Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-1690
Tsiviilasi
TALWEST GRUPP OÜ hagi OLDE ESTONIA OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks hagi hind 70 884,12 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: TALWEST GRUPP OÜ (registrikood 10569072, Viru tn esindajad 5, 10140 Tallinn, Harjumaa); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas Ustav ja advokaat Ave-Ly Kõuts (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn, telefon 6400250, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: OLDE ESTONIA OÜ (registrikood 10887889, Raekoja plats 8, 10146 Tallinn, Harjumaa, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Dobolina. Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Mõista kostjalt OLDE ESTONIA OÜ-lt (registrikood 10887889) hageja TALWEST GRUPP OÜ (registrikood 10569072) kasuks välja 27 363,21 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada kuuskümmend kolm eurot ja 21 senti), millest 25 200 eurot on kahju hüvitis, 754,20 eurot on hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest ning 1409,01 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Kohustada kostjat OLDE ESTONIA OÜ (registrikood 10887889) tasuma hagejale TALWEST GRUPP OÜ-le (registrikood 10569072):
3.1.15.01.2022 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot;
3.2.15.02.2022 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot;
3.3.15.03.2022 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot;
3.4.15.04.2022 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot.
4.Mõista kostjalt OLDE ESTONIA OÜ-lt (registrikood 10887889) hageja TALWEST GRUPP OÜ (registrikood 10569072) kasuks välja alates 18.12.2021 ehk kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutuv viivis 25 954,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni.
5.Kohustada kostjat OLDE ESTONIA OÜ (registrikood 10887889) tasuma hagejale TALWEST GRUPP OÜ-le (registrikood 10569072):
5.1.1680 euro tasumata jätmisel kohtulahendis määratud tähtajaks 15.01.2022 viivist nimetatud summalt alates 16.01.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni;
5.2.1680 euro tasumata jätmisel kohtulahendis määratud tähtajaks 15.02.2022 viivist nimetatud summalt alates 16.02.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni;
5.3.1680 euro tasumata jätmisel kohtulahendis määratud tähtajaks 15.03.2022 viivist nimetatud summalt alates 16.03.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni;
5.4.1680 euro tasumata jätmisel kohtulahendis määratud tähtajaks 15.04.2021 viivist nimetatud summalt alates 16.04.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni.
6.Jätta jõusse hagi tagamise 04.02.2021 määrus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt kahju hüvitisena mõista välja 15 500 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitis 48 500 eurot perioodiliste maksetena. Kalendrikuude eest veebruarist 2021 kuni märtsini 2021, mil hageja ei ole üüripinnale uut üürnikku leidnud, tuleb kostjat kohustada igakuiselt maksma 15. kuupäevaks hüvitis hageja kontole täies üüri summas 3000 eurot. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat tasuma veebruarist 2021 kuni märtsini 2021, kui hageja on leidnud üüripinnale uue üürniku, igakuiselt 15. kuupäevaks üürniku vähem makstava üüri ja 3000 euro vahe, kui see on olemas.
2.Hageja palus kohustada kostjat kalendrikuude eest aprillist 2021 kuni septembrini 2021, mil hageja ei ole leidnud pinnale uut üürnikku, tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks hüvitise hageja arvelduskontole üüri täies ulatuses summas 3500 eurot. Alternatiivselt palus hageja samade
kuude eest juhul, kui hageja on uue üürniku leidnud, kohustada kostjat tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks üürniku vähem makstava üüri ja 3500 euro vahe, kui see on olemas.
3.Hageja palus kalendrikuude eest 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini, mil hageja ei ole üüripinnale uut üürnikku leidnud, välja mõista kostjalt igakuiselt 15. kuupäevaks hüvitise üüri summas 3000 eurot. Alternatiivselt palus hageja nende kuude eest juhul, kui hageja on uue üürniku leidnud, välja mõista kostjalt üüri ja 3000 euro vahel, kui see on olemas. Kalendrikuude eest aprillist 2022 kuni maini 2022 palus hageja kostjalt välja mõista juhul, kui ta ei ole uut üürnikku leidnud, igakuiselt 15. kuupäevaks hüvitise üüri summas 3000 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt juhul, kui hageja on uue üürniku leidnud, välja mõista üüri ja 3500 euro vahe, kui see on olemas.
4.Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates sissenõutavaks muutunud perioodiliselt osamakselt kuni selle makse täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras summas 518,67 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1 857 eurot ja seadusjärgse viivise kahju hüvitise nõuetelt 15 500 eurot + 1 857 eurolt ehk kokku 17 357 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2019 üürilepingu tähtajaga 5 aastat Xxxx asuvate äriruumide üürimiseks üldpinnaga 84 m2. Hageja pidi kostjale lepingu alusel andma pinna kasutusse ja kostja pidi tasuma üüri. Lepingu kehtivuse ajal pidi kostja tasuma perioodil oktoobrist kuni märtsini üüri 3 000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 3 600 eurot kuus ning perioodil aprillist septembrini 3 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks ehk 4 200 eurot kuus. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõrvalkulud lisa- ja üldteenuste eest.
6.2020. aasta kevadel jättis kostja täielikult tasumata talle esitatud arved üüri ja kõrvalkulude eest nii märtsis, aprillis kui mais. 31.05.2020 väljastas hageja kostjale vastu tulles kreeditarve nr PDGP004910 märtsi-, aprilli- ja maikuu eest tasumisele kuuluvate üürisummade vähendamiseks. Vaatamata allahindlusele ei tasunud kostja sissenõutavaks muutunud üüriarveid märtsi (arve nr TW27455), aprilli (arve nr TW29294) ja mai (arve nr TW32890) kuude eest. 18.06.2020 tasus kostja arved märtsi, aprilli ja mai kõrvalkulude eest (arved nr TW29295, TW31829 ja TW34956).
7.19.06.2020 tasus kostja hagejale 2 700 eurot viitega arvetele nr TW27455 (märtsi üür), TW32890 (mai üür) ja nr PDGP004910 (kreeditarve). Märtsi ja mai üüri eest võlgnes kostja hagejale aga kokku 4 800 eurot. 29.06.2020 tasus kostja hagejale 1 200 eurot ning 02.07.2020 1 000 eurot viitega arvele nr TW29294 (aprilli üür). Aprilli üüri eest võlgnes kostja hagejale 2 100 eurot. Seega täitis kostja enda kohustused vaid osaliselt.
8.07.07.2020 edastas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Kostja väitis, et koroonaviiruse leviku tõttu välja kuulutatud eriolukord Eestis ning turistide puudumine on tinginud majanduslikud raskused. Tulenevalt klientide märkimisväärsest kadumisest on kostja käive langenud 80% ning kostja arvamuse kohaselt kestab eeltoodust tulenev eriolukord turismisektori jaoks vähemalt kuni 2021. aasta juunini. Seega leidis kostja, et lepinguliste kohustuste vahekord on VÕS § 97 mõttes oluliselt muutunud ning ta ütles lepingu erakorraliselt tagasiulatuvalt üles alates 01.07.2020 tuginedes VÕS § 97 lg-le 5 ja §-le 196.
9.28.08.2020 edastas hageja vastuse kostja 07.07.2020 ülesütlemisavaldusele, lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ning nõudekirja. Hageja vaidles kostja lepingu
ülesütlemisavaldusele vastu, sest lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud. Lepingu kohaselt võis kostja lepingu üles öelda üksnes üürileandja ehk hageja olulise lepingu rikkumise tõttu, andes hagejale täiendav tähtaeg rikkumise heastamiseks, või korraliselt pärast 30 kuu möödumist üüripinna üleandmisest kostjale. Seega kehtis leping edasi pärast kostja 07.07.2020 tühise ülesütlemisavalduse esitamist.
10.Kuivõrd 28.08.2020 oli selge, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida, ütles hageja 28.08.2020 avalduses ise lepingu erakorraliselt üles punkti 1.1.9 alusel. Lepingu punkti 1.1.9 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui lepingust tulenevad maksed on osaliselt või täielikult tasumata vähemalt 20 päeva või on üürnik maksete tasumisega viivituses üle 10 päeva vähemalt kolmel korral 1 aasta jooksul.
11.28.08.2020 avalduses tasaarvestas hageja enda lepingujärgse üüri- ja kõrvalkulude nõude kostja nõudega tagastada talle lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 6 500 eurot. Tasaarvestamise järgselt jäi hageja üüri- ja kõrvalkulude nõude suuruseks 7 055,24 eurot. Lisaks esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude saamata jäänud üüritulu eest summas 64 000 eurot. Kuigi hagejal oleks olnud õigus nõuda saamata jäänud üüri hüvitamist kogu lepingu kehtivuse perioodi eest, arvestas ta kostja huve. Hageja tuli kostjale vastu ning nõudis saamata jäänud üüritulu ajani, mil kostja oleks lepingu kohaselt olnud õigustatud lepingu korraliselt üles ütlema. Kostjal oleks see õigus tekkinud lepingu kehtivuse 31. kuul.
12.28.08.2020 avalduses andis hageja kostjale teada, et hagejale on tekkinud kostja tegevusest tulenevalt kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, mis kuuluvad lepingu alusel kompenseerimisele ning millise tasumist hageja kostjalt nõuab. Kuna kostja kasutas ka 2020. aasta augustis üüripinda, edastas hageja kostjale 31.08.2020 augustikuu kõrvalkulude arve TW40381 summas 472,91 eurot maksetähtpäevaga 01.10.2020. 07.09.2020 vastuses tegi kostja ettepaneku lahendada asi kohtuväliselt selliselt, et kostja tasub hagejale 7 000 eurot ning augustikuu kõrvalkulude arve, millise hageja kostjale 31.08.2020 esitas. Kostja ei vaidlustanud hageja 28.08.2020 lepingu erakorralist ülesütlemist ja tehtud tasaarvestust. 25.09.2020 tasus kostja üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse katteks hagejale kahe maksena 953,40 eurot ja 6 000 eurot.
13.Hageja nõudis kostjalt VÕS § 115 lõike 1 alusel saamata jäänud üüri kui kahju hüvitamist kogusummas 64 000 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.09.2020. Hageja nõudis ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ning edasiulatuvat viivist hagi esitamisest.
14.Kostja on lepingut rikkunud. Kuna kostja keeldus pärast enda 07.07.2020 tühist lepingu ülesütlemist lepingujärgsete tasude ehk üüri ja kõrvalkulude maksmisest, kuid kasutas ise üüripinda edasi, oli hageja sunnitud lepingu 28.08.2020 erakorraliselt üles ütlema. Seetõttu tekkis hagejale kahju.
15.Kostja 07.07.2020 lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud. Lepingu kohaselt võis kostja lepingu erakorraliselt üles öelda üksnes hageja olulise lepingu rikkumise tõttu, andes hagejale täiendava tähtaja rikkumise heastamiseks. Muul alusel kostja erakorraliselt lepingut üles öelda ei saanud. Lepingut oli võimalik üles öelda korraliselt pärast 30 kuu möödumist üüripinna üleandmisest kostjale. Seadus ega leping ei võimaldanud lepingut üles öelda tagasiulatuvalt nagu kostja soovis.
16.Kuivõrd 07.07.2020 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, oli kostja 07.07.2020 erakorraline ülesütlemine tühine ning leping kehtis edasi. Ilmselt ei uskunud kostja ise enda ülesütlemisavalduse kehtivusse, sest kasutas üüripinda edasi pärast 07.07.2020. Kuna kostja ei saanud lepingut erakorraliselt üles öelda, oli tal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu lõppemiseni.
17.Kostja kohustus lepingu kohaselt tasuma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt hageja arvetele. Kostja rikkus lepingus sätestatud tasu maksmise kohustust, jättes arved õigeaegselt tasumata. Seega oli kostja üüri- ja kõrvalkulude maksmisega viivituses, mistõttu oli hagejal õigus leping 28.08.2020 erakorraliselt üles öelda. 25.09.2020 ülekandega maksis kostja endiselt lepingu järgseid tasusid, sh augustikuu eest, mistõttu on kostja enda käitumisega kinnitanud, et leping kehtis kuni 28.08.2020, mitte kuni 01.07.2020.
18.Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Hageja viitas VÕS § 103 lõikele 4. Lepingus sätestati vääramatu jõu esinemise tingimused, milliste esinemisel loetakse kohustuse mittetäitmine vabandatavaks. Kohustuse mittetäitmine loeti lepingu järgi vabandatavaks, kui pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ja likvideerimiseks ning võetakse tarvitusele meetmed lepingu täitmiseks. Pool ei tohi arvestada vääramatu jõuga, kui ta ei ole teisele poolele kirjalikult teatanud vääramatust jõust 4 nädala jooksul alates päevast, kui ta sai teada vääramatu jõu juhtumist, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates selle tekkimisest.
19.Neid kohustusi kostja ei täitnud. Kostja viitas 07.07.2020 ülesütlemisavalduses vääramatu jõuna küll Eestis välja kuulutatud eriolukorrale, aga eriolukord Eestis kehtis 12.03.2020 – 17.05.2020, mistõttu ei tuginenud kostja vääramatu jõule tähtaegselt ning kostja rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval hetkel ei ole vabandatavuse hindamine enam ka asjakohane, sest kostja on enda hilisem käitumisega kinnitanud, et 07.07.2020 ülesütlemisavaldus oli kehtetu.
20.Kostja rikkus 07.07.2020 kehtetu ülesütlemise järel lepingut, sest ta jättis hagejale üüri- ja kõrvalkulud tasumata, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu lõpetama ning hagejale tekkis ja tekib sellega seoses kahju. Hageja viitas VÕS §-le 115, § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 2 ja lõikele 4. Hagejal oli ja on kavatsus ning võimalus üüripind üürile anda. Hageja huvi üüripinda tulevikus äritegevuseks välja üürida nähtub sellest, et leping kostjaga oli sõlmitud 5-aastaks. Hagejal oli õigustatud ootus, et vähemalt sama kaua saab ta tulu. Hageja saamata jäänud ettevõtlustuluks on üürimaksed, mida hageja oleks saanud, kui poleks pidanud kostja rikkumise tõttu lepingut 28.08.2020 üles ütlema.
21.Hagejale tekib kahju ka edaspidi. Leping jõustus 18.04.2019 ning lõppes 28.08.2020 ehk kehtis 16 kuud. Lepingus lepiti kokku, et see kehtiv 5 aastat ehk 60 kuud. Seega on hagejal lepingust saamata jäänud üüri hüvitamise nõue 44 kuu (60 – 16) eest. Hageja lähtus 28.08.2020 nõudekirjas hea usu põhimõttest ning nõudis saamata jäänud üüri üksnes 20 kuu eest summas 64 000 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 02.02.2021 on hageja sissenõutavaks muutunud üürinõue perioodi eest septembrist 2020 kuni jaanuarini 2021 15 500 eurot. Hageja loobus oma lepingulisest õigusest edaspidi üüri ühepoolselt suurendada.
22.Hagejal on edaspidi tekkiva kahju hüvitamise nõue 48 500 eurot. 2021. aasta jaanuari kuu üürist tulenev nõue on juba hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kahju nõude hulgas. Veebruaris ja märtsis tekkis kahju 3000 eurot ehk 6000 eurot. Aprillist kuni septembrini tekib kahju 6 x 3500 eurot ehk 21 000 eurot. Oktoobrist kuni detsembrini tekib kahju 3 x 3000 eurot ehk 9000 eurot. 2022. aastal tekib kahju jaanuarist kuni märtsini 3 x 3000 eurot ehk 9000 eurot
ning 2022. aasta aprilli eest tekib kahju 3500 eurot. Kõik kahjud kokku 15 000 eurot + 24 500 eurot + 9000 eurot on 48 500 eurot.
23.Tekkinud ja tekkiva kahju ning rikkumise vahel on põhjuslik seos, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Hageja viitas VÕS § 136 lõigetele 3 ja 4. Kostjalt tuleb kahju hüvitis välja mõista hagi esitamisest edasiulatuvalt perioodiliste maksetena. On võimalik, et hageja suudab üüripinnale uue üürniku leida, kuid selle toimumise täpset aega pole võimalik määratleda. Hageja leidis, et VÕS § 136 lg 4 alusel saab väljamõistetavat hüvitist indekseerida sõltuvalt sellest, kas hageja on leidnud uue üürniku või mitte.
24.Hageja leidis, et kuude eest veebruarist 2021 kuni maini 2022, kui hageja ei ole üüripinnale uut üürnikku leidnud, peab kostja maksma hagejale igakuiselt hüvitise täies ulatuses üüri suuruses. Kalendrikuude eest veebruarist 2021 kuni maini 2022, mil hageja on üüripinnale uue üürniku leidnud, peab kostja hüvitama hagejale igakuiselt uue üürniku vähem makstava üüri ja kostjaga sõlmitud lepingus toodud üüri vahe (kui on). Kahju hüvitisena ei saa välja mõista käibemaksu, mistõttu tuleb igakuist üürimakset arvestada ilma käibemaksuta nagu seda on teinud hageja.
25.Kuivõrd vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei saa kohus kahjuhüvitisena välja mõista käibemaksu, tuleb punktis 27 nimetatud igakuise kahjuhüvitise maksmisel arvestada üürisummat ilma käibemaksuta nagu hageja on seda teinud. Hagi esitamise ajaks ei ole hageja üüripinnale uut üürnikku leidnud.
26.Lisaks põhinõudele tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määra. Kahjuhüvitiselt 15 500 eurolt on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 03.09.2020-02.02.2021 518,67 eurot, mis on hageja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kahju hüvitiselt 15 500 eurolt kuni nõude tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras ka kahju nõudelt 48 500 eurolt alates vastava perioodilise makse sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni.
27.Hageja nõudis kostjalt kohtueelse menetluse õigusabikulude hüvitamist. Hageja pöördus 2020. aasta suvel õigusteenuse saamiseks Advokaadibüroo LEXTAL poole. Hageja pidi tegema kulutusi lepingu kehtivuse üle tekkinud vaidluse tõttu. Seega oli õigusteenuse osutamine vajalik, et asuda kostjaga läbirääkimistesse, kostja kehtetu 07.07.2020 ülesütlemine vaidlustada ja koostada 28.08.2020 nõudekiri ja ülesütlemisavaldus. Kui kostja oleks lepingulisi kohustusi täitnud, ei oleks tekkinud hagejal vajadust kasutada õigusabi. Hageja nõue oli kostjale ettenähtav, sest hageja teatas 28.08.2020 nõudekirjas, et nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on 1 857 eurot. Sellelt nõudelt palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
28.Hageja täiendas oma nõudeid 12.02.2021. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise üürinõude eest septembrist 2020 kuni jaanuarini 2021 summas 15 500 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 1 857 eurot. Hageja palus järgmisena kohustada kostjat tasuma 15.02.2021 3000 eurot, 15.03.2021 3000 eurot, 15.04.2021 3500 eurot, 15.05.2021 3500 eurot, 15.06.2021 3500 eurot, 15.07.2021 3500 eurot, 15.08.2021 3500 eurot, 15.09.2021 3500 eurot, 15.10.2021 3000 eurot, 15.11.2021 3000 eurot, 15.12.2021 3000 eurot, 15.01.2022 3000 eurot, 15.02.2022 3000 eurot, 15.03.2022 3000 eurot ja 15.04.2022 3500 eurot.
29.Hageja palus kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 518,67 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis kahju hüvitiselt 17 357 eurolt (15 500 eurot + 1857 eurot) alates 03.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras eelviidatud perioodilistelt osamaksetelt alates vastava osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni osamakse tasumiseni.
30.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja 07.07.2020 ülesütlemise avaldus on tühine. Alusetu on kostja väide, et kooskõlas tema ülesütlemise avaldusega lõppes leping tagasiulatuvalt alates 01.07.2020. Kostja on viidanud VÕS §-le 97 ja viitas sellele, et raha teenimine muutus kostjale kulukamaks ning kadus üüripinnalt tulu teenimise võimalus. VÕS § 97 saab aluseks olla eelkõige lepingu muutmisele. Täiendavalt peavad olema täidetud kõik VÕS § 97 lõikes 2 toodud nõuded. Kostja ei ole esitanud hagejale lepingu muutmise nõuet. VÕS § 97 lg 5 järgi on lepingu ülesütlemine lubatud vaid siis, kui lepingu muutmine ei ole võimalik. Eelviidatud tingimused täidetud ei ole.
31.Kostja ei ole tõendanud VÕS § 97 lõikes 5 sätestatud eelduste esinemist. Ainuüksi kostja käibe vähenemine ei olnud VÕS § 97 mõistes piisav lepingu muutmiseks ega ülesütlemiseks. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ei alandanud üüri ja kostja oli lepingu lõpetamisel sundseisus. Hageja vähendas üüri 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai kuude eest kokku summas 5100 eurot. Järgnevatel kuudel poleks üüri alandamine enam hageja huvisid arvestades olnud mõistlik ega põhjendatud, sest eriolukord Eestis lõppes ning 2020. aasta suvel said restoranid olla avatud ilma piiranguteta.
32.EAS eraldas 2020. aasta mais turismi- ja toitlustusettevõtjate toetamiseks 25 miljonit eurot, millest 28 982,91 eurot maksti kostjale, mis nähtub lisatud tõendi realt 3399. Sealjuures maksti kostja omaniku A. L. kolmele restoranile kokku toetust kõige enam ehk 218 703 eurot. Järelikult ei olnud 07.07.2020 enam tegemist äärmusliku olukorraga, mis oleks põhjendanud VÕS § 97 lg 5 kohaldamist. Lisaks ei saa kostja tagantjärgi otsida uusi põhjendusi, vaid lähtuda tuleb 07.07.2020 avaldusest. Üürilepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt ei ole seaduse ega lepingu alusel võimalik.
33.Kostja käitumisest ja tahteavaldusest tulenes tegelikult soov jätkata lepingu täitmist. Kostja kasutas üüripinda edasi ning tasus hageja esitatud arveid. Kostja väide, et ta tasus arved kompromissi korras hea tahte avaldusena ei vasta tegelikkusele ega ole usutav. Maksete teostamisel ei avaldanud kostja, et tasub neid mingil muul põhjusel, kui lepingust tulenevate kohustuse täitmiseks.
34.Hageja ei nõustunud, et ta on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja oli veendunud, et kostja tunnistab ülesütlemisavalduse kehtetust. 27.08.2020 ehk 1,5 kuud pärast ülesütlemisavalduse esitamist võttis hagejaga ühendust kostja lepinguline esindaja sooviga leping lõpetada. Kostja esindaja viitas, et seaduslik esindaja on hagejale alates 04.08.2020 e-kirju saatnud „sooviga üürileping lõpetada alates 01.09.2020“. Seega on kostja ise ülesütlemisest hilisemates tahteavaldustes hagejale selgelt väljendanud arusaama, et leping kehtib. Hageja ka vaidlustas kostja ülesütlemise avalduse ning sellele kostja vastuväiteid ei esitanud.
35.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema 28.08.2020 ülesütlemise avaldus oli tühine, sest kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Hageja ütles lepingu üles, sest kostja oli jätnud üüri ja kommunaalmaksed osaliselt tasumata vähemalt 20 päeva. Alus erakorraliseks ülesütlemiseks tulenes lepingu punktist 1.1.9. Hageja on ülesütlemisavalduses kõiki asjaolusid põhjendanud.
36.Alusetu on kostja taotlus kahju hüvitise vähendamiseks tulenevalt sellest, et hageja ei võtnud ajavahemikul 07.07.2020 kuni 07.01.2021 ette samme kahju vähendamiseks. Hageja nõuab kahju ajavahemikul septembrist 2020 kuni aprillini 2022, mitte kostja viidatud ajal. Hageja tegevus kahju vähendamiseks enne 2020. a septembrit ei ole asjakohane. Lisaks ei ole kostja väited tõendatud. Hageja on otsinud ja otsib jätkuvalt üüripinnale uut üürnikku.
37.Alusetu on kostja taotlus muuta lepingut tagasiulatuvalt. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasunud riigilõivu. Sisuliselt ei ole võimalik mõista, millise taotluse on kostja esitanud ning kas tema arvates tuleks üürihinda alandada. Lepingut ei ole pärast ülesütlemist võimalik tagasiulatuvalt enam muuta.
38.23.08.2021 seisukohtades selgitas hageja täiendavalt, et kostja rikkus üürilepingus sätestatud tasu maksmise kohustust. Üürilepingu järgi kohustus kostja tasuma üüri oktoobrist märtsini 3000 eurot kuus ja aprillist septembrini 3500 eurot kuus. Üürilepingu kohaselt tuli üür tasuda ettemaksuna jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Lisaks kohustus kostja kohaselt tasuma lisateenuste ja üldteenuste eest kasutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Hageja on arvestanud üüri ja kommunaalteenuste makseid alates ruumide valduse üleandmisest kuni nende valduse faktilise tagastamiseni.
39.Kostja kasutas üüripinda kuni 31.08.2020, mistõttu kohustus kostja selle ajani tasuma üüri- ja kõrvalteenuste eest vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaegadele. 09.03.2020 esitas hageja kostjale arve märtsi üüri eest, mille alusel pidi kostja kreediarvet arvestades tasuma 19.03.2020 2700 eurot. Kostja tasus 19.06.2020 2384,10 eurot ja 29.06.2020 315,90 eurot. 31.03.2020 esitas hageja kostjale arve märtsi kõrvalkulude eest summas 364,81 eurot, mille kostja tasus 18.06.2020, kuigi tähtaeg oli 18.04.2020. 08.04.2020 esitas hageja kostjale arve aprilli üüri eest. Kostja pidi kreeditarvet arvestades tasuma 2100 eurot. Kostja tasus 29.06.2020 837,58 eurot, 02.07.2020 983,61 eurot. Lõplik summa 278,81 eurot loeti tasutuks 28.08.2020 tagatisraha arvelt.
40.30.04.2020 esitas hageja kostjale arve aprilli kõrvalkulude eest summas 482,94 eurot, mille kostja tasus 18.06.2020. Makse tähtaeg oli 23.05.2020. 29.05.2020 esitas hageja mai üüri arve, mille alusel tuli kostjal kreeditarvet arvestades tasuda 2100 eurot. Kostja arvet ei tasunud ning arve loeti tasutuks tagatisraha arvelt 28.08.2020. 31.05.2020 esitas hageja kostjale arve mai kõrvalkulude eest summas 450,74 eurot, mille kostja tasus tähtaegselt. 16.06.2020 esitas hageja kostjale arve juuni üüri eest, mille alusel pidi kostja tasuma 2100 eurot. Kostja arvet ei tasunud ning see loeti tasutuks tagatisraha arvelt 28.08.2020. 30.06.2020 esitas hageja kostjale juuni kõrvalkulude arve summas 482,52 eurot, mille tähtaeg oli 25.07.2020. Kostja tasus arve 28.07.2020. 21.07.2020 esitas hageja arve juuli üüri eest, mille alusel tuli tasuda 4200 eurot. Kostja arvet algselt ei tasunud. Osaline tasumine toimus tagatisraha arvelt 28.08.2020 ning täiendava makse tegi kostja 25.09.2020. Juuli kõrvalkulude arve 480,49 eurot tasus kostja hilinemisega 29.08.2020 asemel 25.09.2020. Augusti üüri arve summas 4500 eurot tasus kostja 15.08.2020 asemel 25.09.2020.
41.Eeltoodust nähtub, et kostja viivitas nii üüri- kui kõrvalkulude arvete tasumisega ja rikkus üürilepingut, mistõttu ütles hageja lepingu üles 28.08.2020. Kostja vastutab üüri- ja kommunaalteenuste tasumata jätmise eest, sest tegemist on rahalise kohustusega, millise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Kostja kohustus vääramatu jõu esinemisest teatama hagejale 4 nädala jooksul alates päevast, kui ta sai teada vääramatu jõu juhtumist. Kostja ei teatanud hagejale vääramatu jõu olemasolust ja selle mõjust kostja kohustuste rikkumisele
vastavalt üürilepingus sätestatule. Kostja viitas vääramatu jõu olemasolule esmakordselt 07.07.2020 üürilepingu ülesütlemise teates.
42.Kuna kohus teeb otsuse teatavaks 17.12.2021, on suures osas hageja kahju nõue muutunud sissenõutavaks. Nõue on muutunud sissenõutavaks perioodil septembrist 2020 kuni detsembrini 2021 summas 51 500 eurot. Hageja palus kostjalt selle summa välja mõista. Ülejäänud osas palus hageja kohustada kostjat tasuma perioodilisi makseid VÕS § 136 lg 1 alusel ehk 15.01.2022 3000 eurot, 15.02.2022 3000 eurot, 15.03.2022 3000 eurot ja 15.04.2022 3500 eurot.
43.Kostjal ei olnud õigust lepingut VÕS § 97 alusel üles öelda, sest pooled leppisid ülesütlemises teisiti kokku. VÕS § 97 on dispositiivne säte. Lepingu kohaselt oleks vääramatu jõu esinemise korral ja juhul, kui lepingut ei oleks 3 kuu jooksul vääramatu jõu tõttu täidetud, pooltel õigus leping ühepoolselt üles öelda. Isegi kui nõustuda kostjaga, et koroonaviiruse ulatusliku leviku puhul on tegemist vääramatu jõuga, oleks kostja saanud lepingu täitmata jätmise korral lepingu vastavalt lepingus sätestatule üles öelda. Kostja seda ei teinud. Kostja teatas vääramatust jõust esimest korda alles 07.07.2020. Kostjale pidi vääramatu jõu olemasolu olema teada juba hiljemalt 12.03.2020, kuid kõige hilisemalt 2020. aasta märtsi lõpus, kui oli selge, et eriolukord Eestis kestab. Kostja oleks pidanud teavitama hiljemalt 13.04.2020.
44.Alternatiivselt leidis hageja, et VÕS § 97 kohaldamiseks vajalikud eeldused ei olnud täidetud. Kostja käibe vähenemise tõttu suurenesid kulud, kui tegemist ei ole sellise olulise muutumisega, mis vastaks VÕS § 97 lõikele 1. Hageja oli seisuga 07.07.2020 alandanud üüri 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest summas 5100 eurot. Kostja avas koheselt pärast eriolukorra lõppemist restorani ja kuigi välisturism 2020. aasta suvel ei taastunud, aktiviseerus Eestis siseturism ning 2020. aasta suvel ei olnud restorani külastamiseks piiranguid.
45.Kostja 2020. a majandusaasta aruande järgi oli kostja 2020. a ärikahjum väiksem 2019. a kahjumist. 2020. aastal oli see 141 404 eurot, kuid 2019. aastal 230 789 eurot. Järelikult välisturismi puudumine ei avaldanud tegelikkuses kostjale nii suurt mõju, et see õigustaks lepingu muutmist VÕS § 97 lg 1 ja 2 mõttes ning ülesütlemist VÕS § 97 lg 5 mõttes. Lisaks sai kostja 2020. a EAS-lt toetust. Kostjale maksti 2020. aasta mais 28 982,91 eurot toetust kui turismi- ja toitlustusettevõtjale. Kostja sai alandatud üüri ja EAS toetuse kujul kokku toetust 34 089,91 eurot. Lisaks maksti kostja omaniku A. L. kolmele restoranile kokku 218 703 eurot.
46.Asjaolu, et lepingu muutmine ei olnud võimalik või mõistlik, peaks selguma läbirääkimiste käigus. Kostja ei ole lepingu muutmiseks hagejaga läbirääkimisi pidanud. VÕS § 97 lg 5 järgi oleks lepingut saanud üles öelda vaid äärmuslikel juhtudel, arvestades mõlema poole huvi. Kostja ülesütlemise avaldus ei ole seetõttu kehtiv.
47.Hageja on teinud pingutusi tulu teenimiseks. Hageja on otsinud ja otsib jätkuvalt üüripinnale uut üürnikku. Selle tõendamiseks on hageja lisanud pildi üüripinna aknal olevast kuulutusest ja viidanud kostja vastuses lisatud veebilehe city24.ee üürikuulutusele, mis kajastab samasisulist kuulutust. Hageja on üürikuulutuse üles pannud kinnisvara24.ee veebilehel ja veebilehel kv.ee. Ühtlasi on üürikuulutus üleval Uus Maa Kinnisvarabüroo veebilehel. Füüsiliselt on kuulutus üüripinna aknal.
48.Kui leping oleks edasi kestnud, oleks hagejal olnud võimalik üüritulu teenida üürilepingus kokkulepitud summas, sest vaatamata välisturismi mittetaastumisele 2020. aasta suvel aktiviseerus Eestis siseturism ning kõikidel Eesti restoranidel oli võimalik olla avatud piiranguteta. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostja 2020. aasta majandusaasta aruande,
mille kohaselt vähenes kostja ärikahjum võrreldes 2019. aastaga. Kostja pidas Tallinna vanalinnas kahte restorani, millest ühe ehk hagejale kuuluva üüripinna sulges 2020. aasta septembris. Käive oleks tõusnud, kui kostja oleks hageja üüripinnal edasi toimetanud. EAS toetus leevendas kostja majanduslikku seisu.
49.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja palus kostjalt välja mõista perioodi september 2020 kuni jaanuar 2021 eest välja 51 500 eurot. Kohtueelsete õigusabikulude eest palus hageja välja mõista 1 857 eurot. Hageja palus kostjat kohustada tasuma perioodilisi makseid ehk tasuma 15.01.2022 3000 eurot, 15.02.2022 3000 eurot, 15.03.2022 3000 eurot ja 15.04.2022 3500 eurot. Hageja palus kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 5312,79 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgse määra alusel viivise kahju hüvitamise nõuetelt 53 357 eurolt (51 500 eurot + 1 857eurot) alates 18.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras perioodilistelt maksetelt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni vastava perioodilise osamakse tasumiseni.
50.Kostja rikkus üürilepingut jättes hagejale 2020. aasta mai, juuni ja juuli kuu üüri- eest ning 2020. aasta juuli kõrvalkulude eest tasumata, mistõttu ütles hageja üürilepingu erakorraliselt 28.08.2020 üles lepingu punkti 1.1.9 alusel. Kostja ei ole maksete tähtaegselt tasumata jätmist vaidlustanud. Kostjal ei olnud õigust lepingut 07.07.2020 avaldusega üles öelda.
51.Ebaõiged on kostja väited, et ta lahkus üüripinnalt 07.07.2020 ning tasus täiendavaid makseid hea tahte avaldusena. Kostja kasutas üüripinda vähemalt kuni 31.08.2020. Seda tõendavad hageja arve augusti kommunaalkulude eest) ja kostja e-kiri 31.08.2020. Üüripinna vastuvõtmine toimus 07.01.2021. Lisaks ei ole usutav, et kostja tegi makseid vaid hea tahte avaldusena.
52.Kostja käitumine on vastuoluline. 1,5 kuud pärast ülesütlemise avalduse esitamist võttis hagejaga ühendust kostja lepinguline esindaja sooviga leping lõpetada. Ühtegi hea tahte avaldust maksete tasumiseks ei ole kostja teinud. Kostja ei viidanud makseid tehes kordagi, et need on tehtud mingil muul põhjusel kui lepinguliste kohustuste täitmiseks. Kuna kostja on ise nõustunud ülesütlemisavalduse kehtetuse ja hageja ülesütlemise avaldusega, on kostja kaotanud õiguse esitada neid väiteid kohtumenetluses. Kostja taotlus kahju vähendamiseks ei kuulu rahuldamisele, sest kostja ei ole selle aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.
53.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 8 277,50 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hagejale osutasid õigusabi kaks advokaati tunnihinnaga 150 eurot ja 120 eurot, millele lisanduv käibemaks. Esindajate tegevus ei ole dubleeritud. Kokku osutati õigusabi 42,17 tunni ja 7 127,50 euro eest. Lisaks tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1100 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 8 277,50 eurot.
54.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. 01.06.2021 arvati kostja lepinguline esindaja Eesti Advokatuurist välja, mistõttu ei ole 24.09.2021 ja 26.11.2021 kulud hüvitatavad. Kuivõrd õigusteenuse osutamine läbi advokaadibüroo on võimalik vaid advokaadi poolt, ei saanud Advokaadibüroo Bjork Legal esitada pärast 01.06.2021 kostjale arveid õigusteenuse osutamise eest.
KOSTJA VASTUVÄITED
55.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 18.04.2019 äriruumide üürilepingu tähtajaga 5 aastat ja ruumid anti kostjale üle 01.05.2019. Lepingu alusel pidi kostja tasuma oktoobrist märtsini üüri 3000 eurot koos, millele lisandus käibemaks, ning aprillist septembrini 3500 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks pidi kostja tasuma kõrvalkulusid. Lepingu sõlmimisel tasus kostja tagatisraha 6500 eurot.
56.12.03.2020 kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut. 31.05.2020 vähendas hageja kostja taotlusel 2020. aasta märtsi kuu üüri 25%, aprilli kuu üüri 50% ja maikuu üüri 50% võrra. Hageja edastas kostjale kreeditarve alles 16.06.2020. 07.07.2020 esitas kostja hagejale ülesütlemisavalduse, öeldes üürilepingu üles alates 01.07.2020 tuginedes VÕS § 97 lg-le 5 ja §-le 196. Kostja lahkus üüripinnalt. 28.08.2020 vastas hageja kostja ülesütlemisavaldusele. 07.01.2021 võttis hageja kostjalt vastu ruumide valduse.
57.Kostja on oma ülesütlemisavalduses tuginenud VÕS § 97 tulenevale kohustuste vahekorra olulise muutumisele, mis õigustas lepingu tingimuste muutmist ning üüri vähendamist. Seoses Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 11.03.2020 koroonaviiruse leviku pandeemiaks kuulutamisega ning sellest põhjustatud turismi ning toitlustussektor hävitava löögiga olid pandeemia tagajärjed üürnikule väga negatiivsed. Klientide arv vähenes drastilised ning üürnik ei osanud ette näha sellise olukorra tekkimist.
58.Klientide, sh turistide põud vähendas oluliselt hagejalt saadava üüriruumide väärtust. Samadel tingimustel lepingu täitmine ei olnud mõeldav ega mõistlik. Kostja kohustuse täitmise kulu suurenes ning hagejalt saadav väärtus langes, sest üüripinnalt tulu teenimise võimalus kadus ära). Vanalinna üüripindade üürihinnad langesid enam kui 50%. Enamus üürileandjad on oma üürnikele vastu tulnud ning üürihindu alandanud. Hageja ei olnud nõus üüritasu alandama enam kui 3 kuuks. Samas pakub hageja käesoleval ajal samu äriruume üürihinnaga 1 680 eurot ehk 19,05 eurot m2 kohta, mis on 52% vähem, kui poolte vahel sõlmitud üürilepingu üürihind.
59.Hageja käitumine ei olnud maailmas toimuvat arvestades kooskõlas hea usu põhimõttega. Teised üürileandjad raskete aegade üleelamiseks aidanud oma üürnikke sellega, et alandanud üüri kuni 75% võrra ning võimaldanud üüritasu katmist tasutud deposiidi arvel. Kostja pöördus hageja poole üüritasu alandamise palvega, kuid see on jäetud rahuldamata. Kui igakuine kokku lepitud üür osutub majanduskriisi tingimustes turuhinnast märkimisväärselt kõrgemaks, võib olla tegemist kohustuste vahekorra olulise muutumisega, mis õigustab lepingu tingimuste muutmist ning üüri vähendamist.
60.Kostja luges üürilepingu lõppenuks seisuga 01.07.2020. Kostja esitas loetelu tema tehtud maksetest. Kostja tasus üüri- ja kommunaalkulude makseid ka pärast 01.07.2020 ning tasumata jääk 6500 eurot tasuti tagatisraha arvelt. Üüri ja kommunaalmaksete tasumine oli ajastatud vastavalt teadmisele, et üürileping on lõppenud. Juuli ning augusti üüri ning kommunaalteenuste arved tasus kostja kompromissi korras hagejale kahjuhüvitisena hea tahte avaldusena.
61.Kostja esitas üürilepingu ülesütlemise avalduse 01.07.2020 ning hageja teatas sellega mittenõustumisest alles 2 kuud hiljem 28.08.2020. Hageja ülesütlemise avaldus on tühine. Kostja ei olnud süstemaatilises viivituses oma kohustuste täitmisega ja arvete tasumine toimus mõned päevad pärast arve saatmist. Sedavõrd raskes majanduslikus olukorras ei saa pidada lühiajalist viivitust maksetega põhjendatuks üürilepingu lõpetamiseks. Liiatigi veel kostja pidas üürileping lõppenuks ning soovis viimase kuu üüri ning kommunaalteenuste arved kaetud tagatisraha arvel.
62.Kostja esitas VÕS § 139 lg 1 alusel taotluse kahju hüvitise vähendamiseks. Hageja on olnud olulises viivituses üüripinna kättesaamisel üürnikult. Üürileandja võis hakata otsima uut üürnikku juba juulis 2020, sõlmides uut üürilepingut ning vähendades sellega tekkinud kahju. Mõistlik ei ole hageja tegevus, kus üüripinna tagastamine vormistati alles 07.01.2021. Hageja ei ole ette võtnud samme kahju vähendamiseks.
63.Kostja on vähemalt 4 korral pöördunud nii hageja seadusliku esindaja A. R. kui ka lepingulise esindaja vandeadvokaat Urmas Ustavi poole. A. R. e-post aadressile on saadetud palved üüriruumid vastu võtta 17.08.2020 ja 25.08.2020 ning Urmas Ustavile 31.08.2020 ja 06.11.2020. 07.07.2020 kuni 07.01.2021 viivitas hageja põhjendamatult oma kohusustega. Kostja palus vähendada kahju hüvitist nullini või muu summani kohtu õiglasel äranägemisel.
64.Samaväärse üüripinna üür langes 2020. aasta märtsi kuust üle 50%. Kostja palus muuta tagasiulatuvalt üürilepingut VÕS § 97 alusel selliselt, et üürilepingu järgne üür oleks oktoobrist märtsini 3000 eurot ja aprillist septembrini 3500 eurot, millele lisandub käibemaksu asemel 1680 eurot koos käibemaksuga. Tegemist on õiglase turuhinnaga, millega hageja pakub antud üüripinda käesoleval ajal üürile. Sama hinnataset kinnitab hageja üüripinna kuulutuses ning hind sisaldab käibemaksu. Üürihinna langus on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga üle 50%.
65.Kostja vaidles vastu ka kohtueelsete õigusabikulude suurusele. Kolme esindaja infovahetuse koosolekud ja töönõupidamised on arusaamatud. Kulu suhtlemisele ja asjade ülevõtmisele ei pea olema ajakulu, mis on finantseeritav kostja poolt. Ei ole põhjendatud ajakulu 2 h 10 min kostja vastuse analüüsiks ja positsiooni kujundamiseks. Arusaamatu on kompromissiläbirääkimiste pidamiseks nõuete arvestuse tegemise ajakulu.
66.24.09.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et tema ülesütlemise avaldus oli kehtiv. Eriolukorra ja piirangute tõttu ei saanud kostja üüritud ruume kasutada. Üüritud ruumide kasutegur vähenes kostja jaoks 80-90%. Kui kostja oleks piiranguid ette teadnud, ei oleks ta 18.04.2019 tähtajalist üürilepingut sõlminud. Tänaseni on Tallinna Vanalinnas üüritud pinnast pea võimatu teenida tulu ning kaotatud on üürieseme kasutuseelised. Seda kinnitab asjaolu, et hagejal ei ole senini õnnestunud leida uut üürnikku üüripinnale.
67.Kostja ei saanud üüritud ruumide kasutamist jätkata ka pärast eriolukorra lõppemist. Siseturistid Tallinna vanalinna ei külastanud. 2020. a ei saabunud Eestisse välisturiste ega kruiisireisijaid. Kadus ära nädalavahetustel reisivate turistide hulk. Pandeemia järgselt külastasid Tallinna esimesed üksikud kruiisilaevad alles juulis 2021. Ei toimu suuri kontserdituure ning endiselt kehtivad piirangud reisimisel. Vaidlusaluse Viru tn toitlustusasutuse käive pandeemia järgselt vähenes ca 80% võrra ning positiivsed väljavaated käive taastamiseks puudusid. Pandeemia tõttu muutus vanalinna toitlustusettevõtte üüripinna väärtus sisuliselt nulliks ning pole siiani taastunud.
68.Hageja aga ei pidanud mõistlikuks enam üürihinda alandada, vaid soovis jätkata pandeemia eelsetel tingimustel. Turistidest tühjaks jäänud vanalinna tänavatel samadel tingimustel üürilepingu jätkamine muutus kostja jaoks võimatuks. Hageja viivitas üüripinna valduse vastuvõtmisega kuni 07.01.2021. Hageja võrdles kostja 2019. a ja 2020. a majandustulemusi, kuid kostja opereeris 4 toitlustusasutust, millest üks oli kahjumliku tegevuse tõttu suletud 2020. a alguses. 2020 aastal opereeris kostja juba 3 restoraniga, millest vaidlusalune Viru tänaval opereeriv söögikoht ei saanud pandeemia tõttu ega järgselt täismahus tööle ning tõi kaasa
kahjumi. Sellest tulenevalt oli ärikahjum 2020. a väiksem kui 2019. a, kuna kostja reorganiseeris uuesti oma tegevus, sulgedes veel järgmist söögikohta.
69.Kostja sai tõepoolest EAS-lt hüvitise 28 982,91 eurot, kuid antud toetus oli arvestatud kolmele söögikohale (restoranid Xxxx, Xxxx ning Xxxx). Viru tn söögikoha näol oli tegemist jäätisekohvikuga, kus töötas 1-2 töötajat ja selle tegutsemisaeg oli poole võrra lühem. Teiste restoranide kulud on märkimisväärselt suuremad ning olid arvestatud lähtudes tasutud tööjõumaksudest ning saadud toetus kulus proportsionaalselt nimetatud restoranide vahel kulude katmiseks. Viru tn osa moodustas selle vaid väikse osa (ca 15%-20%).
70.Hageja ei ole põhistanud, kuidas on asjakohane EAS-lt saadud hüvitis 218 703 eurot. Selle hüvitise sai kostja 30.04.2021 (taotlus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021. määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga) ning selleks ajaks oli vaidlusalune üürileping lõppenud ning üüripinna valdus tagastatud. Toetus puudutas ka teisi kostja toitlustusasutusi ega olnud seotud Viru tn söögikohaga. Vale on hageja viite kuupäev, sest ärilehe veebilehe artikkel avaldati 08.05.2021, mitte 08.05.2021.
71.Kostja ei ole arvete tasumisega süstemaatiliselt viivitanud. Märtsi, aprilli ja mai üüri hageja vähendas ja kostja on kõik kreeditarve kohaselt ära tasunud. Kreeditarve saadeti kostjale 16.06.2020. Kõrvalkulud on tasutud vastavalt arvete saabumisele. Ülejäänud summad on tasutud tasaarvestusena kostja tagatisrahaga. Peamine vaidlus on selle üle, millal saab lugeda üürilepingu lõppenuks. Kostja jäi kahju vähendamise taotluse juurde.
72.Kostja loobus üüritasu alandamise nõudest ja palus VÕS § 139 alusel hagi rahuldamisel vähendada kahju hüvitist nullini või muu summani kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja pidas ilmselgeks, et suur osa vanalinna rendipindadest ja äridest on müügis, sest turiste pole. Majandustegevus vanalinna peaaegu täielikult seiskunud ning selle taastamise väljavaated on sünged. Kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine 2019. aasta alguses sõlmitud üürilepingu üüritasu suuruses on ebaõiglane ning ebaproportsionaalne. Esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Kompromissina pakkus kostja 5000 euro tasumist.
73.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja ei nõustunud, et tal oli hageja ees võlgnevus 2020. a mai, juuni ja juuli üüri või kõrvalkulude osas ning 2020. a juuli kõrvalkulud jäid tasumata. 2020. aasta märtsi, aprilli ning mai kuu üüritasu on hageja vähendatud. Kostja on võlgnevuse kreeditarve alusel tasunud. Puuduolevad summad on tasutud tasaarvestusena kostja tagatisrahaga. Kehtivas turuolukorras ei oleks hageja saanud sellise üüritasu määraga enda üürikinnisvara välja üürinud ning tema nõuded on ebamõistlikud suured.
74.Ainuüksi vääramatu jõu olemasolust hiline teavitamine ei saa olla põhjuseks, miks sellega üldse arvestamata. Tegemist oli uudse olukorraga ning COVID-19 kui force-majeure olukorraga ei ole kumbki pool ilmselgelt varasemalt kokku puutunud. Ei ole mõistlik järeldada, et kostja minetas õiguse sellele asjaolule tugineda. Kohtumenetluse eelsel ajal väitis hageja kostjaga igasuguseid kontakte.
75.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3920 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja tunnitasu oli 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi 28 tundi. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hagiavalduse koostamisele ja täiendamisele ei saanud mõistlikult aega kuluda 24 tundi. Kohtuvaidluse seisukohad sisaldasid varasemate seisukohtade kordusi ja mõistlik ei ole ajakulu 7 h. Ebavajalik oli kahe esindaja abi kasutamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
76.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
77.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2019 üürilepingu tähtajaga 5 aastat Xxxx asuvate äriruumide üürimiseks üldpinnaga 84 m2; 2) lepingu alusel pidi kostja tasuma üüri ajavahemikul oktoobrist kuni märtsini 3000 eurot kuus ja aprillist kuni septembrini 3500 eurot kuus; 3) lisaks üürile pidi kostja tasuma kõrvalkulusid ehk tasu lisa- ja üldteenuste eest; 4) 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut; 5) 07.07.2020 esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles soovis lepingut tagasiulatuvalt üles öelda alates 01.07.2020; 6) hageja vaidles kostja avaldusele vastu ja esitas ise 28.08.2020 üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et kostja oli hilinenud üüri ja kõrvalkulude tasumisega; 7) 31.05.2020 vähendas hageja kostja taotlusel 2020. aasta märtsi kuu üüri 25%, aprilli kuu üüri 50% ja maikuu üüri 50% võrra ning esitas kreeditarve 16.06.2020; 8) kostja tasus 2020. a suvel üüri- ja kõrvalkulude makseid osaliselt hilinemisega: 9) tekkinud võlgnevuse katteks tasus kostja 25.09.2020 kahe maksega 953,40 eurot ja 6000 eurot ning ülejäänud kostja võlgnevus tasaarvestati lepingu sõlmimisel tasutud tagatisega; 10) hageja on otsinud kostja kasutuses olnud üüripinnale uut üürnikku üüri summaga 1680 eurot kuus.
78.Pooled vaidlevad selle üle, kellel oli õigus lepingust taganeda ning kas kostja peab tasuma hagejale kahju hüvitisena makseid lepingus toodud üürile vastavas summas põhjusel, et ta rikkus lepingut ning leping ei kehtinud kokku lepitud tähtaja saabumiseni. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama kohtueelse õigusabi kulud ning viivise.
79.Hageja palus alates 2020. a septembrist kuni 2021. a detsembrini sissenõutavaks muutunud osamaksetena kostjalt välja mõista 51 500 eurot. Edaspidi palus hageja kohustada kostjat tasuma 15.01.2022 3000 eurot, 15.02.2022 3000 eurot, 15.03.2022 3000 eurot ja 15.04.2022 3500 eurot. Kohtueelse õigusabikuluna palus hageja kostjalt välja mõista 1857 eurot. Hageja leidis, et ta ütles lepingu põhjendatult üles 28.08.2020, sest kostja oli osaliselt või tervikuna jätnud tähtaegselt tasumata 2020. a kevadel ja suvel esitatud üüri- ning kõrvalkulude arved. Kostjal endal ei olnud lepingu kohaselt õigust lepingut erakorraliselt üles öelda, vaid seda oleks ta saanud teha alles lepingu kehtivuse 31. kuul, mistõttu nõuab hageja kostjalt kuni selle ajani saamata jäänud tuluna üürimaksetele vastavate maksete tasumist. Kostja jätkas pärast 07.07.2020 avalduse esitamist ruumide kasutamist ning esitas täiendavaid pöördumisi sooviga lepingut lõpetada. Vääramatu jõu asjaolu olemasolust teatas kostja hilinemisega alles 07.07.2020, kuigi eriolukord kehtis 12.03.2020 kuni 17.05.2020. Kostja ei pöördunud hageja poole ettepanekutega muuta lepingut. Lisaks sai kostja EAS-lt toetust oma majandustegevusele ning tema 2020. a majandustegevusest tulenev kahjum oli väiksem võrreldes 2019. a kahjumiga.
80.Kostja leidis, et ta ütles põhjendatult lepingu üles, sest pandeemia tõttu muutus oluliselt lepinguliste kohustuste vahekord. Pärast ülesütlemist tasus kostja hageja arveid vaid hea tahte avaldusena. Vanalinna üüripindade hinnad on langenud 50% võrra, kuid hageja oli nõus hinda
alandama vaid kolmeks kuuks. Hageja ise pakub sama pinda üürile hinnaga 1680 eurot. Kostja palus hagejal üüritasu vähendada, kuid hageja sellega ei nõustunud. Samas leidis kostja, et hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda, sest kostja viivitas raskes olukorras maksete tasumisega lühiajaliselt. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõutud kahju hüvitist tuleks VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini või muu summani kohtu õiglasel äranägemisel, sest hageja ei soovinud kostjalt pinda vastu võtta ega võtnud ette samme kahju vähendamiseks.
81.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet täielikult rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleb pooltevahelise vaidluse lahendamisel esmalt hinnata seda, milles on pooled ise kokku leppinud. Kohus nõustub hageja väidetega, et need võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad lepingute ülesütlemist ning lepingulise vahekorra muutmist, on oma olemuselt dispositiivsed ja pooled võivad omavahel teisiti kokku leppida. Järelikult selleks, et tuvastada, kummal pooltest ja millisel alusel oli õigus leping üles öelda, tuleb esmalt arvestada, milles olid pooled ise kokku leppinud.
82.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2019 äripinna üürilepingu (toimiku lk 8-13), mille alusel üüris kostja Xxxx aadressil asuva äripinna suurusega 84 m2. Lepingu kohaselt pidi hageja ruumid kostja kasutusse andma 01.05.2019 ning ruume võis kasutada üksnes äripinnana. Lepingu kohaselt oli üür perioodil oktoobrist märtsini 3000 eurot kuus, millele lisandus käibemaks ja aprillist septembrini 3500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Täiendavalt pidi kostja tasuma ruumidega seotud lisa- ja üldteenuste ehk kommunaalteenuste eest. Üüri tuli tasuda igakuiste ettemakstena üürileandja arve alusel jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
83.Lepingu järgi pidi kostja tasuma tagatissumma, mis pidi võrduma 2 kuu üüriga koos käibemaksuga. Üürileandjal oli õigus tagatisraha kasutada üürniku lepingust või õigusaktidest tuleneva mistahes kohustuse täitmise katteks, tehes vastava tasaarvestuse. Sisuliselt pooled käesolevas asjas lepingus kokku lepitud üüri suuruse ja tagatisraha kasutamise üle ei vaidle.
84.Leping kehtis tähtajaliselt viis aastat alates üleandmise päevast. Lepingu järgi võis üürileandja selle erakorraliselt ilma täiendavat tähtaega andmata üles öelda, kui üür, üldteenuste kulud või lisateenuste kulud on osaliselt või täielikult vähemalt 20 päeva maksmata või on üürnik olnud vastavate maksete tasumisega viivituses üle 10 päeva vähemalt kolmel korral 1 aasta jooksul. Seega nägi leping ette VÕS §-ga 316 võrreldes erinevad eeldused sellele, millal võis üürileandja lepingu erakorraliselt maksetega viivitamise korral üles öelda. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostjal tekkis 2020. a kevadel üüri ja kõrvalkulude tasumisel mitmeid viivitusi.
85.Lepingu järgi võis üürnik lepingu erakorraliselt üles öelda ainult siis, kui üürileandja on lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud. Sellisel juhul pidi üürnik andma üürileandjale 60 päeva rikkumise lõpetamiseks. Leping välistas selgelt muud õiguslikud alused. Samuti olid pooled kokku leppinud, et lepingut ei saa ennetähtaegselt lõpetada üürniku poolt enne 30 kuu möödumist üleandmise päevast. Pärast 30 päeva möödumist võis üürnik lepingu lõpetada, teatades sellest 6 kuud ette. Eeltoodust tuleneb, et leping ei andnud kostjale kui üürnikule õigust öelda lepingut erakorraliselt üles enne 30 kuu möödumist mistahes muul põhjusel peale hageja lepingulise kohustuse rikkumise.
86.Leping nägi ette sätted ka vääramatu jõu esinemise puhuks. Lepingu mittetäitmine põhjustel, mida on tekitanud vääramatu jõud, loetakse vabandatavaks tingimusel, et pooled rakendavad
jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ja likvideerimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvitusele meetmed lepingu täitmiseks. Pool ei tohtinud lepingu järgi arvestada vääramatu jõuga, kui ta ei ole teisele poolele kirjalikult teatanud vääramatust jõust 4 nädala jooksul alates päevast, kui ta sai teada vääramatu jõu juhtumist, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates selle tekkimiseks. Lepingu järgi mõeldi vääramatu jõu all mistahes ettenägematut sundmust, mille üle pooltel kontroll puudub ja mille toimumist ei saa sellele tuginev pool mõjutada, sh oli selleks tulekahju, loodusõnnetused, võimu- ja valitsusorganite otsused ning muud sündmused. Leping nägi ette, et kui lepingut ei ole 3 kuu jooksul vääramatu jõu esinemise tõttu täidetud, on pooltel õigus leping ühepoolselt üles öelda.
87.Kohus leiab, et sisuliselt reguleerivad eeltoodud tingimused lepingus seda, millisel viisil tuli toimida juhul, kui tekivad erakorralised asjaolud, mille üle pooltel kontroll puudus ja mis mõjutavad lepingu täitmist. Sellisel juhul tuli esmalt püüda leida lahendusi lepingu edasiseks täitmiseks ning alles nende meetmete ebaõnnestumisel võis lepingu 3 kuu möödumisel üles öelda. Lisaks pidi pool vääramatu jõu asjaolust teist poolt teavitama 4 nädala jooksul alates päevast, mil ta sellest asjaolust teada sai. Pooled ei vaidle selle üle, et Covid-19 pandeemiast tingitud piirangutest pidi kostja saama teada hiljemalt nende vastuvõtmisest 12.03.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja nelja nädalal möödumisel alates eriolukorra kehtestamisest hagejat vääramatu jõu asjaolu esinemisest ei teavitanud.
88.VÕS § 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et pandeemia tõkestamiseks vastu võetud meetmete tõttu ei saanud kostja vähemalt eriolukorra kehtivuse ajal üüripinda kasutades tulu üldse teenida, mistõttu piirangute kehtivuse ajal oli tegemist olukorraga, kus poolte kohustuste vahekord oluliselt muutus.
89.VÕS § 97 lg 5 sätestab, et kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine VÕS § 97 lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga VÕS §-s 196 sätestatud korras üles öelda. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 97 annab kahjustatud poolele eelkõige õiguse nõuda lepingu muutmist (RK TKo 3-2-176-10, p 12) ning selle sätte alusel on lepingu muutmise eelistatud sellest taganemisele. Lepingust taganemine on võimalik siis, kui lepingu muutmine ei ole võimalik või mõistlik (RK TKo 3-2-1-136-11, p 25). Samas ei tulene VÕS §-st 97 poolele otsest kohustust nõuda lepingu muutmist enne sellest taganemist (RK TKo 3-2-1-136-11, p 16). Kohus leiab, et antud juhul tuleb siiski arvestada poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitut, mis nägi ette selge eelduse, et vääramatu jõu asjaolu esinemise korral tuleb enne lepingu ülesütlemist püüda mõlema poole koostööd lahenduse leidmiseks. Lisaks tuli vääramatu jõu asjaolu esinemisel sellest teavitada tähtaegselt.
90.Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostjal õigust 07.07.2020 avaldusega lepingut erakorraliselt üles öelda. 02.07.2021 pöördumises selgitas kohus (toimiku lk 151-152) kostjale vajadust põhistada, millisel õiguslikul alusel ta esitas hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse, miks tal ei olnud võimalik nõuda lepingu muutmist ja kuidas ta järgis lepingu tingimusi vääramatust jõust teatamise kohta. Asjas kogutud ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks enne 07.07.2020 avalduse saatmist teavitanud hagejat vääramatu jõu asjaolude esinemisest
ning teinud ettepanekuid olukorra lahendamiseks, sealhulgas üüri alandamiseks. Kostja väited korduvatest vastuseta jäänud pöördumistest on paljasõnalised.
91.07.07.2020 saatis kostja hagejale teate (koos tõlkega toimiku lk 18-20), milles ta viitas pandeemia tekkele ning sellest tulenevatele mõjudele turismisektoris. Kostja väitis, et ta on mitu korda taotlenud üüri vähendamist, kuid läbirääkimised ei ole olnud edukad. Maksejõuetuse vältimiseks teatas kostja, et lõpetab lepingu kohaselt tagasiulatuvalt alates 01.07.2020. Teates viitas kostja VÕS §-le 97. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud hagejale varasemate pöördumiste saatmist ega ettepanekute tegemist olukorra lahendamiseks, ei olnud kostjal poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt õigust lepingut erakorraliselt üles öelda.
92.Kohus osundab, et kostja väited, milliste kohaselt vaatamata piirangute kadumisele olukord Tallinna Vanalinnas ei taastunudki, sest siseturistid sinna ei jõudnud, ei ole millegagi tõendatud. Hageja on aga tõendanud, et vaatamata võimalikule välisturistide puudumisele sai kostja oma majandustegevuseks vajalikke toetusi ning tema 2020. a kahjum oli väiksem 2019. aasta kahjumist. Hageja esitas kohtule väljavõtte nendest ettevõtetest, kes said seoses pandeemiaga EAS-lt toetust 2020 ning selle kohaselt sai kostja toetust 28 982,91 eurot (toimiku lk 123-147, rida 3399). Kostja 2020. a majandusaasta aruande (toimiku lk 158-167) järgi oli kostja kahjumi suuruseks 2019. aastal 163 190 eurot ning 2020. aastal oli see 106 774 eurot.
93.Kostja ei vaielnud vastu toetuste saamisele, kuid väitis, et suurem osa toetustest kulus kostja teiste toitlustusettevõtete tarbeks. Milleks kostja tegelikult toetusi kasutas ja millised olid tema tulud 2020. a suvel vaidlusaluse üüripinna kasutamisel, ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud. Hageja on vastu vaielnud kostja väidetele, et pärast eriolukorra lõppemist oli jätkuvalt võimatu teenida üüripinna kasutamisel Tallinna Vanalinnas tulu. Seega oleks kostjal tulnud tõendada väiteid, et ka 07.07.2020 kirja saatmise ajal esinesid erakorralised ettenägematud asjaolud, mis muutsid oluliselt poolte lepingulist vahekorda ja mille riisikot kostja ei kandnud. Kuna kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud, ei ole kostja 07.70.2020 erakorralise ülesütlemise avaldus kehtiv ega toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Leping kehtis poolte vahel edasi. Kostja ei ole tõendanud, et tema võimalused teenida üüripinna abil tulu sisuliselt kadusid. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu ülesütlemisel järginud lepingu sätteid ning et ta oleks enne ülesütlemise avalduse saatmist üritanud hagejaga sõlmida mingeid kokkuleppeid.
94.Kohus nõustub hageja väitega, et sisuliselt ei pidanud kostja ise oma 07.07.2020 avaldust siduvaks ja õiguslikke tagajärgi kaasa toovaks. Kostja väide, milliste kohaselt ta lahkus pärast avalduse esitamist kasutatud ruumidest, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. 17.08.2020 saatis kostja lepinguline esindaja hagejale e-kirja (koos tõlkega toimiku lk 148-149), milles teatas, et kostja on valmis üüripinna vabastama 31.08.2020, et leping lõpetada alates 01.09.2020. Kostja palus tekkinud võlgnevuse tasaarvestada tagatisraha arvelt. Kirjast ei saa järeldada, et kostja oleks selle saatmise ajaks pinnalt juba lahkunud. Hageja esitas kostjale 31.08.2020 kommunaalteenuste arve (toimiku lk 28), millest võib järeldada üüritud ruumides vee ja elektri kasutamist. Järelikult ei olnud kostja ruumidest 2020. a augustis veel lahkunud.
95.Kuna kostjal ei olnud õigus lepingut alates 01.07.2020 üles öelda, ei ole kohtu hinnangul tähtsust sellel, millal kostja ruumidest faktiliselt lahkus. VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Seega tuli kostjal tasuda üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni sõltumata sellest, kas ta ruume faktiliselt kasutas või mitte. Seetõttu ei oma sisulist tähtsust see, millal hilisemas e-kirjade vahetuses soovis kostja hagejale
ruume üle anda (e-kirjad toimiku lk 110).
96.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale arveid ruumide rendi ja kommunaalkulude eest 2020. aprillis, juunis, juulis ja augustis (toimiku lk 14-16). Seejärel esitas hageja kostjale 31.05.2020 kreeditarve ruumide rendi eest märtsis, aprillis ja mais summas – 5100 eurot (toimiku lk 17). Hageja esitas kohtule arvestuse selle kohta, millal kostja arveid tasus (toimiku lk 153 pöördel – 154). Kostja ei esitanud arvestusele vastuväiteid ega tõendanud, et ta oleks arveid tasunud varasematel kuupäevadel või teistsugustes summades. Arvestuse kohaselt oli kostja jätnud tasumata märtsi, aprilli, mai ja juuni üüri arved täielikult enam kui 20 päeva jooksul. Kostja tasus mõned nendest arvetest osaliselt ja olulise hilinemisega alles pärast kreeditarve koostamist ning mai ja juuni üür tasuti alles augustis 2020 tagatisraha alusel tasaarvestuse tegemisega. Märtsi ja aprilli kõrvalkulude arved tasus kostja enam kui 10 päevase hilinemisega. Konto väljavõttest (toimiku lk 31) tasus kostja hagejale 953,40 eurot kahe arve alusel ning 6000 eurot nelja arve alusel, tehes samuti tasaarvestuse tagatisega.
97.07.09.2020 saatis kostja esindaja hagejale pöördumise (toimiku lk 29-30), milles ta viitas oma 07.07.2020 pöördumisele. Samas kirjas nõudis kostja hagejalt üüri vähendamist. Teisalt väitis kostja, et ta on pinna vabastanud. Kostja tegi hagejale avalduse, milles soovis üüritasu võlgnevuse ja kahju vähendamist.
98.Eeltoodust võib järeldada, et kostja rikkus arvete tasumisega lepingut. Kostja jättis mitu üüriarvet täielikult tasumata enam kui 20 päeva jooksul ning tal tekkis mitme arve tasumisega enam kui 10 päevane viivitus rohkemal kui kolmel korral. Seega olid täidetud need lepingus toodud eeldused, mis võimaldasid hagejal lepingu erakorraliselt üles öelda.
99.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja vastas kostja ülesütlemise avaldusele 28.08.2020 (koos tõlkega toimiku lk 21-27). Hageja selgitas, millised rahalised kohustused olid kostjal lepingu alusel. Hageja viitas, millised üüriarved ja kommunaalteenuste arved olid kostjal tasumata. Samas kirjas teatas hageja kostjale lepingu erakorralisest ülesütlemisest ja esitas kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et kuna kostja oli lepingut rikkunud, oli hagejal õigus leping selles toodud tingimustel erakorraliselt üles öelda. Kostja rikkumise tõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
100.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
101.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lisaks saab VÕS § 128 lg 4 järgi nõuda kahjuna saamata jäänud tulu, mis on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu
saamise võimaluse kaotamises.
102.Riigikohus on selgitanud, et lepingulise kahju hüvitamist saab nõuda, kui kostja on lepingut rikkunud, vastutab lepingu rikkumise eest, kahju on tekkinud, oli rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ja põhjuslikus seoses rikkumisega (RK TKo 3-2-1-179-15, p 24). Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikud eeldused on käesolevas asjas tõendatud. Kostja rikkus lepingut ja vastutab selle eest, sest kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu oli tema rikkumine vabandatav. Kohus ei saa ise hakata tõenditest otsima asjaolusid, milliste esinemise tõttu võis kostja rikkumine vabandatav olla. Kostja rikkumise tõttu pidi hageja lepingu üles ütlema, kuigi ta võis eeldada ja loota lepingu kehtimist selles kokku lepitud ajal. Kuna ta pidi lepingu üles ütlema kostja rikkumise tõttu, tekkis hagejale kahju saamata jäänud üüritulu näol. Lepingu sõlmimisel pidi selle tingimusi arvestades olema kostjale ettenähtav, et tema rikkumise tõttu lepingu erakorraline ennetähtaegne ülesütlemine võib kaasa tuua hagejale kahju.
103.Riigikohus on leidnud, et üürileandja võib lepingu rikkumise korral nõuda ülesütlemise järel tekkinud kahju hüvitamist ehk saamata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu. Sellise nõude saab üldjuhul esitada kuni lepingu kehtivuse tähtaja möödumiseni (RK TKo 3-2-1-179-15, p 25). Antud juhul on hageja nõudnud kahju hüvitamist kuni selle tähtaja saabumiseni, mil lepingu alusel oleks kostjal tekkinud õigus leping ühepoolselt üles öelda. Üürileandja saamata jäänud üürist tuleneva nõude sisuks on saamata jäänud tulu hüvitamine VÕS § 128 lg 4 järgi (RK TKo 3-2-1-5-13, p 35, 3-2-1-179-15, p 27). Saamata jäänud tulu puhul tuleb arvestada tõenäoliselt saadavat kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele ja tema ettevalmistustele saanud (RK TKo 214-6942, p 13.2).
104.Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna kostja rikkus lepingut, on tal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on tõendanud, et ta on teinud pingutusi uue üürniku leidmiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Kinnisvaraportaalis city24.ee on avaldatud kuulutus (toimiku lk 111-112), millest nähtub, et sama üüripinda pakutakse üürimiseks üüritasuga 1680 eurot kuus. Kinnisvara portaalides kinnisvara24.ee ja kv.ee avaldatud kuulutustest (toimiku lk 168-172) nähtub samuti, et vaidlusalust üüripinda pakutakse üürimiseks hinnaga 1680 eurot kuus. Hageja esitas ka foto üüripinna aknast (toimiku lk 150), millelt on näha selle üürile andmise kuulutus. Seega on hageja teinud aktiivseid pingutusi uue üürniku leidmiseks, kui pole uut üürnikku leidnud.
105.Kostja esitas kohtule taotluse kahju hüvitise vähendamiseks kuni nullini või muu kohtu poolt õiglaseks peetud summani, kuid ei põhistanud, kuidas võimaldaksid tema esile toodud asjaolud kahju hüvitist vähendada. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei ole selgitanud, kuidas tekkis kahju ehk kostja lepingu rikkumine tulenevalt sellistest asjaoludest või ohust, mille eest vastutab hageja. See, millal hageja kostjalt üüripinna valduse kostjalt vastu võttis, ei mõjutanud kohtu hinnangul kahju tekkimist ega selle suurust. Kostja on väitnud, et kui hageja oleks varem valduse vastu võtnud, oleks ta varem saanud hakata uut üürnikku otsima. Kuidas ainuüksi tulenevalt sellest vastutab hageja ise kahju tekkimise eest, ei ole mõistetav. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et 2020. a suvel või sügisel oleks olnud mõni isik, kes oleks soovinud ruume uuesti üürida. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole ruumidesse senini uut üürnikku leidnud. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud kostja taotlus kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel.
106.Küll aga leiab kohus, et hageja saamata jäänud tulu nõue kuulub osalisele rahuldamisele
muude asjaolude tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast kostjaga sõlmitud lepingu lõppemist otsib hageja uut üürnikku tasuga 1680 eurot kuus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt tuleb saamata jäänud tulu nõude rahuldamisele arvestada kõiki asjaolusid, kannatanu ettevalmistusi ja tõenäosust tulu teenimisel. Hageja esitatud tõenditest nähtub selgelt, et kui üürilepinguline suhe oleks jätkunud, ei oleks igakuine üüritasu 3500 või 3000 eurot vastanud enam turuhinnale ja kohus peab tõenäoliseks, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe üüri muutmiseks. Käesoleval ajal saaks hageja sõlmida oma ettevalmistuste tulemusena üürilepingu üürnikuga, kes tasuks üürina 1680 eurot kuus. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Kõiki asjaolusid arvestades ei saa hageja saamata jäänud tulu olla suurem kui 1680 eurot kuus.
107.02.07.2021 pöördumises selgitas kohus (toimiku lk 151-152) hagejale vajadust põhistada saamata jäänud tulu nõuet olukorras, kus üürilepingu kehtivuse korral oleks tõenäoliselt lepitud kokku üüritasu vähendamises. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude suuruse osa täiendavaid põhjendusi ei esitanud. Kuna hageja nõudis kostjalt kahju igakuise üüritasuna alates 2020. a septembrist kuni 2021. a detsembrini, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju mitte hagiavalduses toodud ulatuses, vaid välja tuleb mõista hüvitisena 15 kuud x 1680 eurot = 25 200 eurot. Lisaks tuleb kostjat kohustada tasuma hagejale 15.01.2022 1680 eurot, 15.02.2022 1680 eurot, 15.03.2022 1680 ja 15.04.2022 1680 eurot.
108.Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue kuulub kohtu hinnangul samuti rahuldamisele osaliselt. VÕS § 128 lg 3 järgi ei kuulu kahjuna hüvitamisele mitte mistahes kannatanu õigusabikulud, vaid need mõistlikud kulud, mis olid vajalikud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
109.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Advokaadibüroo Lextal on hagejale esitanud õigusabi arved (toimiku lk 33-34) summas 1042,80 eurot ja 814,20 eurot. Arve nr 2020/08/127 on õigusabi osutanud vandeadvokaat ja jurist. Hageja on ise kostjale menetluskulude osas ette heitnud, et advokaadibüroo kaudu ei saa osutada kliendile õigusabi jurist. AdvS § 40 lg 3 järgi ei või advokaadibüroo kaudu või selle vahendusel õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed, välja arvatud patendivolinikud AdvS § 40 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Seetõttu ei saa kohus lugeda põhjendatud õigusabikuluks juristi osutatud teenust hinnaga 511,50 eurot.
110.Arve nr 2020/09/153 on õigusabi osutanud kaks advokaati ja jurist. Ülalmärgitud põhjendustel ei saa kohus lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks juristi osutatud õigusabi summas 301,50 eurot. Kohus ei loe põhjendatuks ka advokaat Ave-Ly Kõutsi osutatud õigusabi 53 minuti ulatuses, mis kulus juristilt asjade ülevõtmiseks ja teise advokaadiga töönõupidamise pidamiseks. Advokaat Ave-Ly Kõuts on kulutanud ka aega kompromissläbirääkimiste tarvis nõude arvutuste tegemiseks, kuid seda, et pooled oleksid kohtuväliselt pidanud läbirääkimisi, milliste käigus oli vaja teha arvutusi, ei ole hageja tõendanud. Seega ei ole arve nr 2020/09/153 alusel põhjendatud kuluks summa 106 eurot ja 301,50 eurot.
111.Arve nr 2020/08/127 alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 357,50 eurot ilma käibemaksuta ja 429 eurot koos käibemaksuga. Arve nr 2020/09/152 alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 271 eurot ilma käibemaksuta ja 325,20 eurot koos käibemaksuga. Kogumis on hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue põhjendatud 429 eurot + 325,20 eurot = 754,20 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks kohtueelsete õigusabikuludena välja mõista 754,20 eurot.
112.Lisaks põhinõuetele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 518,67 eurot. Lõplikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivisena 5312,79 eurot. Hageja väidete järgi oli tegemist seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutuva viivisega kogunõudelt 51 500 eurot. Kuidas on hageja viivisenõuet arvestanud, hageja lõplikest seisukohtadest ei nähtu ja viivise arvestust hageja kohtule ei esitanud. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõuded osaliselt, kuuluvad ka viivisenõuded osalisele rahuldamisele.
113.Hagiavalduse esitamise ajaks olid sissenõutavaks muutunud hageja nõuded mitte summades 15 5000 eurot ja 1857 eurot, vaid nõuete põhjendatud summad olid oluliselt väiksemad. Hageja on pidanud ekslikult kogu kahju hüvitise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaks 03.09.2020 ning on alates sellest ajast arvestanud viivist. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kui leping oleks kehtinud, ei oleks kostjal tekkinud seisuga 03.09.2020 kohustust tasuda korraga ette septembri, oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari üür. Igakuiseid üürimakseid pidi kostja tegema kuu 15. kuupäeval.
114.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Järelikult saab hageja nõuda kostjalt viivist igakuiselt tasumisele kuuluvalt summalt alates iga kuu 16. kuupäevast.
115.15.09.2020 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 168,54 eurot. 15.10.2020 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 157,52 eurot. 15.11.2020 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 146,14 eurot. 15.12.2020 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 135,12 eurot. 15.01.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 123,72 eurot. 15.02.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 112,31 eurot. 15.03.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 102 eurot.
116.15.04.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 90,58 eurot. 15.05.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 79,54 eurot. 15.06.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 68,12 eurot. 15.07.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 57,07 eurot. 15.08.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 45,66 eurot. 15.09.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 34,24 eurot. 15.10.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 23,20 eurot. 15.11.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 11,78 eurot. 15.12.2021 tasumisele kuuluvalt summalt 1680 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 0,74 eurot. Kokku on igakuiselt osamaksetelt seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1356,28 eurot.
117.Kohtueelsete õigusabikulude nõude esitas hageja hagiavalduses 02.02.2021. Sellelt summalt palus hageja samuti välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 17.12.2021. Kohtu poolt põhjendatuks peetud nõude summalt 754,20 eurolt on seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 52,73 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks seisuga 17.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 1409,01 eurot.
118.Alates 18.12.2021 ehk kohtulahendi tegemisele järgnevast tuleb kostjalt vastavalt hageja taotlusele välja mõista viivis põhinõuete summalt 754,20 eurot + 25200 eurot = 25 954,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni. Kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale 1680 euro tasumata jätmisel viivist alates 16.01. 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni. Kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale 1680 euro tasumata jätmisel viivist alates 16.02.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni. Kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale 1680 euro tasumata jätmisel viivist alates 16.03.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni. Kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale 1680 euro tasumata jätmisel viivist alates 16.04.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 1680 euro tasumiseni.
119.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb jätta jõusse hagi tagamise 04.02.2021 määrus.
120.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldas kohus hageja nõuded ligikaudu 50%-lises ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks rahaliselt tasumisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.