MOBIRE EESTI AS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 7154,43 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: MOBIRE EESTI AS (registrikood 10814092), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Priit Lember; Kostja: Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014920), lepinguline esindaja Natalja Kutepova. 04.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata MOBIRE EESTI AS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 3312,23 euro väljamõistmiseks.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) välja MOBIRE EESTI AS-i kasuks kahjuhüvitis 6624,47 eurot.
4.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) välja MOBIRE EESTI AS-i kasuks viivis kahjuhüvitiselt 6624,47 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.10.2019 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) kanda.
6.Kohus määrab MOBIRE EESTI AS-i menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Rentest AS (praegune MOBIRE EESTI AS, hageja) esitas 09.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse solidaarselt Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb Rentest AS autorendi ja autopargi haldusteenuste pakkumisega. Rentest AS osutab nimetatud teenuseid ka Riigikantseleile, mis tegutseb Stenbocki majas aadressil Rahukohtu 3. Sõiduautoga Stenbocki maja juurde pääsemise piiramiseks on Rahukohtu tänava algusesse paigaldatud pollar-tüüpi piire (ehitisregistris rajatise nr xxx). Rahukohtu tänava tee omanik on Tallinna linn. Pollari-tüüpi piirde omanik on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Pollari-tüüpi piirete töös on esinenud korduvalt tõrkeid, mille tõttu on hageja sõidukid saanud neljal korral kahjustada. 13. septembril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (registreerimismärk xxx). Pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot. Kahjustada said muu hulgas auto käigukast ja sillatala. Auto parandamisele kulus 5741,27 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses juhtumiga on Riigikantselei hüvitanud hagejale 200 eurot. Kuivõrd sõidukil ei olnud kaskokindlustust, ei ole Rentest AS saanud ülejäänud 5541,27 euro ulatuses kindlustusandjalt mistahes hüvitisi. 13. septembril 2018 Rahukohtu tänava valvekeskuse ruumis tööl olnud valvepolitseiniku selgituste kohaselt märkas ta, et pollarite taga ootab sisenemist sõiduk xxx, mistõttu keeras ta pollarite avamiseks nuppu. Kaamerapildi kohaselt pollarid ei reageerinud. Seetõttu vajutas politseinik pollarite üles-alla nuppu, kuna pildi kohaselt olid pollarid jätkuvalt üleval. Alles hiljem selgus, et „arvutipilt oli kinni kiilunud peale sõiduki xxx pollarite taha sõitmist (suunaga Rahukohtu tänavale). Nimetatud sõiduk oli tegelikult saanud pollaritest juba esimese korraga üle, kuigi valvekeskuse kaamera seda ei näidanud. Seejärel hakkas sama sõiduk tagasi sõitma ning olles pollareid ületamas, need tõusid“. Tegemist on rikkega pollarite ja selle haldamiseks mõeldud seadmete töös. 31. oktoobril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (registreerimismärk xxx), kui pollarite töös esines rike (keskmine pollari post ei langenud täielikult) ja üks pollaritest kahjustas sõiduauto esiosa. Erinevalt 13. septembril 2018 toimunud kahjujuhtumist ei jõudnud auto veel tervikuna pollari kohale, mistõttu olid kahjustused mõnevõrra väiksemad. Auto parandamisele kulus 1224,15 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd sõidukil ei olnud kaskokindlustust, ei ole Rentest AS saanud mistahes hüvitisi kindlustusandjalt. 10. detsembril 2018 leidis aset samasugune vahejuhtum, kus Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval (registreerimismärk xxx) ning pollarite töös esineva rikke tõttu sai pollareid ületav auto kahjustada. Auto parandamisele kulus 1783,71 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd sõidukil ei olnud kaskokindlustust, ei ole Rentest AS saanud mistahes hüvitisi kindlustusandjalt. 07. mail 2019 esines taaskord pollarite töös rike, kui Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval
(registreerimismärk xxx) ning pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot, auto jäi keskmise pollari kohale kinni. Auto sai taaskord kahjustusi, mille parandamiseks kulus 1387,57 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd sõidukil ei olnud kaskokindlustust, ei ole Rentest AS saanud mistahes hüvitisi kindlustusandjalt. Sõidukite juhid on igast juhtumist vahetult pärast selle toimumist teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit. Sõidukite juhid teavitasid Rahukohtu tänava valvekeskuses töötavat valvepolitseinikku.
29.märtsil 2019 esitas Rentest AS Tallinna linnale avalduse 13. septembril 2018, 31. oktoobril 2018 ja 10. detsembril 2018 toimunud juhtumite tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. 27. mail 2019, st ligi kaks kuud hiljem vastas Tallinna Kommunaalamet, et hageja kahju hüvitamise avaldus ei kuulu rahuldamisele ning märkis, et hoolsuskohustus lasub teevälise rajatise omanikul. Tallinna linn vastutab hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Tallinna linn on tekitanud hagejale kahju ning selline kahju põhjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul on hagejale tekitatud kahju Rahukohtu tänava teel asuva pollari-tüüpi piirdega, mis on teeväline rajatis EhS § 97 lg 5 mõttes. EhS § 97 lg 5 kohaselt võib teevälisest rajatisest (pollarid) tingitud õnnetuse korral esitada kahjunõude ka tee omaniku vastu. Rahukohtu tänava tee omanikuks on Tallinna linn. Tallinna linn on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund nõuetele vastavana, tagamaks ohutut liiklemist. Tallinna linn ei ole taganud tingimusi ohutuks liiklemiseks. Sealjuures, võttes arvesse pollarite rikete korduvust, on liiklejaid ohustav seisund püsiv. Tallinna linnale kuuluval teel asub pollari-tüüpi piire, millel on esinenud järgnevad rikked: (a) 13. septembril 2018 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma; (b) 31. oktoobril 2018 üks pollari post ei langenud täielikult; (c) 10. detsembril 2018 ei töötanud pollar nõuetekohaselt; (d) 07. mail 2019 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. Vastavad rikkumised on tõendatud sõidukijuhtide selgitustega kõigi nelja kahjujuhtumi kohta,
13.septembril 2018 tööl olnud valvepolitseiniku selgitustega ja hagejale esitatud arvetega sõiduautode parandustööde eest, millest nähtuvad seejuures iga parandustöö spetsifikatsioonid. Seega tekkisid Tallinna linna seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel hageja sõiduautole registreerimismärgiga xxx ühel korral ja sõiduautole registreerimismärgiga xxx kolmel korral kahjustused, mille tõttu tuli teostada suures ulatuses parandustöid. Puudus võimalus eelnimetatud kahjude tekkimist ära hoida. Hageja on kõik talle esitatud parandustööde arved tasunud. Alternatiivselt nõuab hageja Tallinna linna poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hagejale põhjustas kahju Tallinna linnale kuuluval teel asuv pollari-tüüpi piire. Avalikuks kasutuseks mõeldud tänaval asuv liikuv teepiire on tänaval liiklevatele sõidukitele ohtlik. Tallinna linn on rikkunud enda üldist käibekohustust võtta kasutusele vastavad abinõud, et kaitsta kolmandaid isikuid tema mõjualas oleva ohu realiseerumise eest. Üldine käibekohustus on tuletatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 2, mis sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Rikkis pollari-tüüpi piire asub Tallinna linnale kuuluval teel ja seega oli pollarist realiseerunud oht Tallinna linna mõjualas. Tallinna Transpordiameti teabenõude vastuse kohaselt oli piirde asukoht Tallinna linnaga kooskõlastatud. Tallinna linn ei võtnud kasutusele mõistlikult vajalikke ja sobivaid abinõusid, et kaitsta kolmandaid isikuid pollarist tuleneva ohu realiseerumise eest. Seda enam, et hageja oli Tallinna linn esimesest kolmest kahjujuhtumist
29.märtsi 2019 nõudeavaldusega teavitanud, kuid sellest olenemata realiseerus pollarist tulenev oht ka 07. mail 2019. Seega lõi Tallinna linn enda tegevusetusega avalikkuse jaoks ohtliku olukorra. Hageja sõiduautod said kahjustada sellisest ohtlikust olukorrast lähtunud riski
realiseerumise tagajärjel. Sõidukijuhtidel oli usaldus, et pollari-tüüpi piirded on töökorras ning puudus võimalus ette näha, et pollarite töös esinevad rikked. Samuti oli sõidukijuhil usaldus, et avalikul tänaval liiklemine on ohutu ega too kaasa sõiduki ootamatut kahjustumist. Seega puuduvad käesoleval juhul mis tahes asjaolud, mis Tallinna linna rikkumist õigustaksid. Sarnaselt Tallinna linnale on ka PPA rikkunud talle seaduses sätestatud kohustusi, millest tulenevalt on hagejale tekitatud õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Rahukohtu tänava teel asuva pollari-tüüpi piirde omanik on PPA. Käesoleval juhul rikkus PPA enda kohustust hoida teevälise rajatise seisund korras, tagamaks ohutut liiklemist. Hagejale on tekkinud PPA seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel kahju. PPA poolt kohustuse rikkumise tagajärjel tuli hageja sõiduautole registreerimismärgiga xxx ühel korral ja sõiduautole registreerimismärgiga xxx kolmel korral teostada parandustöid kahjustuste likvideerimiseks. PPA kui pollari-tüüpi piirde omanik vastutab enda seadusest tuleneva kohustuse rikkumise, st rikkega töötanud pollaritega tekitatud kahju eest. Hagejale tekitatud kahju on hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga. PPA rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui PPA oleks täitnud oma kohustust tagada talle kuuluva pollari-tüüpi piirde korrashoid, siis ei oleks hageja sõiduautod kahjustada saanud ning hagejale ei oleks sõiduautode parandamise kulusid tekkinud. Eelnevast tulenevalt vastutab PPA hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg 5, VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel. Alternatiivselt nõuab hageja PPA poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd PPA on rikkunud hageja omandiõigust. Käesoleval juhul on hagejale tekitatud kahju PPA-le kuuluva pollari-tüüpi piirdega, mille tegevuses on esinenud rikkeid. PPA rikkumine seisneb piirete korrashoidmise nõuete täitmata jätmises. PPA on hagejale kahju tekitanud pollari-tüüpi piirde omanik ja kasutaja ning seega piirdest tulenevat ohtu kontrolliv isik. PPA on üldine käibekohustus võtta kasutusel kõik abinõud, et piirdest üle sõitmine oleks ohutu ega tekitaks teistele isikutele kahju. Käesoleval juhul tekkis hagejale kahju PPA loodud ohu tagajärjel, mille ärahoidmiseks ei olnud PPA võtnud kasutusele piisavaid abinõusid. Olukorras, kus pollarid on aktiivselt kasutusel, tekib sõidukijuhtidel usaldus, et pollarid on töökorras ja kasutamiseks ohutud. Oluline on märkida, et igast kahjujuhtumist teavitati PPA-d vahetult pärast selle toimumist, mistõttu oli PPA teadlik vastavatest riketest. Sellest olenemata jättis PPA enda üldise käibekohustuse täitmata ega kõrvaldanud pollaritest tulenevat ohtu teistele isikutele. PPA loodud ohu tagajärjel tekkis hagejale kahju. PPA üldise käibekohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Vastava käibekohustuse täitmise korral, st pollarite korrashoidmisel, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejale tekkinud kahju (kulud sõiduautode parandamisele) on hõlmatud kaitsenormi kaitse-eesmärgiga. Hageja omandi rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane ning puuduvad asjaolud, mis PPA rikkumist õigustaksid. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et PPA rikkumine ei seisnenud üldise käibekohustuse rikkumises, on hageja seisukohal, et PPA rikkumine seisnes pollari-tüüpi piirete kasutamises. Sellisel juhul tekitas PPA hagejale õigusvastast kahju enda tegevusega, st piirde juhtimisega. Seda, et just PPA on piirde kasutajaks, on kinnitud Tallinna Transpordiamet. PPA-poolne piirde juhtimine ja hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Kui PPA ei oleks pollareid ebaõigetel hetkedel üles lasknud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Tekitatud kahju on hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga. Kostjad vastutavad hagejale kahju tekitamise eest solidaarselt. Hageja palub: - mõista Tallinna linnalt ja Politsei- ja Piirivalveametilt solidaarselt Rentest AS-i kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 9936,70 eurot;
-
-
-
mõista Tallinna linnalt ja Politsei- ja Piirivalveametilt solidaarselt Rentest AS-i kasuks välja viivis kahjuhüvitise summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni; jätta Rentest AS-i menetluskulud täies ulatuses solidaarselt Tallinna linna ja Politsei- ja Piirivalveameti kanda. Tallinna linna ja Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud jätta nende enda kanda; mõista Tallinna linnalt ja Politsei- ja Piirivalveametilt solidaarselt välja Rentest AS-i kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.14.11.2019 esitas PPA kohtule vastuse hagiavaldusele. PPA teostab objektide valvamist, s.h aadressil Rahukohtu 3, kuid ei ole süsteemide omanik. PPA-le teadaolevalt on Riigikantselei hagejale väljastanud teabe selle kohta, et Eesti Vabariik Riigikantselei kaudu on pollarite ja valvesüsteemide omanik.
3.21.11.2019 esitas Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu, kostja) kohtule seisukoha. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. 29.03.2019 teavitas hageja esindaja Tallinna Kommunaalametit kolmest kahjujuhtumist, mis leidsid aset 13. septembril 2018, 31. oktoobril 2018 ja 10. detsembril 2018. Nimetatud kuupäevadel tekkis AS Rentest sõidukitele kahju, kui pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal üles tõusma. Hageja soovis kahju hüvitamist. Tallinna Kommunaalamet jättis 27.05.2019 hageja nõude rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tee seisundinõuded ei ole antud juhul rikutud, tingimused ohutuks liiklemiseks on seaduste ja nendest tulenevate õigusaktidega sätestatud korras tagatud. Kostja leiab samuti, et hageja poolt on valesti määratletud kahju tekkimise põhjus. Seega võib hageja kostja vastu hagi esitada üksnes juhul, kui kostja rikkus hoolsuskohustust- jättis täitmata tee seisundinõudeid ja see põhjustas hagejale kahju. Pollarite omanikuks on Riigikantselei, kes sõlmis tehnosüsteemide (sh Rahukohtu tänava pollarid) haldamiseks halduslepingu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, kes omakorda vastutab lepingu alusel süsteemide hoolduse ja korrasoleku eest. Tegemist on riigiasutuse ohutust tagava rajatisega, mis on püstitatud ehitusloa alusel. Ehitusluba (nr xxx) „Kiriku plats, Kiriku tn, Rahukohtu tn, Rahukohtu tn 1 ja 3 pollarid ja tehnovõrgud“ ehitusprojektile on väljastatud 23.01.2017. Enne ehitusloa väljastamist oli ehitusprojekt läbinud nõuetekohaselt kooskõlastamise protseduuri, mille käigus olid üksikasjalikult kontrollitud rajatise vastavust Ehitusseadustikule, sellest tulenevate seaduste- ja õigusaktidele, samuti ka liiklusohutusnõuetele. Projekt on samuti kooskõlastatud erinevate tehnovõrkudega (kanalisatsioon, kaugküte, elekter, tänavavalgustus, side), samuti tuleohutuse ja muinsuskaitse pädevate asutustega. Rajatis on korrosioonivaba, selle konstruktsioon on püsiv. Pollarite juhtimissüsteem asus pollarite omaniku valduses (valvepunktis), kostjal pollarite juhtimisvõimalus puudus. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest tuleneb selgelt, et kahju tekkimise põhjuseks on mitte tee seisundinõuete rikkumine kostja poolt, vaid pollarite mehhanismi ajutine tehniline rike või operaatori või hooldaja hooletus, mille tagajärjel olid pollarid tõstetud varem, kui sõiduauto neid ületas. Pollarite korrashoiukohustus lasub selle omanikul, pollarite lepinguliseks haldajaks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, faktiliselt opereerib pollareid Politseiamet. Kostjal puudus juurdepääs pollarite juhtimisele. Rajatise omanik ega selle lepinguline haldaja või operaator ei ole tee omanikule rajatise mittekorrasolekust teatanud. Hageja teatas kostjale Rahukohtu 3 pollaritega 13.09.2018, 31.10.2018 ja 10.12.2018 aset leidnud probleemidest olulise hilinemisega (29.03.2019). 07. mail 2019 vahejuhtumist ei ole kostjale kohtuväliselt
teatatud. Probleemid rajatise korrasolekuga olid lühiajalised ning ei olnud kostja jaoks objektiivselt kõrvalt vaadates tuvastatavad. Seega puudus tee omanikul võimalus olukorda mõjutada ning eeldatavate kohustuste täitmine ei ole sellistel asjaoludel kostjalt mõistlikult oodatav. Tekkinud kahju ei ole kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Sellest tulenevalt puudub kostja süü ning tema ei pea deliktivastutust kandma. Kostjale teadaolevalt ei hüvitanud Riigikantselei hagejale kahju muus osas, sest vastavalt Rentest AS-i ja Riigi Kinnisavara AS-i vahel sõlmitud Riigikantseleile autorendi ja autoparkimise teenuse lepingule pidid kõik sõidukid, millega teenust osutati, olema kindlustatud KASKO kindlustusega, Rentest AS aga lepinguliste kohustuste rikkudes seda ei teinud. Kostja on seisukohal, et faktiliselt seisneb vaidlus selles, kas hagejale peab kahju olema hüvitatud täies ulatuses ning vaidluste poolteks on hageja ja rajatise omanik- Riigikantselei. Sellest tulenevalt on kostja vaidlusse kaasamine alusetu ja kahju väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna hagejal puudus kindlustus hageja enda süül, oleks seega õiglane, et kahju kannaks hageja ise. Puuduvad tõendid kahju ja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude vahelise põhjusliku seose kohta. Käesoleval juhul on tegemist liiklusõnnetusega. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud sõidukite juhi selgitused ei ole politseile pöördumise tõendiks, sest nendel puuduvad andmed politsei või muu asutuse või isiku poolt registreerimise või vastuvõtmise kohta. Samuti väärib tähelepanu asjaolu, et kuigi sündmused leidsid aset ajaliselt pika vahemikuga, kolm kahjuavaldust on kirjutatud ühe kirjutusvahendiga analoogsetele hageja logoga blankettidel. Kahjuavaldus, mis asub aga lisas 2, on esitatud täidetuna arvutis või trükimasinaga ja sellel puudub selle koostanud isiku allkiri. Seega viimane ei ole dokument ja tegemist on kõlbmatu tõendiga. See annab alust väita, et nn „kahjuavaldused“, millega hageja soovib tõendada politsei poole pöördumist, on koostatud hiljem tõendite kunstliku loomise eesmärgil. Hageja väide, nagu oleksid sõidukite juhid pöördunud politseile teatega liiklusõnnetuse kohta, on tõendamata. Sõidukite vigastuste ja remondi maksumuse tõendamiseks esitas hageja arved ja maksekorraldused. Arvetest tulenevalt oli Auto 100 Tallinn AS-i poolt Rentest AS-i autod üle vaadatud 4-l korral: 30.09.2018, 30.11.2018, 18.01.2019 ja 11.06.2019. Kahjujuhtumid aga toimusid 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Sellest nähtub, et iga kord pöördus hageja sõiduki remondi teostamiseks olulise ajavahemiku möödudes pärast väidetavaid sündmusi- 2 nädalat pärast esimest sündmust, 1 kuu pärast teist sündmust, 1 kuu 7 päeva pärast kolmandat sündmust ja 1 kuu 4 päeva pärast neljandat sündmust. Sellistel asjaoludel ei saa sõidukite remonti pidada väidetavate sündmuste tagajärjeks, sest sõiduk on suurema ohu allikas. Mitme nädalaga võis iga sõiduk olla kahjustatud ka muus kohas ja muudel tingimustel. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud väidetavate vigastuste tekitamine sõiduautole toimunud liiklusõnnetuste tagajärjena ning seetõttu ei pea kahju hüvitamist põhjendatuks. Hagiavalduse materjalidest tulenevalt tekkis hagejale kahju korduvalt (13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019) ühes ja samas kohas. Kolmel korral oli roolis üks ja sama sõiduki juht. Kostja leiab, et pärast 13.09.2018 hageja ühe autojuhi sõiduki kahjustamist oleks hageja pidanud olema eriti hoolas ja viivitamatult võtma tarvitusele meetmed, et edaspidi kahju ei tekkiks. Kuna hageja osutas kestvalt Riigikantseleile autorendi ja autopargi teenuseid, siis pidid hageja autojuhid olema teadlikud Rahukohtu 3 juures asuvate pollaritega ja sellega, et nende mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, seega pidid olema ise ka hoolsad pollarite ületamisel (nt oodata tavalisest rohkem aega enne pollarite ületamist selleks, et veenduda, et need ei tõuse enneaegselt). Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ja juhul, kui kohus ikkagi leiab, et kostja peab vastutama tekkinud kahju eest, palub kohtul kahjuhüvitist 50 % ulatuses vähendada.
4.16.01.2020 seisukohas täpsustas hageja, et Riigikantselei vastutab hagejale tekitatud kahju eest.
5.18.03.2020 määrusega kaasas kohus kostjana menetlusse Eesti Vabariigi Riigikantselei esindusel.
6.25.03.2020 seisukohas märkis hageja, et Politsei- ja Piirivalveameti asemel tuleks nimetada kostjaks Eest Vabariik, keda esindab Siseministeerium.
7.07.04.2020 esitas Riigikantselei kohtule vastuse, milles märkis, et Riigikantselei ja hageja vahel on sõlmitud kasutusrendilepingud, mille punkti 6.1 järgi kohustub hageja tagama nii kohustusliku kindlustuse (liikluskindlustuse) kui ka vabatahtliku kahjukindlustuse (kaskokindlustuse) ning Riigikantselei tasub hagejale kasutusrendi makseid, mis sisaldavad muu hulgas liiklusõnnetuse kahjude kandmiseks kindlustusmakseid (kaskokindlustus). Rendilepingutes on kokku lepitud ka kaskokindlustuse omavastutuses, milleks on 200 eurot. Riigikantselei eeldas, et hageja täidab Riigikantseleiga sõlmitud kasutusrendilepinguid ja on kaskokindlustuse lepingud sõlminud ning liiklusõnnetusest tekkinud kahju hüvitatakse hagejale vastavalt kindlustuslepingutele. See, et hageja ei ole täitnud Riigikantseleiga sõlmitud lepinguid ning pole kokkulepitud kaskokindlustuse lepinguid sõlminud ning on seeläbi lepinguid rikkunud, selgus Riigikantseleile 18.03.2020 kohtu poolt edastatud hagiavaldusest. Riigikantselei on hagejat usaldanud ja tasunud igakuiselt rendimakseid, mis hõlmasid ka kaskokindluse makseid. Hageja on esitanud Riigikantseleile koos maksegraafikujärgsete arvetega ka kaks kaskokindlustuse omavastutuse arvet, kokku summas 400 eurot. Riigikantselei on kaskokindlustuse omavastutuse arved tasunud. Hageja on Riigikantseleid eksitanud ja jätnud mulje, et kasutusrendilepingutes nõutud kaskokindlustuslepingud on sõlmitud. Seega vastavalt hageja ja Riigikantselei vahel sõlmitud lepingutele oleks pidanud liiklusõnnetusest tuleneva kahju hüvitama kindlustusandja. Rahukohtu tänaval asuv Riigikantselei hoone on politsei valvatav hoone, mistõttu on Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul turvanõuete täitmiseks paigaldatud teele tõkisposti tüüpi piirded (edaspidi piirded). Piirdeid valdab ja juhib Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigikantseleil on sõlmitud piirete hoolduse korraldamiseks leping Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Riigikantselei on küll korraldanud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu piirete hoolduse, kuid tee omanik vastutab kahju eest tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu ja saab kahjunõude rahuldamise korral esitada nõude Riigikantselei vastu. Hagi on Riigikantselei vastu esitatud kahju õigusvastase tekitamise vastutuse sätete alusel. Hageja on täitnud Riigikantseleiga sõlmitud kasutusrendilepinguid pahauskselt ja teadlikult riskinud sellega, et kui liikluskahju tekib, siis peab ta ise kahju hüvitama. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui Riigikantselei jätkab menetluses kostjana, palub Riigikantselei menetlusse kaasata kolmanda isikuna Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kes korraldab Riigikantseleiga sõlmitud lepingu alusel piirete hooldust. Menetluskulud palub Riigikantselei jätta hageja enda kanda.
8.11.04.2020 esitas Tallinna linn kohtule täiendava seisukoha, milles tõi esile, et kostja on seisukohal, et Riigikantselei eksib, leides, et tema vastutab hageja eest üksnes sõidukite rendilepingu alusel. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Tallinna linn teavitas Riigikantseleid Tallinna linnale kohtuväliselt esitatud hageja nõudest 04.04.2019, samuti edastas Riigikantseleile ka nõude koopia ja küsis arvamust kahju hüvitamise kohta. Sellele kirjale vastas Riigikantselei Tallinna linnale 13.05.2020. Sellest Riigikantselei kirjast tuleneb selgelt, et Riigikantselei oli vähemalt 13.05.2019 seisuga teadlik kahju olemasolust ja selle hüvitamise nõudest, kuid ei teinud midagi, et lahendada probleemi oma lepingulistest partneritest hagejaga ja ohtlike pollarite korrashoiu eest vastutava Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Vastava hoole väljendamisel oleks probleem lahendatud juba aasta tagasi.
Riigikantselei väited, et Tallinna linn peab vastutama kahju eest tee seisundinõuete rikkumise tõttu, on alusetud ja paljasõnalised. Tallinna linn ei ole tee seisundinõudeid rikkunud. Kahju ei ole Tallinna linna tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Tallinna linna kohustuseks ei ole tagada pollarite ületatavate sõidukite ohutus igal juhul rajatise tehnilise rikke või operaatori ebaõige käitumise korral. See on Riigikantselei seadusest tulenev kohustus.
9.23.05.2020 seisukohas leidis hageja, et Riigikantselei menetluslikku staatust ei saa muuta. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts tuleb jätta menetlusse kaasamata. Hageja leiab, et kostjate senised vastuväited ei lükka ümber hagiavalduses esitatud nõudeid. Esitatud hagi tuleb kõigi kostjate vastu täies ulatuses rahuldada.
10.17.08.2020 esitas Riigikantselei kohtule vastuhagi.
11.16.09.2020 määrusega jättis kohus muuhulgas läbi vaatamata Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu), Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu Politsei- ja Piirivalveamet) ja Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) taotlused kaasata Eesti Vabariik (Riigikantselei kaudu) tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna ning jättis rahuldamata Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) taotluse 18.03.2020 kohtumääruse muutmiseks. Samuti jättis kohus rahuldama Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu Politsei- ja Piirivalveamet) taotlused lõpetada tema suhtes menetlus ja menetleda tema vastu esitatud nõudeid halduskohtus. Kohus kohustas hagejat täpsustama kohtule tsiviilasjas kostjate isikuid.
12.23.09.2020 kohtule esitatud täiendavas seisukohas leidis hageja, et käesoleval hetkel on menetlusse kaasatud õiged kostjad ning menetlust tuleb jätkata seniste kostjate suhtes: Tallinna linn, Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu ja Eesti Vabariik Riigikantselei kaudu.
13.14.10.2020 määrusega määras kohus muuhulgas tsiviilasjas nr 2-19-15743 Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu Politsei- ja Piirivalveameti ja Riigikantselei asemel Eesti Vabariigi esindajaks Justiitsministeeriumi. Kohus jättis läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) taotluse kaasata menetlusse Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kolmanda isikuna.
14.04.11.2020 esitas Justiitsministeerium kohtule oma seisukoha, milles märkis, et kohus on käesolevas asjas ebaõigesti määranud Eesti Vabariigi esindajaks Justiitsministeeriumi. Eesti Vabariigi esindajaks tuleb määrata Riigikantselei või alternatiivselt Riigikantselei ja Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu).
15.27.11.2020 määrusega pikendas kohus Eesti Vabariigile (Justiitsministeeriumi kaudu) 14.10.2020 määruses antud menetlustähtaega ja kohustas Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi kaudu) esitama vastuse hagiavalduse terviktekstile (21.10.2020) 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
16.03.12.2020 esitas Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) ja Riigikantselei kohtule avalduse Eesti Vabariigi esindaja vahetamiseks, paludes asendada Eesti Vabariigi esindaja tsiviilasjas nr 2-19-15743 selliselt, et Eesti Vabariigi esindamist jätkab menetluses Justiitsministeeriumi asemel Riigikantselei.
17.14.12.2020 edastas kohus pooltele kirja, milles märkis muuhulgas, et Eesti Vabariigi esindajana on õigem käsitleda Riigikantseleid, kuna Riigikantselei on pollarite (kui riigivara) valitseja. Vastavalt Justiitsministeeriumi 03.12.2020 taotlusele asendab kohus Eesti Vabariigi esindaja tsiviilasjas nr 2-19-15743 selliselt, et Eesti Vabariigi esindamist jätkab menetluses
Justiitsministeeriumi asemel Riigikantselei. Kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-19-15743 Rentest AS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) ja Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
18.29.01.2021 määrusega võttis kohus Riigikantselei vastuhagi menetlusse ja määras hagejale tähtaja vastuhagile vastamiseks.
19.15.02.2021 esitas hageja kohtule vastuse Riigikantselei vastuhagile.
20.15.03.2021 määrusega täitis kohus selgitamiskohustust.
21.22.04.2021 määrusega rahuldas kohus Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) taotluse ja kaasas tsiviilasja nr 2-19-15743 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Eesti Vabariigi (Riigikantselei kaudu) poolel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi.
22.07.05.2021 esitas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kohtule seisukoha.
23.20.05.2021 kohtunõudega täitis kohus selgitamiskohustust.
24.25.06.2021 määrusega kinnitas kohus hageja ja Riigikantselei vahel sõlmitud kompromissi. Kohus selgitas, et menetlus jätkub hageja hagis Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
25.19.07.2021 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja eemaldas tsiviilasja nr 2-19-15743 menetlusest iseseisva nõudeta 3. isiku kostja Eesti Vabariik (Riigikantselei kaudu) poolel: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi.
26.08.10.2021 kirjaga teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 08.10.2021.
27.04.11.2021 toimunud kohtuistungil teatas kohus, et kohtulahend tehakse teatavaks 14.12.2021 e-toimiku ja kohtukantselei kaudu. Kohtuotsuse põhjendused
28.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).
30.Käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hageja hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu, kostja) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahjustatud sõidukite parandamisega kantud kulutused kogusummas 9936,70 eurot, millele lisanduvad viivised alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 04.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et hageja vähendab põhinõuet selle summa võrra, mida Riigikantselei on hüvitanud ehk siis linnalt nõutakse 6624,47 eurot ja viivist sellelt samalt summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt 12). 04.11.2021 kohtuistungil selgitas kohus, et hageja lõplik nõue on 6624,47 eurot, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest. Samuti võimaldas kohus kohtuistungil kostjal eeltoodu osas oma seisukohta avaldada. Lisaks küsiks kohus 04.11.2021 kohtuistungil hagejalt, kas hageja võtab ülejäänud osas oma nõude tagasi või loobub sellest. Hageja vastas, et see läheb nõude vähendamise alla. See ei ole otseselt ühegi nõudest loobumine ega tagasivõtmine, vaid lihtsalt selle summa ulatuse vähendamine. Kohus selgitab, et haginõude vähendamine ei ole hagi muutmine. Haginõude vähendamiseks ei ole vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-14-61508, punkt 17). Kohus leiab, et hageja on oma põhinõuet vähendanud 3312,23 euro (9936,70 – 6624,47) võrra. Kuna hageja ei ole kohtule teatanud, kas ta võtab 3312,23 euro osas oma nõude tagasi või loobub selles osas oma nõudest, leiab kohus, et vastavas osas tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 punkti 2 kohaselt. Kohus leiab, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei võimalik saavutada 3312,23 euro osas, kuna eeltoodud nõude osas on hageja oma nõuet vähendanud.
31.Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja autorendi ja autopargi haldusteenuste pakkumisega. Hageja poolt Riigikantseleile teenuse osutamise käigus said hagejale kuuluvad autod 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019 kahjustada Rahukohtu tänava algusesse paigaldatud pollar-tüüpi piirete (kd I, tl 7) ületamisel. Kõigi nelja aset leidnud kahjujuhtumi puhul hakkasid pollarid nendest üle sõitmise ajal uuesti tõusma või ei töötanud pollarid nõuetekohaselt. Kostja on Rahukohtu tänava tee omanik (kd I, tl 22). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund nõuetele vastavana, tagamaks ohutut liiklemist. Kostja ei ole taganud tingimusi ohutuks liiklemiseks. Sealjuures, võttes arvesse pollarite rikete korduvust, on liiklejaid ohustav seisund püsiv. Hageja on esitanud kostja vastu seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel sõidukite parandustööde kulude hüvitamise nõude ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-te 1, 2 ja 5, Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 p-i 13 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, alternatiivselt hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
16.06.2021 seisukohas teatas hageja, et hageja ei soovi alternatiivseid õiguslikke aluseid järjestada, kuid palub kohtul kontrollida nõude rahuldamist teistel alustel, kui üks või mitu neist ole edukas. Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole kahju tekitamisest süüdi ega vastuta tekkinud kahju eest. Lisaks märkis kostja, et puuduvad tõendid kahju ja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude vahelise põhjusliku seose kohta. Juhul, kui kohus leiab, et kostja peab vastutama tekkinud kahju eest, palub kostja kohtul kahjuhüvitist 50 % ulatuses vähendada.
32.Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
33.Kohus on seisukohal, et VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 5 juhul on tegemist süül põhineva deliktilise vastutuse sätete alusel esitatud deliktiõiguslike nõuetega, mille lahendamisel tuleb tuvastada delikti üldkoosseisu elemendid järgmiselt: objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), samuti teo õigusvastasus ja süü. Hageja kohustuseks on tõendada tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ning kahju vahel. Kostja peab tõendama, et tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 1-3, VÕS § 1046 järgi ja/või süü puudumist VÕS § 1050 kohaselt. Deliktivastutuse üldkoosseisus eeldatakse kahju tekitaja süüd.
34.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 97 lg 5 sätestab, et teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsioonija hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. EhS § 97 lg 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 „Tee Seisundinõuded“ § 6 lg 1 p 13 kohaselt peavad tee piirde ning muu teerajatise asukoht ja paigaldus arvestama nende kasutusotstarvet ja ohutust kõigile liiklejatele, esineda ei tohi kooruvat korrosiooni ega püsivust ohustavat seisundit. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju ning selline kahju põhjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul on hagejale tekitatud kahju Rahukohtu tänava teel asuva pollari-tüüpi piirdega (rajatise nr xxx), mis on teeväline rajatis EhS § 97 lg 5 mõttes. EhS § 97 lg 5 kohaselt võib teevälisest rajatisest (pollarid) tingitud õnnetuse korral esitada kahjunõude ka tee omaniku vastu. Rahukohtu tänava tee omanikuks on kostja. Rahukohtu tänaval asuvate pollari-tüüpi piirete omanikuks on Riigikantselei. Riigikantselei on tehnosüsteemise (sh Rahukohtu tänava pollarid) haldamiseks sõlminud halduslepingu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (kd I, tl 52; kd I, tl 142146, pöördel; kd I, tl 178-179, pöördel; kd I, tl 180-186, 187-207, pöördel). 13.03.2019 on Riigi
Kinnisvara Aktsiaselts sõlminud lepingu nr xxx pollarite hooldustööde teostamiseks N S OÜga (kd I, tl 208-210, pöördel). Riigikantselei lähtus pollarite kasutamisel teadmisest, et pollarite seisukorda on regulaarselt kontrollitud ning pollarid on nõuetekohaselt hooldatud (kd II, tl 133134). Lisaks esitas kostja kohtule Rahukohtu tänava pollarite ja tehnovõrkude projekti (staadium: põhiprojekt) tiitellehe, millelt nähtub, et projekt on kooskõlastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 20.12.2016 (kd I, tl 53). Lisaks väljastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 23.01.2017 ehitusluba nr xxx pollarite ehitamiseks (kd I, tl 5455, pöördel). 23.11.2016 ehitusteatisest nähtuvalt (kd I, tl 54-55, pöördel) oli teatise esitajaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja ehitusprojekti koostajaks OÜ M. Täiendavalt esitas kostja kohtule seletuskirja pollarite projektile (kd I, tl 61-65, pöördel) ja pollarite paigaldusskeemi (kd I, tl 66). Projektist seletuskirjast nähtub muuhulgas, et plaanilahenduse väljatöötamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud projekteerimistingimustest nr. xxx ja tellija (koosatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tellimusel) lähteülesandest (kd I, tl 61, pöördel). Eeltoodust nähtub, et kostja oli teadlik pollarite ehitamisest Rahukohtu tänavale ja samuti andis kostja vajalikud kooskõlastused nende ehitamiseks. Kostjale kuuluval teel asub pollari-tüüpi piire, millel on esinenud järgnevad rikked: (a) 13. septembril 2018 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma; (b) 31. oktoobril 2018 üks pollari post ei langenud täielikult; (c) 10. detsembril 2018 ei töötanud pollar nõuetekohaselt; (d) 07. mail 2019 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma.
13.septembril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx). Pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma (kd I, tl 8, pöördel). Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot. Kahjustada said muu hulgas auto käigukast ja sillatala. 31. oktoobril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx), kui pollarite töös esines rike (keskmine pollari post ei langenud täielikult) ja üks pollaritest kahjustas sõiduauto esiosa (kd I, tl 11, pöördel). Erinevalt
13.septembril 2018 toimunud kahjujuhtumist ei jõudnud auto veel tervikuna pollari kohale, mistõttu olid kahjustused mõnevõrra väiksemad. 10. detsembril 2018 leidis aset samasugune vahejuhtum, kus Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx) ning pollarite töös esineva rikke tõttu sai pollareid ületav auto kahjustada (kd I, tl 13-14). 07. mail 2019 esines taaskord pollarite töös rike, kui Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx) ning pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot, auto jäi keskmise pollari kohale kinni (kd I, tl 17-18). Eeltoodud rikkumised (13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019) on tõendatud sõidukijuhtide M Ki (K) 13.09.2018 kahjuavaldusega ning R Lu 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019 allkirjastatud kahjuavaldustega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 13. septembri 2018 kahjuavaldus edastati M Ki poolt hageja juhatuse liikmele e-postiga 13.09.2018 .pdf formaadis ja allkirjata. Hageja juhatuse liige saatis M Kile kahjuavalduse vormi ning palus selle täidetult tagasi saata. M K tagastas täidetud avalduse samal päeval, kuid ilma digitaalallkirjata (kd II, tl 179-180, pöördel). E-kirjast on tuvastatav, et dokument on koostatud ja edastatud hagejale M Ki poolt. Täiendavalt kuulas kohus tunnistajana 04.11.2021 üle M Ki, kes selgitas, et ta edastas 13.09.2018 kahjuavalduse ning kahjuavaldus oli tunnistaja poolt koostatud. Tunnistaja selgitas, et kahjuavaldus tuleb iga kord edastada, kui kahju on toimunud. Lisaks nähtub 13. septembril 2018 tööl olnud valvepolitseiniku (T L) selgitustest (13.09.2018 ettekanne), et ta märkas, et pollarite taga ootab sisenemist sõiduk xxx, mistõttu keeras ta pollarite avamiseks nuppu. Kaamerapildi kohaselt pollarid ei reageerinud. Seetõttu vajutas
politseinik pollarite üles-alla nuppu, kuna pildi kohaselt olid pollarid jätkuvalt üleval. Alles hiljem selgus, et „arvutipilt oli kinni kiilunud peale sõiduki xxx pollarite taha sõitmist (suunaga Rahukohtu tänavale). Nimetatud sõiduk oli tegelikult saanud pollaritest juba esimese korraga üle, kuigi valvekeskuse kaamera seda ei näidanud. Seejärel hakkas sama sõiduk tagasi sõitma ning olles pollareid ületamas, need tõusid“ (kd I, tl 10). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastati eeltoodud ettekanne hagejale Riigikantselei töötaja T K poolt 11.03.2019 e-kirjaga, ekirjale lisatud selgitus oli .doc formaadis ning digitaalselt allkirjastamata (kd II, tl 181-183). T K kirjast nähtudes oli selgitused tema palvel koostanud Politsei- ja Piirivalveamet. E-kirja manuseks oleva .doc faili meta-andmetest nähtub, et dokumendi autor ja viimane muutja on kasutaja „T L“ ehk kirja autorina märgitud politseiametnik (kd II, tl 184). Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei pea dokumentaalne tõend olema allkirjastatud vormis. Tõendi arvesse võtmiseks ja usaldusväärseks lugemiseks piisab, kui on tuvastatav dokumendi koostaja. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tunnistaja M K edastas hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse ja T L edastas 13.09.2018 ettekande. Lisaks selgitab kohus, et vaidlusalused sõiduautod (Škoda Superb, registreerimismärk xxx ja Škoda Superb, registreerimismärk xxx) olid rendilepingutega antud Riigikantselei kasutusse. Kahju tekkimise ajahetkel sõitsid sõidukitega Riigikantselei volitatud esindajad (TsÜS § 132) ja Riigikantselei ei ole kahju tekkimise asjaoludele vastuväiteid esitanud (kd I, tl 125-126). Riigikantselei õiguslikku positsiooni toetab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Kohus leiab, et tõendatud on, et Rahukohtu tänaval asuva pollari-tüüpi piirdega seonduvad rikked toimusid 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund vastavana, tagamaks ohutut liiklemist. Kostja on seevastu seisukohal, et pollarite asukoht ja paigaldus on kooskõlas nende kasutusotstarbega, tingimused ohutuks liiklemiseks on tagatud, korrosioon ja oht püsivusele puudub. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest tuleneb, et kahju tekkimise põhjuseks oli mitte tee seisundinõuete rikkumine kostja poolt, vaid pollarite mehhanismi ajutine tehniline rike või operaatori või hooldaja hooletus. Pollarile lepinguliseks haldajaks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, faktiliselt opereerib pollareid Politseiamet. Kostjal puudus võimalus olukorda mõjutada ning eeldatavate kohustuste täitmine ei ole kostjalt mõistlikult oodatav. Ohtlik teeväline rajatis on Riigikantselei omandis ning temal lasub selle korrashoiu kohustust. Eeltoodud rikete tõttu said hagejale kuuluvad sõiduautod kahjustada. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § lg 6 punktist 13 tuleneb, et tee üldiseks seisundinõudeks on tee piirde ning muu teerajatise asukoht ja paigaldus peavad arvestama nende kasutusotstarvet ja ohutust kõigile liiklejatele, esineda ei tohi kooruvat korrosiooni ega püsivust ohustavat seisundit. Eeltoodud määruse paragrahvi 6 lõige 2 sätestab, et kui tee ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, viib tee omanik tee viivituseta käesoleva paragrahvi lõikega 1 vastavusse. Määruse § 2 lg 1 sätestab, et seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele. Kohus leiab, et EhS § 97 lõigetest 1 ja 2 ning Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lõikest 1 punktist 13 ja lõikest 2 ja määruse § 2 lõikest 1 tuleneb, et kostjal on tee omanikuna kohustus hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund nõuete vastavana, tagamaks tingimusi ohutuks liiklemiseks. Kohus märgib, et
vaidlus puudub, et kostja on Rahukohtu tänava omanik. Rahukohtu tänaval asub Riigikantseleile kuuluv pollari-tüüpi piire, mille töötamisel esinesid rikked 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Kohus leiab, et kostja tee omanikuna ei ole taganud tingimusi ohutuks liiklemiseks. Eeltoodut ei väära ka kostja väide, et kahju tekitas hagejale pollarite mehhanismi ajutine tehniline rike või operaatori või hooldaja hooletus ning kostjal puudus võimalus olukorda mõjutada. Täiendavalt märgib kohus, et pollarite asukoht ei olnud tähistatud ning tänaval ei olnud hoiatavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta (kd I, tl 25-26, pöördel). Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas hagejale on tekkinud kahju. Hageja on selgitanud, et talle tekkis alljärgnev kahju: (a) 13. septembri 2018 kahjujuhtumi tagajärjel sai sõiduauto (registreerimismärk xxx) kahjustada. Hagejale tekkinud kahju suurus oli 5541,27 eurot. (b) 31. oktoobri 2018 kahjujuhtumi tõttu sai sõiduauto (registreerimismärk xxx) esiosa kahjustada. Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1224,15 eurot. (c) 10. detsembril 2018 kahjujuhtumi tõttu sai sõiduauto kahjustada (registreerimismärk xxx). Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1783,71 eurot. (d) 7. mai 2019 kahjujuhtumi tagajärjel sai sõiduauto ulatuslikke kahjustusi (registreerimismärk xxx). Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1387,57 eurot. Kokku tekkis hagejale kahju summas 9936,70 eurot. Hageja sõiduautole registreerimismärgiga xxx tekkis ühel korral ja sõiduautole registreerimismärgiga xxx kolmel korral kahjustused, mille tõttu tuli teostada suures ulatuses parandustöid. Puudus võimalus eelnimetatud kahjude tekkimist ära hoida. Kostja on seisukohal, et tõendatud ei ole väidetavate vigastuste tekitamine sõiduautole toimunud liiklusõnnetuste tagajärjena. Lisaks märkis kostja, et liiklusõnnetusi peab fikseerima politsei, mitte valvekeskus. Kohus selgitab, et asjaolu, kas hageja oleks pidanud pöörduma politsei poole liiklusõnnetuse fikseerimiseks või mitte, ei välista käesoleval juhul hagejale kahju tekkimist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas M K hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 13.09.2018 kell 14:02; juhtumikirjeldus: autotõkete (pollarite) rikke tõttu tekkinud kahjustused; kahju toimumise koht- Rahukohtu 1). Kohus tuvastas käesolevas otsuses varasemalt, et tõendamist on leidnud, et tunnistaja M K edastas hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse ja T L edastas 13.09.2018 ettekande. Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 30.09.2018 remondiarve nr xxx (kd I, tl 9, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 5741,27 eurot (ilma käibemaksuta, Riigikantselei hüvitas hagejale 200 eurot). R Lu edastas hagejale 31.10.2018 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 31.10.2018 kell 07:45; juhtumikirjeldus: Rahukohtu tn tõkke (pollari) rikke tõttu keskmine pollari post ei langenud täielikult ja sai kannatada esistange vasak nurk; kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 30.11.2018 remondiarve nr xxx (kd I, tl 12, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1224,15 eurot (ilma käibemaksuta). R Lu edastas hagejale 10.12.2018 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 10.12.2018 kell 08:00; juhtumikirjeldus: Rahukohtu tn tõkke (pollarite tehniline rike); kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100
Tallinn AS 18.01.2019 remondiarve nr xxx (kd I, tl 15-16), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1783,71 eurot (ilma käibemaksuta). R Lu edastas hagejale 07.05.2019 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 07.05.2019 kell 14:15; juhtumikirjeldus: sõitsin Rahukohtu tn tõketeni (pollarid). Pollarid langesid ja olles nende kohal, hakkasid pollarid tõusma, jäin kinni keskmisesse pollarisse; kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 11.06.2019 remondiarve nr xxx (kd I, tl 19, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1387,57 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on märkinud, et arvetest tulenevalt oli Auto 100 Tallinn AS-i poolt hageja autod üle vaadatud neljal korral: 30.09.2018, 30.11.2018, 18.01.2019 ja 11.06.2019. Kahjujuhtumid toimusid 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Mitme nädalaga võis iga sõiduk olla kahjustatud ka muudel tingimustel. Kohus selgitab, et Auto 100 Tallinn AS-i poolt hagejale esitatud sõiduautode remondiarvetel olevad kuupäevad on arvete väljastamise kuupäevadeks, mitte sõiduautode remonditöökotta toomise kuupäevad. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et sõiduautodele (registreerimismärk xxx ja registreerimismärk xxx) tekkisid Rahukohtu tänaval asuva pollari-tüüpi piirde rikete tõttu kahjustused summas 9936,70 eurot. Lisaks on hageja kõik talle esitatud parandustööde arved tasunud (kd I, tl 20-21, pöördel). Seejärel peab kohus kindlaks tegema põhjusliku seose kostja teo ja tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks täitnud oma kohustused kooskõlas seadusega, ei oleks hagejale kuuluvad sõiduautod neljal erineval juhul kahjustada saanud ning hagejale ei oleks sellest tulenevaid kulutusi tekkinud. Seejärel peab kohus vajalikuks hinnata seda, kas esinevad kostja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus märgib, et kostja vabaneb vastutusest juhul, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 1045 lg 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kostja ei ole tõendanud mõne VÕS § 1045 lõikes 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju on normi kaitse-eesmärgiga hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 ja lõike 3 mõttes. EhS § 97 lõiked 1, 2 ja 5 ning Majandus- ja taristusministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 punkti 13 eesmärgiks on muuhulgas liiklejale varalise kahju tekkimise ära hoidmine, kuna teeväliste rajatiste ning tee korrashoiu tagamine aitavad vältida sõidukitele kahju tekkimist. Viimasena peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on süüdi hagejale tekkinud kahju eest. Kohus märgib, et kostja peab tõendama süü puudumist VÕS § 1050 kohaselt. Deliktivastutuse üldkoosseisus eeldatakse kahju tekitaja süüd. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Kostja leiab, et ta ei ole kahju tekitamise süüdi. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine. Antud juhul on käibes nõutav hool piiritletud Majandus- ja taristuministri määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ ja LS §-ga 52, ning kui need nõuded on täidetud, siis tegemist ei ole seadusega kehtestatud kohustuste hooletu mittetäitmisega. Tekkinud kahju ei ole kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Kohus leiab, et kostja on Rahukohtu tänava tee omanikuna rikkunud EhS § 97 lõiked 1 ja 2 ning Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 punkti
13.Antud sätetest tuleneb kostjale kohustus hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund (sh pollari-tüüpi piirded) nõutele vastavad. Ka kostja viidatud LS § 52 eesmärgiks on muuhulgas liiklejale varalise kahju ära hoidmine. Pollarite asukoht ei olnud tähistatud ning tänaval ei olnud hoiatavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta. Kostja on tee omanikuna vastavat kohustust rikkunud ning hagejale on kahju tekkinud. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et kostja pollari-tüüpi piirdeid ise ei opereerinud. EhS § 97 lg 5 kohaselt võib pollari-tüüpi piiretest tingitud õnnetuse korral esitada kahjunõude kostja kui tee omaniku vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist.
35.Kohus leiab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg-te 1, 2 ja 5, Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 p-i 13 ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
36.Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1-2 ja VÕS § 140 alusel, tulenevalt hagejapoolsest vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimata jätmisest. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja vastutuse eeldused on täidetud, peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 kui ja VÕS § 140 alusel. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka VÕS § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 ja VÕS § 140 saab kohaldada ka korraga (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13; Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Antud juhul on kostja kohtu ette toonud asjaolu, mille kohaselt on hageja jätnud täitmata rendilepingutest tuleneva kohustuse vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimiseks. Kohus märgib, et asjaolu, kas hageja sõlmis kindlustuslepingu või mitte, ei hoidnud ära hagejale kahju tekkimist. Lisaks arvestab kohus, et hageja nõuab kostjalt algselt 9936,70 euro asemel 6624,47 eurot. Täiendavalt on kostja ka esile toonud, et kahjuhüvitist tuleks vähendada põhjusel, et hageja autojuhid oleksid pidanud olema ka ise hoolsamad, arvestades esimest so 13.09.2018 toimunud kahjujuhtumit. Kohus leiab, et kostja ise ei võtnud kasutusele mõistlikult vajalikke ja sobivaid abinõusid, et kaitsta kolmandaid isikuid pollarist tuleneva ohu realiseerumise eest. Seda enam, et hageja oli kostjat esimesest kolmest kahjujuhtumist 29. märtsi 2019 nõudeavaldusega teavitanud, kuid sellest olenemata realiseerus pollarist tulenev oht ka 07. mail 2019. Lisaks ei olnud pollarite asukoht tähistatud ning tänaval ei olnud hoitavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta. Kostja ülesandeks on tagada, et temale kuuluval teel asuval rajatisel ei esineks ohtlikke rikkeid. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks 50 % ulatuses.
37.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest (09.10.2019) seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.
TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude. Hagejal on õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras kahjuhüvitise (6624,47 eurot) tasumata osalt alates 09.10.2019 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
38.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6624,47 eurot ja edasiulatuva viivise kahjuhüvitiselt (6624,47 eurot) seadusjärgses määras alates 09.10.2019 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus selgitab kostjale, et EhS § 97 lõike 5 teisest lausest tulenevalt vastutab teevälise rajatise omanik (Riigikantselei) tee omaniku (kostja) ees võlaõigusseaduses sätestatud korras.
39.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. 09.10.2019 hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt 9936,70 euro ja edasiulatuva viivise (794,94 eurot) tasumist. Hagihinnaks kujunes 10 731,64 eurot. 21.10.2019 menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 10 732,08 eurot. 04.11.2021 kohtukõne kirjalikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 6624,47 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Käesoleva otsusega jättis kohus hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 3312,23 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata. Seega on käesoleval juhul hageja põhinõude suuruseks 6624,47 eurot. TsMS § 367 alusel lisanduva viivise suuruseks on 529,96 eurot (8 % aastas summalt 6624,47 eurot). TsMS § 134 lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 7154,43 eurot (6624,47 + 529,96). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
40.Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − rendileping xxx (kd I, tl 127, pöördel), rendileping xxx (kd I, tl 128-130, pöördel); maksegraafik xxx (kd I, tl 137-138, 148), pakkumus xxx (kd I, tl 139), kasko omavastutuse arve xxx (kd I, tl 140), kasko omavastutuse arve xxx (kd I, tl 141), 03.05.2017 kasutusrendileping Riigikantselei ja Rentest AS-i vahel (sõiduauto registreerimisnumbriga xxx) (kd I, tl 228-232), 11.07.2018 pakkumuskutse (leitav ka Riigikantselei dokumendiregistrist Dokument: Pakkumuskutse (riigikantselei.ee) (kd II, tl 128-132), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest eeltoodud tõendid seonduvad Riigikantselei vastuhagiga hageja vastu (hageja jättis täitmata rendilepingutest tuleneva kohustuse vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimiseks).
Riigikantselei vastuhagi osas lõpetas kohus menetluse seoses hageja ja Riigikantselei vahelise kompromissi kinnitamisega. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja teatas 04.11.2021 toimunud kohtuistungil, et tal puuduvad menetluskulud. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.