Osaühingu Aktiva Finants nõue M. T. vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
77,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 44,69 eurot ja viivis (perioodi 18.08.2018-22.12.2020 eest) 8,17 eurot, kokku 52,86 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude summas 20 eurot ning viivise alates 23.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-21-108225 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23.03.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T. (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 21.04.2021 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 28.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 13.05.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 44,69 eurot ja kõrvalnõuete nõudes. Kohus jättis 14.05.2021 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 21.05.2021 esitas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.
3.21.05.2021 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest.
4.Kostja esitas 07.06.2021 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu. 06.07.2021 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. 28.07.2021 andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. 12.08.2021 esitas kostja ning 01.09.2021 hageja kohtule täiendavad seisukohad.
5.13.10.2021 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, andis pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. 11.11.2021 esitas kostja täiendavad seisukoha hagile.
6.06.12.2021 määrusega teatas kohus menetlusosalistele, et teeb käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi avalikult teatavaks hiljemalt 21.12.2021 avalikus e-toimikus. Hageja nõue ja asjaolud
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 44,69 eurot, võla sissenõudmisekulud 20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 9,56 eurot ja viivised alates 14.05.2021 kuni põhinõude 44,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kostja ja Telia Eesti AS vahel olid sõlmitud lepingud kliendinumbriga 177954874 23.12.2016 liitumisleping mobiilinumbrile xxxxxxxx ja 13.05.2015 liitumisleping mobiilinumbrile xxxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse „Diil 12.99“ osutamise kokkulepe ning telefoninumbriga xxxxxxxx telekommunikatsiooniteenuse „MaksiDiil 9.9“ osutamise kokkulepe. Lepingu lisa järgi esimesel ja viimasel mittetäielikul arveldusperioodil kehtib kuutasu proportsionaalses summas vastavalt võrgus aktiivselt oldud päevade arvule. Lepingute sõlmimisega kinnitas
2-21-108225 kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Ajavahemikul 31.07.2018-30.09.2018 esitas Telia Eesti AS kostjale arveid, milliseid kostja ei ole tasunud. Telia Eesti AS ütles lepingud kostjaga üles 30.09.2018. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved teenuste eest summas 44,69 eurot: 1) 31.07.2018 arve nr B18075267692 summas 18,05 eurot maksetähtpäev 17.08.2018, 2) 31.08.2018 arve nr B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtpäev 17.09.2018, 3) 30.09.2018 arve nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtpäev 17.10.2018. Kostja esitatud arveid ei tasunud, mistõttu on kostjal võlgnevus põhisummas 44,69 eurot. 09.12.2020 loovutas Telia Eesti AS nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Koos põhinõudega nõuab hageja kostjal viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 9,56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 20 eurot 13.08.2019 ja 23.12.2020 saadetud meeldetuletuste eest.
9.Hageja esitas 06.07.2021 kohtule seisukoha kostja vastusele, milles leidis, et oma vastuses on kostja hageja nõudele vastu vaielnud mitmete formaalsete põhjustega, kuid sisuliselt oma seisukohta hageja nõudele esitanud ei ole. Samas on kostja esitanud oma vastusega koos nõude tunnustamisena korduvalt tema poolt võla tasumiseks tehtud ülekannete koopiad. Hageja on seisukohal, et kostja on nõude põhiosa summas 44,69 eurot omaks võtnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavalduses toodud viivistele summas 9,56 eurot.
10.Hageja oma 01.09.2021 kohtule esitatud seisukohas leiab, et kostja on hageja suhtes käitunud hoolimatult ja ükskõikselt. Sellega on kostja ise tinginud enda vastu hagi esitamise, millega kaasnesid menetluskulud. 23.12.2020 saatis uus võlausaldaja kostjale teate võla loovutamise kohta, mida kostja väidetavalt kätte ei saanud. Kostja sai enda selgituste kohaselt loovutamisest teada 07.01.2021 kui Telia Eesti AS tagastas kostjale raha selgitusega “müüdud võlg, summa kanda inkassole”. Samuti kuna raha kanti Telia Eesti AS poolt kostjale tagasi, siis ei ole kostja võlga tasunud. Sissenõudekulud tasuliste maksemeeldetuletuste näol on tõendatud ja nõudeõigus tuleneb seadusest (VÕS § 1132). Kostja vastuväited
11.Kostja oma 07.06.2021 kohtule esitatud vastuses vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt olid kostjale faktilised asjaolud segased – kes on uus nõude omanik, kas hageja või hageja esindaja ettevõte Julianus Inkasso OÜ. Seega kandis kostja võlausaldajale Telia Eesti ASarvelduskontole 22.12.2020 võlgnevuse summas 49,69 eurot. Võlausaldaja kandis raha tagasi 30.12.2020 selgitusega „makse tagasimaks“. Kostja kandis 04.01.2021 uuesti võlausaldajale 49,69 eurot, mille võlausaldaja kandis uuesti tagasi 07.01.2021 selgitusega „müüdud võlg, summa kanda inkassole“. Kostja oma vastuses märgib, et tunnistab nõuet summas 49,69 eurot, mis jäi tasumata seoses välisriigis viibimisega ning oli nõus tasuma nõude naasmisel, mida kostja ka tegi kahel korral. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 164,38 eurot, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväitele järgnes hagiavaldus 77,83 eurot. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses nõutav summa erineb kõikidest eelnevatest summadest ja viivis vastab seadusele, mis näitab, et hageja on tahtlikult esitanud kostjale suuremaid nõudeid kui seadus lubab ja on teinud seda kõike liigkasu eesmärgil. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
12.12.08.2021 kohtule esitatud seisukohas kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise asjaolud on ebaselged. Kostja maksis Telia Eesti AS-ile võla ära 22.12.2020 ning Julianus Inkasso ei olnud veel nõude loovutamisest teatanud, seega oli Telia Eesti AS kohustatud täitmise vastu võtma. Julianus Inkasso OÜ on kostjale nõude loovutamisest teatanud 23.12.2020, kuid ei ole lisanud volikirja, et tõendada esindusõigust. Hagi lisas 4 esitatud Telia Eesti AS 09.12.2020 teade nõude loovutamisest ei ole kostjani
2-21-108225 jõudnud ja hageja ei ole selle kättesaamist kostja poolt tõendanud. Kostja leiab, et kui menetluse käigus hakata kontrollima nõude aluseks olevaid algdokumente, siis võib juhtuda, et arved juba sisaldasid viiviseid, mille pealt viivist arvestada ei saa. Kostja leiab, et kunagi varem ei ole hageja ega Telia Eesti AS küsinud kostjalt viivist, seega võib hageja kostja hinnangul kaotada õiguse küsida seda kohtumenetluses, kuna viivise küsimine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud oluliselt suurema viivise kui hiljem hagiavalduses. Igal juhul ei saanud hageja küsida viiviseid suuremas ulatuses kui seaduses. Kostja leiab, et alusetu on hageja sissenõudmiskulu, kuna hageja ei ole tasulisi kirju saatnud.
13.Kostja on seisukohal, et tõendamata on, mis alusel esitas AS Telia Eesti kostjale arveid pärast teenuselepingu lõppemist. Kostja leiab, et kui põhivõla olemasolu on kohtu arvates tõendatud, siis viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal oli alus võla tasumise kohustusest keeldumiseks olukorras, kus oli tõendamata nõude loovutamine, mille tõttu puudub samuti alus viivise nõudmiseks. Samuti leiab kostja, et sissenõudmiskulu 20 eurot kandmine on tõendamata. VÕS § 1132 lg 2-st ei tulene, et tegemist oleks lihtsalt seadustatud hinnakirjaga, tähitud kirjadele tehtud kulu peab olema reaalselt kantud.
14.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 360 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-21-108225
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 23.12.2016 liitumislepingu nr xxxxxxxx ning 13.05.2015 liitumislepingu nr xxxxxxxx. Nimetatud lepingute sõlmimine nähtub ka hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest (dtl 34-43). Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et nimetatud liitumislepingute alusel esitati kostjale tasumiseks 31.07.2018 arve nr B18075267692 summas 18.05 maksetähtajaga 17.08.2018 (dtl 46), 31.08.2018 arve nr B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtajaga 17.09.2018 (dtl 45) ning 30.09.2018 arve nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtajaga 17.10.2018 (dtl 44).
20.Kostja on oma vastuväites leidnud, et nõude loovutamise asjaolud on ebaselged. Hagi lisas 4 esitatud Telia 09.12.2020 teade nõude loovutamisest ei ole kostjani jõudnud ja hageja ei ole selle kättesaamist kostja poolt tõendanud. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja lepinguline esindaja on kostjale nõude loovutamisest teatanud 23.12.2020, kuid ei ole lisanud volikirja, et tõendada oma esindusõigust, raha palus üle kanda aga oma arvele. Hagiavalduse kohaselt loovutas Telia Eesti AS 09.12.2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
21.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu
15.jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Telia Eesti AS 09.12.2020 kirjaga kostjat teavitanud nõude loovutamisest ning, et uueks võlausaldajaks on hageja (dtl 63). Samuti on Julianus Inkasso hageja lepingulise esindajana teavitanud 23.12.2020 kirjaga kostjat, et vastavalt Telia Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud lepingule nr NL-616 27.11.2020, loovutas Telia Eesti AS VÕS § 164 ja § 167 alusel kostja ja Telia Eesti AS vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (dtl 68). Lisaks on Telia Eesti AS 07.01.2021 maksekorralduse selgitusse, millega Telia Eesti AS tagastas kostja poolt tasutud 49,69 eurot, märkinud, et „müüdud võlg , summa kanda inkassole“ (dtl 135). Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditest nähtuvalt tõendatud, et nõue on loovutatud ja hagejal oli õigus hagi esitada. Kohus märgib, et nõude loovutamisele ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet.
23.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes (dtl 90). Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemasolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus ning, et ta soovis kahel korral võlgnevust Telia Eesti AS-ile tasuda. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega
2-21-108225 tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 44,69 eurot.
24.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Kostja on oma vastuses hagiavaldusele leidnud, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
26.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Telia Eesti AS on kostjale esitanud 31.07.2018 tasumiseks arve nr B18075267692 summas 18,05 maksetähtajaga 17.08.2018 (dtl 46), 31.08.2018 arve nr B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtajaga 17.09.2018 (dtl 45) ning 30.09.2018 arve nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtajaga 17.10.2018 (dtl 44), millised on kostja poolt tasumata. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et soovis 22.12.2020 tasuda Telia Eesti AS-ile võlgnevust summas 49,69 eurot (maksekorraldus dtl 98) ja uuesti 04.01.2021 (dtl 99). Telia Eesti AS tagastas mõlemad maksed kostjale (dtl 9697). Peale maksete tagastamise on kostja korduvalt pöördunud hageja ja hageja lepingulise esindaja poole saamaks informatsiooni võlgnevuse suuruse kohta, kuid hageja ja hageja lepinguline esindaja kostjale nõude alusdokumente ega nõude arvutuskäiku ei esitanud (dtl 100104). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja viivisenõue kuni 22.12.2020 ehk ajani, mil kostja tegi esimese ülekande võlgnevuse tasumiseks Telia Eesti AS-ile. Hageja viivisenõue alates 23.12.2020 tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see oleks kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole saamaks selgust nõude suuruse osa, samuti on kostja, teadmata nõude loovutamisest, soovinud oma võlgnevust tasuda, kuid Telia Eesti AS on maksed tagastanud. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt on alates 23.12.2020 viivisevõlgnevus tekkinud eelkõige hageja ja Telia Eesti AS käitumise tõttu.
27.Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt muutus kostjale: -
Arvest nr B18075267692 tulenev võlgnevus summas 18,05 eurot sissenõutavaks 18.08.2018 (dtl 46), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale perioodi 18.08.2018-22.12.2020 eest 3,39 eurot (18,05 x 8% /365 x 858 päeva).
-
Arvest nr B18085853133 tulenev võlgnevus summas 19,98 eurot sissenõutavaks 18.09.2018 (dtl 45), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale perioodi 18.09.2018-22.12.2020 eest 3,62 eurot (19,98 x 8% /365 x 827 päeva).
-
Arvest nr B18096216078 tulenev võlgnevus summas 6,66 eurot sissenõutavaks 18.10.2018 (dtl 44), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale perioodi 19.10.2018-22.12.2020 eest 1,16 eurot (6,66 x 8% 7365 x 797 päeva).
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kokku välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.08.2018-22.12.2020 eest 8,17 eurot.
2-21-108225
29.Lisaks põhivõlgnevusele ja viivisele on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Hageja taotleb nimetatud kulude hüvitamist tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 1. Hageja väitel on kostjale edastatud kaks meeldetuletuskirja. Kohus selgitas hagejale 13.10.2021 määruses, et õiguskirjanduse kohaselt ei anna VÕS § 1132 lg 2 iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Varul. P jt, Tallinn 2016, lk 581). VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Varul. P jt, Tallinn 2016, lk 580). Kohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt on hageja kohustuseks tõendanud sissenõudmiskulude 20 eurot kandmist. Hageja vaatamata kohtu selgitustele sissenõudmiskulude nõuet summas 20 eurot tõendanud ei ole, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 44,69 eurot ja viivise perioodi 18.08.201822.12.2020 eest summas 8,17 eurot. Kohus jätab hageja viivisenõude alates 23.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni ning sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tingib menetluskulude sellise jaotuse ka asjaolu, et kostja on korduvalt enne hagiavalduse esitamist soovinud hageja nõuet rahuldada, kuid ei ole vaatamata järelpärimistele vajalikku informatsiooni saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.