lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-12473/3

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-12473/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
910
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-25-12473

Tsiviilasi

A. F. G. OÜ hagi E. J. P. vastu põhivõla 1784 eurot 30 senti ja kõrvalnõuete saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. F. G. OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja B. T. (e-post XXX) Kostja E. J. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast A. F. G. OÜ 01.08.2025 hagi E. J. P. vastu 1784 euro 30 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks, sest asi ei allu Eesti kohtule.
2.Jätta menetluskulud A. F. G. OÜ kanda.
3.Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva määruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. F. G. OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 hagi E. J. P. (kostja), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1784 eurot 30 senti ja kõrvalnõuete saamiseks tulenevalt AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja vahel 05.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX (leping). Krediidiandja andis lepingu järgi kostjale krediiti 2048 eurot, et osta järelmaksuga kaupa. Krediidiandja on loovutanud enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Maakohus jättis 15.09.2025 määrusega hagi TsMS § 340 1 lg 1 järgi käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva, et põhjendada kohtualluvust. Kohus selgitas, et välismaise elemendiga tarbijalepinguid puudutavas vaidluses kohaldub kohtualluvusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

määrus (Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse art 17 lg 1 ja 18 lg 2 võimaldavad tarbija vastu hagi esitada üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus viitas tsiviilasjas nr 2-24-113815 avaldatud andmetele, millest tulenevalt on kohtul alust arvata, et kostja harilik viibimiskoht ei ole Eestis. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei põhjenda enda seisukohta, et vaatamata eeltoodule on kostja harilik viibimiskoht siiski Eestis, jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse võtmata.

3.Hageja märkis 23.09.2025 kohtule esitatud vastuses, et tsiviilasjas nr XXX saadud sertifikaadiga on pöördutud Soome kohtutäituri poole, kuid Soome kohus tagastas dokumendi märkega „aadress teadmata/adressaadi elukoht teadmata“. Soome rahvastikuregistri andmetel on kostja aadress XXX. Varasemast on teada kostja kontaktaadress XXX. Alates 26.03.2021 on kostja elukoha lisaaadressiks märgitud XXX. Hageja sõnul on selle kinnistu omanik 30.11.2023 aga kinnitanud, et kostja seal ei ela. Hageja märkis, et tema soov on valida kohtualluvus Eestis asuva aadressi järgi.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2 kohaselt keelduda, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus leiab, et kohtualluvust ei reguleeri TsMS § 79 lg 2, millele tugines hageja väites, et hagi on esitatud Tartu Maakohtule, sest Põlvas on kostja Eestis asuv kontaktaadress. Kohus leiab, et kuivõrd asjas esineb välismaine element, tuleb kohtualluvust kontrollida Brüsseli I määruse järgi.
5.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvust kontrollida Brüsseli I määruse kohaselt. Kuivõrd kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, seega tuleb kohtualluvust määruse art 17 lg 1 järgi kontrollida määruse neljanda jao kohaselt. Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe art 19 kohaselt. Tarbijaga sõlmitud kohtualluvuse kokkulepped on kehtivad üksnes üsna piiratud juhtudel.
6.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele tuginenud sellele, et krediidiandja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvust kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
7.Hageja on märkinud kostja elukohaks XXX, kuid on samal ajal ise tuginenud teises kohtumenetluses sellele, et kostja elab XXX. Hageja taotles nimelt 13.06.2025 tsiviilasjas nr XXX tehtud tagaseljaotsuse kohta Euroopa täitekorralduse või sertifikaadi väljastamisest, et tagaseljaotsust Soome territooriumil täita. Hageja on ise märkinud ka seda, et XXX kinnistu omanik on kinnitanud, et kostja ela ka sellel aadressil. Kohus leiab, et eeltoodut nähtuvalt võib asuda seisukohale, et kostja elukoht ei ole Eestis vaid on Soomes. Eeltoodut kinnitavad ka rahvastikuregistri andmed. Kostjal on alates 05.01.2010 olnud erinevaid elukohti Soomes, praeguse elukoha aadressi kohta on tehtud kanne 2

06.07.2018. Rahvastikuregistrist nähtub ka kostja telefoninumber, mis on Soome Vabariigi suunakoodiga. Seega ei ole hageja esitanud ka pärast hagiavalduse käiguta jätmist kohtule andmeid, millest nähtuks, et kostja elukoht on Eestis. On tõenäoline, et kostja elukoht on Soomes.

8.Kohus leiab, et kuivõrd kostjal puudub Eestis harilik viibimiskoht, ei allu asja lahendamine Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb Brüsseli I määruse art 17–19 kohaselt ning TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 järgi keelduda. Kohus jätab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja