Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn) hagi M-L Ni (N, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 578,61 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M-L Nilt Renovum OÜ kasuks 3 050,67 eurot (põhinõue 2 410,67 eurot, intress 380,37 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, viivis 234,63 eurot).
3.Välja mõista M-L Nilt Renovum OÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (2 410,67 eurot) viivisemääraga 0,06% päevas alates 09.09.2021 kuni põhinõude 2 410,67 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud M-L Ni kanda.
5.Määrata rahaliselt kindlaks Renovum OÜ põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 745 eurot (riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 400 eurot), mis mõista välja M-L Nilt Renovum OÜ kasuks.
Välja mõista M-L Nilt Renovum OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2 410,67 eurot, intress 380,37 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, viivis seisuga 08.09.2021 234,63 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. xxx ja kostja sõlmisid interneti vahendusel esmase laenulepingu 27.01.2020 kliendilepingu nr xxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist xxx rahuldas kostja taotluse ja kandis 28.01.2020 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arved, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. 27.02.2020 tasus kostja 40 eurot, laenu põhiosa jäägiks jäi 460 eurot. Sõlmitud lepingu alusel taotles kostja xxx-lt edaspidi laene järgnevalt: 1) 11.02.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. Selleks hetkeks oli krediidijäägiks 460 eurot, millele lisandus 50 eurot, kokku 510 eurot. Kostjale saadeti arved osamaksete tasumiseks 11.02.2020, 10.03.2020, 12.03.2020, 09.04.2020, 14.04.2020, 09.05.2020, 12.05.2020, 08.06.2020, 11.06.2020, 08.07.2020 ja 12.07.2020. Ajavahemikus 11.02.2020 kuni 10.07.2020 tasus kostja esialgsele võlausaldajale kokku 251,82 eurot. 09.08.2020 seisuga laenu põhisumma jääk oli 335,51 eurot. 2) 03.08.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 03.08.2020 kostjale ülekantud laenu põhiosa jääk 300,00 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (335,51 + 300,00) 635,51 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist kandis xxx 03.08.2020 kostja pangakontole täiendava laenusumma 300 eurot. 3) 17.08.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks, mis kanti üle 17.08.2020. 4) 24.09.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. Ajavahemikus 03.08.2020 kuni 24.09.2020 tasus kostja esialgsele võlausaldajale 74,84 eurot. Seega 24.09.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli 1010,67 eurot. xxx kandis 24.09.2020 kostja pangakontole täiendava laenusumma 150 eurot. 5) 22.10.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. Ajavahemikus 24.09.2020 kuni 22.10.2020 ei ole kostja tasunud mitte midagi esialgsele võlausaldajale. Seega 22.10.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli 1010,67 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli (1010,67+300,00) 1310,67 eurot. xxx kandis 22.10.2020 kostja pangakontole täiendava laenusumma 300 eurot. 6) 28.10.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 200 euro saamiseks. Kostjale kanti laenusumma üle 28.10.2020. Kostja kinnitas täiendavalt ka kliendilepingu tingimused. 7) 04.11.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. Ajavahemikus 24.09.2020 kuni 04.11.2020 ei ole kostja tasunud mitte midagi esialgsele võlausaldajale. Uueks laenusumma suuruseks oli (1510,67+300,00) 1810,67 eurot. xxx kandis 04.11.2020 kostja pangakontole täiendava laenusumma 300 eurot. 8) 16.11.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. Kostjale kanti laenusumma üle 16.11.2020. Ajavahemikus 24.09.2020 kuni 16.11.2020 ei ole kostja tasunud mitte midagi esialgsele võlausaldajale. Uueks laenusumma suuruseks oli (1810,67+300,00) 2110,67 eurot. 9) 10.12.2020 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. Uueks laenusumma suuruseks oli (2110,67+300,00) 2410,67 eurot.
Laenu tagastamine minimaalse osamakse tasumisel kostja poolt pidi toimuma vastavalt arvetel märgitud kuupäeval ja märgitud summades. Kõiki kostja poolseid makseid on hageja arvestanud põhiosa+intressi katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Tasuta meeldetuletus oli saadetud kostjale 18.01.2021. 25.01.2021 ja 12.02.2021 edastas xxx kostjale tasulise meeldetuletuse. 17.03.2021 edastas xxx kostjale tasulise laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu xxx ütles 13.04.2021 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu. Järgmisel päeval loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 14.04.2021. Nõude loovutamise kohta edastas xxx kostjale 14.04.2021 teatise. Kostja võlgnevus hagejale seisuga 09.09.2021 tagastamata laenupõhiosa eest on 2410,67 eurot. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 13.04.2021 oli summas 380,37 (159,50+79,84+73,45+67,58) eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 08.09.2021 on summas 234,63 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni viivisemääras 0,06% tagastamata laenu summalt päevas alljärgnevalt: Viivise Viivise Võlgnevus Viivitatud Viivise määr Viivise arvestuse algus arvestuse lõpp päevade arv päevas summa 12.01.2021 13.04.2021 192,85
0,06% 10,65 11.02.2021 13.04.2021 177,43
0,06% 6,60 13.03.2021 13.04.2021 163,23
0,06% 3,13 12.04.2021 13.04.2021 150,17
0,06% 0,18 14.04.2021 08.09.2021 2410,67
0,06% 214,07 Kokku 234,63 Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25,00 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on xxx saatnud kostjale 2 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 25,00 eurot (1tk – 5 eur, 25.01.2021 meeldetuletuskiri ja 12.02.2021 meeldetuletuskiri, 17.03.2021 lepingu ülesütlemise hoiatus, 13.04.2021 lepingu ülesütlemiseavaldus, 14.04.2021 loovutamise teade).
2.Kostja saatis 01.12.2021 e-kirja, milles soovis kompromissi.
3.02.12.2021 e-kirjaga andis kohus tähtaja kompromissi sõlmimiseks 13.12.2021.
4.09.12.2021 teatasid pooled, et nad ei jõua kompromissile, kuivõrd kostja pakutud kuumakse on liiga väike. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Pooled on seisukohad kohtule esitanud.
6.Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad järgmised olulised asjaolud.
xxx ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping 27.01.2020 kliendilepingu nr xxx (hagi lisad 1.1-1.2), mille alusel anti kostjale laene järgmiselt: Taotluse Taotletud summa ja Kostja tasumised Laenujääk koos eelneva kuupäev ülekande aeg võlgnevusega 27.01.20 500 (28.01.20; hagi lisa 2) 40 eurot, 27.02.20 11.02.20
251,82 eurot, 11.02- 510 (460+50) (hagi lisa 4) 10.07.20 Seisuga 09.08.20 jääk 335,51 eurot 03.08.20 300 (03.08.20; hagi lisa 635,51 eurot (335,51+300) 18) 17.08.20 300 (17.08.20; hagi lisa 935,51 eurot (635,51+300) 20) 24.09.20 150 (24.09.20; hagi lisa 74,84 eurot, 03.08- 1010,67 eurot (935,51+15022) 24.09.20 74,84) 22.10.20 300 (22.10.20; hagi lisa 1310,67 eurot 26) (1010,67+300) 28.10.20 200 (28.10.20; hagi lisa 1510,67 eurot 28) (1310,67+200) 04.11.20 300 (04.11.20; hagi lisa 1810,67 eurot 32) (1510,67+300) 16.11.20 300 (16.11.20; hagi lisa 2110,67 eurot 34) (1810,67+300) 10.12.20 300 (12.12.20; hagi lisa 2410,67 eurot 37) (2110,67+300) Kostja kinnitas pärast laenutaotluste esitamist korduvalt kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendilepinguid (hagi lisad 16.1-16.2; 17.1-17.2; 21.1-21.2; 25.1-25.2; 29.1-29.2; 31.1-31.2; 35.1-35.2; 38.1-38.2). Peale kostjale laenude ülekandmist esitas xxx kostjale arveid (hagi lisad 3.1-3.2; 5-15; 19, 23-24; 27; 30; 33; 36; 39-40). Laenu tagastamine pidi toimuma arvetel märgitud kuupäevadel ja summades. Kostja poolt tasutud summasid on arvestatud põhiosa ja intressi katteks. Esialgne võlausaldaja edastas korduvalt kostjale meeldetuletusi, ülesütlemise hoiatuse ning 13.04.2021 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles (hagi lisad 41-46). 14.04.2021 loovutas esialgne võlausaldaja nõude hagejale.
7.Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud seega kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks oleva lepingu sõlmimist, täiendavate laenutaotluste esitamist, täiendavate laenude saamist, hageja poolt märgitud summades laenu tagastamist, esialgse laenuandja poolt meeldetuletuskirjade saatmist, lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist hagejale.
8.Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“
9.Hageja põhinõue on 2410,67 eurot. Kostja võttis laenu kokku 2700 eurot ning kostja on tagasi maksnud 366,66 eurot, millest osa on arvestatud põhiosa ning osa intressinõude katteks. Kohus peab põhinõuet põhjendatuks. Intressinõue on 380,37 eurot ning see on kooskõlas pärast viimast laenusumma andmist esitatud arvel märgitud graafikus (hagi lisa 39-40) olevate intressisummadega, mis muutusid sissenõutavaks enne ülesütlemist (159,50+79,84+73,45+67,58). Intressinõue on põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõue on 25 eurot. Kostjale on edastatud 5 tasulist meeldetuletust ning nõue on kooskõlas VÕS § 1132 sätestatuga. Nimetatud nõue on põhjendatud. Viivist (summas 234,63 eurot) on hageja arvestanud määraga 0,06% päevas kuni ülesütlemiseni 13.04.2021 summadelt: • 192,85 eurot alates 12.01.2021, • 177,43 eurot alates 11.02.2021, • 163,23 eurot alates 13.03.2021, • 150,17 eurot alates 12.04.2021. Nimetatud summad ja kuupäevad nähtuvad pärast viimast laenusumma andmist esitatud arvel märgitud graafikus. Alates ülesütlemisest on hageja arvestanud viivist summalt 2 410,67 eurot kuni hagi esitamiseni 08.09.2021. Viivisemäär 0,06% päevas tuleneb lepingu p-st 11. Viivisearvestus ei ole vastuolus seadusega ja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 09.09.2021 põhinõudelt 2 410,67 eurot kuni nõude tasumiseni määraga 0,06% päevas. Kohus peab ka seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 410,67 eurot, intressi 380,37 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise seisuga 08.09.2021 summas 234,63 eurot ning viivise põhinõudelt (2 410,67 eurot) viivisemääraga 0,06% päevas alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
11.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 3578,61 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 325 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulu. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 480 eurot (hagiavalduse koostamisega seonduvad toimingud). Ajakulu 4 tundi toimingutele ei ole ebamõistlikult suur arvestades hagi sisu (erinevatel aegadel võetud laenud, osalised tagasimaksed, arvukalt tõendeid). Esindaja tunnitasuks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 400 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 745 eurot (riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 400 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.