2-21-12825/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Asjaolud ja menetluse käik M. A. esitas Harju Maakohtule avalduse I. A. (surnud xx.xx.2020) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja xx.xx.2020 surnud I. A. pärija. Avaldaja on seisukohal, et surnud isiku vara ei jätku surnud isiku kohustuste täitmisele. Surnud isiku vara eest ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole sellise majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärandvara suhtes on läbi viidud inventuur, pärandvara nimekirja kohaselt on pärandvaras täitmata kohustusi 16 580.98 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada I. A. pärandvara pankrot. 07.09.2021 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja määratud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt I. A. oli perekonnaseisult vallaline, ta pole kunagi abielus olnud ega sõlminud kooselulepinguid, lapsi tal polnud. Hariduselt oli I. A. jurist, lõpetanud TÜ õigusteaduskonna 1993. Tema viimane töökoht pole haldurile teada. Maksuhaldurilt saadud andmetel on I. A. saanud viimase viie aasta jooksul tulu 2016. a 2441.49 eurot ja 2017. a 2620.41 eurot, mis on I. A.le makstud töövõimetuspensioni ja toetused. 11.04.2016 määrati I. A.le Sotsiaalkindlustusameti poolt töövõimetuspension, mida maksti kuni 31.10.2017 (11.04.2016‒31.10.2016 281.71 eurot kuus, 01.11.2016-31.10.2017 295.88 eurot kuus. Seejärel määras Töötukassa I. A.le töövõimetustoetuse 11.82 eurot päevas, mis alates 05.04.2018 maksti M. A. kontole, töövõimetoetuse maksmine lõpetati xx.xx.2020.

Lisaks töövõimetuspensionile ja töövõimetustoetusele oli I. A.le Sotsiaalkindlustusameti poolt 11.04.2016 määratud puudega täiskasvanu toetus, mida maksti kuni tema surmani (11.04.2016‒31.10.2016 summas 46.79 eurot kuus, 01.11.2016‒31.10.2017 summas 47.05 eurot kuus, 01.11.2017‒xx.xx.2020 summas 49.09 eurot kuus). Puudega täiskasvanu toetus maksti I. A. kontole. Kohtu avalduse alusel menetles Harju Maakohus aastatel 2019‒2020 I. A.le eeskoste määramist, eestkostet ei määratud ja menetlus lõpetati 31.01.2020 (tsiviilasi nr xxx). Uue eeskoste määramise avaldus esitati 10.12.2020, seekord Tallinn linna poolt, menetlus lõpetati seoses I. A. surmaga (tsiviilasi nr xxx). I. A. ei olnud oma surma hetkel seotud ühegi äriühinguga, ka varasemad seosed äriühingutega puuduvad. I. A. viimane elukoht oli munitsipaaleluruumis aadressil xxx xx-xx xxx, kus ta elas koos M. A.ga. Alates 20.11.2020 viibis I. A. xxx. I. A. pärandi võttis vastu M. A. Pärand võeti vastu inventuuriga. Enne ajutise halduri nimetamist on kohtutäitur Elin Vilippus läbi viinud I. A. pärandvara inventuuri. Ajutine haldur võttis vara ja võlgade väljaselgitamise esmaseks aluseks pärandvara nimekirja andmed. Lisaks tegi ajutine haldur päringuid täiendavate andmete saamiseks. Ajutise pankrotihalduri päringute tulemusena selgus, et mõneti on pärandvara koosseis võrreldes inventuuris toodud andmetega siiski teine. Ka ei ole pärandvara koosseis jäänud samaks. Võlgnikul puudub vara. I. A. arvelduskontol Swedbankis on 0 eurot. 04.01.2021 oli kontol 343.34 eurot, kuid see raha kanti kohtutäitur Elin Vilippusele. Täitur täitis Swedbank nõuet. I. A. ei olnud liitunud kogumispensioniga. I. A.l puudub kinnisvara, talle ei kuulu osalusi äriühingutes, transpordivahendeid, kaubamärke ega patente, muud väärtpabereid peale pensionifondi osakute. Võlgnik omas arvelduskontot ka Danske pangas (endine Sampo pank), konto on suletud. Mujal pankades võlgnik kontot ei omanud. I. A. Danske panga kontol tehinguid viimase kolme aasta jooksul tehtud pole. Tehinguid on tehtud Swedbank kontol. Selle pangakonto väljatrüki pisteline kontroll ei näita, et I. A. oleks viimase viie aasta jooksul vara soetanud. Ka muud andmed I. A. vallasvara kohta puuduvad. Arvesse võttes eeltoodut, on I. A. vara hinnanguline väärtus seega 0 eurot. Ajutisele haldurile on teatatud järgmistest I. A. kohustustest: Swebank AS nõue summas 2169.40 eurot, TF Bank AB nõue summas 631.28 eurot, kohtutäitur Hille Kudu, nõue summas 190.21 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 138.55 eurot, M. A. nõue summas 3021 eurot, nõuded kokku 6150.55 eurot, Bigbank AS nõue summas 6996.74 eurot on aegunud. Swedbank AS nõue põhineb laenulepingul XXXXXXX, Swedbank AS kasuks on tehtud maksekäsk, täitedokumenti täitis kohtutäitur Elin Vilippus, täitemenetlus on lõpetatud. Võrreldes üleskutsemenetlusega korrigeeris Swedbank AS nõuet pankrotimenetluses oluliselt. TF Bank AB kasuks on tehtud maksekäsk. Täitedokumenti täidab kohtutäitur Hille Kudu, täitur ei ole ajutise halduri päringule vastanud. AS Bigbank nõue põhineb 20.02.2012 tarbijakrediidi lepingul, AS Bigbank ütles lepingu üles 04.01.2013, AS Bigbank teatas, et

2-21-13825 esitas üleskutsemenetluses eksituse tõttu vale nõude. Ajutise halduri hinnangul on nõue aegunud. M. A. nõue kujutab endast matusekulude hüvitamise nõuet. Õiguse taolise nõude esitamiseks annab pärimisseaduse § 142. Matusekulud olid 3271 eurot, sellest 250 eurot tasuti riikliku matusetoetuse arvelt. Matusekulust 2280 eurot moodustavad kulud hauakivile ja piirdele. Haldur on seisukohal, et olukorras, kus tegu on kahekohalise hauakivi ja -piirdega, on põhjendatud matusekuluks pool asjaomasest kulust, s.o 1881 eurot (666+75+(2150+130)/2). Muude kohustuste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on ajutisele haldurile teadaolevate I. A. kohustuste suurus kokku 5010.44 eurot. Pandiõigused teadaolevalt puuduvad. Ajutise halduri hinnangul ei ole pärandvara arvelt võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo olemasolu kohta. Arvesse võttes seda, et I. A.l puudub vara, mille arvelt kohustusi rahuldada, leiab ajutine haldur, et I. A. on maksejõuetu. I. A. maksejõuetus tekkis tema eluajal. Ehkki tema kohustuste võtmise aeg ei ole teada, on teada, et see toimus enne 2013. aastat. Kas võlgnik sel ajal töötas, ei ole ajutisele haldurile teada. Kui mitte enne, siis alates 2016. aastast on võlgnik olnud tõsiselt haige. 2016. aasta kevadel määrati tema töövõimetuse protsendiks xx%. Seega ei olnud tal ilmselt võimalik tööle minna ja sissetuleku arvelt võetud kohustusi täita. Siiski, vähesel määral, aga pidevalt rahuldas võlgnik oma võlausaldajate nõudeid sotsiaaltoetuste arvelt. Aastal 2022 oleksid tema võlausaldajate nõuded aegunud. Seega juhul, kui I. A. poleks enne seda surnud, oleks tema maksevõime 2022. aastal taastunud. Kuna ei ole teada, kuna tekkis I. A. maksejõuetus, ei ole ka teada maksejõuetuse põhjus. Võlgnikul ei olnud võimalik maksejõuetust ületada tema tervisliku seisundi tõttu. Maksejõulisus oleks kohustuste aegumise tõttu taastunud 2022. aastal. Enne seda I. A. aga suri. Võlgnikule makstud puudega täiskasvanu toetus laekus võlgniku kontole, kust see võeti kas võlgniku või tema ema poolt sularahas välja. Võlgniku töövõimetustoetus laekus tema ema kontole. Halduril puudub ema kontole juurdepääs. Seetõttu ei ole teada, kuidas I. A. raha kulutati. Arvestades, et võlgniku teadaolevad laekumised koosnesid vaid väikesest pensionist ja toetusest, kulus raha ilmselt toidu ja muude esmatarbekaupade soetamiseks. I. A.l ei ole viimase 5 aasta jooksul olnud kinnisvara, transpordivahendeid, kaubamärke, patente ega väärtpabereid. Seega ei ole ainest analüüsida sellise varaga seotud tehingute tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikule makstud toetusest osa maksti igakuiselt täituritele. Haldurile jääb ebaselgeks, mis alusel seda tehti. TMS § 131 lõige 1 punkt 3 ei võimalda pöörata sissenõuet sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Juhul kui kinnipidamine toimus alusetult, võib olla õigus see raha võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgnikule tehti 15.02.2018 XXX-s xxxoperatsioon. Võlgniku arvates tehti seejuures raviviga. Sotsiaalministeeriumi juurde loodud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon

2-21-13825 raviviga ei leidnud. Võlgnik esitas kohtule asjaomase hagi. Samas jättis võlgnik kohtu määratud tähtajaks selles esinenud puudused kõrvaldamata ja kohus jättis hagi läbi vaatamata (tsiviilasi nr xxx). Võlgnik viibis 2020. aastal haiglas kolm korda: 16.03.2020‒31.03.2020, 13.07.2020‒02.10.2020 ja alates 20.11.2020 kuni oma surmani. Seejuures olid tal haiglasse sattudes ulatuslikud xxx. 02.10.2020 kirjutati ta haiglast välja väidetavalt vaid seetõttu, et M. A. seda nõudis ja haiglat ähvardas. Kui võlgnik vajas haiglaravi ja ta kirjutati haiglast välja seetõttu, et kolmas isik ei andnud ravi jätkamiseks nõusolekut, on haigla rikkunud tervishoiuteenuse lepingut ja on kohustatud hüvitama sellega põhjustatud kahju (sh mittevaralise kahju). M. A. ei olnud võlgniku eestkostja, kes oleks võlgniku eest saanud otsustada ravist keeldumist. Kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks vara puudub, siis pankroti väljakuulutamiseks tuleks menetluskulude katteks maksta deposiit vähemalt summas 3000 eurot. See katab ajutise pankrotimenetluse kulud, I üldkoosoleku ja nõuete nimekirja koostamise kulud, samuti võimalike nõuete esitamise kulud. 26.10.2021 määrusega tegi kohus ettepaneku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti I. A. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. M. A. esitas Harju Maakohtule avalduse I. A. surnud xx.xx.2020 pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja I. A. pärija. Pärija on esitanud pankrotiavalduse tulenevalt asjaolust, et pärandvaras olevad kohustused ületavad vara väärtust ja ta ei ole nõus pärandaja kohustusi täitma oma vara arvelt. Pärandvara inventuuri kohaselt ületavad I. A. kohustused tema vara ja rahaliste vahendite väärtuse. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole pärandvara arvelt võimalik kõiki I. A. kohustusi täita.

I. A. pärandvara hinnanguline väärtus on 0 eurot. I. A. arvelduskontol Swedbankis on 0 eurot. 04.01.2021 seisuga oli kontol 343.34 eurot, kuid see raha kanti kohtutäitur Elin Vilippusele, kes täitis Swedbank AS nõuet. I. A. ei olnud liitunud kogumispensioniga. I. A.l puudub kinnisvara, talle ei kuulu osalusi äriühingutes, transpordivahendeid, kaubamärke ega patente, muud väärtpabereid peale pensionifondi osakute. Võlgnik omas arvelduskontot ka AS-s Danske Bank, konto on suletud. Mujal pankades võlgnik kontot ei omanud. I. A. AS Danske Bank kontol tehinguid viimase kolme aasta jooksul tehtud pole. Tehinguid on tehtud AS Swedbank kontol, pangakonto väljatrüki pisteline kontroll ei näita, et I. A. oleks viimase viie aasta jooksul vara soetanud. Ka muud andmed I. A. vallasvara kohta puuduvad. I. A. teadaolevate kohustuste suurus kokku on 5010.44 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile on teatatud järgmistest I. A. kohustustest: Swebank AS nõue summas 2169.40 eurot, TF Bank AB nõue summas 631.28 eurot, kohtutäitur Hille Kudu, nõue summas 190.21 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 138.55 eurot, M. A. põhjendatud nõue summas 1881 eurot, Bigbank AS nõue summas 6996.74 eurot on aegunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus püsiva iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Arvestades asjaolu, et I. A. pärandvaras olevate kohustuste väärtus ületab pärandvarasse kuuluva vara väärtust, ei piisa pärandvarast kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik I. A. kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on I. A. maksejõuetu, maksejõuetus tekkis tema eluajal. Ehkki I. A. kohustuste võtmise aeg ei ole teada, on teada, et see toimus enne 2013. aastat. Kas võlgnik sel ajal töötas, ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada. Kui mitte enne, siis alates 2016. aastast on võlgnik olnud tõsiselt haige. 2016. aasta kevadel määrati tema töövõimetuse protsendiks xx%. Seega ei olnud tal ilmselt võimalik tööle minna ja sissetuleku arvelt võetud kohustusi täita. Vähesel määral, aga pidevalt rahuldas võlgnik oma võlausaldajate nõudeid sotsiaaltoetuste arvelt. 2022. aastal oleksid tema võlausaldajate nõuded aegunud. Seega juhul, kui I. A. poleks enne seda surnud, oleks tema maksevõime 2022. aastal taastunud. Enne seda I. A. aga suri. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et I. A. arvelduskonto jääk AS-s Swedbank on 0 eurot, kuid 04.01.2021 oli kontol 343.34 eurot, kuid see raha kanti üle kohtutäitur Elin Vilippusele, kes täitis AS Swedbank nõuet. Väljamakse alused on ebaselged. I. A. viimase viie aasta jooksul saadud tulu on koosnenud töövõimetuspensionitest ja -toetustest. TMS § 131 lõige 1 punkt 3 ei võimalda pöörata sissenõuet sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Juhul kui kinnipidamine toimus alusetult, võib olla õigus see raha võlausaldajalt tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused.