Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud L. S. esitas kohtusse hagi k. R. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotluse menetlusabi saamiseks. Hageja palub tunnistada lubamatuks kõik tema vastu k. R. L. sundtäitmise nõuded 1878 eurot 90 senti seoses aegumisega. 1.191/2009/548 väärtegu 17.10.2008. 2.191/2009/1035 väärtegu 27.08.2008. 3.191/2007/1008 väärtegu 03.04.2007. 4.191/2011/483 väärtegu 15.10-2010. 5.191/2012/423 väärtegu 21.10.2011. K. kustutas põhinõude aegumisega 2013 aastal ja nõuab menetluse alustamise tasu ja ki tasu. 6.191/2006/1768 Maksu-ja Tolliamet 23.08.2006.

7.191/2001/2364 Maksu-ja Tolliamet 27.09.2000. Maksu-ja Tolliamet kustutas põhinõude 2020 jaanuaris seoses aegumisega k nõuab menetluse alustamise tasu ja ki tasu. 8.191/2010/487 kohtuotsus tsiviilasi 16.03.2010. 9.191/2006/833 kohtuotsus tsiviilasi 17.02.2006. 10.191/2009/3544 kohtuotsus tsiviilasi 32.10.2009. K. pidi kustutama kõik nõuded hageja vastu 01.märtsil 2021 aastal tulenevalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas 11.november 2020 2-20-8600 otsuse alusel, aga ei ole teinud seda siiani. Kohtu põhjendused Kohus leiab, esitatud hagiavaldus on puudustega ja ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. L.S. esitas kohtusse hagi k R.L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotlenud tunnistada aegunuks täiteasjad nr 191/2010/487, 191/2006/833, 191/2009/3544. L.S. esitas kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka k enda tasu otsuste täiteasjades nr 191/2009/548, 191/2009/1035, 191/2007/1008, 191/2011/483, 191/2012/423, 191/2006/1768 ja 191/2001/2364 osas. Kohus leiab, et L.S. poolt kohtule esitatud hagiavalduse sisu hinnates, võib olla tegemist L.S. avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Hagiavalduses on esitatud taotlused 10 täiteasja osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. Kohus juhib L.S. tähelepanu, et 1.aprillil 2021. a jõustunud täitemenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt saab alates 1.aprillist 2021 aegumise kohaldamiseks esitada avalduse ka k-le. Selline võimalus on võlgniku jaoks kiirem ja soodsam, sest avalduse esitamisel tuleb tasuda k tasu 18 eurot (15 eurot + käibemaks) iga täiteasja kohta. Seoses nõuete aegumisega on kehtestatud sätted, mis soodustavad võlgniku pöördumist esmajärjekorras just k poole (madalam tasu avalduse läbivaatamise eest, lihtsam menetlus, riigilõivu tasumisest vabastus kohtusse pöördumisel, kui eelnevalt on läbitud menetlus k juures). Avalduse saamisel kontrollib k, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg ehk kümme aastat on möödunud, edastab k võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab k täitemenetluse. Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta k täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest.

Sissenõudja võib täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielda eelkõige seetõttu, et tema hinnangul ei ole täitmise aegumistähtaeg veel möödunud, sest see on vahepeal peatunud või katkenud. Kui k täitemenetlust ei lõpeta, on võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega hagita menetluses kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust k tegevusele. Riigilõivu kohtusse pöördumisel ei pea tasuma juhul, kui võlgnik on eelnevalt pöördunud k poole ja k on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Avaldusele tuleb lisada tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid (nt täitedokument (kohtulahend või muu dokument), täitmisteade, k teade täitemenetluse lõpetamata jätmise kohta, muu täitemenetluse kohta käiv dokument jne). Avalduse näidisvorm on leitav kohtute kodulehelt https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Kohus selgitab, et iga täitemenetluse osas tuleb esitada eraldi avaldus kile või kohtule. Lisaks tasuda riigilõiv iga avalduse osas. Kohus lisaks selgitab, et täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk võimaldada võlgnikul valida k või kohtu poole pöördumise vahel nähtub nii viidatud sätete sõnastusest kui ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7). Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (315 SE seletuskiri, lk 7). Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus selgitab, et ki tasu kohta tehtud ki otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole käesoleval juhul kohane õiguskaitsevahend. L.S.-l on võimalus esitada avaldused nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluste lõpetamiseks.

K-le avalduste esitamine nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluste lõpetamiseks on võlgniku jaoks kiireim ja soodsaim võimalus. Nimetatu kehtib ka k tasu otsuste osas.

Seoses eeltooduga kohus keeldub L.S. hagiavaldust k R.L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest. Hageja on esitanud menetlusabi taotluse seoses tema poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tuleb jätta menetlusabi taotlus läbivaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 5 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.