Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

4

vorminõue. Hageja arvates esineb erand aga olukorras, kus vara võõrandatakse oksjoni korras. Sellisel juhul tekib kohustus täita oksjoni otsust kui sellist. Ka VÕS § 1012 lg 2 näeb ette, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning ei näe ette eraldi vorminõuet. Selline kohustus on sarnane võlatunnistusest tulenevale kohustusele VÕS §-s 30, millisel juhul ei ole nõutav vorminõue. Kostja kohustus on kehtiv vähemalt liitumislepingu üleandmise osas. Seadus ei näe sellise kohustuse puhul ette imperatiivset vorminõuet. Hageja taotles, et kohus rahuldaks hagi ning kohustaks kostjat sõlmima hagejaga müügileping, millega võõrandatakse hagejale kostjale kuuluvad kinnisasjad ja kohustataks kostjat sõlmima ka asjaõigusleping. Veel taotles hageja, et kostja vastavad tahteavaldused asendataks kohtulahendiga. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat andma tahteavaldus, millega volitada hagejat sõlmima elektrivõrgu liitumisleping Elering AS-ga või alternatiivselt, kui nimetatud kinnistute osas on liitumisleping sõlmitud, kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kostja annab liitumislepingust tulenevad õigused üle hagejale. Hageja on seisukohal, et kostja on tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega, tema tegevus on kahju tekitav. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja kohustused ei ole kehtivad, palub hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista kahjuhüvitise VÕS § 115 lg 1 ja § 14 lg 1 ja lg 3 II lause järgi. Hagejal tekkisid lepingu ettevalmistamisega erinevad kulud (usalduskahju). Läbirääkimiste katkestamine on pahauskne. Kahju võib nõuda ka VÕS § 15 lg 1 alusel, kuna hageja uskus, et pooltevaheline tehing on kehtiv. Mustvee päikesepargi panemiseks avalikule enampakkumisele timber.ee keskkonnas olid kostja praegusel juhatuse liikmel Martin Tiigil kõik õigused olemas. Päikesepargi pani müüki kostja enda määratud tingimustel ja kostja määratud tingimustel kuulutati hageja enampakkumise võitjaks. Vastavalt kostja määratud enampakkumise tingimustele pidi kostja sõlmima hagejaga müügi- ja asjaõiguslepingud, andma üle liitumise, kostja ei teinud seda. Kostja väited, et ta ei ole andnud kellelegi mistahes vormis volitust kinnisasjade võõrandamiseks ja enampakkumise korraldamiseks ega volitanud kedagi läbi rääkima, ei vasta hageja hinnangul käesolevas asjas esitatud asjaoludele ja tõenditele. Martin Tiigil oli õigus kostja nimel ja huvides korraldada Mustvee päikesepargi müüki, teha seda TIMBER-i kaudu, Martin Tiigil oli selleks vähemalt talumisvolitus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 järgi. Hageja on seisukohal, et asjaoludeks, mis sellise volituse olemasolu tõendavad, on järgmised: a) Martin Tiigi seotus kostjaga; b) enampakkumise spetsiifilisest infost ja dokumentatsioonist (mis ei ole avalikult kättesaadav) nähtuv; c) asjas antud ütlustest tulenev. Hageja on seisukohal, et Martin Tiigi tegevus oli kostjaga kooskõlastatud, mistõttu kostja vastutab Martin Tiigi toimingute eest lepingueelsete võlasuhete sätete järgi. Kostja ei saa tugineda enampakkumise tingimuste p-le 18, mille kohaselt ei või enampakkuja nõuda hankijalt enampakkumisel osalemise tõttu tekkinud kulutusi. Praeguses asjas ei kohaldu VÕS § 1011 ja kostja tuginemine sellele sättele on asjakohatu. Käesolevas asjas ei ole tegemist konkursiga VÕS § 1009 lg 1 mõttes.

5

vormis (TsÜS § 118 lg 3) ning TsÜS § 129 lg 1, § 83 lg 1 sätestavad tehingu tühisuse, kui see on tehtud seaduses sätestatud vormi järgimata. Kostja on hagejale juba 18. augusti 2023. a e-kirjaga teatanud, et kostja ei ole korraldanud mistahes kinnisasjade enampakkumist. Kostja ei ole andnud kellelegi notariaalselt tõestatud vormis ega ka mistahes muus vormis volitust kostja kinnisasjade müümiseks või nende kinnisasjade enampakkumise korraldamiseks. Kostja pole sõlminud hagejaga AÕS § 119 lg 1 vormis võlaõiguslikke kohustustehinguid kinnisasjade võõrandamiseks ega ka mistahes muus vormis tehinguid. Kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga. Asjaolust, et kostja jaoks kolmas võõras isik korraldab kostja volituseta (sh notariaalselt tõestatud volituseta) kostjale kuuluvate kinnisasjade enampakkumist, kuhu hageja on esitanud seaduses sätestatud vorminõuetele mittevastava pakkumise, ei tulene ega saagi ülal viidatud normide alusel tekkida kostjale mistahes kohustusi hageja ees. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud ega tõendanud. Hageja tuginemine hea usu põhimõttele ei ole põhjendatud, kuna sel juhul kaotaks tehingu notariaalse tõestamise vorminõue oma mõtte. Ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärgi, vorminõude rikkumist ei saa ületada hea usu põhimõtte rikkumisele tuginedes. Hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kostja annab liitumislepingust tulenevad kostja õigused ja kohustused üle hagejale, on alusetu. Liitumisleping on kinnisasja oluline osa, mis ei saa eksisteerida ilma kinnisasjata. Ilma notariaalselt tõestatud volituseta ei saa seda kellelegi üle anda lahus kinnisasjast. Ka liitumislepinguga seotud nõuded on perspektiivitud. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kostja ei ole pannud toime mitte ühtki õigusvastast tegu, mille tagajärjel võiks hagejale tekkida kahju. Hageja ja kostja ei ole omavahel mitte mingeid läbirääkimisi pidanud. Enampakkumine lõppes 26. juulil 2022. Hageja saatis kostjale nõudekirja 17. augustil 2022 ja kostja vastas sellele 18. augustil 2022. Enne seda ei ole hageja ja kostja suhelnud. Seega on hageja väited läbirääkimiste pidamisest või läbirääkimiste pahausksest pidamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kohta alusetud. Kahju tekkimise ja kahju suuruse kohta esitatud hageja väited on paljasõnalised. Hageja on kostja suhtes tegutsenud kolmnurkkelmuse toimepanemisega, millel on karistusõiguslikud tagajärjed. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja esitatud tõend – kokkulepe kulude jaotuse kohta hageja ja Sunly AS vahel on sõlmitud 3. augustil 2023 ehk mitu kuud pärast hagiavalduse esitamist, see käib intressikulude hüvitamise kohta. Tõend on loodud õigusnäivuse tekitamiseks. Hageja ja kostja vahel ei ole tehtud mitte ühtegi kehtivat tahteavaldust, millest tulenevalt oleks võimalik kostjale mingit kahju hüvitamise kohustust omistada. Hageja ei ole ise seoses enampakkumisel osalemisega mingit laenu saanud, tal ei ole tekkinud ka intressi maksmise kohustust, mille hüvitamist nõuda kostjalt. Alusetud on ka tehingu nõustamise ja elektrituru hindade prognoosimise kulu 7500 + 64 320 eurot. Selle kohta esitatud tõendid ei tõenda ei sisult ega koostamise aja poolest hagejale kahju tekkimist seoses osalemisega kolmanda isiku korraldatud enampakkumisel. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on täiesti alusetu, õigusabikulude arve on esitatud AS-le Sunly, mitte hagejale. Hageja õigusteenuse kulu ja sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna rahaline põhinõue kostja vastu on alusetu, on alusetu ka viiviste tasumise nõue. Kinnisasjade enampakkumise tingimuste p 18 ja VÕS § 1011 välistavad hagejal mistahes kahju hüvitamise nõuete olemasolu. Kostja ei ole saanud tegevusetusega mistahes kahju hagejale tekitada, tegevusetuse vormis hagis nõutava kahju tekitamine on õiguslikult võimatu, sh põhjusliku seose puudumise tõttu. Oksjon toimus timber.ee keskkonnas, see domeen on

6

registreeritud AS-i TIMBER nimele, mitte kostja nimele, kostjal puudub juurdepääs timber.ee domeenile. Seega kostja ei ole enampakkumist korraldanud. Martin Tiigil puudus vaidlusalusel perioodil kostja esindusõigus. Kostja ei ole andnud mitte kellelegi mistahes vormis volitust kostjale kuuluvate kinnisasjade müügiks. Ka kolmanda isiku esindaja J. Kuusk on kinnitanud, et enampakkumisega seoses puudusid mistahes volikirjad. Kostja esindusõiguseta M. Tiigi tegevusest ei teki kostjale õigusi ega kohustusi. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et M. Tiigi toimingud ja nende tagajärjed on kostjale TsÜS § 132 lg 2 alusel omistatavad. Enda teadmata ei ole võimalik teist isikut oma kohustuste täitmisel kasutada. Hageja 23. detsembril 2024 esitatud tõendist (AS TIMBER veebilehe väljatrükist), ei nähtu, et kostja oli teadlik M. Tiigi tegevusest. Ja isegi kui kostja oleks sellest teadlik olnud, ei tekitaks see mingeid kohustusi kostjale ega mingeid õigussuhteid hageja ja kostja vahel. Tegevusetusega ei saa kellelegi kahju tekitada, tegevusetusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Hageja ja kostja ei ole kunagi lepingueelseid läbirääkimisi pidanud, mistõttu on kahju hüvitamise nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

õigusabikulud 14 399 eurot 96 senti, millest 134 eurot 96 senti on sõidukulud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (km-ta). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7199 eurot 98 senti (km-ta). Maakohus tasaarvestas p-s 7 ja 8 märgitud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2882 eurot 57 senti (km-ta) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Pooled ei vaidle ja esitatud tõendid kinnitavad, et 2022. a juulikuus toimus avalik enampakkumine AS TIMBER oksjonikeskkonnas timber.ee, enampakkumise esemeks olid 12 kinnisasja ühtse paketina. Enampakkumise lisatingimusteks olid, et „Sõlmitavas asjaõiguslepingus volitatakse enampakkumise võitjat registreerima Elering AS-is liitumistaotlus enda nimele“, ning Mustvee Vallavalitsuse väljastatud ja Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastatud projekteerimistingimused päikeseelektrijaama püstitamiseks. Avaliku enampakkumise alghind oli 2 700 000 eurot. Tingimuste kohaselt sai pakkumisi teha kuni 26. juuli 2022 kella 14:00-ni. Avaliku enampakkumise aluseks oli dokument pealkirjaga „Reola Köögiviljad OÜ avaliku enampakkumise etapid ja tingimused“. Selle dokumendi järgi oli enampakkumise korraldaja Reola Köögiviljad OÜ ja kinnistute paketi nimi „Mustvee päikesepark“. Viidatud dokumendi p 8–17 käsitlesid võitja valimise ja võitjaga kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise aega, kohta ja tingimusi. Avaliku enampakkumise läbiviijaga AS TIMBER suhtles ja andmeid esitas Martin Tiik (AS-i TIMBER seadusliku esindaja Jaakko Kuuse ütlused, Martin Tiigi ütlused). Hageja esitas avalikule enampakkumisele pakkumise 26. juulil 2022. Mustvee päikesepargi enampakkumise kohta koostati protokoll 26. juulil 2022, postkast avati kell 14:17. Hageja pakkumine 3 150 000 eurot oli parim pakkumine, ta kuulutati enampakkumise võitjaks. Enampakkumise läbiviija AS TIMBER teavitas hagejat enampakkumise tulemustest 26. juulil 2022, tegi ettepaneku lepingu notariaalse lepingu vormistamise aja kohta, hageja vastas. 15. augustil 2022 teavitas TIMBERi esindaja Jaakko Kuusk hagejat, et kostja on nõus hagejaga tehingusse tulema hinnaga 4 100 000 eurot. 17. augustil 2022 saatis hagejat esindav advokaat kostjale nõudekirja, et kostja täidaks enampakkumise tulemust ega keelduks lepingute sõlmimisest. Kiri sisaldas teadet kahju hüvitamise nõude esitamise kohta. Kostja juhatuse liige L. Anton vastas nõudekirjale 18. augustil 2022, teatades, et kostja ei ole korraldanud enampakkumist, andnud volikirju ega sõlminud AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud notariaalses vormis võlaõiguslikke kohustustehinguid ega muid tehinguid hagejaga ja et puuduvad mistahes õigussuhted hagejaga. 2022. a juulikuus olid juhatuse liikmed Liana Anton (alates 17. novembrist 2020 kuni praeguseni) ja Merlin Sonn (alates 22. jaanuar 2021 kuni 18. november 2022). Martin Tiik sai juhatuse liikmeks 18. novembril 2022. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjale kuuluva 12 kinnistu koos liitumislepinguga (paketi nimetusega „Mustvee päikesepark“) panemine enampakkumisele AS-i TIMBER oksjonikeskkonnas on lähtunud kostjast. Dokument pealkirjaga „Reola Köögiviljad OÜ avaliku enampakkumise etapid ja tingimused“ sisaldab detailset informatsiooni nii enampakkumisel oleva vara, varaliste õiguste ja määratud erisuste kohta kui ka võitja väljakuulutamise ja võitjaga lepingute sõlmimise kohta. Kohtule esitatud dokumentidest (Reola Köögiviljad OÜ avaliku enampakkumise etapid ja tingimused) nähtub, et kostja oli avalikkusele teada andnud sõlmitava tehingu notariaalsest vormist ja selle vormistamise tingimustest. Martin Tiik andis ütlusi kohtuistungil 13. detsembril 2024, et kui toimus enampakkumise postkasti avamine, oli ta selle juures. Kui selgus parim pakkumine, siis ta ütles kohapeal, et sellega ei ole midagi teha ja lahkus. See parim pakkumine ei vastanud omanike ootusele.

8

Kostja juhatuse liige Liana Anton teatas hagejale 18. augusti 2022. a e-kirjaga, et kostja ei tunnista hageja nõudeid, kuna ta ei ole enampakkumist korraldanud ega andnud selleks notariaalselt tõestatud vormis volikirja. Kostja ei ole andnud notariaalselt tõestatud vormis aktsepti kinnisasjade müümiseks ega sõlminud AÕS § 119 lg-s 1 nõutavas vormis võlaõiguslikke kohustustehinguid. Uuritud tõenditest tuleneb ja poolte vahel ei ole eriarvamusi selles, et hageja ja kostja vahel ei ole tehtud ühtki notariaalses vormis tahteavaldust seoses Mustvee päikesepargi võõrandamisega. Seetõttu ei ole poolte vahel olemas kehtivaid kohustustehinguid ega kehtivaid vastastikuseid lubadusi. Kehtivate kohustustehingute, sh eellepinguliste kokkulepete puudumise tõttu puudub võlasuhe, mille täitmist saaks nõuda. Hageja täitmisnõue tuleb jätta rahuldamata. Liitumisleping käsitletava tehingu raames ei ole müügis kinnistutest eraldiseisvalt ja liitumislepingu kinnistutest eraldi üleandmise nõue ei kuulu rahuldamisele. Enampakkumise tingimustes on kirjas, et kinnistud müüakse ühtse paketina ja erisusena, et sõlmitavas asjaõiguslepingus volitatakse enampakkumise võitjat registreerima Elering AS-s liitumistaotlus enda nimele. Sellisena seondub liitumistaotluse registreerimine ostja nimele asjaõiguslepingu sõlmimisega, s.t. kinnistute üleandmiseks vajaliku lepingu sõlmimisega. Kinnistute omanik soovis temale kuuluvad kinnistud võõrandada ühtse paketina päikeseelektrijaama püstitamiseks koos ostja õigusega saada enda nimele liitumistaotlus Elering AS-ga. Selles osas ei saa esitada täitmisnõuet ja tingimusi teised isikud. Hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega volitada hagejat sõlmima kinnisasjade elektrivõrgu liitumisleping nr 1-1.-4/2022/365 Elering AS-ga hageja kasuks, jäi rahuldamata. Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et see on põhjendatud osaliselt. Kostja ja hageja astusid lepingueelsesse võlasuhtesse VÕS § 14 lg 1 tähenduses. Mustvee päikesepargi enampakkumise tingimuste koostamisega ja nende avalikkusele teatavaks tegemisega algatas kostja lepingueelsed läbirääkimised päikesepargi müügiks. Huvitatud isikud, s.h. hageja, on sellele reageerinud ja astunud lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhtesse omapoolsete ettevalmistuste tegemisega lepingu sõlmimiseks. Hageja ettevalmistused on seisnenud nõustamisteenuse kasutamises, oksjoni tulemust usaldades laenulepingute sõlmimises kohustustehingu täitmiseks, hageja on taotlenud elektrituruhindade prognoosimist ja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid. Selliselt on nii enampakkumise korraldaja kostja kui ka tema kutsel enampakkumisel osaleja teinud toiminguid, mis on suunatud lepingu sõlmimisele läbirääkimiste tulemusena. Selliselt on lepingueelsed läbirääkimised toimunud. Hageja ja kostja olid saavutanud kokkuleppe Mustvee päikesepargi (kinnistud ühtse paketina koos volitusega registreerida Elering AS-s liitumistaotlus enda nimele) müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimises. Seega oli poolte vahel kuni kinnisasja notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimiseni lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe VÕS § 14 järgi. Kostja katkestas aga läbirääkimised ja lepingut notariaalselt ei vormistatud – see oli etapp, kus lepingu sisus oli kokkulepe juba saavutatud kostja etteantud tingimustel ja selliselt (enne lepingu sõlmimise viimast etappi (notariaalset vormistamist)) oli läbirääkimiste katkestamine pahauskne. Keeldumisega sõlmida leping notariaalses vormis lõppesid lepingueelsed läbirääkimised poolte vahel. Seni saavutatud kokkulepe kostja etteantud tingimustel, mis fikseeriti enampakkumise protokollis hageja kuulutamisega enampakkumise võitjaks, kujutas endast Mustvee päikesepargi müügi eellepingut poolte vahel. Läbirääkimised katkestanud kostja ei ole arvestanud läbirääkimistel võitjaks kuulutatud hageja huvidega saada notariaalses vormis sõlmitud lepingu tulemusena enampakkumisel oleva Mustvee päikesepargi omanikuks 9

(ehkki kostja oli sellekohase lubaduse andnud enampakkumise etappe ja tingimusi kirjeldades). Sellega rikkus kostja VÕS § 14 lg-s 1 ettenähtud huvide ja õigustega arvestamise kohustust ja § 14 lg-s 3 ettenähtud läbirääkimiste pahauskse katkestamise keeldu. Läbirääkimiste katkestamise hetkeks olid mõlemad pooled teinud vajaliku ettevalmistuse lepingu sõlmimiseks. Nii oli müüja (kostja) määratud kindlaks kinnistute nimekirja, millele päikeseparki rajama hakatakse; taotlenud luba kohalikult omavalitsuselt päikesepargi rajamiseks ja saanud projekteerimistingimused; teinud ettevalmistustöö liitumislepingu sõlmimiseks ja saanud Elering AS-lt liitumislepingu allkirjastamiseks. Need tegevused olid järjestikused ja omavahelises seoses, tehtud vastavalt kostja omanike ja juhatuse liikmete (Liana Anton, Merlin Sonn) eesmärgile maad ehk kinnistud võõrandada. Et Reola maad ehk kinnistud sooviti müüa, on tõendatud Liana Antoni ja Merlin Sonni ütlustega kohtuistungil. Kinnistute võõrandamiseks vajalikke ettevalmistustöid tegi kostja juhatuse liige Liana Anton, mida tõendavad Elering AS-i kiri Liana Antonile (dtl 555) ja Liana Antoni ütlused. Ettevalmistustööd algasid veebruaris 2022 projekteerimistingimuste taotluse esitamisega, jätkusid Eleringile liitumistaotluse esitamisega aprillis 2022, mis nähtub dokumentide kuupäevadest. 13. juuli 2022. a pakkumuskutses (dtl 1875) kajastuvad kokkuvõtvalt kirjalikest dokumentidest nähtuvad ettevalmistavad tegevused koos omanike visiooni kirjeldusega. Pakkumuskutses kajastatu on vastavuses kirjalikest dokumentidest nähtuvaga, see on päikesepargi rajamist ette valmistavate tegevuste kirjeldus ja strateegiline informatsioon. Seega ei saa see pärineda juhuslikult või müüjale võõralt isikult. Kostja oli enampakkumise korraldaja. Sedavõrd detailne ja selgitav informatsioon koos enampakkumise vormil loetletud tingimustega on piisav ja kaalukas, et tekitada potentsiaalses ostjas usaldust lepingu sõlmimise vastu. Enampakkumise läbiviija AS-i TIMBER seadusliku esindaja Jaakko Kuuse ütlustest tuleneb, et kostja poolt suhtles TIMBERiga üksnes Martin Tiik, kes esitas andmeid, mis on olulised sellest asjast ülevaate andmiseks ostjale. Martin Tiik oma ütlustes ei vaidlusta selle väite õigsust. Martin Tiigi sõnul sai ta informatsiooni päikesepargi alla minevate maade müügisoovist oma õelt Merlin Sonnilt, kes oli OÜ Reola Köögiviljad osanik ja juhatuse liige. Enampakkumisel pakkumise tegija (ostja) ehk hageja valmistas ette ostupakkumise, kasutades selleks nõustamisteenust, sõlmis elektrituruhindade prognoosimiseks kaks lepingut, hageja huvides sõlmis Sunly AS investoritega laenulepingud, usaldades oksjoni tulemust. Kaasnenud intressikulu 85 014 eurot 66 senti on põhjuslikus seoses väljakuulutatud oksjonitulemusega ja kuulub usalduskahju hulka. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 1452 eurot 90 senti (nõudekiri kostjale). Mustvee päikesepargi enampakkumise korraldamise tagajärjed on omistatavad kostjale. Enampakkumise tingimused avaldas oksjoni läbi viivale AS-le TIMBER Martin Tiik. Martin Tiigil oli selleks olemas vajalik informatsioon omanike ja juhatuse liikmete plaanide ja ootuste kohta. Ta esitas enampakkumise läbiviijale müüdava vara kirjelduse , esitas lisadokumente (Jaakko Kuuse ütlused). Esitatud informatsioon, lisadokumendid ja omanike tegevuste kirjeldus ei ole avalikult kättesaadav teave, mis tähendab, et see teave pärines algallikast, kostjaga seotud isikutelt. Enampakkumise läbiviija AS-i TIMBER jaoks on Martin Tiigi puhul tegemist nn taluvusvolituse olemasoluga TsÜS § 118 lg 2 tähenduses. Kostja juhatuse liige Liana Anton oma ütlustes kohtuistungil distantseeris ennast oksjoni korraldamisest (ei ole oksjonit korraldanud, ei ole andnud kellelegi volitust, ei ole esitanud dokumente). Ta ei ole oksjoni korraldamist ja müügiavalduse tegemist ka hiljem arutanud ei Martin Tiigi ega Merlin Sonniga, ta sai enampakkumisest teada alles 17. augusti 2022. a nõudekirjast. Ka kostja juhatuse liikme Merlin Sonni sõnul ei olnud ta teadlik enampakkumisest, ei ole edastanud dokumente ega muul viisil enampakkumist korraldanud.

10

Maakohtu hinnangul – kui lugeda, et L. Antoni ja M. Sonni sellekohased ütlused vastavad tõele – on tegemist äriühingu juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumisega ehk ebalojaalse käitumisega juhitava äriühingu suhtes. Äriühingu avaldused ja avalikkusele avaldatud teave peavad olema tõesed. Avalik enampakkumine, milles teave ja pakkumuskutse avaldatakse piiramata isikute ringile, ei tohi olla avalikkust eksitav. Kohtu hinnangul ei saa see olla ka käesolevas asjas juhatuse liikmetele teadmata. Käesoleval juhul on avalikul enampakkumisel osalenud lisaks hagejale ka teisi pakkujaid, st et avalikkust on eksitatud. Samas on kostja seaduslikud esindajad pidanud seda ebaoluliseks (Liana Antoni ütlused kohtuistungil), nad ei ole pidanud vajalikuks sellele reageerida ega ka avalikkust teavitada väidetavalt omavoliliselt korraldatud enampakkumisest kostja nimel ega seda isegi mitte omavahel arutada. Maakohtu hinnangul on tegemist eluliselt mitteusutava olukorraga ja kohus hindab, et oksjoni korraldamine kostja nimel oli selle juhatuse liikmetele Liana Antonile ja Merlin Sonnile teada. Et Martin Tiik omas nn talumisvolitust kostja juhatuse liikmetelt, möönab Liana Anton ka oma ütluses kohtuistungil „Kui hind oleks olnud okei, äkki meil oleks isegi siis hea meel olnud“. Et juhatuse liikmed L. Anton ja M. Sonn aktsepteerisid Martin Tiigi tegevust oksjoni korraldamisel, kinnitab fakt, et alates 18. novembrist 2022 on Martin Tiik arvatud kostja osanike (dtl 1825–1832) ja juhatuse liikmete hulka. Käsitletavas asjas on avalikul enampakkumisel teavitatud avalikkust, et „Käesoleval enampakkumisel ootab Reola Köögiviljad OÜ pakkumisi ülalkirjeldatud kinnistute paketi ostmiseks kogumis.“ (enampakkumise tingimuste p 1). See avaldus koos muude enampakkumise tingimuste ja etappide kirjeldusega on kostja avalikkusele suunatud tahteavaldus, et ta ootab Mustvee päikesepargile ostjaid. See on üheselt mõistetav tahteavaldus, hageja on seda selliselt mõistnud ning kostja käitumisele vastavalt teinud ettevalmistused kehtiva lepingu sõlmimiseks kostjaga. Mustvee päikesepargi enampakkumise korraldamisega avalikkusele tehtud tahteavalduse tagajärjed on omistatavad kostjale. Maakohus, olles küsitlenud kohtuistungil AS-i TIMBER seaduslikku esindajat Jaakko Kuuske, kostja seaduslikke esindajaid Liana Antonit ja Martin Tiiki ning tunnistajat Merlin Sonni, leidis, et Mustvee päikesepargi panemine enampakkumisele AS-i TIMBER oksjonikeskkonnas, enampakkumise etappide ja tingimuste kirjeldamine ja vajalike lisadokumentide esitamine on toimunud Jaakko Kuuse kirjeldatud viisil – algatatuna Martin Tiigi poolt ja tema avaldatud informatsiooni ja esitatud dokumentide alusel. Martin Tiik oli kostja kasutuses olnud maade kasutamisega seotud varem, sai osanikuks MM Investeeringute kaudu 21. septembril 2022, on alates 18. novembrist 2022 juhatuse liige ja alates 19. detsembrist 2022 kõrgema juhtorgani liige. Samadel kuupäevadel, s.o. 18. novembril 2022 lõppes Merlin Sonni positsioon juhatuse liikmena ja 19. detsembril 2022 lõppes tema otsene osalus. Sellises positsioonis oli Martin Tiigil huvi ja teadmine kostja olukorrast ja tegevusest, tal oli tihe kontakt selle äriühinguga ja juhatuse liikmega. Hageja on kandnud sihipäraselt kulutusi, mis on käsitletavad usalduskahjuna ja on tingitud sellest, et hageja uskus ettevalmistatava lepingu sõlmimisse. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude kokku summas 158 287 eurot 56 senti. Tegemist ei ole konkursil osalemise tõttu tehtud kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 1011 tähenduses, vaid see on lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtlikust katkestamisest tulenev usalduskahju nõue VÕS § 14 lg-te 1 ja 3 teise lause ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et usalduskahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Nõustamisteenus Sunly AS-lt ajavahemikul 7. juulist 2022 kuni 26. juulini 2022 on kohtu hinnangul tellitud põhjendatult ja selle teenuse kulu 7500 eurot oli väljaminek hageja jaoks, mis kaasnes enampakkumisel osalemise ettevalmistamisega ehk lepingueelsete

11

läbirääkimistega. Hageja tegi ettevalmistusi lepingu sõlmimiseks, nõustamisteenuse tellimine ja selle eest tasutud summa on otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses enampakkumisel osalemisega. Hageja nõustamiskulu 7500 eurot on hüvitatavaks kahjuks. Hageja sõlmis elektrituruhindade prognoosimiseks kaks lepingut (Baringa ja SKM-ga), kuid esitatud tõendid ei tõenda hagejale kahju tekkimist 64 300 eurot (ega vähem), mis oleks arvatav kostjalt välja mõistetava usalduskahju hulka. Leping Baringaga on sõlmitud umbes 10 kuud enne enampakkumise väljakuulutamist ja selle alusel tasutud umbes 8 kuud enne enampakkumise väljakuulutamist. Selline makse ei saa olla põhjuslikus seoses kostja välja kuulutatud enampakkumisega. Ka ei ole võimalik kindlaks määrata, milline on sellise väljamakse ja tehingu seos juulis 2022 aset leidnud enampakkumisega või hageja huviga enampakkumisel osaleda. Ka lepingust SKM Marketiga ei ole võimalik järeldada seost juulis 2022 aset leidnud enampakkumisega. Leping on sõlmitud aprillis 2022, maksekohustus tekkis juba mais 2022, mistõttu sellise kohustuse võtmisel ja tõenäoliselt ka lepingu täitmisel ei ole võimalik näha seost kostja välja kuulutatud enampakkumisega. Viidatud elektrituru hindade prognoosimise kulu 64 320 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud. Laenulepingute osas leidis maakohus, et need on sõlmitud, kuna hageja usaldas oksjonitulemust ja seda, et temaga sõlmitakse notariaalne müügi- ja asjaõigusleping. Kaasnenud intressikulu 85 014 eurot 66 senti on põhjuslikus seoses väljakuulutatud oksjonitulemusega, on põhjendatult arvatud usalduskahju hulka ja selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et Vederobalt OÜ ja Sunly AS-i ühine kinnitus kulude jaotuse ja kokkulepete kohta (dtl 1427), allkirjastatud 3. augustil 2023, omab teavet koondava dokumendi tähendust. Sellest koondist puudub nõustamisteenuse kulu 7500 eurot, mis oli selleks ajaks tasutud (tasutud oktoobris 2022). Kohtueelsetest õigusabikuludest 1452 eurost 90 sendist pidas maakohus põhjendatuks 643 eurot 44 senti (ajakulu 3,1 tundi ja tunnitasu 207 eurot 56 senti), viidates, et see kulu kuulub lepingueelsete läbirääkimiste kulu hulka. Kokku pidas maakohus lepingueelsete läbirääkimiste kulu põhjendatuks ja tõendatuks ning kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks 93 158 euro 10 sendi ulatuses. Hageja alternatiivne ehk kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele 58,85% ulatuses. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist tasumisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Nõue on seaduslik ja selle rahuldamisest ei ole alust keelduda. Viivis arvutatakse VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärasid arvestades ja selle on kohtuotsuse tegemise ajal, 11. veebruaril 2025, 22 914 eurot 15 senti. Hageja nõuet tagab kohtu deposiidikontole makstud 158 288 eurot. Hagi tagamise abinõu jääb kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja on maksnud tagatise 7914 eurot 40 senti, mille tagastamist taotleb juhul, kui hagi jääb tagamata. Hagi tagamise tagatis antakse vastaspoolele või kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (TsMS § 383 lg 1). TsMS § 391 lg-d 1 ja 2 sätestavad hagi tagamiseks makstud tagatise kasutamise ja tagastamise korra. TsMS § 391 lg-te 1 ja 2 alusel jääb tagatis kohtu deposiidikontole kuni tagastamisaluse tekkimiseni. Viidates TsMS § 173 lg-le 1 ja § 163 lg-le 1 ja sellele, et kuna üks hageja nõuetest jääb kogu ulatuses rahuldamata, jaotas maakohus õigusabikulud nii, et 50% nendest jääb hageja kanda ja 50% kostja kanda. Maakohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulude jaotamisel võtta arvesse, et hagis esitatud alternatiivne nõue (rahaline nõue) jääb ühe nõudesumma osas

12

rahuldamata, kuna selle summaga seonduv ei moodusta kogu menetluse mahu juures arvestatavat osa. Poolte muud menetluskulud jaotas kohus diferentseeritult. Kolmanda isiku menetluskulud jäid tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määras maakohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

13

Kohus on VÕS § 10 lg-t 1 ja § 20 lg-t 1, AÕS § 119 lg-t 1, TsÜS § 118 lg-t 3, § 129 lg-t 1, § 83 lg-t 1 ja § 84 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades ning TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes leidnud, et hageja ja kostja saavutasid kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimises kokkuleppe. Hageja ja kostja ei ole kunagi mingeid lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. Lepingueelseid läbirääkimisi ei saa pidada tegevusetusega. Avalikkust eksitada ja TsÜS §-st 35 tulenevat kohustust ei ole võimalik rikkuda enda teadmata ja tegevusetusega, ühtlasi ei ole võimalik tegevusetusega sõlmida mistahes lepingut, sh tühist lepingut. Maakohus on VÕS § 1011, § 14 lg-d 1 ja 3, § 15 lg-t 1 ning § 115 lg 1, § 127 lg-d 1, 3 ja 4 ebaõigesti kohaldades ning TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes leidnud, et hagejal on tekkinud osaliselt põhjendatud ja tõendatud usalduskahju. Kinnisasjade enampakkumise tingimuste p 18 ja VÕS § 1011 välistavad expressis verbis hagejal mistahes kahju hüvitamise nõuded kostja vastu. Kostja ei ole pahauskselt läbirääkimisi katkestanud. Kostja ei ole saanud tegevusetusega mistahes kahju hagejale tekitada, tegevusetuse vormis hagis nõutava kahju tekitamine on õiguslikult võimatu, sh puuduva põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) tõttu. Kostja ei ole hagejaga mistahes lepingueelseid läbirääkimisi pidanud, mistõttu hageja tuginemine VÕS § 14 lg-tele 1 ja 3 on õiguslikult ainetu. Kohus on kahju hüvitamise nõude lahendamisel jätnud tähelepanuta, et hageja on kinnisasjade enampakkumisel teinud TsÜS § 83 lg 1 alusel tühise pakkumuse, millel ei olnud mistahes õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 alusel. Järelikult ei ole hageja saanud endale ka mistahes kahju tekitada, kuna hageja tühisel pakkumisel puuduvad TsÜS § 84 lg 1 alusel õiguslikud tagajärjed – seda nii hageja, AS-i TIMBER kui ka kostja jaoks. Kohus on VÕS § 127 lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on VÕS § 115 lg-t 1 ja § 127 lg-d 1, 3 ja 4 ebaõigesti kohaldades leidnud, et kostja on põhjustanud hagejale kahju. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ja osa tõendeid hindamata jätnud. Intressikulu hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei pea hagejale hüvitama Sunly AS-i tegevusega seotud laenulepingutest tulenevaid intressinõudeid ega sponsoreerima Sunly AS-i või hageja majandustegevust. Nõustamisteenuse kulu hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kohtueelse õigusteenuse kulu on tervikuna põhjendamatu. Kohus on TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes jätnud kontrollimata, kas hagejal sai tekkida uskumus tehingu kehtivuses. Hagejal, keda esindas pakkumuse esitamisel kinnisvaraõigusele spetsialiseerunud endine vandeadvokaat, ei saanud VÕS § 15 lg 1 alusel tekkida uskumust, et AS-i TIMBER korraldatud enampakkumisel esitatud õiguslikult tagajärjetu tahteavaldus toob kaasa õiguslikult kehtivad tagajärjed. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, puudub hagejal kostja vastu ka põhinõudega aktsessoorne viiviste tasumise nõue, mistõttu tuleb maakohtu otsus ka kostjalt viiviste väljamõistmise osas tühistada. Kohus on TsMS § 162 lg-t 1 ja § 163 lg-t 1 oluliselt rikkudes määranud menetluskulude jaotuse ning ebaõigesti määranud kindlaks ka menetluskulud. Kohus jättis TsMS § 386 lg-t 4 oluliselt rikkudes hagi tagamise abinõud täies ulatuses jõusse, kuigi hagi jäi osaliselt rahuldamata. Kostja taotleb kohtu deposiitarvele tasutud 42 215 euro 31 sendi viivitamatut tagastamist kostja arveldusarvele.

14

menetluskulud 7199 eurot 98 senti ületavas osas, s.o 2882 euro 57 sendi osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kostjale täiendavalt välja mõistmata 2882 eurot 57 senti. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 8 osas, millega maakohus jättis välja mõistmata kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 7199 eurot 98 senti ületavas osas, s.o 13 567 euro 88 sendi osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejale täiendavalt välja 13 567 eurot 88 senti. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 9 osas, millega maakohus jättis välja mõistmata kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2882 eurot 57 senti ületavas osas, s.o 10 685 eurot 31 senti ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejale pärast tasaarvestuse tegemist täiendavalt välja 10 685 eurot 31 senti. Maakohus on otsuse resolutsioonis menetluskulud kindlaks määranud ebaõigesti. Tartu Maakohus tegi otsuse, millega resolutsioonis mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (km-ta) ja kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 7199 eurot 98 senti (km-ta). See on vastuolus otsuse põhjendavas osas toodud põhjendustega ning kindlaks määratud menetluskuludega, st põhjendavas osas mõistis kohus välja menetluskulud vastupidi. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega TsMS § 436 lg 1 alusel. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust (TsMS § 631 lg 2 ja TsMS § 174 lg 1 ls 1). Maakohus leidis menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, et hageja põhjendatud esindajakulud on üksnes 17 051 eurot 50 senti. Maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, st maakohus on esindajakulusid vähendanud ebaõigelt lähtuvalt dokumentide pikkusest, esindajate ja toimingute arvust ning keskmisest tunnihinnast. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 43 519 eurot 12 senti. Maakohus vähendas hageja menetluskulusid 21 397 euro 62 sendi ulatuses, st mõistis välja 17 051 eurot 50 senti, millele lisandub riigilõiv kokku 5070 eurot. Menetluskulude vähendamine kohtu väljatoodud põhjendustel ei ole õiguspärane. Menetluskulude nimekirjas on toodud välja esindajate keskmine tunnihind, mitte täistunnihind. Lühikesi ja selgeid seisukohti on üldjuhul kõige keerulisem sõnastada. Seetõttu ei ole õige juhinduda dokumendile kulunud aja hindamisel dokumendi pikkusest, st kvantiteet ei määra kvaliteeti. Maakohus määras põhjendamatult kõikide vandeadvokaatidest esindajate tasumääraks 180 eurot, leides, et kõik esindajad olid ühe kvalifikatsiooniga. Ebaõige on kohtu väide, et hageja esindamine menetluses on toimunud koostöös suure tiimiga, mis on esindaja kulusid oluliselt suurendanud. Ei ole põhjendatud teiste nõustajate (Albert Linntammi, Norman Aasa ja Carri Ginteri) menetluskulude välja mõistmata jätmine. Ettevõtjate vahelises vaidluses on ettenähtavad kõrgemad kulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15

maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osa järgmise punktiga: „Jätta AS-i TIMBER menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses tema enda kanda.“ Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

16

eespool märgitud, ei eelda talumisvolituse tuvastamine praegustel asjaoludel notariaalset vormi. Praegusel juhul sai nii AS TIMBER kui ka hageja M. Tiigi volituse olemasolusse mõistlikult uskuda. Asjas on tuvastatav, et M. Tiik tegutses AS-i TIMBER vahendusel kinnisasjade müügi korraldamisel ka kostja juhatuse liikmete teadmisel, kuigi tagantjärele tolleaegsed juhatuse liikmed oma teadmist M. Tiigi tegevusest eitavad (vt käesoleva otsuse p 11.3). Maakohus on ka tuvastanud, et kostja omanikud ja juhatuse liikmed L. Anton, M. Sonn soovisid kinnistud müüa, mille maakohus luges tõendatuks L. Antoni ja M. Sonni ütlustega (vt mh dtl 1860). Mh tuvastas maakohus, et võõrandamiseks vajalikke ettevalmistustöid tegi L. Anton, viidates mh Elering AS-i kirjale L. Antonile (dtl 555) ja L. Antoni ütlustele. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et pakkumuskutses kajastatu on vastavuses kirjalikes dokumentides nähtuvaga, päikesepargi rajamist ettevalmistavate tegevuste kirjeldus ja strateegiline informatsioon ei saa pärineda juhuslikust allikast või müüjale võõralt isikult. Õige on ka maakohtu järeldus, et sedavõrd detailne ja selgitav informatsioon koos enampakkumise vormil loetletud tingimustega on piisav ja kaalukas, et tekitada potentsiaalses ostjas usaldust.

määravad, ilmestavad need siiski kostjaga seotud isikute omavahelisi suhteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et M. Tiik tegutses kinnisasjade võõrandamise korraldamisel kostja talumisvolituse alusel ja nii AS TIMBER kui ka hageja said volituse olemasollu asjaoludest nähtuvalt uskuda. Seda järeldust ei muuda pärast hageja nõudekirja saamist kostja juhatuse liikme L. Antoni 18. augusti 2022. a nõudekirjas sisalduv, milles L. Anton eitab enampakkumise korraldamist ning notariaalses vormis tahteavalduste või tehingute tegemist või notariaalses või muus vormis volituste andmist (dtl 885–886).

kinnisasjade võõrandamist ette valmistades ja oksjoni korraldamisega seoses ja kolmanda isiku poole selleks pöördudes kostja esindajana. Selles osas nõustub ringkonnakohus ringkonnakohtu istungil hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Paul Künnapi esitatud seisukohaga, et läbirääkimised viidi läbi Timberi keskkonnas ja Jaakko Kuusk tunnistas, et tema pakkus M. Tiigile Timberi keskkonda selle protsessi läbiviimiseks. Kostja ise valis, kuidas temaga tuleb suhelda, kostja ise valis, missuguses vormis ja missugusel viisil tuleb talle pakkumisi esitada (vt ka dtl 2177). Nõustuda võib ka selle hageja lepingulise esindaja seisukohaga, et hageja käitus heas usus, usaldades kostjat nii, nagu kostja oli soovinud, et temaga läbi räägitakse (dtl 2177). Kuivõrd maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja katkestas lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt, on maakohus ka põhjendatult tuginenud VÕS § 14 lg-tele 1 ja 3.

19

kehtivusse“, nähtub maakohtu otsusest selgelt ja sellele on viidanud ka kostja ise apellatsioonkaebuses, et maakohus on rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude VÕS § 14 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Seega ei ole kostja väited VÕS § 15 lg 1 kohta asjakohased.

sellekohasele taotlusele vastu (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 2176). Ringkonnakohus selgitas istungil kostjale, et praegusel juhul tagab deposiiti tasutud summa lisaks põhinõudele ka viivisenõuet, mis järjest suureneb, samuti arutleti istungil selle üle, et hagi tagamine peaks tagama ka menetluskulude nõuet. Kostja lepinguline esindaja märkis mh, et „Kui kohus tühistab otsusega hagi tagamise määruse, siis saab panna resolutsiooni punkti, et tagatis tagastada jõustumisel.“ (dtl 2176). Olukorras, kus ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamist puudutavas osas muutmata, kohtu deposiiti märgitud rahasumma tagab mh ka viivisenõuet, mis pidevalt kasvab, ning menetluskulude nõuet, ei ole hagi tagamise abinõu osaline tühistamine ja deposiiti tasutud summa tagastamine praegusel juhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

21

lähtunud otsustuse tegemisel üksnes dokumendi pikkusest, vaid on hinnanud erinevaid asjaolusid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnorme. Ka lähtumine kõigi esindajate puhul tunnihinnast 180 eurot ei ole maakohtule etteheidetav. Ringkonnakohus nõustub lõppjärelduses maakohtuga, et hageja nõutavad menetluskulud on ülepaisutatud. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et lepingulisel esindajal ja kliendil on õigus leppida kokku erinevates tasudes ja tasu maksmise põhimõtetes, mis ei tähenda, et need tuleks kohtumenetluses välja mõista vastaspoolelt. Seda ei muuda ka asjaolu, et äriühingute vahelistes vaidlustes on äriühingud nõus maksma lepingulistele esindajatele omavaheliste kokkulepete alusel rohkem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega väljamõistetavate menetluskulude osas ning ei korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

22

põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutamine apellatsioonimenetluses põhjendatud 13 tunni (8+5) ulatuses, millele lisandub tasu sõiduaja eest istungile 30 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus seoses kostja apellatsioonkaebusega kokku 2370 eurot (käibemaksuta) (13 tundi * 180 eur (käibemaksuta) + 30 eur sõiduaja eest). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolmas isik pole menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus taotlenud ja ei nähtu ka, et tal oleks menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus, et kolmandal isikul apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

23

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.