poolt vastu võetud. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et kostja juhatuse liikmena ei tegutsenud heas usus ja ühingu huvides, samuti et kostja ei olnud otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud või ta on võtnud nt põhjendamatuid riske. Hageja ei ole tõendanud ka, et kostja ei tegutsenud hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ning mida saaks pidada hoolsuskohustuse rikkumisena. Kostja on 21.06.2019 KÜ Kraavi xxxx üldkoosolekul muuhulgas selgitanud, et tänavatööde tegemisel oli avastatud avariiline situatsioon seoses gaasijuhtmega, mida tuli samuti parandada (lisatööd) ning et materjalid, mis on ehitusest järele jäänud, on jäetud korteriühistule (liiv on pandud vaati kõnniteede puistamiseks talveperioodil, kivipuru puistati pesuplatsile maja taga, kõnniteede kivi on korteriühistu soojussõlmes, neljas pink on kojamehe ruumis). Üldkoosolek kinnitas ka KÜ Kraavi xxxx 2018 aasta finants- ja majandustegevuse aruande (dtl 126). Lisaks nõustub kohus kostjaga, et 27.03.2019 korteriühistu rahandus- ja majandustegevuse kontrollimise aktist (revisjon perioodi 01.01.2018-31.12.2018 eest) nähtub, et „kõnniteede remonti ja prügiplatsi ehitust teostas firma R OÜ (Leping No 18-03 25.05.2018). Remonditööd vastavad eelarvele ja kinnitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega (29.06.2018). Tööd on teostatud üldkoosoleku otsuse alusel 21.04.2018, eelmiste aastate akumuleeritud reservi kulul. Kõnniteede tööde teostamisel oli avastatud avariiline situatsioon gaasijuhtmega. Firma, mis teenindab maja, teostas hädavajalikud toimingud selle kõrvaldamiseks. Kulud antud situatsiooni kõrvaldamiseks moodustasid 836.12 eurot (Leping 14.06.2018, akt 15.16.2018)“ (dtl 150). Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et remonditööd olid nõuetekohaselt akteeritud ning vastu võetud nii üldkoosoleku kui revisjonikomisjoni poolt ja et kostja oli hoolas korteriühistu esindamisel. Hageja ei ole kostja poolt korteriühistu juhtimisel viimasele mistahes kahju põhjustamist tõendanud. Ka H OÜ poolt tuvastatu (s.o et ehitatud kõnniteede pinda on vähem, kui projektiga ette nähtud) ei tõenda, et kostja ei tegutsenud heas usus või korteriühistu huvides. Nimetatu saab olla kohtu hinnangul aluseks töövõtja vastu võimaliku nõude esitamiseks. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kohus leiab, et eeltoodud hoolsuskohustuse põhimõtted on kohaldatavad ka korteriühistu juhatuse liikme suhtes. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hageja tõendanud, et kostja ei tegutsenud sellise hoolsusega, mida mõistlik inimene sarnasetel tingimustel ilmutaks. Kostjaga sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võinuks kohtu hinnangul ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus töövõtulepingu täitmisel on korteriühistu parimates huvides. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti ei pidanud kostja oma tegevuse tagajärjena ette nägema kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 3). Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses

rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.