lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16950/10

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-16950/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-16950

Tsiviilasi

Osaühing VR-Sebastian pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende Avaldaja/võlgnik: Osaühing VR-Sebastian esindajad, ajutine pankrotihaldur (registrikood 10169585, asukoht Vaari tn. 4, Tallinn. epost: [email protected]); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx), Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4 10150 Tallinn, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Osaühing VR-Sebastian (registrikood 10169585) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutine pankrotihaldur likvideerib Osaühing VR-Sebastian (registrikood 10169585) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden alates Osaühing VR-Sebastian (registrikood 10169585) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Osaühing VR-Sebastian (registrikood 10169585) dokumentide hoidjaks juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot. Tasu kuulub määramisele Business Law Firm OÜ kasuks.
6.Ajutise pankrotihalduri tasust 456,30 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ning tasuda see Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
7.Ajutise pankrotihalduri tasust 1337,70 eurot välja mõista võlgnikult.
8.Anda ajutisele haldurile luba võõrandada võlgnikule kuuluvad ning alles jäänud sõidukid Renault Laguna (reg. märgiga xxxxxx) ning Ford Transit 300L VAN (reg. märgiga xxxxxx, esm. reg. aasta 2004) pankrotimenetluse kulude katteks.
9.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
11.Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud
1.Osaühing VR-Sebastian esitas 29.10.2021 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 09.11.2021 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden’i.
2.Ajutine haldur esitas 29.11.2021 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus seisnes töörõivaste tootmises. Tootmine asus üüripinnal, viimasel ajal aadressil Vaari tn 4, Tallinnas. Hetkel on lõpetamata üürileping. Igakuine üüritasu moodustab ca 1300 - 1500 eurot. Üüripinnal asub hetkeseisuga suuremas osas tootmise jäägid (tegemist on põhimõtteliselt prügiga) ning müümata eritellimusel valmistatud toodang. Allesjäänud põhivara ei saa katta jääkide utiliseerimist või üürikulusid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses 1337,70 eurot ning rahalisi kohustusi summas vähemalt 38 734,12 eurot. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ei kata võlgniku varad pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud on ca 9000 eurot. Pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad üürikulud, so. ca. 1500 eurot kuus. Võlgnikul majandustegevus puudub. Makseraskused tekkisid võlgnikul juba 2017. aastal, mil võlgnik ei suutnud täita maksukohustusi nõuetekohaselt. 2016 novembris jõustus ka võlgniku kahjuks tehtud kohtulahend tsiviilasjas xxx. Seoses COVID-19 olukorraga vähenes aga tellimuste maht ning võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi ning müünud ka osa põhivarast jooksvate kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab haldur, et maksejõuetus tekkis hiljemalt septembris 2021, mil oli täidetud viimane suuremahuline tellimus. Hetkeseisuga dokumentaalselt tõendamata asjaolu kassaraha kasutamise kohta võib viidata sellele, et maksejõuetuse põhjuseks võis olla ka kuritegu (maksejõuetuse põhistamine). Perspektiivsed tagasivõitmised ning tagasinõudmise võimalused ei olnud hetkeseisuga tuvastatud. Ajutine haldur taotleb teha pankrotimenetlusest

huvitatud isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 9 000 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks.

3.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 13 tunni eest 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot. Ajutise halduri ajakulu hulka kuuluvad: järelpärimised võlgniku esindajale, kõned, kirjavahetus ja kohtumine 3 tundi; konto väljavõtete analüüs 2 tundi; algdokumentatsiooni ja aruannete analüüs 2 tund; järelpärimised erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs 1 tund; ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamuse koostamine/täiendamine/komplekteerimine 5 tundi. Ajutine haldur palub tasu määrata Business Law Firm OÜ kasuks. Tasust 456,30 eurot (sh käibemaks) palub ajutine haldur raugemise korral hüvitada riigi vahenditest ning 1337,70 eurot välja mõista võlgnikult. Lisaks palub ajutine haldur anda talle luba võõrandada võlgnikule kuuluvad ning alles jäänud sõidukid Renault Laguna (reg. märgiga xxxxxx) ning Ford Transit 300L VAN (reg. märk xxxxxx, esm. reg. aasta 2004) pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Kohus määras 06.12.2021 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 16.12.2021 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 9000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
5.Võlgnik esitas 08.12.2021 kohtule oma arvamuse ajutise halduri aruande osas. Võlgnik märgib, et võlgniku põhivaras toodud varade väärtus ei ole hetkel 86 471 eurot. Tegemist on soetamismaksumusega. Käesolevaks hetkeks on põhivara raamatupidamislik väärtus amortisatsiooni tulemusena läinud nulli, välja arvatud sõiduauto RENAULT LAGUNA ja kaubik FORD TRANSIT. Pankrotiavaldus on esitatud siis, kui allesjäänud kollektiiviga õnnestus lõpetada Soome kliendi viimane tellimus. Kui kollektiivist oleks alles jäänud vähemalt 7-8 töötajat, ei oleks pankrotiavalduse esitamiseks olnud mingisugust vajadust. Kassajääk 60000 eurot kujunes aastate jooksul ja seda võib täies mahus lugeda ebaõnnestunud investeeringuks. Käesolevaks hetkeks puudub ettevõttel vara tegevuse jätkamiseks. Kassaraha kasutamise osas märgib võlgnik, et see on kulutatud heauskselt Ukraina ettevõtte käivitamisele ja tööshoidmisele. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses 1337,70 eurot ning rahalisi kohustusi summas vähemalt 38 734,12 eurot. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotimenetluse kulude suuruseks on ajutine haldur prognoosinud 9000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
8.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
10.Kohus määras 06.12.2021 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 16.12.2021 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 9000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
11.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
12.Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
13.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme X.
14.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
15.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 13 tunni eest 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (115 eurot) ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot.
16.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 584 eurot.

17.Kohus määrab PankrS § 23 lg 4 ning ajutise halduri taotluse alusel, et tasust 1337,70 eurot kuulub välja mõistmisele võlgnikult Business Law Firm OÜ-le. Haldur on palunud ülejäänud tasu (taotluses märgitud 456,30 eurot, milles sisaldub käibemaks) tasuda riigieelarvest. Kohus mõistab seega ajutise halduri tasu summas 456,30 eurot (sh käibemaks) välja riigi vahenditest. Kohus märgib ajutise halduri taotlusel, et annab ajutisele haldurile loa võõrandada võlgnikule kuuluvad ning alles jäänud sõidukid Renault Laguna (reg. märgiga xxxxxx) ning Ford Transit 300L VAN (reg. märk xxxxxx, esm. reg. aasta 2004) pankrotimenetluse kulude katteks.
18.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja