7.Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 1311 eurot (käibemaksuga).
8.Mõista City TV OÜ-lt välja ajutise halduri Maire Armi tasu 610,20 eurot, mis tuleb kanda Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole EExxx.
9.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Maire Armile ajutise pankrotihalduri tasust 700,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole EExxx.
10.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.City TV OÜ esitas 03.11.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Ettevõttel puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja enda kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Avaldajal on kohustusi kokku vähemalt 245 246,08 eurot ja potentsiaalset vara ei ole rohkem kui 12 794,82 eurot.
2.Kohus võttis 10.11.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 26.11.2021 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ainsaks reaalseks realiseeritavaks varaks on kassas olev raha 394,79 eurot. Kohustused on kokku 248 221,68 eurot.
4.Kohus tegi 30.11.2021 määruses ettepaneku City TV OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati 01.12.2021. Seega tuli ettemaks tasuda hiljemalt 15.12.2021. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Sama määrusega andis kohus avaldajale võimaluse esitada 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest seisukoht ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik sai määruse kätte 08.12.2021, kuid ei esitanud tähtaegselt oma seisukohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1,2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3).
6.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku ainsaks reaalseks realiseeritavaks varaks on kassas olev raha 394,79 eurot. Võlgniku kohustused on 248 221,68 eurot. Registrisse kantavat vara ei ole. Haldur ei ole tuvastanud
võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskete juhtimisvigade olemasolu. Tavapärasest majandustegevusest erinevaid tehinguid pangakontode ülevaatamisel ei ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole tasutud ka pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti nõutud summat. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
7.Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kuna esile ei ole toodud, et dokumentide hoidjaks tuleks määrata mõni muu isik, siis määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liikme A. I.e.
9.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
10.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
11.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi
suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
12.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
13.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
14.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh andmete kogumiseks kirjade ja järelepärimiste koostamine; tasumaterjali analüüs; arvelduskontode kontroll; ettekande kirjutamine jms, arvestuses sisalduvad ka kulud, samuti kohtuistungil osalemise ajakulu 0,5 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1368 eurot (käibemaksuga). Kuna pankrotiavaldust menetletakse kirjalikus menetluses, siis selle läbivaatamiseks kohtuistungit ei toimu. Kohus vähendab seetõttu ajutise halduri ajakulu tööülesannete täitmisel 0,5 tunni võrra, mis oli arvestatud istungil osalemisele. Kohus leiab, et ülejäänud osas kuuluvad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb põhjendatud tasu suuruseks 1311 eurot (11,5 × 95 + 20%).
15.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 11,5 tunni eest (alustatud pooltunde 23 × 33) 759 eurot. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 584 eurot, s.o 700,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 610,20 eurot (1311 – 700,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.